lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-15386/61

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-15386/61
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ISOEST OÜ11339500(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2018.a Tallinn,

Tsiviilasja number

2-16-15386

Tsiviilasi

OÜ ISOEST hagi Kaefer OÜ (likvideerimisel) vastu lepingulise kohustuse täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

90 941,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OÜ ISOEST (registrikood 11339500, asukoht

esindajad

Kvartsliiva 3, 11216 Tallinn ) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe (e- post [email protected] ) Kostja: Kaefer OÜ (likvideerimisel; registrikood 10375250, asukoht Pärnu mnt 463 10916 Tallinn ) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend, vandeadvokaadi

abi

Triin

Toom

(e-post

[email protected]; [email protected]) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Viimane istung 04.05.2017, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Kaefer OÜ (likvideerimisel) 08.09.2017 esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta OÜ ISOEST kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
5.Tühistada Harju Maakohtu 20.09.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega

kohus

arestis

kostjale

OÜ

Kaefer

(likvideerimisel)

kuuluvad

arvelduskontod summas 90 941,36 eurot OÜ ISOEST kasuks Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja Eestis asuvate välismaa krediidiasutuste filiaalides. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.10.2016 esitatud ning 20.10.2016 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on OÜ ISOEST (hageja) ja Kaefer OÜ (kostja) vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr TLN02. Lepingus on märgitud, et leping sõlmiti 13.06.2016. Kostja keelitas hagejat töid teostama ilma lepinguta umbes nädal enne 13.06.2016. 16.06.2016 sai hageja lepingu projekti ja vastas sellele 18.06.2016, et ei ole kõigi tingimustega nõus. Vaatamata sellele leping sõlmiti ning hageja allkirjastas lepingu alles 28.06.2016 ja esimene materjali tellimus tehti hageja poolt 29.06.2016. Lepingus on kostjal oluliselt rohkem õigusi ja hagejal kohustusi, leping ei ole tasakaalus. Leping on hagejale ebasoodsates tingimustes. Pooled leppisid kokku tööde teostamises, mis on toodud lepingu lisas 3. Hageja pidi nimetatud lisas toodud tööde ja hinna spetsifikatsiooni kohaselt tegema järgmisi töid: torustiku soojuskatte eeltöötlus; mõõtmised; torustik, soojustus ja viimistlemine; materjalide transport. Lisatöödena pidi hageja tegema järgmisi töid: isolatsiooni demontaaž ja taastamine tellija tellimusel; lepingu

mahust väljajäänud torustike isoleerimine; lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine. Nimetatud töödest teostas hageja kõiki töid, kuid kostja tegevuse/tegevusetuse tulemusel ei saanud kõiki töid lõpetada. Hageja teostas järgmisi töid, järgmisel ajaperioodil ja järgmises mahus: - Torustiku soojuskatte eeltöötlus, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostamise %: 97%; - Mõõtmised, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostamise %: 91%; - Torustik, soojustus ja viimistlemine, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostamise %: 73%; - Materjali transport, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 23.08.2016, teostamise %: 100%; - Lisatööd AKT 1, kokkulepitud tööde lõpp 01.07.2016, tööde tegelik lõpp 30.07.2016, teostamise %: 100%; - Lisatööd AKT 2, kokkulepitud tööde lõpp 30.07.2016, tööde tegelik lõpp 26.08.2016, teostamise %: 100%; - Lisatööd AKT 3, kokkulepitud tööde lõpp 26.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostamise %: 100%; Tasu suuruses on pooled kokku leppinud lepingu lisas 3 ning lepingu p-s 8. Lepingu hinnaks oli 150 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vähendas ühepoolselt tellimuse mahtu ja selleks jäi 137 160,71 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks nende üleandmiseks kokku lepitud päeval (see on iga kuu 25.-ks kuupäevaks). Pooled on tööde vastuvõtmises kokku leppinud (lepingu p 7). Kostja ei ole lepingu p 7.2. järgi viidanud kirjalikult tööde puudustele. Hageja on seisukohal, et pooled on lepingus kokku leppinud tööde vastuvõtmises tellija poolt ja nõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmiseks määratud päeval (kuu 25.-s kuupäev vastavalt lepingu p.-le 7.2. – kuna lepingu numeratsioon on sassis, siis järjekorras teine lepingu p 7.2.) või vastuvõetuks lugemisel samal päeval. Rahade ülekandmise osas kehtisid lepingu p.-st 9.1.2. ja 9.1.3. tulenevad kuupäevad. Kostja on tööde eest tasunud osaliselt. Kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi varasemalt täitnud selliselt, et hageja teostas tööd, esitas kostjale 25.-ks kuupäevaks vastuvõtmiseks vastava akti/tegevustulemuse tõendi. Sellega loeti hageja kohustus täidetuks, mispeale esitas hageja vastava arve, mis kostja poolt koostöö algusperioodil kasvõi osaliselt tasuti. Hagejal oli mõistlik alus eeldada, et tööde üleandmine-vastuvõtmine jätkub sama praktika kohaselt, kuid kostja hoidus edaspidi tööde vastuvõtmisest kõrvale. Peamine probleem lepingu täitmisel taandub kahele kostja poolsele minetusele: kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi (tellingute rajamine, avade puurimine/rajamine jms, mis olid eelduseks sellele, et hageja saaks oma kohustusi täita; kostja vastuvõtuviivitus VÕS § 119 mõttes. Hageja ütles alltöövõtulepingu nr TLN02 üles 14.09.2016 telefoni teel ja ka e-kirjaga. Samal päeval, s.o. 14.09.2016 viis hageja oma töötajad ehitusplatsilt ära. Hageja võttis lepingu p 3.2.1. järgi kohustuse korraldada ja viia kvaliteetsel viisil läbi kõik tööd, mis on sätestatud tööde spetsifikatsioonis, hinna spetsifikatsioonis ja lepingus. Lepinguga ja selle lisaga nr 3 (tööde ja hinna spetsifikatsioon) ei ole hageja võtnud endale ülesandeid torude

