Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-15386
Tsiviilasi
OÜ ISOEST hagi Kaefer OÜ (likvideerimisel) vastu lepingulise kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
OÜ ISOEST apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 90 941,36 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): OÜ ISOEST (registrikood 11339500, asukoht Kvartsliiva 3, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe
ja
Kostja (vastustaja): Kaefer OÜ (likvideerimisel; registrikood 10375250, asukoht Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend, vandeadvokaadi abi Triin Toom Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.03.2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ ISOEST kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ ISOEST (hageja) esitas 12.10.2016 Harju Maakohtule hagi Kaefer OÜ (likvideerimisel) (kostja) vastu lepingulise kohustuse täitmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 20.10.2016 täpsustuse kohaselt on poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr TLN02. Lepingus on märgitud, et leping sõlmiti 13.06.2016, kuid kostja keelitas hagejat töid teostama ilma lepinguta umbes nädal enne 13.06.2016. 16.06.2016 sai hageja lepingu projekti ja vastas sellele 18.06.2016, et ei ole kõigi tingimustega nõus. Vaatamata sellele leping sõlmiti ning hageja allkirjastas lepingu alles 28.06.2016. Lepingus on kostjal oluliselt rohkem õigusi ja hagejal kohustusi, leping ei ole tasakaalus. Leping on hagejale ebasoodsates tingimustes.
3.Pooled leppisid kokku tööde teostamises, mis on toodud lepingu lisas 3. Hageja pidi teostama järgmisi töid: torustiku soojuskatte eeltöötlus; mõõtmised; torustik, soojustus ja viimistlemine; materjalide transport. Lisatöödena pidi hageja teostama järgmisi töid: isolatsiooni demontaaž ja taastamine tellija tellimusel; lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine; lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine. Nimetatud töödest teostas hageja kõik tööd, v.a tööd mida hageja ei saanud teostada seetõttu, et kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi (tellingute rajamine, avade puurimine/rajamine jms). Hageja teostas töid mahus: - Torustiku soojuskatte eeltöötlus, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, tööd teostatud 97% ulatuses; - Mõõtmised, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostatud 91% ulatuses; - Torustik, soojustus ja viimistlemine, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostatud 73% ulatuses; - Materjali transport, kokkulepitud tööde lõpp 31.08.2016, tööde tegelik lõpp 23.08.2016, teostatud 100% ulatuses; - Lisatööd AKT 1, kokkulepitud tööde lõpp 01.07.2016, tööde tegelik lõpp 30.07.2016, teostatud 100% ulatuses; - Lisatööd AKT 2, kokkulepitud tööde lõpp 30.07.2016, tööde tegelik lõpp 26.08.2016, teostatud 100% ulatuses; - Lisatööd AKT 3, kokkulepitud tööde lõpp 26.08.2016, tööde tegelik lõpp 12.09.2016, teostatud 100% ulatuses.
4.Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks tööde üleandmiseks kokku lepitud päeval (see on iga kuu 25. kuupäev vastavalt lepingu p-le 7.2) või vastuvõetuks lugemisel samal päeval. Kostja on pahatahtlikult hoidunud kõrvale teostatud tööde vastuvõtmisest. Hageja on esitanud kostjale töid vastuvõtmiseks järgmiselt: akt 26.08.2016; akt 30.07.2016; akt 23.08.2016; akt 26.07.2016; akt 28.06.2016. Seega oli kostja tööde
