Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-19598
Tsiviilasi
Ridango AS-i hagi OÜ HT Management, OÜ Salong HOP, XX ja YY (Y) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ridango AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ridango AS (registrikood 11717474), lepinguline esindaja v/adv Kristina Schotter Kostja I OÜ HT Management (registrikood 10408088) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III OÜ Salong HOP (registrikood 10028910) Kostja IV YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja v/adv Ene Soop
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2017 määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hagi YY ja OÜ Salong HOP vastu. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta lahendi põhjendusi.
2.Tühistatud osas saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks YY ja OÜ Salong HOP vastu tagasi maakohtule.
Jätta rahuldamata hageja taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks.
5.Maakohtu menetluses seisuga 30.10.2017 tekkinud menetluskuludest ja 14.11.2017 määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad 1/2 osas Advokaadibüroo COBALT OÜ kanda. OÜ-le HT Management ja XX-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
6.Maakohtu menetluses seisuga 30.10.2017 tekkinud menetluskuludest ja 14.11.2017 määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludest 1/2 jaotab ja määrab kindlaks maakohus sõltuvalt edasise menetluse tulemustest.
7.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa (TsMS § 427). Asjaolud ja menetluse käik
1.31.12.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt on hagejal 5 aktsionäri: Andmelogistika OÜ (42,5% aktsiatest), AS Poohtech (42,5% aktsiatest), ARV Valdus OÜ (6,6656% aktsiatest), LipCap OÜ (3,3344% aktsiatest) ning Softbox OÜ (5% aktsiatest). AS Poohtech taotles 16.12.2016 hageja erakorralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist hageja nimel nõuete esitamise otsustamiseks kostjate vastu. Kostja I on hageja aktsionäri AS-i Poohtech 50% aktsiate omanik ja tema ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on kostja II, kes oli 21.09.2009-14.06.2012 hageja juhatuse liige ja 14.06.2012-29.08.2016 hageja nõukogu liige. Kostja III oli hageja aktsionäri Andmelogistika OÜ ainuosanikuks kuni 28.12.2016. 50% kostja III osadest kuulub kostjale IV, kes oli hageja juhatuse liige 23.10.2009-06.09.2016 ja on hageja nõukogu liige.
2.29.12.2016 otsustas hageja aktsionäride erakorraline üldkoosolek nõuete esitamise kostjate vastu ning määras hageja esindajaks vastavates õigusvaidlustes Advokaadibüroo COBALT. Advokaadibüroo esindusõigust tõendab erakorralise üldkoosoleku protokoll, kuna hageja juhatuse liige EL on asunud tegutsema eesmärgiga takistada hagi esitamist ja on seisukohal, et 29.12.2016 otsused ei ole kehtivad.
3.Maakohus võttis hagi 06.02.2017 menetlusse ja kohustas kostjaid sellele vastama. 13.03.2017 esitasid kostjad taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna Advokaadibürool (AB) COBALT puudub esindusõigus. 29.12.2016 üldkoosolekul puudus kvoorum (äriseadustiku (ÄS) § 297 lõige 1) koosoleku läbiviimiseks ja protokoll on tühine (ÄS 3011 lõige 1 punkt 1). Kohal olid aktsionärid LipCap OÜ ja Poohtech AS, seega 79,7% hääleõiguslikest aktsiatest. Juhatus kutsus kokku uue erakorralise koosoleku sama päevakorraga 19.01.2017, kus hääletati nõuete esitamisele vastu. Hageja juhatus ei ole tuvastanud kahju tekkimist. Esimese astme kohtu määrus
4.30.10.2017 määrusega jättis Harju Maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lõike 2 punkti 1 ja § 423 lõike 1 punkti 9 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud Advokaadibüroo COBALT kanda.
5.Kohus viitas TsMS § 226 lõikele 1 ja § 297 lõikele 1. Kohtule esitatud 29.12.2016 aktsionäride koosoleku protokollidest (koos lisadega; t I kd lk 38-50 ja 108-118) nähtuvalt osalesid erakorralisel üldkoosolekul LipCap OÜ (3,3344% aktsiatest) ja Poohtech AS (42,5% aktsiatest) esindajad. Osalenud isikute hääled moodustasid kokku 45,8344% kõigist häältest.