isolatsioonitööde teostamiseks vajalike avade rajamise ja isoleeritavate objektideni ligipääsemiseks vajalike tellingute rajamiseks. See ei oleks selliste suurte objektide puhul ka mõeldav, et iga all- või all-allhankija hakkab ise oma äranägemisel seintesse auke lõhkuma/puurima ja tellinguid paigaldama. Need on eritööd, mille tegemiseks hageja kostjaga lepingus kokku ei leppinud. Sellised tööd ei sisaldunud ka hageja hinnapakkumises. Kostja on pahatahtlikult hoidunud kõrvale teostatud tööde vastuvõtmisest, ilmselt lootuses, et siis ei pea nende eest tasuma. Hageja on esitanud kostjale töid vastuvõtmiseks järgmiselt: akt 26.08.2016; akt 30.07.2016; akt 23.08.2016; akt 26.07.2016; akt 28.06.2016. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 90 391,41 eurot ning viivise 549,95 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kaks lepingut: alltöövõtuleping nr TLN01 boileri isolatsiooni paigaldamiseks; alltöövõtuleping nr TLN02 torustikele isolatsiooni paigaldamiseks. Alltöövõtuleping TLN02 sõlmiti pärast hageja ja kostja vahelisi läbirääkimisi ning kõik lepingu tingimused vastasid poolte tahtele. Mõlema alltöövõtulepingu täitmisel on hagejal olnud pidevalt probleeme tööde tähtaegse teostamisega, mille osas on kostja esitanud hagejale korduvaid nõudeid töö tähtaegselt lõpetada. Hageja ei ole suutnud töid tähtaegselt teostada eelkõige seetõttu, et hagejal ei ole olnud tööde teostamiseks piisavalt spetsialiste. Vaatamata asjaolule, et mõlema alltöövõtulepingu järgsed tööd olid alles pooleli, on hageja 14.09.2016 igasuguse töö lõpetanud ning oma spetsialistid objektilt ära viinud. Kostja vaidles hageja väidetavale lepingu nr TLN02 ülesütlemisele vastu ning palus hagejal lepingujärgseid töid jätkata. Alltöövõtulepingu nr TLN02 alusel torustikele isolatsiooni paigaldamisel ei ole hageja isolatsiooni paigaldanud järjest, vaid on seda teinud valikuliselt. Isolatsioon on jäetud paigaldamata torude kokkupuutekohtadele ning kitsamatele ja raskemini ligipääsetavatele torudele. Sellises olukorras ei saa vastata tõele hageja väide, justkui oleks ta teinud 90-100% töödest. Kuivõrd hageja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, oli kostja sunnitud tellima nimetatud tööd kolmandatelt isikutelt. Seoses sellega on kostjale tänaseks tekkinud kulutusi ja kahju vähemalt summas 137 418,96 eurot. Hageja on hagiavalduses väitnud, et on kostjale esitanud arved 099-2016, 102-2016, 108-2016, 109-2016, 114-2016, 120-2016 ja 121-2016, mis kostjal on tasumata 90 391,41 euro ulatuses. Kostja leiab, et on oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et ta on lepingu erakorraliselt üles öelnud. Esiteks ei ole hageja ei 14.09.2016 ega ka 07.10.2016 esitanud nõuetekohast lepingu ülesütlemise avaldust. Muu hulgas ei ole hageja 14.09.2016 ja 07.10.2016 kirjades märgitud, millisel alusel hageja lepingu üles ütleb. Seetõttu ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Lisaks puudus ülesütlemiseks ka sisuline alus. Hageja ei ole tõendanud, justkui oleks kostja tööde ülevaatamisega viivitanud. Seoses tööde ülevaatamisega viivitamisega viitab hageja alltöövõtulepingu nr TLN02 punktile 7. Samas ei ole