vastuvõtmisel vastuvõtuviivituses võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 mõttes. Hageja on esitanud kostjale arveid tehtud tööde eest, mis on osaliselt tasumata. Kuivõrd kostja viivitas tööde ülevaatamise ja vastuvõtmisega (lepingu p-i 7 rikkumine) ning ei ole tasunud tööde eest (lepingu p-i 9 rikkumine), siis ütles hageja lepingu nr TLN02 üles 14.09.2016 telefoni teel ja ka e-kirjaga. Hageja on lepingu erakorralist ülesütlemist kinnitanud veel 07.10.2016 e-kirjas. Hageja on lepingu erakorraliselt üles öelnud VÕS § 196 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja on jätnud tööde eest tasumata, siis koosneb hageja nõue põhinõudest 90 391,41 eurot (VÕS § 108 lg 1, § 635 lg 1) ning viivisest 549,95 eurot. Hageja on välja toonud, et põhivõlgnevus tuleneb järgmistest arvetest: arve nr 099-2016 summas 60 647,86 eurot, millest on kostjal tasumata 7717,19 eurot; arve nr 102-2016 summas 1638,10 eurot, millest kostjal on tasumata 1638,10 eurot; arve nr 108-2016 summas 51741,02 eurot, millest kostjal on tasumata 51741,02 eurot; arve nr 109-2016 summas 6000 eurot, millest kostjal on tasumata 6000 eurot; arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot, millest kostjal on tasumata 8077,94 eurot; arve nr 120-2016 summas 15217,16 eurot, millest kostjal on tasumata 15 217,16 eurot. Hageja on 13.03.2017 toimunud eelistungil kinnitanud, et tema nõue tuleneb lepingust nr TLN02 (kd III lk 102 pöördel). 05.09.2017 esitatud dokumendis on hageja märkinud, et arve nr 109-2016 tasumist nõuab hageja kostjalt lepingu nr TLN01 alusel (kd III lk 183 pöördel). Hageja on leidnud, et lepingu p 7.2 on kehtetu. Hageja hinnangul on tegevustulemuste tõendi (certificate of performance) puhul tegemist ebaolulise iseloomuga tehnilist laadi dokumendiga, mis on puhtalt statistiline. Töövõtulepingu olemusest, eesmärgist kui ka poolte kokkuleppest ei saa tuleneda, et vastuvõtuakt saab olla vaid statistiline. Hageja ei tunnista kostja tasaarvestamise avaldust, kuna see põhineb olematul nõudel, võimalik, et ka võltsitud tõenditel või siis kunstlikult loodud tõenditel. Hageja tugineb ka VÕS §-le 200 lg 4, mis sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leping nr TLN02 sõlmiti pärast läbirääkimisi ning kõik lepingu tingimused vastasid poolte tahtele.
10.Hageja ei ole 14.09.2016 ega 07.10.2016 esitanud nõuetekohast lepingu ülesütlemise avaldust. Muu hulgas ei ole hageja 14.09.2016 ja 07.10.2016 kirjades märgitud, millisel alusel hageja lepingu üles ütleb. Seetõttu ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Lisaks puudus ülesütlemiseks ka sisuline alus.
11.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööde ülevaatamisega viivitanud. Hageja ei ole välja toonud, millisel konkreetsel juhul on kostja töö osalisest või täielikust vastuvõtmisest keeldunud. Ka hageja ise möönab, et hageja ei ole kõiki lepingujärgseid töid teostanud. Seetõttu ei saanudki kostja tööd vastu võtta. Vastavalt lepingu nr TLN02 p-le 7.5 kinnitab kõikide tööde vastuvõtmist ainult lõpliku ülevõtmise tõendi (Object Take-over Certificate) allkirjastamine. Nimetatud dokumenti ei koostatud ega allkirjastatud, kuivõrd hageja ei olnud töid nõuetekohaselt lõpetanud.
12.Hageja on kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud ehitusplatsi ja selle tingimustega ning ei ole takistusi tööde tähtaegseks teostamiseks. Samuti on hageja lepingus korduvalt kinnitanud, et temapoolsete kohustuste täitmiseks ei ole täiendavalt vaja kostjal mingeid tingimusi täita. Lisaks oli hagejal vastavalt lepingu p-le 1.6 kohustus kõik materjalid ja muu tööks vajalik ise hankida.
13.Kostja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Kõik sissenõutavaks muutunud arved tasus kostja hagejale tähtaegselt, ülejäänud arvete osas ei ole hagejal kostja vastu nõuet.
14.Lepingu nr TLN02 alusel torustikele isolatsiooni paigaldamisel ei ole hageja isolatsiooni paigaldanud järjest, vaid on seda teinud valikuliselt. Isolatsioon on jäetud paigaldamata torude kokkupuutekohtadele ning kitsamatele ja raskemini ligipääsetavatele torudele. Sellises olukorras ei saa vastata tõele hageja väide, justkui oleks ta teinud 90-100% töödest. Kuivõrd hageja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, oli kostja sunnitud tellima nimetatud tööd kolmandatelt isikutelt.
