Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2018.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-1832
Tsiviilasi
OÜ Swedre Invest hagi M.A. , E.A. ja OÜ Kobela Property vastu tehingute kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kannete muutmise nõudes ning OÜ Swedre Invest hagi M.A. ja E.A. vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1750 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a otsus (vaheotsus hagi aegumise kohta)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.A. ja E.A. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (kostja I) M.A. , esindaja vandeadvokaat Rene Varul Apellant II (kostja II) E.A. , esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja) OÜ Swedre Invest, registrikood 10695428, lepinguline esindaja advokaat Kalju Kutsar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a vaheotsus muutmata.
2.Jätta M.A. ja E.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Swedre Invest (hageja) esitas hagiavalduse M.A. (kostja I), E.A. (kostja II) ja OÜ Kobela Property (kostja III) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja esitas 23.01.2017. a ühtlasi nõude kostjate I ja II vastu abikaasade ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel. Maakohus liitis hagid ühte menetlusse. Asja materjalide kohaselt jõustus 25.11.2015. a Tartu Maakohtu 04.07.2014. a otsus, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 92 702,44 eurot, sh põhivõlgnevus 48 965,65 eurot ning lisanduvad kõrvalnõuded. Hageja avalduse alusel alustas kohtutäitur kostja I suhtes täitemenetlust, saates talle 01.12.2015. a täitmisteate. 19.01.2016. a sõlmisid kostjad I ja II ning sel ajal veel asutamisel olnud OÜ Kobela Property (kostja III) abieluvaralepingu, kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Nimetatud lepinguga leppisid kostjad I ja II kokku, et lõpetavad nende vahel seni kehtinud varaühisuse varasuhte ning kehtestavad alates lepingu sõlmimist uue varasuhtena varalahususe. Seni abikaasade ühisvara hulka kuulunud 5 kinnisasja loeti edaspidi kostja II lahusvaraks. Sama lepinguga andis kostja II kõik eelnimetatud kinnistud üle kostjale III, omandades selle tulemusena osaühingu osa nimiväärtusega 2 500 eurot. Hageja leidis, et 19.01.2016. a sõlmitud tehingute tulemusena muutus Tartu Maakohtu 04.07.2014. a otsuse täitmine sisuliselt võimatuks. Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega ühisvara jagamise hagi aegumise osas. Väär on kostjate seisukoht, et täitemenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks pärast lahendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Vaidlusalused tehingud tehti pärast täitemenetluse alustamist, kohtutäituril oli võimalik tehingute kohta teavet saada alles pärast kinnistusregistrisse kannete tegemist 21.01.2016. a. Isegi kui eeldada, et ainuüksi kinnistusregistri kande põhjal oli võimalik otsustada täitemenetluse edasise edukuse või ebaõnnestumise üle, on hagi esitatud tähtaegselt. 21. jaanuar 2017. a oli laupäev, hagi on esitatud sellele järgneval esimesel tööpäeval 23. jaanuaril 2017.a.
2.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu leides, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ühisvara jagamise nõuet ei ole võimalik esitada ega menetleda, kuna ühisvara ei eksisteeri. Kostjate I ja II ühisvara on juba jagatud ning seda on tehtud kõigi huve
arvestades. Lisaks kinnistutele on jagatud ka kohustused. Kostja II on lisaks kinnistutele omandanud kohustusi 133 000 euro väärtuses; kostja I on olulisest osast kohustustest vabanenud. Kostjad I ja II leidsid, et ühisvara jagamise hagi on aegunud. Täitemenetlus kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestus hiljemalt 11.01.2016. a, mil möödus täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kuna hagi ühisvara jagamiseks on esitatud 23.01.2017. a, on see esitatud enam kui üks aasta peale täitemenetluse ebaõnnestumist ning seega TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaega ületades.