hageja välja toonud, millisel konkreetsel juhul on kostja töö osalisest või täielikust vastuvõtmisest keeldunud. Ka hageja ise möönab, et hageja ei ole kõiki lepingujärgseid töid teostanud. Seetõttu ei saanudki kostja tööd vastu võtta. Vastavalt alltöövõtulepingu nr TLN02 punktile 7.5 kinnitab kõikide tööde vastuvõtmist ainult lõpliku ülevõtmise tõendi (Object Take-over Certificate) allkirjastamine. Nimetatud dokumenti ei koostatud ega allkirjastatud, kuivõrd hageja ei olnud töid nõuetekohaselt lõpetanud. Hageja on hagiavalduses väitnud, justkui ei oleks ta saanud omapoolseid kohustusi täita seetõttu, et kostja ei täitnud enda lepingujärgseid kohustusi. Hagejal ei ole võimalik nimetatud väitele tugineda, kuivõrd alltöövõtulepingu nr TLN02 punktis 5.3. on hageja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud ehitusplatsi ja selle tingimustega ning ei ole takistusi tööde tähtaegseks teostamiseks. Samuti on hageja lepingus korduvalt kinnitanud, et temapoolsete kohustuste täitmiseks ei ole täiendavalt vaja kostjal mingeid tingimusi täita. Väited tellingute puudumise ja avauste mittetegemise kohta on seega selgelt alusetud. Lisaks oli hagejal vastavalt lepingu punktile 1.6 kohustus kõik materjalid ja muu tööks vajalik ise hankida. Hageja on samuti kostjale ette heitnud tööde eest tasumata jätmist. Tegelikkuses on kostja tööde eest tasunud ulatuses, milles hagejal kostja vastu nõue oli. Arvete tasumine on vastavalt lepingu punktile 7 seotud kindlate formaalsete nõuete täitmisega ning hagejal oli seega õigus arvete tasumist nõuda alles pärast kõnealuste nõuete täitmist. Kõik sissenõutavaks muutunud arved tasus kostja hagejale tähtaegselt, ülejäänud arvete osas ei ole hagejal kostja vastu nõuet. 25.07.2016 esitas hageja kostjale arve 099-2016 summas 60 647,86 eurot. Hageja ei ole vastu vaielnud, et 52 957,67 euro ulatuses on kostja arve tasunud. Ülejäänud 7717,19 euro ulatuses on hageja nõue lõppenud järgmistel põhjustel : a) Kostja on arve nr 099-2016 alusel tehtud töö hinda alandanud 5 %. , s.o 3032,39 euro võrra; b) Kuivõrd hagejal ei jätkunud tööjõudu lepingutes sätestatud tähtaegade järgimiseks, leppisid pooled kokku, et kostja rendib hagejale tööjõudu hinnaga 12 eurot tund ning tasaarvestab tekkivad kulud hageja arvetega. Sellest tulenevalt esitas kostja 31.08.2016 hagejale arve nr 188 summas 3484,80 eurot ning tasaarvestas oma nõude selles ulatuses hageja tasunõudega; c) 1000 euro ulatuses on kostja hageja nõude tasaarvestanud hagejalt sissenõutava leppetrahviga vastavalt alltöövõtulepingu TLN02 punktile 15.12. Arve nr 102-2016 summas 1638,10 eurot, arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot ja arve nr 1212016 summas 134,51 eurot on esitatud täiendavate tööde tegemise eest, milles vastavalt alltöövõtu lepingule nr TLN02 kokku ei lepitud. Kostja on sõnaselgelt keelanud hagejal kõnealuste tööde tegemise. Hageja ei ole avaldanud kostjale soovi lepingu muutmiseks ja lisatööde arvestamiseks, vaid on selle asemel asunud lisatöösid teostama ilma kostja nõusolekuta. Seetõttu ei ole kostja kohustatud hageja arveid nr 102-2016, 114-2016 ja 121-2016 tasuma. Arvet number 109-2016 summas 6000 eurot ei ole kostja tasunud, kuivõrd hageja ei ole töid, mille eest arve on esitatud, tegelikult teostanud. Nimetatud arve selgituseks on hageja märkinud „boiler II“. Kuigi hageja saatis arve 24.08.2016, nähtub poolte kirjavahetusest, et 25.08.2016 seisuga ei olnud tegelikkuses boilerile II isolatsiooni paigaldatud. Kuna hageja ei ole tegelikkuses arves märgitud summas tööd teinud, ei ole kostja kohustatud nimetatud arvet tasuma.

Arve nr 120-2016 summas 15 217,16 aluseks väidetavalt olevaid töid ei ole hageja kunagi teinud. Seetõttu ei ole kostja ka vastavate tööde tegemist kinnitanud ning arve on hageja poolt esitatud alles pärast seda, kui hageja oli oma töötajad objektilt ära viinud. Niisiis on tegemist alusetu arvega, mis on tõenäoliselt esitatud vaid haginõude suurendamise eesmärgil. Arvet nr 108-2016 summas 51 741,02 eurot ei ole kostja tasunud, kuivõrd hageja ei esitanud arve tasumise eelduseks olevat dokumentatsiooni. Vastavalt töövõtulepingu nr TLN02 punktile 9.1.2 tekib töövõtjal tasu maksmise kohustus alles siis, kui töövõtja on esitanud lisaks arvele ka lepingu punktile 7.2. vastava tegevustulemuste tõendi (certificate of performance). Taganemata vähimalgi määral eespool toodud õiguslikest seisukohtadest leiab kostja, et hageja nõue on võimalik tasaarvestada. Kostja tasaarvestab hageja nõude osas, milles kohus peab nõuet põhjendatuks, oma kahjunõudega summas 137 418,96 eurot, mis tekkis seoses kolmandatele isikutele perioodil oktoober-november 2016 makstud tasuga. Hageja on kohustatud kostjale hüvitama kolmandatele isikutele makstud tasu. Vastavalt alltöövõtulepingu nr TLN02 punktile 6.4, kui töövõtja hilineb töödega 5 päeva või rohkem, võib tellija tellida sellised tööd kolmandalt isikult teatades sellest 5 päeva ette. Vastavad kulud peab kandma töövõtja ning need arvestatakse maha töövõtjale makstavast tasust. Kuivõrd hageja on 14.09.2016 töö lõpetanud, on kostja pärast hoiatust tellinud tööd kolmandatelt isikutelt. Ka VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija juhul kui töövõtja tööd ei paranda, lasta töö parandada või töö ise parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Niisiis on kulutuste hüvitamise nõue kooskõlas nii poolte vahel sõlmitud lepingu kui ka seadusega. Kostja tasaarvestuse avaldus ei tähenda, et ta mingilgi määral hageja rahalist nõuet tunnistaks. Tegemist on menetlusliku tasaarvestusega, mida kostja palub käsitleda alternatiivsena juhul, kui kohus leiab, et vaatamata eespool esile toodud vastuväidetele on hagejal kostja vastu nõue. 03.03.2017 on kostja täpsustanud oma tasaarvestuse avaldust ning on märkinud, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu on 100 085 eurot, mis koosneb kolmandatele isikutele hageja tööde parandamise eest makstud tasust, leppetrahvidest ning kostja töötajatele seoses hageja töödel esinenud puuduste parandamisega makstud tasust. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid, analüüsinud kostja vastuväiteid ning kuulanud ära tunnistajad ja poolte seaduslikud esindajad vande all, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3.Esmalt lahendab kohus kostja 08.09.2017 vastuväite kohtu tegevusele. 17.08.2017 määrusega uuendas kohus käesoleva tsiviilasja asja arutamise ning kohustas nii hagejat kui ka kostjat esitama täiendavaid seisukohti. 08.09.2017 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus on andnud menetlusreegleid rikkudes hagejale võimaluse esitada uusi seisukohti ning rikkunud võistlevuse põhimõtet. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus leiab, et kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Kohus on 17.08.2017 uuendanud asja arutamise TsMS § 437 p 1 kohaselt ning on andnud nii hagejale, kui ka kostjale täiendava tähtaja uuendamise määruses märgitud asjaolude selgitamiseks. Kohus on 17.08.2017 määruses selgitanud, et ei ole määruses märgitud asjaoludele poolte tähelepanu menetluses juhtinud ning seega võib tekkida oht, et asjas tähtsust omavad asjaolud jäävad välja selgitamata. Kohus jääb käesolevaga nimetatud seisukoha juurde ning leiab, et ei ole võistlevuse põhimõtet rikkunud, kuna on andnud mõlemale poole tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks.
4.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud kaks lepingut: alltöövõtuleping nr TLN01 (kd II lk 69-91, tõlge kd II lk 93-114) ning alltöövõtuleping nr TLN02 (kd I lk 26-48, tõlge kd I lk 53-76). Lepingu nr TLN01 hinnaks lepingu p 8.1 kohaselt oli 30 000 eurot ning lepingu lisa nr 3 kohaselt tööks boileri isoleerimine nr 2. Lepingu nr TLN01 hinnaks oli lepingu p 8.1 kohaselt 150 000 eurot ja töödeks lepingu lisa nr 3 kohaselt torustiku soojuskatte eeltöötlus, sealhulgas eeltöötlusmaterjali pakkimine, eeltöötlusmaterjali markeerimine, eeltöötlusmaterjali transport ehitusplatsile, jääkide tagastamine kliendile; mõõtmised; torustik, soojustus ja viimistlemine; materjalide transport laost ehitusplatsile. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et alltöövõtuleping nr TLN02 oli hagejale peale surutud. Kohtu hinnangul on nimetatud väide jäänud hageja poolt tõendamata. Hageja seaduslik esindaja Sergei Kulp on 04.05.2017 kohtuistungil väitnud, et ta ei nõustunud