15.Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis tasaarvestab kostja hageja nõude oma kahjunõudega. 03.03.2017 on kostja täpsustanud oma tasaarvestuse avaldust ning on märkinud, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu on 100 085 eurot, mis koosneb kolmandatele isikutele hageja tööde parandamise eest makstud tasust, leppetrahvidest ning kostja töötajatele seoses hageja töödel esinenud puuduste parandamisega makstud tasust. Kostja selgitas, et kuivõrd hageja on 14.09.2016 töö lõpetanud, on kostja pärast hoiatust tellinud tööd kolmandatelt isikutelt. Vastavalt lepingu nr TLN02 p-le 6.4, kui töövõtja hilineb töödega 5 päeva või rohkem, võib tellija tellida sellised tööd kolmandalt isikult teatades sellest 5 päeva ette. Vastavad kulud peab kandma töövõtja ning need arvestatakse maha töövõtjale makstavast tasust. Hageja on kohustatud kostjale hüvitama kolmandatele isikutele makstud tasu. Ka VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija juhul kui töövõtja tööd ei paranda, lasta töö parandada või töö ise parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kolmandatele isikutele tehtud tööde tõendamiseks on kostja esitanud kolmandatele isikutele esitatud arved ning tabeli. Kolmandatele isikutele on kostja tasunud tööde parandamiseks kokku 55 810 eurot. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 29.03.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja 08.09.2017 vastuväide kohtu tegevusele. Maakohus tühistas 20.09.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus arestis kostjale kuuluvad arvelduskontod summas 90 941,36 eurot hageja kasuks Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja Eestis asuvate välismaa krediidiasutuste filiaalides.
17.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kaks lepingut: alltöövõtuleping nr TLN01 (kd II lk 69-91, tõlge kd II lk 93-114) ning alltöövõtuleping nr TLN02 (kd I lk 26-48, tõlge kd I lk 53-76). Lepingu nr TLN01 hinnaks lepingu p 8.1 kohaselt oli 30 000 eurot ning lepingu lisa nr 3 kohaselt tööks boileri isoleerimine nr 2. Lepingu nr TLN01 hinnaks oli lepingu p 8.1 kohaselt 150 000 eurot ja töödeks lepingu lisa nr 3 kohaselt torustiku soojuskatte eeltöötlus, sealhulgas eeltöötlusmaterjali pakkimine, eeltöötlusmaterjali markeerimine, eeltöötlusmaterjali transport ehitusplatsile, jääkide tagastamine kliendile; mõõtmised; torustik, soojustus ja viimistlemine; materjalide transport laost ehitusplatsile.
18.Tõendamata on hageja väide, et leping nr TLN02 oli hagejale peale surutud. Hageja on lepingu allkirjastanud. Lepingus on pooled mh kinnitanud, et leping on mõlema poole poolt läbi räägitud ja kokku lepitud ning kumbki pool ei ole lepingut sõlminud ähvarduste, vägivalla või surveavalduste tõttu (vt lepingu p-d 1.3.5, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6). Hageja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja ei oleks saanud keelduda lepingu sõlmimisest, kui pooled ei oleks saanud lepingu mingites tingimustes kokkuleppele.
19.Hageja poolt viidatud 14.09.2016 ega 07.10.2016 e-kirjadest ei nähtu, et hageja oleks lepingu nr TLN02 üles öelnud või lepingust taganenud (e-kirjad, kd II lk 15-17). 14.09.2016 e-kirjas on hageja seaduslik esindaja SK kostjat teavitanud, et ajagraafiku järgi saab leping läbi ning 07.10.2016 e-kirjas on hageja üldsõnaliselt märkinud, et selle e-kirjaga ma kinnitan, et meie leping on 14.09.2016 erakorraliselt üles öeldud tulenevalt
VÕS-s sätestatud alustest. Nimetatud e-kirjades ei nähtu, mis põhjustel või õiguslikel alustel oleks hageja saanud lepingu erakorraliselt üles öelda.