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus leidis oma 18. septembri 2017. a vaheotsuses, et kostjate taotlus ühisvara jagamise nõudele aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustik ei sätesta üheselt, mille alusel tuvastatakse, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohus leidis, et TMS § 14 lg 2 tuleb tõlgendada kooskõlas TMS peamise eesmärgiga ja sätete otstarbega, milleks on võlausaldaja (sissenõudja) nõude rahuldamine ja seda võimalikut efektiivselt. Kohus asus seisukohale, et täitemenetlust ei saa lugeda TMS § 14 lg 2 mõttes ebaõnnestunuks seni, kuni sissenõudja pole kasutanud seadusega ettenähtud õigusi ja võimalusi nõude täitmiseks võlgniku lahusvara arvel. Kohus nõustus kostjatega, et 19.01.2016.a. tehtud tehingud ei ole otseselt seotud TMS § 14 lg 2 sätestatud tähtaja kulgemisega, sest tegemist on kostjatele I ja II kuulunud ühisvaraga tehtud tehingutega. Samas ei pidanud kohus võimalikuks nõustuda kostjatega selles, et kõige põhjendatum on täitemenetlus TMS § 14 lg 2 mõttes ebaõnnestunuks lugeda kohtutäituri poolt võlgnikule määratud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumise momendiga ja kostja I kontode blokeerimisega (11.01.2016, 12.01.2016). Võlgniku poolt täitedokumendi vabatahtlikult täitmatajätmine ei välista, et täitedokumendi sundtäitmine õnnestub edasises täitemenetluses võlgniku lahusvara arvel. Samuti ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et täitemenetlus tuleb TMS § 14 lg 2 mõttes lugeda ebaõnnestunuks võlgniku kontode blokeerimisega. Kohtule on esitatud kohtutäituri 17.10.2016 ülevaade täitemenetluse käigust täiteasjas nr 084/2015/3531, millest nähtub, et täiteasjas nr 084/2015/3531 on kohtutäitur 12.01.2016 arestinud võlgniku krediidiasutustes avatud kontod ja 03.02.2016 FIE A.K. talu kontod; 18.04.2016 arestinud võlgnikule kuuluva sõiduki Ford Explorer hinnaga 1000 eurot ja osaluse Kaspre Agro OÜ-s hinnaga 5000 eurot, mille 6 enampakkumist on nurjunud; 25.07.2016 võlgnikule kuuluvad relvad arestimishinnaga kokku 3300 eurot, mis on müügis oksjonikeskkonnas. Nõude jääk koos kohtutäituri tasudega on 17.10.2016 seisuga 101 836 eurot. Kohtutäitur on asunud 17.10.2016 seisukohale, et täiteasjas nr 084/2015/3531 läbiviidud menetlus ei ole viinud sundtäitmisel oleva nõude (isegi osalisele) rahuldamisele. Maakohus leidis, et TMS § 14 lg 2 teise lause mõttes võiks aegumistähtaja algushetkeks lugeda kohtutäiturilt saadud kirjalikus vormis teadet, millest selgelt järeldub, et võlgniku lahusvara arvel on sissenõudja nõude rahuldamine ebatõenäoline. Puudub vaidlus, et juba hagi esitamise ajaks 09.02.2016 oli täitemenetlus kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, mis on ka kooskõlas kohtutäituri ülevaatega täitemenetluse käigust, et kostja I lahusvara arvel oli täitemenetlus ebaõnnestunud ning tuleb pöörata nõue kostja I osale abikaasade ühisvaras, milleks hageja esitas kohtule 03.02.2016.a. enne hagi esitamist hagi tagamise taotluse. Kohtu hinnangul ongi kuupäeva 03.02.2016.a põhjendatud lugeda käesolevas asjas TMS § 14 lg 2 teise lause mõttes aegumistähtaja algushetkeks. Hageja on hagi kostjate I ja II vastu ühisvara jagamiseks esitanud 23. jaanuaril 2017. a, seega enne ühe aasta möödumist
3.veebruarist 2016. a.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad I ja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu
18.septembri 2017. a otsus tühistada ja teha asjas uus lahend (lõppotsus), millega kohaldada haginõudele aegumist. Apellandid on seisukohal, et võlgniku/kostja I osas ebaõnnestus täitemenetlus tema lahusvara arvelt üle aasta enne, kui sissenõudja esitas kohtusse ühisvara jagamise hagi. Seega on ühisvara jagamise hagi aegunud. Riigikohtu 20.12.2016 otsuse nr 3-2-1-74-16 p.