mitme lepingupunktiga, millest ta ka kirjalikult teavitas, s.h kindlustust puudutava punktiga ning transporditingimusi puudutava punktiga, kuid kostja veenis lepingut allkirjastama (kd III lk 132). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on lepingu allkirjastanud. Lepingus on muuhulgas pooled kinnitanud, et leping on mõlema poole poolt läbi räägitud ja kokku lepitud ning kumbki pool ei ole lepingut sõlminud ähvarduste, vägivalla või surveavalduste tõttu (vt lepingu p 1.3.5, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6). Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja ei oleks saanud keelduda lepingu sõlmimisest, kui pooled ei oleks saanud lepingu mingites tingimustes kokkuleppele.

6.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kuna kostja rikkus lepingut TLN02, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 14.09.2016 ning on lepingu erakorralist ülesütlemist kinnitanud ka 07.10.2016 e-kirjas. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja järgmisi lepingu tingimusi: kostja on viivitanud tööde ülevaatamise ja vastuvõtmisega (lepingu p 7), kostja pole tasunud tööde eest (lepingu p 9). Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. 6.1 Esmalt märgib kohus, et hageja poolt viidatud 14.09.2016 ega 07.10.2016 e-kirjadest ei nähtu, et hageja oleks lepingu üles öelnud või lepingust taganenud (e-kirjad, kd II lk 1517). 14.09.2016 e-kirjas on hageja seaduslik esindaja Sergei Kulp kostjat teavitanud, et ajagraafiku järgi saab nende alltöövõtuleping läbi ning 07.10.2016 e-kirjas on hageja üldsõnaliselt märkinud, et selle e-kirjaga ma kinnitan, et meie alltöövõtuleping on 14.09.2016 erakorraliselt üles öeldud tulenevalt VÕS sätestatud alustest. Nimetatud ekirjades ei nähtu, mis põhjustel või mis õiguslikel alustel oleks hageja saanud lepingu erakorraliselt üles öelda. 6.2 Kohus selgitab, et töövõtjal tekkivad õiguskaitsevahendid selliste tellijapoolsete rikkumiste suhtes, mis väljenduvad nn tellija viivituses, on ammendavalt reguleeritud VÕS §-s 652 (s.o olukorras, kus töövõtjal ei ole võimalik töövõtulepingujärgset tööd alustada või seda jätkata, sest tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa ja ta viivitab selle tegemisega, vt VÕS § 652 lg 1). Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist VÕS §s 652 sätestatud olukorraga. Tellija viivitusega on tegemist juhul, kui tellija on töövõtulepingu kohaselt kohustatud teatava teo tegemiseks, kuid viivitab sellega ning tekkinud viivitus takistab töövõtja poolt töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalike tööde alustamist või läbi viimist. Tellija viivitus eeldab seega esmalt tellija töövõtulepingust tuleneva kohustuse olemasolu teatava teo tegemiseks, millest sõltub töövõtja poolt töövõtulepingu täitmiseks vajalike tööde alustamine või tegemine (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, Juura, 2009; koostanud P.Varul jt). Hageja poolt viidatud tööde vastuvõtmisega viivitamine ei ole aga selline viivitus, millest oleks sõltunud tööde alustamine või tegemine. 6.3 Töövõtulepingust tulenevate tellija kohustuse muude rikkumiste suhtes (m.h tasu maksmise kohustuse rikkumine või õigustamatu keeldumine töö vastuvõtmisest) kohaldub

VÕS üldosa (s.o VÕS §-d 100-126). VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja on tuginenud hagiavalduses VÕS §-le 196 lg 1, mis sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole leping erakorraliselt üles öeldud. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Töövõtuleping ei ole aga kestvusleping (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-13 p 13). Samas ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas ja millal on pooltevaheline leping lõppenud. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõuded tehtud tööde eest tasu saamiseks, mitte nõudnud kahju hüvitamist või esitanud muid nõudeid seoses lepingu rikkumisega.