20.Hageja poolt viidatud tööde vastuvõtmisega viivitamine kostja poolt ei ole selline viivitus, millest oleks sõltunud tööde alustamine või tegemine. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist VÕS §-s 652 sätestatud olukorraga. Tellija viivitusega on tegemist juhul, kui tellija on töövõtulepingu kohaselt kohustatud teatava teo tegemiseks, kuid viivitab sellega ning tekkinud viivitus takistab töövõtja poolt töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalike tööde alustamist või läbi viimist. Tellija viivitus eeldab seega esmalt tellija töövõtulepingust tuleneva kohustuse olemasolu teatava teo tegemiseks, millest sõltub töövõtja poolt töövõtulepingu täitmiseks vajalike tööde alustamine või tegemine (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne).
21.Lisaks märkis kohus, et kuivõrd üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196), töövõtuleping ei ole aga kestvusleping (vt RKTKo nr 3-2-1-126-13 p 13), siis ei ole leping kostja poolt erakorraliselt üles öeldud.
22.Samas ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas ja millal on pooltevaheline leping lõppenud. Hageja on esitanud nõuded tehtud tööde eest tasu saamiseks, mitte nõudnud kahju hüvitamist või esitanud muid nõudeid seoses lepingu rikkumisega.
23.Hageja väited tellingute puudumiste ja avauste mittetegemise kohta on asjakohatud. Lepingu p-s 5.3 on hageja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud ehitusplatsi ja selle tingimustega ning ei ole takistusi tööde tähtaegseks teostamiseks. Samuti on hageja lepingus kinnitanud, et temapoolsete kohustuste täitmiseks ei ole täiendavalt kostjal mingeid tingimusi vaja täita. Nimelt sätestab lepingu p 2.2.2, et töövõtja kinnitab ja garanteerib, et lepingujärgsete tööde ja oma kohustuste nõuetekohane ning tähtaegne sooritamine ei nõua, ja ta ei palu, et tööandja sooritaks või ei sooritaks mõne toimingu, mis ei ole lepingu sätetes selgelt määratletud ning kehtestatud. Punktis 5.2 on pooled kokku leppinud, et töövõtja poolelt ei ole ehitusplatsile kindlaid nõudmisi. Punkti 11.11 kohaselt lahendab töövõtja töödega seonduvad mistahes tehnilised küsimused ja korraldab kõik tööde teostamisega seotud toimingud, sealhulgas tehniliste küsimuste koordineerimine ehitusplatsil töötavate alltöövõtjate ja sõltumate töövõtjatega, kelle on ametisse määranud töövõtja ja/või tööandja. Lisaks oli lepingu p-s 1.6 kohustus kõik materjalid ja muu tööks vajalik ise hankida. Tunnistaja SS ütlused on vastuolus lepinguga. Tunnistaja on märkinud, et tellija pidi organiseerima tellingud, kuna ilma nendeta ei saanud töid teha ning kõrvaldama kõik takistused (kd III lk 128).
24.Kuna hageja on esitanud nõude tehtud tööde eest tasu saamiseks, siis ei oma tähtsust, kas kostja on lepingut rikkunud. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Tööde vastuvõtmine on käesoleval juhul kokku lepitud lepingu nr TLN02 p-s 7. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et lepingu p 7.2 on kehtetu. Kuigi lepingu p-i 7.2 kohaselt on tegevustulemuste tõend ette nähtud tööde kulgemise ning tähtajalise sooritamise jälgimiseks, siis on pooled lepingu p-s 7.1 kokku leppinud, et tööd antakse üle nimetatud tõendit allkirjastades. Seega ei ole tegemist üksnes statistilise dokumendiga. Töövõtulepingu olemusest nähtub (s.o hinnates koos lepingu p 7.1 ning 7.2), et nimetatud tõend on vajalik mh ka tööde üleandmiseks. Nimetatud tingimus on kooskõlas ka VÕS § 637 lg-ga 4, mille kohaselt võib kokku leppida tasunõude sissenõutavaks muutumises ositi, vastavalt töö vastuvõtmisele.