6.Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (t I kd lk 26-37) nähtuvalt oli päevakorras: 1) Nõude esitamine hageja poolt kostja I vastu alates 14.06.2012 alusetult makstud summade koos intressiga tagastamiseks hagejale ning solidaarselt kostjate II ja IV vastu alusetult makstud summade osas tekitatud kahju hüvitamiseks hagejale; 2) Nõude esitamine hageja poolt kostja III vastu 64 440 euro koos intressiga tagastamiseks hagejale ning solidaarselt kostja IV vastu alusetult makstud summa osas tekitatud kahju hüvitamiseks hagejale; 3) Nõude esitamise hageja poolt kostja I vastu 32 220 euro koos intressiga tagastamiseks hagejale ning solidaarselt kostjate II ja IV vastu alusetult makstud summa osas tekitatud kahju hüvitamiseks hagejale; 4) AS-i esindaja määramine õigusvaidlustes kostjatega I-IV; 5) Ühingule audiitori nimetamine; 6) Livonia poolt õigusauditi läbiviimise ja Livoniaga LOI ja muude kokkulepete sõlmimise otsustamine.
7.Advokaadibüroo COBALT v/adv Kristina Schotteri koostatud protokollist (t I kd lk 38-50) nähtuvalt avaldas ta AS-i Poohtech esindajana, et koosoleku põhiküsimuseks on nõuete esitamine ja et enamik päevakorrapunkte puudutavad nõuete esitamist mh kostja IV ja temaga seotud isikute vastu, et kostja IV on seotud aktsionäriga Andmelogistika OÜ, et seetõttu ei saa Andmelogistika OÜ hääli kvoorumi hulka arvestada ning seega on koosolek otsustusvõimeline vähemalt nende päevakorrapunktide osas, mis puudutavad nõuete esitamist. Adv Ramon Raski vormistatud teise sama üldkoosoleku protokolli (t I kd lk 108-118) kohaselt oli koosolekul esindatud 45,834% aktsiatega esindatud ja kvoorumisse arvestatavatest häältest, mistõttu puudus üldkoosolekul ÄS § 297 lõikes 1 sätestatud kvoorum ning üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.
8.Kohus leidis, et ÄS § 303 lõige 1 ei piira aktsionäri õigust osaleda koosolekul, millel otsustatakse tema vastu nõuete esitamist ja esindaja määramist või mõnda muud ÄS § 303 lõikes 1 nimetatud küsimust, vaid piirab üksnes hääletamist tema suhtes selliste otsuste vastuvõtmisel. ÄS § 303 lõige 1 ei piira aktsionäril hääletada, kui samal üldkoosolekul otsustatakse teisi üldkoosoleku päevakorras olevaid küsimusi või teiste aktsionäride suhtes vastutuse vms küsimusi, mis ei anna alust huvide konfliktiks. Kuivõrd 29.12.2016 üldkoosoleku päevakord oli laiem, kui üksnes aktsionäri Andmelogistika OÜ-ga varasemalt kaudselt seotud olnud kostja IV vastu nõuete esitamise otsustamine, oli Andmelogistika OÜ häälte arvestamine kvoorumi hulka põhjendatud. Seega puudus 29.12.2016 üldkoosolekul ÄS § 297 lõikes 1 sätestatud kvoorum üldkoosoleku läbiviimiseks ning kõik koosolekul vastu võetud otsused on tühised ÄS § 3011 lõike 1 punkti 1 järgi.
9.Sama päevakorraga korduskoosolek kutsuti kokku 19.01.2017 ja sellel osalesid kõigi aktsionäride esindajad. Korduskoosolek võttis mh vastu otsused mitte esitada nõudeid kostjate I-IV vastu.