7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale arveid tehtud tööde eest, mis on osaliselt tasumata. Hageja nõue koosneb põhinõudest summas 90 391,41 eurot ning viivisest 549,95 eurot. Hageja on välja toonud, et põhivõlgnevus tuleneb järgmistest arvetest: arve nr 0992016 summas 60 647,86 eurot, millest on kostjal tasumata 7717,19 eurot; arve nr 102-2016 summas 1638,10 eurot, millest kostjal on tasumata 1638,10 eurot; arve nr 108-2016 summas 51741,02 eurot, millest kostjal on tasumata 51741,02 eurot; arve nr 109-2016 summas 6000 eurot, millest kostjal on tasumata 6000 eurot; arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot, millest kostjal on tasumata 8077,94 eurot; arve nr 120-2016 summas 15217,16 eurot, millest kostjal on tasumata 15 217,16 eurot. Hageja on 13.03.2017 toimunud eelistungil kinnitanud, et tema nõue tuleneb lepingust nr TLN02 (kd III lk 102 pöördel). 05.09.2017 esitatud dokumendis on hageja märkinud, et arve nr 109-2016 tasumist nõuab hageja kostjalt lepingu nr TLN01 alusel (kd III lk 183 pöördel). Kuna hageja on esitanud nõude tehtud tööde eest tasu saamiseks, siis ei oma hageja nõude rahuldamise seisukohalt kohtu hinnangul tähtsust, kas kostja on lepingut rikkunud. Kohus peab vajalikuks üksnes märkida, et kohtu hinnangul on hageja väited tellingute puudumiste ja avauste mittetegemise kohta asjakohatud. Alltöövõtulepingu p 5.3 on hageja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud ehitusplatsi ja selle tingimustega ning ei ole takistusi tööde tähtaegseks teostamiseks. Samuti on hageja lepingus kinnitanud, et temapoolsete kohustuste täitmiseks ei ole täiendavalt kostjal mingeid tingimusi vaja täita. Nimelt sätestab lepingu p 2.2.2, et töövõtja kinnitab ja garanteerib, et lepingujärgsete tööde ja oma kohustuste nõuetekohane ning tähtaegne sooritamine ei nõua, ja ta ei palu, et tööandja sooritaks või ei sooritaks mõne toimingu, mis ei ole lepingu sätetes selgelt määratletud ning kehtestatud. Punktis 5.2 on pooled kokku leppinud, et töövõtja poolelt ei ole ehitusplatsile kindlaid nõudmisi. Punkt 11.11 kohaselt lahendab töövõtja töödega seonduvad mistahes tehnilised küsimused ja korraldab kõik tööde teostamisega seotud toimingud, sealhulgas

tehniliste küsimuste koordineerimine ehitusplatsil töötavate alltöövõtjate ja sõltumate töövõtjatega, kelle on ametisse määranud töövõtja ja/või tööandja. Lisaks oli lepingu p 1.6 kohustus kõik materjalid ja muu tööks vajalik ise hankida. Seega on ka tunnistaja Boris Striževi ütlused vastuolus lepinguga. Tunnistaja on märkinud, et tellija pidi organiseerima tellingud, kuna ilma nendeta ei saanud töid teha ning kõrvaldama kõik takistused (kd III lk 128). Samuti ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas ja kui palju töötajaid pidi ehitusobjektil olema. Nimetatu ei ole sätestatud ei pooltevahelises lepingus ega ka üheski õigusaktis ning ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.

8.Järgnevalt hindab kohus, kas ja millises ulatuses on hageja põhinõue põhjendatud. 8.1 VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus selgitab, et töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö ülevaatamise võimaluse peab tellijale tagama töövõtja, selleks peab töövõtja töö valmimisest tellijale teatama ning andma talle võimaluse töö ülevaadata. Töövõtja peab tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. 8.2 Tööde vastuvõtmine on käesoleval juhul kokku lepitud lepingu nr TLN02 punktis 7. Lepingu p 7.1 sätestab, et kui lepingus ei ole selgelt teisiti sätestatud, annab ehitusfirma lepingu alusel sooritatud tööd üle kalendrikuu kaupa allkirjastades tegevustulemuste tõendi. Lepingu p 1 kohaselt on tegevustulemuste tõend kokkulepitud tööde (töö osade) lõpetamisel poolte poolt allkirjastatud dokument, mille abil töövõtja annab vastavalt lepingu punktile 7.2 enne objekti riigivõimu ja üldehitaja kasutusse andmist sooritatud tööd tegevustulemuste tõendi allkirjastamise kuupäeval tööandjale üle. Lepingu p 7.2 esimene lause sätestab, et tegevustulemuste tõend ei tähista tööde nõuetekohast ning tähtaegset sooritamist ning on käesolevas lepingus ette nähtud ainult selleks, et tööde kulgemist ja nende tähtajalist sooritamist jälgida (s.o lepingus märgitud esimene p 7.2). Hageja on leidnud, et lepingu p 7.2 on kehtetu. Hageja hinnangul on tegemist ebaolulise iseloomuga tehnilist laadi dokumendiga, mis on puhtalt statistiline. Töövõtulepingu olemusest, eesmärgist kui ka poolte kokkuleppest ei saa tuleneda, et vastuvõtuakt saab olla vaid statistiline. Kohus nimetatuga ei nõustu. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb

lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kuigi lepingu p 7.2 kohaselt on tegevustulemuste tõend ette nähtud tööde kulgemise ning tähtajalise sooritamise jälgimiseks, siis on pooled lepingu p-s 7.1 kokku leppinud, et tööd antakse üle nimetatud tõendit allkirjastades. Seega ei ole tegemist üksnes statistilise dokumendiga. Töövõtulepingu olemusest nähtub (s.o hinnates koos lepingu p 7.1 ning 7.2), et nimetatud tõend on vajalik m.h ka tööde üleandmiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud tingimus kooskõlas ka VÕS § 637 lg 4, mille kohaselt võib kokku leppida tasunõude sissenõutavaks muutumises ositi, vastavalt töö vastuvõtmisele. 8.3 25.07.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 099-2016 summas 60 647,86 eurot (kd I lk 182). Pooltel puudub vaidlus selles, et osaliselt on kostja arve tasunud ning arve on tasumata 7717,19 euro ulatuses. Kostja on hagejale edastanud 08.09.2016 e-kirja, milles teatab, et: arve nr 099-2016 tasumisel on maha võetud järgmised summad 50 539,88 eur 5%, -1000 (arve 189), -2904 (arve 188) (kd II lk 190-191). 8.3.1 Kostja vastuväidete kohaselt on kostja arve nr 099-2016 alusel tehtud töö hinda alandanud 5%. Esialgses vastuses hagile on kostja viidanud VÕS §-le 112. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. 08.09.2017 esitatud dokumendis on kostja täpsustanud, et kostja ei alandanud hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, vaid tegu oli arve osalise tasumisega vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Kostja on tasunud arve vaid 95% ulatuses vastavalt lepingu TLN02 punktile 9.1.2, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale arved esialgu vaid 95% ulatuses ning ülejäänud 5% muutub vastavalt lepingu punktile 9.1.3 sissenõutavaks pärast hageja poolt kostjale garantii esitamist vastavalt lepingu p 12.3. Lepingu p 9.1.3.2 kohaselt tasutakse ülejäänud 5% suurune lepingujärgne tasu 35 päeva jooksul, kui töövõtja esitas tööandjale lepingu alapunktile 12.3 vastavalt selles sätestatud garantii. Punkt 12.3 esimene lause sätestab, et töövõtja esitab enne lõpliku ülevõtmise tõendi allkirjastamist esimesel nõudmisel tööandja poolt heaks kiidetud panga poolt nõuetekohaselt välja antud tingimusteta garantii suuruses 5% hinnast, tagades nii lepingu 15. punktis ja seaduses sätestatud töövõtja garantiikohustuse nõuetekohase täitmise. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu punktis 12.3 ning 9.1.3.2 viidatud garantii oleks kostjale esitatud. Kostja 14.09.2016 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja on hagejale meelde tuletanud, et vastavalt lepingutele ei ole hageja ikka veel koostanud ja esitanud garantiisid ja kindlustust (kd III lk 39). Seega on asjakohatu ka

hageja vastuväide, mille kohaselt ei ole kostja nõudnud garantiid enne kohtumenetlust. Kohus leiab, et kostja oli arvest õigustatud lepingu alusel maha arvestama seega 5%, s.o 3032,39 eurot. 8.3.2 Kostja on esitanud vastuväite, et kuivõrd hagejal ei jätkunud tööjõudu lepingutes sätestatud tähtaegade järgimiseks, leppisid pooled kokku, et kostja rendib hagejale tööjõudu hinnaga 12 eurot tund ning tasaarvestab tekkivad kulud hageja arvetega. Kostja on esitanud 31.08.2016 hagejale arve nr 188 tööjõu rendi eest perioodil 24.08.31.08 summas 3 484 eurot (kd II lk 193). 23.08.2016 e-kirjavestlusest nähtub, et kostja on hagejat teavitanud, et rendib töötajaid hagejale 12 eurot/tund ning et tasu arvatakse maha nende arvetest. Hageja seaduslik esindaja on vastusega tänanud lisatöötajate eest (kd III lk 35). Nimetatud ekirjavahetusest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele, et rendikulu tasaarvestatakse hageja arvetega. Samuti ei ole kostja tõendanud kulude tekkimist ning selle suurust. Üksnes arve saatmine hagejale ei tõenda nõude olemasolu. 8.3.3 Kostja vastuväidetest nähtub, et kostja on 1000 euro ulatuses hageja nõude tasaarvestanud hagejalt sissenõutava leppetrahviga. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt alltöövõtulepingu TLN02 punktile 15.12 peab töövõtja tagama, et tema töötajad või teised töövõtja poolt tööde teostamiseks palgatud isikud järgivad tööde teostamisel territooriumil tööohutusnõudeid. Tööde sooritamise territooriumilt avastatud tööohutusreeglite iga rikkumise puhul maksab töövõtja oma töötajate ja/või töövõtja poolt tööde teostamiseks palgatud isikute eest tööandjale 500 euro suuruse trahvi. Kohus selgitab, et leppetrahvi saab nõuda ainult siis, kui poolele on esitatud eelnev teade. Teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1142-11 p 16). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja juhtinud hageja tähelepanu mitmete tööohutus- ja hoolsusnõuete rikkumisele (05.08.2016 e-kiri kostjalt hagejale kd III lk 33; 13.08.2016 e-kiri kostjalt hagejale kd III lk 34). Kõrvalekallete nimekirjadest nähtub, et peale tööde lõpetamist ei korjata prügi kokku ning turvarakmeid ei kasutata (kd III lk 48-49). Nimetatud puudused nähtuvad ka kostja poolt esitatud fotodelt (kd II lk 194-195). Kohtu hinnangul ei ole aga kostja tõendanud, et leppetrahvi nõue hagejale oleks esitatud. Eelnimetatud e-kirjavahetusest selget lepptrahvi nõuet ei tulene (s.h ei ole aru saada, millal, mis alusel leppetrahvi nõue tekkis ning millal oleks tulnud hagejal leppetrahv tasuda).

Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud leppetrahviga hageja nõuet tasaarvestada. 8.3.4 Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma arve nr 099-2016 tasumist summas 4 684,80 eurot (s.o 7717,19- 3032,39). 8.4 03.08.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 102-2016 summas 1638,10 eurot (kd I lk 185). Teenuseks on arvel märgitud lisatöö. Kostja on esitanud vastuväite, et lisatöödes ei ole pooled kokku leppinud. Tööd, milles pooled on kokku leppinud nähtub lepingu nr TLN02 lisast 3 (kd I lk 73). Sellekohaselt on töödeks märgitud: torustiku soojuskatte eeltöötlus, sealhulgas eeltöötlusmaterjali pakkimine, eeltöötlusmaterjali markeerimine, eeltöötlusmaterjali transport ehitusplatsile, jääkide tagastamine kliendile; mõõtmised; torustik, soojustus ja viimistlemine; materjalide transport laost ehitusplatsile. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lisatöödena pidi hageja teostama järgmisi töid: isolatsiooni demontaaž ja taastamine tellija tellimusel, lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine; lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine. Tunnistaja Boris Strižev on märkinud, et täiendavate tööde tellimine toimus suulises vormis (kd III lk 129). Samas on tunnistaja ütlused kohtu hinnangul vastuolus pooltevahel sõlmitud lepinguga. Alltöövõtulepingu TLN02 p 10.2 kehtestab kindla korra lepingu muutmiseks, sh lisatööde tegemises kokkuleppimises. Nimetatud punkti kohaselt tuleb osapooltel muudatused allkirjastada. Hageja 14.09.2016 e-kirjast nähtub, et hageja jätkab lisatööde tegemist vastavalt kostja järelevaatajalt saadud suuliste juhiste alusel ning soovitakse kinnitust, et kõik lisatööd kuuluvad maksmisele (kd III lk 40-41). 14.09.2016 esitatud kostja vastusest ei nähtu, et kostja oleks lisatöid kinnitanud või soovinud lisatööde tegemises kokku leppida (kd III lk 39-40). Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja oleks nimetatud lisatööd vastu võtnud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti hageja kohtule selle kohta esitanud ei ole. Seega ei ole arve nr 102-2016 summas 1 638,10 eurot põhjendatud. 8.5 23.08.2016 on hageja kostjale esitanud arve nr 108-2016 summas 51741,02 eurot (kd I lk 186). Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole nimetatud arvet tasunud, kuivõrd hageja ei ole esitanud arve tasumise eelduseks olevat dokumentatsiooni. Vastavalt töövõtulepingu TLN02 punktile 9.1.2 tekib töövõtjal tasu maksmise kohustus alles siis, kui töövõtja on esitanud lisaks arvele ka lepingu punktile 7.2 vastava tegevustulemuste tõendi (certificate of performance). Kohus on eelnevalt leidnud, et lepingu p 7.2 on kehtiv (vt otsuse punkti 8.2). Seega oli arvete tasumine vastavalt lepingule seotud kindlate formaalsete nõuete täitmisega ning hagejal oli õigus arvete tasumist nõuda alles pärast nimetatud nõuete täitmist. Kostja on märkinud, et hageja saatis arve 23.08.2016 koos tegevustulemuste tõendiga, milles oli kajastatud ka töid, mis tegelikkuses arve koostamise ajaks veel tehtud ei olnud.

02.09.2016 edastas hageja kostjale tegevustulemuste tõendi ning arve uuesti, kus oli muudetud vaid arve kuupäeva (kd III lk 39-40, 51). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et oleks kostjale nõuetekohase tegevustulemuse tõendi esitanud. Kuivõrd nõuetekohast tegevustulemuste tõendit ei ole esitatud ja kinnitatud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. 8.6 24.08.2016 esitas hageja kostjale arve nr 109-2016 summas 6000 eurot (kd I lk 187, 188). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole töid, mille eest arve on esitatud, tegelikult teostanud. Nimetatud arve selgituseks on märgitud „boiler II“ (kd I lk 187). Poolte kirjavahetusest nähtub, et 25.08.2016 seisuga ei olnud boilerile II isolatsiooni paigaldatud (kd III lk 37, kostja e-kiri, milles kostja märgib, et boileri nr 2 ümber olevad torud peavad olema isoleeritud). Arve on aga esitatud päev enne, so 24.08.2016. Samuti on kostja seaduslik esindaja Almantas Navickas 04.05.2017 istungil kinnitanud, et kd III lk 17 (s.o akt kuupäevaga 23.08.2016) on viimane akt, millega on kinnitatud tööd ning rohkem akte ei kinnitatud, kuna tööd lepingu järgi olid tegemata ja need tööd, mida tegid iseseisvalt, seda ei olnud lubatud (kd III lk 133). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töö oleks tehtud. Hageja on palunud tuvastada, et kostja seadusliku esindaja kohtus antud ütlused tööde keelamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus selgitab, et seadusliku esindaja vande all antud ütlused on tõendiks TsMS § 267 lg 1 alusel, mida kohus saab hinnata kogumis koos teiste tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda seadusliku esindaja ütluste usaldusväärsuses. Seega ei ole arve nr 109-2016 summas 6000 eurot põhjendatud. 8.7 26.08.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot (kd I lk 190). Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist oli lisatöödega. Kohus nimetatuga ei nõustu, kuna arvel on selgituseks märgitud torustike isolatsioon, mis on lepingujärgne töö (lepingu nr TLN02 lisa 3). Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et nimetatud nõue oleks sissenõutavaks muutunud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti selle kohta, et töö oleks vastuvõetud, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot põhjendatud. 8.8 15.09.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 120-2016 summas 15 217 eurot (kd I lk 191). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole nimetatud töid teinud. Arve on esitatud hageja poolt alles pärast seda, kui hageja oli oma töötajad objektilt ära viinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud nõue oleks sissenõutavaks muutunud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti selle kohta, et töö oleks tehtud ja vastuvõetud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks soovinud arves märgitud

tööd kostjale üle anda. Väide selle kohta, et kostjal oli võimalus töö igal ajal üle vaadata, kostja aga töid vastu võtma ei tulnud, on jäänud paljasõnaliseks. Seega ei ole arve nr 120-2016 summas 15 217 eurot põhjendatud. 8.9 Hageja on esitanud kohtule ka arve nr 121-2016 summas 134,51 eurot (kd I lk 192). Kostja on esitanud ka nimetatud arvele vastuväited. Kohus ei pea nimetatud arvet ega vastuväidet vajalikuks analüüsida, kuna hagiavalduses märgitud nõudes nimetatud arve ei kajastu. 8.10

Seega on hageja põhinõue põhjendatud 4 684,80 euro ulatuses.