25.Hageja on õigustatud kostjalt nõudma arve nr 099-2016 tasumist summas 4684,80 eurot (s.o 7717,19 - 3032,39). Arve on tasumata 7717,19 euro ulatuses. Kostja on arvest õigustatud maha arvestama 5%, s.o 3032,39 eurot vastavalt lepingu nr TLN02 p-dele 9.1.2, 9.1.3.2 ja 12.3. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu p-s 12.3
ning 9.1.3.2 viidatud garantii oleks kostjale esitatud. Kostja 14.09.2016 e-kirjast nähtub, et kostja on hagejale meelde tuletanud, et vastavalt lepingutele ei ole hageja ikka veel koostanud ja esitanud garantiisid ja kindlustust (kd III lk 39). Seega on asjakohatu ka hageja vastuväide, mille kohaselt ei ole kostja nõudnud garantiid enne kohtumenetlust. Kostja ei saa hageja nõuet tasaarvestada leppetrahviga ega tööjõu rendikuluga.
26.Hageja arve nr 102-2016 summas 1638,10 eurot (kd I lk 185) ei ole põhjendatud. Teenuseks on arvel märgitud lisatöö. Tunnistaja SS on märkinud, et täiendavate tööde tellimine toimus suulises vormis (kd III lk 129). Samas on tunnistaja ütlused vastuolus lepinguga. Lepingu TLN02 p 10.2 kehtestab kindla korra lepingu muutmiseks, sh lisatööde tegemises kokkuleppimises. Nimetatud punkti kohaselt tuleb osapooltel muudatused allkirjastada. Hageja 14.09.2016 e-kirjast nähtub, et hageja jätkab lisatööde tegemist vastavalt kostja järelevaatajalt saadud suuliste juhiste alusel ning soovitakse kinnitust, et kõik lisatööd kuuluvad maksmisele (kd III lk 40-41). 14.09.2016 esitatud kostja vastusest ei nähtu, et kostja oleks lisatöid kinnitanud või soovinud lisatööde tegemises kokku leppida (kd III lk 39-40). Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja oleks nimetatud lisatööd vastu võtnud.
27.Hageja arve nr 108-2016 summas 51741,02 eurot (kd I lk 186) ei ole põhjendatud. Vastavalt lepingu TLN02 p-le 9.1.2 tekib töövõtjal tasu maksmise kohustus alles siis, kui töövõtja on esitanud lisaks arvele ka lepingu p-le 7.2 vastava tegevustulemuste tõendi (certificate of performance). Kostja on märkinud, et hageja saatis arve 23.08.2016 koos tegevustulemuste tõendiga, milles oli kajastatud ka töid, mis tegelikkuses arve koostamise ajaks veel tehtud ei olnud. 02.09.2016 edastas hageja kostjale tegevustulemuste tõendi ning arve uuesti, kus oli muudetud vaid arve kuupäeva (kd III lk 39-40, 51). Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuetekohast tegevustulemuste tõendit, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.
28.Hageja arve nr 109-2016 summas 6000 eurot (kd I lk 187, 188) ei ole põhjendatud. Nimetatud arve selgituseks on märgitud „boiler II“ (kd I lk 187). Poolte kirjavahetusest nähtub, et 25.08.2016 seisuga ei olnud boilerile II isolatsiooni paigaldatud (kd III lk 37). Arve on aga esitatud päev enne, s.o 24.08.2016. Samuti on kostja seaduslik esindaja NN 04.05.2017 istungil kinnitanud, et kd III lk 17 (s.o akt kuupäevaga 23.08.2016) on viimane akt, millega on kinnitatud tööd ning rohkem akte ei kinnitatud, kuna tööd lepingu järgi olid tegemata ja need tööd, mida tegid iseseisvalt, seda ei olnud lubatud (kd III lk 133). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töö oleks tehtud. Hageja on palunud tuvastada, et kostja seadusliku esindaja kohtus antud ütlused tööde keelamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtul puudub alus kahelda seadusliku esindaja ütluste usaldusväärsuses.
29.Hageja arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot (kd I lk 190) ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud nõue oleks sissenõutavaks muutunud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti selle kohta, et töö oleks vastuvõetud, kohtule esitatud ei ole.
30.Hageja arve nr 120-2016 summas 15 217 eurot (kd I lk 191) ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et nõue oleks sissenõutavaks muutunud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti selle kohta, et töö oleks tehtud ja vastuvõetud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks soovinud arves märgitud tööd kostjale üle anda. Väide selle kohta, et kostjal oli võimalus töö igal ajal üle vaadata, kostja aga töid vastu võtma ei tulnud, on jäänud paljasõnaliseks.
31.Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud 4684,80 euro ulatuses, siis on põhjendatud hageja viivisenõue 154,60 euro ulatuses (VÕS § 101 lg 1 p 6, lepingu nr TLN02 p 16.4).
32.Kostja on esitanud oma vastuses tasaarvestuse avalduse. Kostja nõue hageja vastu summas 55 810 eurot on põhjendatud. Kolmandatele isikutele esitatud arvetega (kd III lk 69-71), kostja poolt esitatud tabeliga (kd III lk 72-74) ning tunnistaja ütlustega ja
kostja seadusliku esindaja vande all antud selgitustega on tõendatud, et kolmandatele isikutele on kostja tasunud hageja tööde parandamiseks kokku 55 810 eurot. See, et tööd olid tehtud puudustega ja lõpetamata, tõendavad kostja esitatud fotod (kd II lk 145-180). Kostja poolt esitatud tabelist (kd III lk 72-74) nähtub, kui mitu tundi on kolmandate isikute töötajad töötanud kostja heaks perioodil september - november. Samuti nähtub tabelist, kui mitu tundi on iga isik töötanud seoses hageja tööde parandamisega ja lõpetamisega ning kui suured on olnud kulud seoses sellega. Nimetatud tabeli kohta on tunnistaja MM 04.05.2017 istungil kinnitanud, et tabel on koostatud tema poolt ning et lõheroosa värviga on märgitud inimeste nimed, kes tegid hageja lõpetamata töid (kd III lk 131). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses ning tabeli õiguses, kuivõrd kostja juhatuse liige on 04.05.2017 istungil kinnitanud, et MM oli töödejuhataja, kes nimetatud tabeli koostas (kd III lk 133). Lepingu TLN02 p 6.4 näeb leping ette kolmandatele isikutele makstud tasu tasaarvestamise hagejale makstavast tasust. Ka VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija juhul kui töövõtja tööd ei paranda, lasta töö parandada või töö ise parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 200 lg 4, kuna kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt RKTKo nr 3-2-1-116-10 p 44).
33.Kuna kostja poolt kolmandatele isikutele tasutud 55 810 eurot ületab hageja põhjendatud põhinõude ning viivise summat (4684,80 + 154,60), siis luges kohus nõude tasaarvestuse põhjendatuks ning hageja nõude lõppenuks. Seega on hageja nõue lõppenud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
34.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
35.Maakohus on otsuse resolutsioonis jätnud ebaõigesti märkimata, et kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud 4684,80 euro ulatuses ja viivisenõue 154,60 euro ulatuses.
36.Hageja on maakohtus välja toonud, et leping nr TLN02 oli hagejale peale surutud.
37.Lepingu nr TLN02 erakorralise ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Lepingu nr TLN02 puhul on tegemist tähtajalise kestvuslepinguga, mille puhul erakorraline ülesütlemine on lubatud. Praegusel juhul lepingut ei täidetud ühekordselt, vaid oli kohustuste ositi täitmine pikema aja jooksul, kohustuste täitmises esines korduvus ja perioodilisus. Ei ole välistatud, et ka töövõtuleping võib olla kestvuslepinguks.
38.Hageja jaoks on arusaamatu maakohtu otsuse p-s 7 välja toodud loogika, et kui võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu rahalise nõude, siis ei oma tähtsust võlgnikupoolne lepingu rikkumine.