10.Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõigetele 1 ja 2, advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lõike 4 teisele ja kolmandale lausele ning TsMS § 226 lõike 2 punktile 1 ja § 423 lõike 1 punktile 9. Kuivõrd Advokaadibüroo COBALT on jätkuvalt kinnitanud, et temaga ei ole sõlmitud hageja esindamiseks lepingut, puudub tal TsÜS §-s 117 ja AdvS § 55 lõikes 4 sätestatud esindusõigus hageja esindamiseks ja käesoleva hagi esitamiseks. Seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lõike 2 punkti 1 ja § 423 lõike 1 punkti 9 alusel.
11.Kuna Advokaadibüroo COBALT esitas hagi kohtusse hageja nimel esindusõiguseta ning tekitas sellega menetluskulusid, tuleb TsMS § 227 lõike 6 alusel jätta menetluskulud Advokaadibüroo COBALT OÜ kanda. Määruskaebus
12.14.11.2017 määruskaebuses palub Advokaadibüroo COBALT v/adv K.Schotter maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude Advokaadibüroo COBALT kanda jätmiseks.
13.Maakohtul puudus menetluslik alus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-145-08 (punkt 12) tuleneb, et hääleõiguse piirangute ebaõige kohaldamise väite tagajärjel – ka juhul, kui hääled jäeti ebaõigesti andmata – saab sellist otsust vaidlustada otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kaudu. Sellist nõuet 29.02.2016 aktsionäride üldkoosoleku otsuste suhtes ei ole esitatud. Kohus ei ole põhjendanud järeldust, miks otsused on tühised ÄS § 3011 lõike 1 punkti 1 järgi. Lisaks ei ole üldkoosoleku otsuse tühisuse vastuväidet esitanud ÄS-i järgi õigustatud isik. Tühisuse vastuväite esitanud Advokaadibüroo RASK väidab end olevat aktsiaseltsi esindaja, kuid aktsiaselts ise ei saa nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist.
14.Üldkoosolekul osalemise õigus ei ole samastatav oma häältega kvoorumisse kuulumise õigusega. ÄS § 303 lõike 1 teise lause kohaselt ei arvestata esindatuse määramisel hääleõiguse piirangule allutatud liikme hääli. Kvoorum otsuste vastuvõtmiseks oli vaidlusalusel koosolekul olemas. Andmelogistika OÜ hääleõiguse piirangut arvestades oli 29.12.2016 üldkoosolekul esindatud 79,7% hääleõiguslikest aktsiatest. 29.12.2016 üldkoosolekul arutatid ja otsustati üksnes neid küsimusi, mille puhul Andmelogistika OÜ-l hääleõigust ei olnud ja seega tema hääli kvoorumisse ei tulnud arvata. Juhul, kui teatud päevakorraliste küsimuste otsustamiseks on kvoorum koos ning teatud küsimuste jaoks mitte, ei ole ÄS-i kohaselt keelatud aktsionäridel viia koosolek läbi, arutada ja võtta vastu otsuseid neis päevakorrapunktides, mille arutamiseks ja otsustamiseks kvoorum koos on. Ka kohtupraktikast tulenevalt hindab kohus iga üldkoosoleku otsust ja selle kehtivust eraldiseisvalt.