9.Hageja on palunud välja mõista ka viivise summas 549,95 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu nr TLN02 p 16.4 sätestab, et kui kumbki pool viivitab lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega, maksab ta teisele poolele iga viivitatud kalendripäeva eest 0,1% suurust viivitusintressi hilinenud rahaliselt kohustuselt viibinud summa maksumuselt. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks hageja nõuet summas 4 684,80 eurot ning kostja on olnud nimetatud summa tasumisega viivituses, siis on hageja viivisenõue põhjendatud 154,60 euro ulatuses.
10.Kostja on esitanud oma vastuses tasaarvestuse avalduse ning leidnud, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. 10.1 VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus selgitab, et tasaarvestuse avalduse võib teha ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka alles tasaarvestatava nõude üle peetava hagimenetluse käigus, selleks ei ole vajalik esitada vastuhagi (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-42-12 p 10). Hageja on tuginenud oma vastuväites tasaarvestusele VÕS §-le 200 lg 4, mis sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus selgitab, et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt ka 3-2-1-116-10 p 44). Seega ei kuulu VÕS § 200 lg 4 käesoleval juhul kohtu hinnangul kohaldamisele. 10.2 Kostja on oma esialgses vastuses tasaarvestanud hageja nõude osas, milles kohus peab nõuet põhjendatuks, oma kahjunõudega summas 137 418,96 eurot, mis on tekkinud seoses kolmandatele isikutele perioodil oktoober-november 2016 makstud tasuga. 03.03.2017 on kostja täpsustanud oma tasaarvestuse avaldust ning on märkinud, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu on 100 085 eurot, mis koosneb kolmandatele isikutele

hageja tööde parandamise eest makstud tasust, leppetrahvidest ning kostja töötajatele seoses hageja töödel esinenud puuduste parandamisega makstud tasust. 10.3 Kolmandatele isikutele tehtud tööde tõendamiseks on kostja esitanud kolmandatele isikutele esitatud arved (kd III lk 69-71) ning tabeli (kd III lk 72-74). Kolmandatele isikutele on kostja tasunud tööde parandamiseks kokku 55 810 eurot. Nimetatud tabelist nähtub, kui mitu tundi on kolmandate isikute töötajad töötanud kostja heaks septembris, oktoobris ja novembris. Samuti nähtub tabelist, kui mitu tundi on iga isik töötanud seoses hageja tööde parandamisega ja lõpetamisega ning kui suured on olnud kulud seoses sellega. Nimetatud tabeli kohta on tunnistaja Vytautas Maciulis 04.05.2017 istungil kinnitanud, et tabel on koostatud tema poolt ning et lõheroosa värviga on märgitud inimeste nimed, kes tegid hageja lõpetamata töid (kd III lk 131). Hageja on märkinud, et Vytautas Maciulis ei omanud kostja esindamiseks volitusi, mistõttu tema esitatud argumendid ja koostatud tabelid tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kostja juhatuse liige on 04.05.2017 toimunud istungil kinnitanud, et Vytautas Maciulis oli töödejuhataja, kes nimetatud tabeli koostas (kd III lk 133). Kohtul puudub seega alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses ning tabeli õiguses. Kohtu hinnangul on seega kolmandatele isikutele esitatud arvetega, kostja poolt esitatud tabeliga ning tunnistaja ütlustega ja kostja seadusliku esindaja vande all antud selgitustega tõendatud, et kolmandatele isikutele on kostja tasunud hageja tööde parandamiseks kokku 55 810 eurot. See, et tööd olid tehtud puudustega ja lõpetamata, tõendavad kostja esitatud fotod (kd II lk 145-180). Vastavalt alltöövõtulepingu TLN02 p 6.4, kui töövõtja hilineb töödega 5 päeva või rohkem, võib tellija tellida sellised tööd kolmandalt isikult teatades sellest 5 päeva ette. Vastavad kulud peab kandma töövõtja ning need arvestatakse maha töövõtjale makstavast tasust. Seega näeb leping ette kolmandatele isikutele makstud tasu tasaarvestamise hagejale makstavast tasust. Ka VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija juhul kui töövõtja tööd ei paranda, lasta töö parandada või töö ise parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu summas 55 810 eurot põhjendatud. 10.4 Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud 4 684,80 euro ulatuses ning viivis 154,60 euro ulatuses. Kuna kostja poolt kolmandatele isikutele tasutud 55 810 eurot ületab hageja põhinõude ning viivise summat, siis loeb kohus nõude tasaarvestuse põhjendatuks ning hageja nõude lõppenuks. Kohus ei pea tulenevalt sellest vajalikuks eraldi hinnata kostja poolt tasaarvestuse vastuväitena esitatud leppetrahvi nõudeid ega ka tööde parandamisega seotud täiendava kahju nõuet.

11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on lõppenud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.20.09.2017 määrusega on kohus rahuldanud hageja taotluse hagi tagamise abinõude kohaldamiseks ning arestinud kostjale kuuluvad arvelduskontod. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tühistab kohus ka hagi tagamise abinõud. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja