Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Finantseeringud OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. Hageja suhtes on Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019 tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus on lubamatu, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud läbi teadlike valeütluste andmise (asjaosaliste suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr 21740000007). Seetõttu on täitmine hageja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3- 2-1-78-11 p 11, kus kohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 nimetamata asjaoludel. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist, sh hagejale kuuluva vara võõrandamine täiteasjas nr 072/2019/691 kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Täitemenetlus on põhjustanud juba käesolevaks hetkeks hagejale alusetult pöördumatuid kahjustusi. Täitemenetluse toimingute jätkumine suurendaks veelgi hagejale tekitatud kahju. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt on avaldanud täitemenetluses enampakkumise teate.

MAAKOHTU SEISUKOHT

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Kostja märgib, et kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei saa põhimõtteliselt olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks, sest kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei saa mõjutada tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendi õigusjõudu. Kriminaalmenetluse toimumine (veel vähem kahtlustuse esitamine) ei saa olla hagi tagamise aluseks, millega peatatakse täitemenetlus. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud kohtuotsus põhines sellel, et kohus tuvastas, et T.R Tamme Auto OÜ poolt hagejale antud laenu tuli tagasi maksta. Kohus leidis, et laenu tagasimaksmise kohustus eksisteeris sõltumata asjaolust, kui palju ja kas üldse Mihkel Miilpalu Oleg Ljadovile kinnistute soetamise eest tasus. Seega analüüsis kohus seda, kas laenuleping oli näilik ja kas selle alusel üleantu kuulus tagastamisele. Tartu Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2019 toimunud kohtuistungil, kus osales ka M. Miilpalu, palus ringkonnakohus M. Miilpalult, et kostja esitaks tõendid, mis tõendavad laenu tagastamise kohustuse puudumist. Selliseid tõendeid kohtule ei esitatud. Seega ei rajanud kohus viidatud tsiviilasjas oma otsust mitte tunnistaja ütlusele, vaid faktile, et kostjal oli kohustus laen tagastada. Ka Viru Maakohus leidis oma 12. septembri 2018 otsuses, et isegi kui M. Miilpalu maksis O. Ljadovile sularahas 350 000 eurot, ei välista see tagasimaksmise kohustust, sest tehinguid M. Miilpalu isikliku rahaga ei saa pidada käesolevas menetluses hageja tehinguteks. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnevad need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid käesoleva hagi esitamist ja menetlemist TMS § 221 lg 1 alusel, olukorras, kus kostja täidab hageja suhtes jõustunud kohtulahendit. Käesoleva tsiviilasja menetlus ei mõjuta ega saa mõjutada täitedokumendi kehtivust, hageja hagi on perspektiivitu. TMS § 221 lg 1 teine lause, sätestab, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine. Hageja käesolevas asjas esitatud väidetav uus asjaolu ja vastuväide on see, et hageja hinnangul võib täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 olla tehtud, toetudes tunnistaja poolt antud valeütlustele. Kostja rõhutab, et hagejale olid tsiviilasjas nr 2-17-10142 antud tunnistaja ütlused teada juba enne täitemenetluse alustamist (TMS § 221 lg 2). Hageja ei ole alustanud teistmismenetlust. Objektiivsed alused teistmismenetluseks ka puuduvad, sest isegi kui kriminaalmenetluses tunnistaja valeütluste andmises süüdi mõistetakse (millega kostja ei nõustu), puudub õiguslik alus kohtulahendi teistmiseks. Seega on hageja hagi kostja vastu perspektiivitu ning perspektiivitut hagi ei saa kohus tagada. Kohus on jätnud olulisel määral kohtumääruse põhjendamata. Kohus ei ole sisuliselt põhjendanud, kuidas saab kriminaalmenetlus mõjutada võimalikku sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hagi tagamine ei ole eesmärgipärane. Kohus ei ole piisavalt hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud, võimaldades hagejal saavutada olukord, kus täitemenetlus peatatakse vaid selleks, et võlgnikul oleks võimalik jõustunud kohtulahendi täitmist täitemenetluses edasi lükata. Kohus oleks pidanud küsima enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostja seisukohta.

Arvestades asjaoluga, et täitemenetluse jätkumisel oleks hagejale kuuluv kinnisasi võõrandatud, oli täitemenetluse peatamine TsMS § 377 lg 2 alusel igati põhjendatud ja eesmärgipärane. Seeläbi välistati olulise kahju tekkimine hagejale. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kriminaalmenetluses vaidluse all olevad asjaolud ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamisele. Kostja väide nagu täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 ei põhine kuritegelikel asjaoludel ja on seega igati õiguspärane, ei ole antud juhul asjakohane. Kriminaalmenetluse aluseks olevad asjaolud on viinud olukorda, kus hagejale on tekitatud äärmiselt suurt varalist kahju. Kostja on tegutsenud aastaid hageja vastu tema äritegevuse takistamise eesmärgiga. Kostja on saavutanud läbi kuritegelike käitumismudelite ebaseaduslikult täitedokumendiks oleva ringkonnakohtu kohtuotsuse. Lisaks teadlike valeütluste andmisele KarS § 209 lg 3,4 alusel, on olemas ka kelmuse süüteokoosseisule vastavad tunnused (KarS § 320 lg 1). käitutud kelmuse süütekoosseisule vastavalt KarS § 320 lg 1 tunnustel. Kahtlustus kätkeb endas ka tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtu eksimusse viimist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.