15.Andmelogistika OÜ hääleõiguse piiramine oli õige. Kohus on hääleõiguse piirangu osas viidanud üksnes sellele, et aktsionär Andmelogistika OÜ on varasemalt olnud kaudselt seotud kostjaga IV. See viide ei ole korrektne. Andmelogistika OÜ 100% lõppomanik oli kuni 27.12.2016 kostja IV (kuna Andmelogistika OÜ 100% osanikuks oli kuni 27.12.2016 kostja III, millest omakorda 50% kuulus ja kuulub kostjale IV ning teine 50% kostja IV abikaasale SS-le). 27.12.2016 ehk 2 päeva enne koosolekut võõrandas kostja III (juhatuse liige kostja IV) talle kuulunud 100%-lise osaluse Andmelogistika OÜ-s OÜle Remmelg&Pojad. Koosolekul arutatud päevakorrapunktid puudutasid kõik nõuete esitamist kostja IV vastu. ÄS § 297 lõikest 5 tulenevalt ei mõjutanud kaks päeva enne koosolekut osaluse võõrandamine hääleõiguse piirangut. Sätestatud 7-päevase tähtaja eesmärgiks on vältida manipulatsioone hääleõiguse piirangutega vahetult enne koosolekut. Õiguskirjanduse kohaselt kohaldub hääleõiguse piirang ka osaluse omandanud isikutele juhtudel, kui osalus on neile üle antud hääleõiguse piirangu vältimise eesmärgil. Antud juhul võõrandati Andmelogistika OÜ 100%-line osalus juba ajastusest nähtuvalt selgelt üksnes eesmärgiga vältida Andmelogistika OÜ hääleõiguse piirangut ja seeläbi vältida kostja IV vastu rahaliste nõuete esitamist. Sõltumata sellest, millise kuupäeva seisuga hääleõiguslike aktsiate ring määrata, oli ÄS § 303 lõike 1 tähenduses jätkuvalt tegemist küsimustega, mis puudutavad selle kontrollimist või
hindamist, milline oli aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Läbi nõuete esitamise otsustamise oli tegemist ka selle hindamisega, milline on olnud aktsionäri Andmelogistika OÜ esindaja kostja IV tegevus hageja juhtorganites. ÄS § 303 lõikes 1 sätestatud piirang hõlmab ka isiku 100%-lise kontrolli all olevaid ühinguid.
16.Kirjaliku kliendilepingu puudumine ei saa tingida aktsionäride üldkoosoleku määratud esindaja esitatud hagi läbi vaatamata jätmist. Praeguses õigusvaidluses tuleb kohtul aktsepteerida pädeva organi (antud juhul aktsionäride üldkoosoleku) määratud esindajat. Kohtu viide AdvS § 55 lõikele 4 on arusaamatu. TsMS § 221 lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitusi volikiri, milleks praegusel juhul ongi hageja aktsionäride 29.12.2016 üldkoosoleku protokoll. Esindusõigus on olemas, kui kehtib 29.12.2016 üldkoosoleku otsus. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
17.Kostjad esitasid määruskaebusele vastuseks 03.03.2017 vastuse hagile, milles taotlesid hagi läbi vaatamata jätmist.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata YY ja OÜ Salong HOP vastu. Samuti vastavas osas menetluskulude Advokaadibüroo COBALT OÜ kanda jätmise osas. Ülejäänud osas maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks alust ei ole, kuid muuta tuleb lahendi põhjendusi. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud määruse tegemise seisuga (30.10.2017) maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad 1/2 osas Advokaadibüroo COBALT OÜ kanda. Ülejäänud1/2 nimetatud menetluskuludest jaotatakse sõltuvalt YY ja OÜ Salong HOP vastu edasi toimuva menetluse tulemustest.
20.Maakohus jättis hagi kõigi 4 kostja vastu läbi vaatamata TsMS § 226 lõike 2 punkti 1 ja § 423 lõike 1 punkti 9 alusel. TsMS § 226 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus menetlusosaliste esindusõiguse kontrolli tulemusena jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 423 lõike 1 punkti 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.
21.31.12.2016 hagiavaldus on esitatud Ridango AS-i nimel. Tulenevalt ÄS § 306 lõikest 1 ja § 307 lõikest 4 esindab ja juhib aktsiaseltsi juhatus, välja arvatud selliste tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu. Vastavalt äriregistri väljatrükile olid hageja juhatuse liikmeteks hagi esitamise seisuga AV, EL ja KN, kellest igaüks võis esindada äriühingut tehingute tegemisel (t I kd lk 10-11). Puudub vaidlus, et keegi juhatuse liikmetest ei ole sõlminud kliendilepingut käesolevas asjas hagi esitamiseks Advokaadibürooga COBALT ega ole nimetatud advokaadibüroo esindust tagasiulatuvalt heaks kiitnud. Hagiavalduse esitaja on seisukohal, et tema esindusõigus
tuleneb hageja aktsionäride 29.12.2016 üldkoosoleku otsusest, millega hääleõiguslikud aktsionärid otsustasid pidada õigusvaidluse kõigi 4 kostjaga ja määrasid selles vaidluses aktsiaseltsi esindajaks Advokaadibüroo COBALT.