-is 15.1.2. on väljendatud, et TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt. Vastustaja (sissenõudja) ei ole kohtutäiturilt hankinud õiendit, millest nähtuks üheselt, millal on täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Vastustaja on esitanud asja juurde alles 17.10.2016.a. kuupäevaga ülevaate täitemenetluste käigust ja ka selles ülevaates ei ole märgitud, millal täpselt on täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Seega puudub käesolevas asjas kohtutäituri seisukoht, millele tugineda täitemenetluse ebaõnnestumise hetke kindlakstegemisel. Pooled ei vaidle, et täitemenetlus ebaõnnestus juba enne 09.02.2016. a. Maakohus asus seisukohale, et aegumistähtaega on põhjendatud lugeda alates 03.02.2016. a. Apellandid ei nõustu kohtu järeldustega. Puudub igasugune objektiivne sündmus, millega täitemenetluse ebaõnnestumist siduda. Piisav ei saa olla hageja subjektiivne arvamus. Apellandid rõhutavad, et TMS § 14 lg 2 tähtaeg on seotud võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse ebaõnnestumisega, kuid 19.01.2016. a tehingud tehti apellantidele kuulunud ühisvaraga. Kohtutäitur ei oleks saanud apellantide ühisvara arvelt nii kui nii kostja I suhtes sundtäita, see ühisvara tulnuks enne jagada. TMS § 14 lg 2 puhul on piisav, kui tuvastatakse, et võlgniku lahusvara ei ole või ei ole seda nõude täitmiseks piisavalt, ühisvara olemasolu ei ole tähtaja kulgemise puhul asjassepuutuv. Hageja pidanuks esitama hagi tehingute tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks koos, mitte aga erinevates menetluses üle ühe aastase vahega. Tsiviilasjas nr 2-16-1832 esitatud hagiavaldus tehingute tagasivõitmiseks tugineb TMS § 187 lg 1 ja 2 ning TMS § 190 p 1. Apellantide hinnangul ongi TMS § 187 lg 2 ja TMS § 190 eelduste puhul: - „sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni“ tegemist täitemenetluse ebaõnnestumisega. Eelnev tähendab Riigikohtu lahendi seisukoha mõistes seda, et vara tagasivõitmise hagi esitamine TMS § 187 ja 190 alusel iseenesest juba väljendabki asjaolu, et võlausaldajal (hagejal) on hagi esitamise hetkeks juba ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt. Praegusel juhul on hagiavaldus vara tagasivõitmiseks esitatud 09.02.2016.a., mis tähendab, et võlausaldaja on käsitlenud täitemenetlust ebaõnnestununa enne seda ajamomenti (st enne 09.02.2016. a). Apellandid leiavad, et täitemenetluse ebaõnnestumise täpne ajahetk on võimalik kindlaks teha alljärgnevatel asjaoludel. Kostja I sai täitedokumendid, sh täitmisteate, kätte 16.12.2015. a. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtpäevaks oli 11.01.2016. a. Võlgnik täitedokumendist tulenevat kohustust vabatahtlikult ei täitnud. 12.01.2016. a arestis kohtutäitur võlgniku Eesti krediidiasutustes avatud kontod. Seejärel on kohtutäitur maininud väiksemaid laekumisi, sh vara müügist ja nentinud, et kahe täitemenetluse nõude jääk on kokku 101 836 eurot.
Seega on täitemenetluse ebaõnnestumise momendina käsitletav täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja lõppemise hetke (11.01.2016. a). Ka hiljem on kinnitust leidnud, et kostjal I ei olnud piisavalt lahusvara nõude täitmiseks. Seega tähendabki vabatahtliku täitmise tähtaja saabumine ja nõude mittetäitmine seda, et puudus lahusvara nõude täitmiseks. See lükkab ümber kohtuotsuses väljendanud seisukoha, mille järgi ei välista võlgniku poolt täitedokumendi vabatahtlikult täitmatajätmine, et täitedokumendi sundtäitmine õnnestub edasises täitemenetluses võlgniku lahusvara arvel. Kohus on saanud veenduda, et võlgniku lahusvara arvelt ei olnud ka hiljem võimalik nõuet täita. Loogiliselt peab täitemenetluse ebaõnnestumise moment olema 09.02.2016.a (õigemini enne 03.02.2016.a hagi tagamise taotluse esitamist) ja täitemenetluse algatamise (16.12.2015) vahepeal. Apellandid leiavad, et põhjendatud on seda momenti siduda vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisega ja võlgniku kontode blokeerimisega, mil oli paratamatult selge, et lahusvarast ei ole võimalik täitedokumenti täita. Kohtutäitur on hiljem (17.10.2016. a) oma ülevaates kinnitanud, et võlgnikul ei olnud algusest peale piisavalt lahusvara, mille arvelt täitedokumenti täita. Täitemenetlus on ebaõnnestunud vähemalt juba alates 11.01.2016.a. ja kuna hagi ühisvara jagamiseks on esitati 23.01.2017.a., tähendab see, et hagi on esitatud enam kui aasta peale täitemenetluse ebaõnnestumist, mistõttu on rikutud TMS § 14 lg 2 tähtaega. Ühisvara jagamise hagi on aegunud.