39.Hageja hinnangul ei ole lepingu nr TLN02 p 7.2 kehtiv. Termin certificate of performance on vastuolus lepingu nr TLN02 loogikaga, mille puhul on tegemist VÕSi järgse töövõtulepinguga. Lepingu p-st 7.2 nähtub, et Certificate of Performance on ette nähtud vaid selleks, et tööde kulgemist ja nende tähtajalist sooritamist jälgida. Seega näib, et tegemist on ebaolulise iseloomuga tehnilist laadi dokumendiga, mis on puhtalt statistiline, mis võib olla teises õiguskultuuris on täiesti aktsepteeritav, Eestis aga mitte. Mõisted “tegevustulemuse tõend” ja “lõpliku ülevõtmise tõend” on kummastavad ning ei ole Eestis tegutsevate turuosaliste puhul tavalised. Töövõtulepingu olemusest, eesmärgist kui ka poolte kokkuleppest ei saa tuleneda, et vastuvõtuakt saab olla vaid statistiline.
40.Kohus leidis, et kostja oli arvest õigustatud lepingu alusel maha arvestama 5%, s.o 3032,39 eurot. Arusaamatu on kostja seisukohtade ebajärjekindlus, kui oma esimeses vastuses hagile kostja väitis, et ta on alandanud hinda 5% võrra, ja alles 05.09.2017 menetlusdokumendis muudab aluseta diametraalselt oma seisukohta.
41.Arve nr 108-2016 osas märkis hageja, et lepingu p 7.2 ei ole kooskõlas töövõtulepingu olemusega, mis oli poolte vahel. Kõikides arvetes kajastati info tehtud töö eest. Tegemata tööde kohta info arvetes puudus ega saanudki seal olla.
42.Arve nr 109-2016 osas märkis hageja, et arve tuleneb lepingust nr TLN01, mistõttu hageja nõuab kostjalt arve 109-2016 tasumist lepingu TLN01 alusel.
43.Arve nr 120-2016 osas märkis hageja, et arves märgitud tööd teostati septembris 2016. Kõige viimased tööd valmisid 12.09.2016. Kostjal oli võimalus töö igal ajal üle vaadata. Kostja aga töid vastu võtma ei tulnud.
44.Hageja vaidleb vastu ka kostja tasaarvestamise vastuväitele. Tõendamata on kostja tasaarvestuse tegemine oma esialgses vastuses maakohtus. Tõendamata on kolmandate isikute poolt tööde teostamine – ei ole vastavaid lepinguid, tööde üleandmist kinnitavaid tõendeid. See ei ole tõendatud ühtegi dokumentaalse tõendi ega muu tõendiliigiga. Eluliselt on mitteusutav, et ca 90% tööde teostatuse puhul peab tellija maksma ca 10% tööde teostamise eest rohkem kui 100% tööde teostamise hind. Kostja poolt esitatud fotod ei ole seostatud aja ja ruumiga. On jäetud konkretiseerimata, mida konkreetselt tõendas üks või teine foto käesoleva asja kontekstis. Tööprotsessis pooleli olevaid töid pildistades ei saa kuidagi väita, et töö jääb lõpuni teostamata või on jäänud tähtaegselt täitmata. Otsusest ei ole arusaadav, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid TsMS § 229 lg 1 mõttes kohus tuvastas ühe või teise vastustaja fotoga.
45.Tasaarvestamise avaldus ei ole põhjendatud ka VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt. Juhul, kui hageja nõude suhtes esitatakse tasaarvestuse vastuväide ebaselge vastunõude põhjal TsMS § 450 kontekstis, on kohus kohustatud eraldama menetluslikult vaidluse hageja nõude kohta, lahendades seejärel vaidluse tasaarvestuse aluseks olnud hageja nõude üle (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 985-986). Maakohus ei teinud ühtegi eraldamise toimingut. Vastustaja seisukoht
46.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
48.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
49.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõude. Tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ( VÕS § 637 lg 3). VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valminud asja tellijale üle andma. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud.
Hageja ei ole esitanud kohtule kostja poolt allkirjastatud vastuvõtmise akte. Pelgalt arvete esitamisest ei teki hagejal kostja vastu nõuet.