22.Kolleegium nõustub hagiavalduse esitajaga osaliselt. Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku pädevus on sätestatud ÄS §-s 298. Nimetatud sättest nähtub, et mh on üldkoosoleku pädevuses õigusvaidluse pidamise otsustamine nõukogu liikmega ning selles vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine (ÄS § 298 lõike 1 punkt 9). Vastavalt äriregistri teabele oli seisuga 29.12.2016 hagiavalduses nimetatud kostjatest hageja nõukogu liikmeks YY. Seega temaga õigusvaidluse pidamise otsustamiseks ja selleks esindaja määramiseks sai 29.12.2016 üldkoosolek olla pädev. ÄS-i sätted ei anna aktsionäride üldkoosolekule pädevust otsustada õigusvaidluse pidamist aktsiaseltsi endise nõukogu liikmega ega endise juhatuse liikmega, kui sellist otsustust ei nõua üldkoosolekult juhatus või nõukogu ÄS § 298 lõike 2 alusel. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja juhatus või nõukogu oleks sellise nõude 29.12.2016 üldkoosolekule esitanud. Seega ei saanud 29.12.2016 aktsionäride üldkoosolek olla pädevaks volitajaks XX-ga kui hageja endise nõukogu liikmega ja temaga suurel määral sarnaste majanduslike huvidega äriühinguga OÜ-ga HT Management õigusvaidluse pidamiseks. Isik on juriidilise isiku juhtorgani liige volituste tekkimisest kuni nende lõppemiseni. ÄS § 298 lõike 1 punkti 9 eesmärgiks on vältida võimalikku huvide konflikti nõukogu liikme ja ühingu vahel (vrd ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-170-10, punkt 13). Sellisest huvide konfliktist ei saa rääkida olukorras, kus isik, kellega äriühing soovib õigusvaidlust pidada, ei kuulu enam ühingu juhtorganitesse ega saa seeläbi ühingu tahet mõjutada. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukohad kehtivad analoogselt ka praeguses vaidluses sarnases õiguslikus olukorras seaduse tõlgendamisel.
23.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus asus ebaõigele seisukohale, kui leidis, et hageja nimel 31.12.2016 hagiavalduse esitanud Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ei tõendanud endal esindusõiguse olemasolu hagi esitamiseks nõukogu liikme YY vastu. Vastupidisele seisukohale ei oleks alust asuda ka olukorras, kui tuvastamist leiaks, et vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel oli ebaõigesti piiratud ühe aktsionäri, s.o Andmelogistika OÜ, hääleõigust ÄS § 303 lõike 1 mõttes. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohtul oli käesolevas asjas alus tuvastada 29.12.2016 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisus. Maakohus leidis, et otsused on tühised ÄS § 3011 lõike 1 punkti 1 järgi, st et otsused rikuvad aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Maakohus ei toonud esile, milline konkreetses olukorras rikutud seadus on kehtestatud võlausaldaja kaitseks või kehtestatud muu avaliku huvi tõttu. Maakohus tõi rikkumisena esile Andmelogistika OÜ häälte ebaõige arvestamata jätmise aktsionäride esindatuse kindlakstegemisel üldkoosolekul. Isegi kui maakohtu seisukoht viidatud rikkumise osas oleks asjakohane, oleks sellest tulenev otsuste tühisuse järeldus vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-55-14 (punktides 21-23) selgitanud, et olukorras, kus otsuse poolt on andnud hääled iseenesest õiged isikud otsuse vastuvõtmiseks vajalikus ulatuses, kuid mõni otsuse poolt hääletanu ei omanud nt seadusest või põhikirjast tulenevalt hääletamise õigust, või on tema hääle andmine kui tahteavaldus tühine või tühistatud või kui nt aktsionäri esindajal puudus selleks volikiri, on tegemist otsuse õiguslike puudustega, mis võivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt (aktsiaseltsi puhul ka ÄS § 302 lõike 1 järgi) olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele. Juriidilise organi otsuse kehtetuks tunnistamine toimub hagimenetluses
ja seda peab taotlema huvitatud isik 3 kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest (TsÜS § 38 lõiked 1, 4, 5). Käesolevas asjas ei ole avaldatud, et selline kohtumenetluses oleks algatatud. Seega tuleb käesolevas asjas eeldada 29.12.2016 aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtivust.
24.Kolleegium nõustub kaebuse esitajaga, et YY-ga seonduva õigusvaidluse pidamiseks on Advokaadibüroo COBALT esindusõigus tõendatud 29.12.2016 üldkoosoleku protokolliga, kust nähtub mh, et hageja aktsionärid otsustasid esitada kahjuhüvitise nõude YY vastu ja määrasid selleks esindaja. Asjaolu, et aktsiaseltsi juhatus ei ole allkirjastanud kirjalikku kliendilepingut, ei saa olla takistuseks nõude esitamisele, kui volitused advokaadibüroole on andnud seaduses ettenähtud korras äriühingu selleks õigustatud juhtorgan. ÄS § 307 lõike 4 kohaselt ei ole juhatusel õigust esindada aktsiaseltsi tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu.
25.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles osas, kas 29.12.2016 aktsionäride üldkoosolek oli pädev otsustama õigusvaidluse pidamist OÜ-ga Salong HOP. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja käsitleb seda äriühingut nõukogu liikme YY-ga majanduslikult seotud äriühinguna. Kolleegium on seisukohal, et sarnaselt nõukogu liikmega annab ÄS § 298 lõike 1 punkt 9 aktsionäride üldkoosolekule pädevuse otsustada õigusvaidluse pidamist nõukogu liikmega suurel määral sarnaste majanduslike huvidega äriühinguga. Selliselt on tagatud äriühingu huvide järgimine, mis võib olla takistatud, kui äriühingu juhatuse liikmed, kelle valib ja kutsub tagasi nõukogu (ÄS § 309 lõige 1), peaksid hakkama otsustama nõude esitamise üle nõukogu liikmega majanduslikult selgelt seotud isiku vastu. Õiguslikult sarnases olukorras on Riigikohus jaatanud majanduslike huvide konflikti situatsiooni tsiviilasjas nr 3-2-1144-11.
26.Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas asus maakohus ennatlikult seisukohale, et ka OÜ Salong HOP vastu puudusid hagiavalduse esitanud isikul volitused hagi esitamiseks. Maakohus ei tuvastanud, kas selle äriühingu puhul on tegemist YY majanduslike huvidega seotud äriühinguga üldkoosoleku aja toimumise seisuga. Seega on maakohtu määrus selles osas oluliselt põhjendamata (TsMS § 465 lõike 2 punkt 8). Selles osas on maakohus rikkunud ka selgitamiskohustust, kuna ei ole eelmenetluses selgitanud kostjatele (YY, OÜ Salong HOP) asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustust. Nimelt kuigi otsuse vastuvõtmise päeva seisuga ei olnud YY ja tema abikaasa enam (vähemalt formaalselt) OÜ Salong HOP osanikud (osanike nimekirja kohaselt seisuga 27.12.2016 ainuosanikuks OÜ Remmel&Pojad; t I kd lk 114, 116) ega juhatuse liikmed (juhatuse liikme kande muutmine 21.12.2016, juhatuse liige IR; t I kd lk 115), siis tõi hageja esile, et muudatused olid tehtud eesmärgiga vältida hääletamispiirangut ja seotust nõukogu liikmega. Vaidlust ei saa olla, et erakorralise üldkoosoleku kutsete väljastamise seisuga 21.12.2016 (t I kd lk 26) oli OÜ Salong HOP näol tegemist selgelt YY majanduslike huvidega seotud äriühinguga, kuna osakapitalist 50% kuulus YY omandisse ja 50% YY abikaasa omandisse ning mõlemad isikud kuulusid äriühingu juhatusse (t I kd lk 18-20). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-156-12 selgitanud, et erandina saab jaatada ka käsutustehingu vastuolu heade kommetega ja seeläbi tühisust juhul, kui sellele tugineb tehingu pooleks mitteolev aktsionär ning käsutustehingu tühisusest võib sõltuda, kas üldkoosoleku otsused kehtivad (punktid 11, 12). Käesolevas asjas sõltub OÜ Salong HOP osade võõrandamise eesmärgist see, kas Ridalgo AS-i aktsionäridel oli 29.12.2016 üldkoosolekul pädevus otsustada õigusvaidluse pidamist OÜ-ga Salong HOP kui
nõukogu liikmega majanduslikult seotud äriühinguga. Seega enne, kui otsustada lõplikult vaidlusaluse üldkoosoleku pädevuse üle seonduvalt OÜ-ga Salong HOP, tuleb otsustada, kas hageja väited annavad aluse tuvastada OÜ Salong HOP osakapitali OÜ-le Remmel&Pojad võõrandamise tehingu tühisuse vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lõige 1). Selleks tuleb eelnevalt anda kostjatele YY-le ja OÜle Salong HOP võimalus selgitada ja tõendada toimunud võõrandamistehingu majanduslikku sisu. Kuna kostjate senised vastuväited sellekohaseid asjaolusid ei sisalda, samuti ei ole kolleegiumile teada võõrandamistehingu sisu, ei saa ringkonnakohus võtta põhjendatud seisukohta võõrandamistehingu võimaliku heade kommete vastasuse kohta. Kuna käesolev määrus ei ole edasikaevatav, ei pea kolleegium põhjendatuks anda pooltele uute väidete ja tõendite esitamiseks võimalust ringkonnakohtus, kuna sellisel juhul toimuks tehinguga seonduvate tõendite hindamine ainult ühes kohtuastmes. Hageja väidete, millised tuginevad ajateljele 16.12.2016 Ridalgo AS-i aktsionäri AS Poohtech taotlus aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks – 21.12.2016 Ridalgo AS-i juhatuse teade aktsionäridele koosoleku toimumisest 29.12.2016 ja OÜ Salong HOP juhatuse liikme vahetus - 27.12.2016 OÜ Salong HOP osanike vahetus - 29.12.2016 Ridalgo AS-i erakorraline üldkoosolek, alusel ei saa välistada OÜ Salong HOP osade võõrandamistehingu eesmärgina otsese majandusliku seotuse kõrvaldamist Ridalgo AS-i nõukogu liikmega, et vältida aktsionäride plaanitud õigusvaidlust. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel täita kirjeldatud selgitamiskohustus ja võtta põhjendatud seisukoht, kas 29.12.2016 seisuga oli aktsionäride üldkoosolekul pädevus otsustada õigusvaidluse pidamist OÜ Salong HOP vastu või kuulus vastav otsustusõigus Ridalgo AS-i juhatuse pädevusse.
27.Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et maakohus leidis vääralt, et kuna üldkoosoleku päevakord ei sisaldanud ainult neid küsimusi, milles kohaldus hääleõiguse piirang Andmelogistika OÜ suhtes, tuli üldkoosoleku kvoorumi määramisel siiski selle aktsionäri häältega arvestada. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus aktsionäride üldkoosoleku päevakorras on nii sellised küsimused, mille otsustamisel on hääleõigus kõigil aktsionäridel kui sellised küsimused, mille puhul mõne aktsionäri suhtes rakendub seadusest tulenev hääleõiguse piirang, tuleb aktsionäride esindatuse nõuet eraldi kontrollida vastavalt ühte ja teist liiki otsuste vastuvõtmisel. Juriidilise isiku organi otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lõike 2 mõttes ning TsÜS § 85 järgi võib tehing teatud osas jääda kehtima ka juhul, kui üks osa tehingust kehtiv ei ole.