5.Hageja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja ei nõustu apellantide väitega, et täitemenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisega. Taoline käsitlus on ilmses vastuolus täitemenetluse põhimõtetega, kuna täitetoiminguid on reeglina võimalik läbi viia alles pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Alles järgnevate täitetoimingute tulemusena selgub võlgniku vara, selle väärtus, võimalused nõude rahuldamiseks jms asjaolud, mille põhjal on võimalik otsustada täitemenetluse edukuse üle. Vastupidine seisukoht viiks järeldusele, et mistahes täitemenetlus on ebaõnnestunud juba enne selle sisulist algust. Vastustaja leiab, et täitemenetluse võib lugeda ebaõnnestunuks juhul, kui kohtutäitur kinnitab, et nõude rahuldamine võlgniku vara arvel ei ole võimalik. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur sellist kinnitust väljastanud. Vastustaja hinnangul on põhjendatud arvestada abikaasade ühisvara jagamise hagi aegumise tähtaega alates hetkest, kui hageja leidis, et kostja I lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks ning ta soovis pöörata nõuet abikaasade ühisvarale. Hageja väljendas vastavat soovi, esitades 03.02.2016. a taotluse hagi tagamiseks ja 09.02.2016. a hagi kostjate vaheliste tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hagi abikaasade ühisvara jagamiseks esitas hageja 23.01.2017. a, s.o tähtaegselt. TsÜS § 143 mõttele ei vasta kostjate seisukoht, et aegumistähtaja alguseks tuleks lugeda mingi ebamäärane ajavahemik, mida ei ole võimalik siduda konkreetse sündmusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Hageja on esitanud 09.02.2016. a hagiavalduse tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks; ligikaudu aasta hiljem, 23.01.2017 on esitatud hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Seega esitas hageja esmalt hagi tehingute (sh kostjate I ja II vahel sõlmitud abieluvaralepingu) tagasivõitmiseks ning hiljem täiendava hagi kostjate I ja II ühisvara jagamiseks. Esimesena märgitud hagiavaldus tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks (tehingute tagasivõitmise hagi) on esitatud lühikest aega peale täitemenetluse algust. Kostjale I anti täitemenetluses tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 11.01.2016. a. Pooled on aga menetluses olnud seisukohal, et juba tagasivõitmise hagi esitamise ajaks 09.02.2016 sai täitemenetlus kostja I lahusvara arvelt lugeda ebaõnnestunuks. Seega sai lähtuda sellest, et TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt tagasivõitmise hagi esitamisest (vt ka Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 15).
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub alus lugeda täitemenetlus kostja I lahusvara arvel ebaõnnestunuks võlgnikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja (11.01.2016. a) möödumisega. Sisuline täitemenetlus peale seda alles algab, kohtutäitur teebki reeglina kõik täitetoimingud peale seda, kui vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud. Otsitud on apellantide väide, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel tuli lugeda ebaõnnestunuks, kuivõrd menetluses on ka hiljem kinnitust leidnud, et kostjal I puudus piisav lahusvara. Võlgniku vara koosseisu väljaselgitamine on täitemenetluse üheks põhiliseks eesmärgiks ja ülesandeks, nagu on õigesti märkinud ka maakohus. Asja materjalide kohaselt tegi kohtutäitur 2016. a vältel mitmeid täitetoiminguid, mh arestis vara, millele oli võimalik sissenõuet pöörata. 12.01.2016 on arestitud võlgniku krediidiasutustes avatud kontod ja 03.02.2016 FIE A.K. talu kontod; 18.04.2016 on arestitud võlgnikule kuuluv sõiduk ja osaluse Kaspre Agro OÜ-s hinnaga 5000 eurot; 25.07.2016 on arestitud võlgnikule kuuluvad relvad arestimishinnaga kokku 3300 eurot. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et täitemenetlust ei tule pidada ebaõnnestunuks senikaua, kuni sissenõudja pole veel kasutanud kõiki seadusega talle ettenähtud õigusi ja võimalusi nõude täitmiseks. Puudub alus eeldada, et kohtutäitur oleks väljastanud enne kõigi asjas võimalikuks peetavate täitetoimungute ammendumist õiendi vm teatise, milles teavitanuks sissenõudjat, et täitedokumendi täitmine ei ole võlgniku lahusvara arvel võimalik või on see äärmiselt ebatõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täitemenetlus üldjuhul nurjunud ka senikaua, kuni menetletakse võlgniku vara tagasivõitmise hagi.
9.Seega puuduvad konkreetsed objektiivsed asjaolud, millest tuletada kostja I lahusvara arvel täitemenetluse ebaõnnestumine enne 09.02.2016. a või enne 03.02.2016. a (tsiviilasjas nr 2-161832 enne hagi esitamist hagi tagamise avalduse esitamine). Muude asjaolude puudumisel saab kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-15-16664 (p 15) lähtuda sellest, et ühisvara jagamise nõude üheaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt tagasivõitmise hagi esitamisest; praegusel juhul on põhjendatud lähtuda hagi tagamise avalduse esitamisest.
Eeltoodut arvestades jättis maakohus õigesti ja põhjendatult kohaldamata aegumise kostjate I ja II ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasja menetlus jätkub maakohtus vastavalt TsMS § 449 lõikele 3.
10.Ringkonnakohus märgib, et kostja III (OÜ Kobela Property) ei ole praeguses apellatsioonimenetluses, mis piirdub kostjate I ja II vastu suunatud ühisvara jagamise nõude aegumistähtaja üle otsustamisega, TsMS § 639 lg 2 kohaselt kaasapellandiks. Kostja III ei ole apellatsioonimenetluses ka menetlustoiminguid teinud.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.