50.Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, siis oli antud juhul hageja kohustus tõendada, et tegelikkuses on ta vaidlusalused tööd teostanud. Hageja ei ole peale arve esitamise esitanud ühtegi tõendit töö tegemise või vastuvõtmise kohta. Väide, et kostja ei tulnud töid vastu võtma, on samuti tõendamata. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks vaidlusalused tööd tegelikult teostanud ning andnud kostjale võimaluse need vastu võtta. Maakohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud, seejuures käsitlenud eraldi iga hageja poolt esitatud arvet. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
51.Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistaja SS ütlused täiendavate tööde tellimise kohta on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga. Alltöövõtulepingu nr TLN02 punkt 10.2 kehtestab kindla korra lepingu muutmiseks, sh lisatööde tegemise kokkuleppimiseks. Kostja ei ole lisatöid kinnitanud ega soovinud lisatööde tegemises kokku leppida. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks nimetatud lisatööd vastu võtnud või et hageja oleks tööd tegelikkuses teostanud.
52.Maakohus on õigesti leidnud, et kostja oli õigustatud hageja nõuet 5% ulatuses vähendama, kuna hageja ei ole kostjale esitanud lepingus nõutud garantiid. Lepingu TLN02 p 9.1.3.2 kohaselt oli 5% hageja tasust maksmine seatud sõltuvusse hageja poolt kostjale pangagarantii esitamisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu punktis 12.3 ning 9.1.3.2 viidatud garantii oleks kostjale esitatud.
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et osas, milles hagejal oli nõue kostja vastu, on see kostja poolt kohtumenetluses tehtud tasaarvestusega lõppenud. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus üks pool esitab menetlusliku tasaarvestuse avalduse ning teine pool vaidleb sellele vastu, tuleb kohtul menetluses hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (Riigikohtu lahend 3-2-1-59-10 p 10). Maakohus on seda teinud ning on põhjendanud, miks hageja vastuväited kostja nõudele on alusetud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja lahkus objektilt, jättes tööd lõpetamata. Kostja palus hagejal lepingujärgseid töid jätkata, kuid hageja seda ei teinud, mille tõttu tellis kostja tööde parandamise ja lõpetamise kolmandatelt isikutelt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja esitas maakohtus omapoolsed tõendid tõendamaks tööde teostamist kolmandate isikute poolt. Hagejal oli võrdne võimalus esitada tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks, mida ta teinud ei ole.
54.Kohus ei pidanud otsuse resolutsioonis märkima, et kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud 4684,80 euro ulatuses ja viivisenõue 154,60 euro ulatuses, kuna tasaarvestuse tõttu jäi hagi täielikult rahuldamata.
55.Maakohus ei pidanud tasaarvestuse küsimust lahendama osaotsusega. TsMS § 450 lg 1 kohaselt ei ole osaotsuse tegemine kohustuslik, vaid see on kohtu diskretsiooni küsimus. Hageja ei ole maakohtu menetluses taotlenud osaotsuse tegemist. Käesolevas asjas ei oleks osaotsuse tegemine olnud ka põhjendatud, kuna see poleks aidanud kaasa asja kiiremale või ökonoomsemale lahendamisele.
56.Maakohus leidis õigesti, et lepingu lõppemise asjaolud ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust, kuna hageja nõudeks on tehtud tööde eest tasu saamine, see on lepingu täitmise nõue. Hageja ei nõua üleantu tagastamist või selle väärtuse hüvitamist ega kahju hüvitamist seoses lepingu ülesütlemise või lepingust taganemisega kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Maakohus hindas siiski ka hageja väiteid lepingu ülesütlemise kohta ja leidis põhjendatult, et hageja poolt viidatud 14.09.2016 ja
07.10.2016 e-kirjadest ei nähtu hageja tahteavaldust leping üles öelda või lepingust taganeda ega ka ülesütlemise või taganemise aluseks olevaid asjaolusid.
57.Hageja on küll maakohtus väitnud, et leping nr TLN02 oli hagejale peale surutud, kuid ei ole välja toonud, millist tähtsust see omab asja lahendamisel. Hageja on lepingu allkirjastanud ega ole lepingu kehtivust vaidlustanud. Maakohus on seda hageja väidet ka piisavas ulatuses käsitlenud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et alltöövõtuleping nr TLN02 ei olnud hagejale peale surutud. Leping sõlmiti peale hageja ning kostja vahelisi läbirääkimisi ning kõik lepingu tingimused vastasid poolte tahtele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
58.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
59.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.