28.Vaidlusaluse üldkoosoleku puhul omab käesoleva asja kontekstis tähtsust, kas YY vastu õigusvaidluse pidamist otsustades olid vajalikus ulatuses esindatud selles küsimuses hääleõigust omavad aktsionärid, sest esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ÄS § 303 lõike 1 teise lause järgi ei arvestata. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses kaebajaga. Vastavalt ÄS § 297 lõikele 5 määratakse üldkoosolekul osalevate aktsionäride ring kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kolleegium on seisukohal, et selle sätte mõtte kohaselt tuleb sama põhimõtte järgi kontrollida ka aktsionäri võimalikku häälepiirangut. Vastasel juhul saaks pahauskselt tegutsev aktsionär häälepiirangut vältida vahetult enne üldkoosolekut oma osalust (formaalselt) võõrandades ja seeläbi tagada endale soodsate otsuste vastuvõtmise ja/või blokeerida üldse sellistes küsimustes otsuste vastuvõtmise. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et samal seisukohal oli ka hageja juhatus 21.12.2016 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates (t I kd lk 26). Nimelt on teatesse märgitud mh, et „Seltsi üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o seisuga 21.12.2016 kell 23:59.“ Käesolevas asjas on
esitatud tõendid, et 7 päeva enne üldkoosolekut kohaldus Andmelogistika OÜ-le YYga ja OÜ-ga Salong HOP õigusvaidluse pidamise otsustamisel hääleõiguse piirang, kuna OÜ-le Salong HOP kuulus 100%-liselt Andmelogistika OÜ osalus ning omakorda OÜ Salong HOP osalus kuulus 50% osas YY-le ja 50% osas YY abikaasale. Asjaolu, et 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist võõrandati 100% OÜ HOP Salong osakapitalist, ei saanud seega avaldada õiguslikku mõju Andmelogistika OÜ häälepiirangule. Kuna üldkoosolekul oli kohal 79,7% õigustatud häältest, millest kõik hääletasid õigusvaidluste pidamise ja esindaja määramise otsuste poolt, oli seega otsuste vastuvõtmiseks ÄS §-s 299 lõikes 1 ettenähtud esindatus olemas.
29.18.12.2017 esitas hageja (alternatiivse) taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja nr 2-17-10563 kohtumenetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni. Nimetatud tsiviilasjas menetleb maakohus AS-i Poohtech hagi YY, Andmelogistika OÜ ja OÜ Remmelg & Pojad vastu tehingute tühisuse tuvastamise ja dokumentide esitamise nõudeid. Kostjad vaidlesid menetluse peatamise taotlusele vastu, leides, et käesolevas asjas Advokaadibüroo COBALT esindusõiguse puudumise tuvastamine ei sõltu tsiviilasjas nr 2-17-10563 tehtavast lahendist.
30.Ringkonnakohus nõustub kostjatega. Eelnevalt tuvastas kolleegium esindusõiguse puudumise HT ja OÜ HT Management osas ning esindusõiguse olemasolu YY osas. Samuti leidis kolleegium, et OÜ Salong HOP osas on võimalik esindusõiguse puudumine või olemasolu tuvastada täiendavas menetluses. Seega jõudis ringkonnakohus veendumusele, et teises tsiviilasjas eelduslikult tuvastatavast õigussuhte olemasolust või puudumisest ei sõltu TsMS § 356 lõike 1 mõttes menetluse võimalikkus käesolevas tsiviilasjas. Seega puudub alus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja nr 2-17-10563 kohtumenetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.
31.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja tühistatud osas tsiviilasja menetlus maakohtus jätkub, jaotab kolleegium uuesti ka maakohtu menetluses vaidlustatud määruse tegemise seisuga tekkinud menetluskulud. Samuti jaotab kolleegium määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud. Tsiviilasja menetlus jätkub 2 kostja suhtes neljast. Seega 1⁄2 30.10.2017 seisuga maakohtumenetluse kuludest ja määruskaebuse menetlemise kuludest jaotab ning määrab kindlaks maakohus YY ja OÜ Salong HOP vastu jätkuvas hagimenetluses (TsMS § 173 lõike 3 teine lause). 1⁄2 30.10.2017 seisuga maakohtumenetluse kuludest ja määruskaebuse menetlemise kuludest jäävad hagiavalduse esitanud Advokaadibüroo COBALT OÜ kanda ning need määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.