Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGEJA ILME KUKK NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

I. K. avalduse kohaselt esitas tööandja talle 10.11.2016 töölepingu tingimuste muutmise. Hageja ei olnud nõus töölepingu tingimuste muutmisega ja tegi 15.11.2016 vastavasisulise avalduse. Tööandja tegi I. K. 17.11.2016 hoiatuse ja ähvardas teda, et kui ta ei nõustu töölepingu muutmisega, siis ta leiab võimaluse kolmanda isiku juuresolekul teda süüdistada töökohustuste mittetäitmises või leiab mingi muu põhjuse I. K. vallandamiseks ja ähvardas, kui I. K. pöördub töövaidluskomisjoni, siis palkab ta juristi, et sundida I. K. hüvitama kõik töövaidlusega seotud kulud. I. K. kirjutas 20.11.2016 seletuskirja ja tegi ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks, millele tööandja ei vastanud. 28.11.2016 tegi tööandja talle korralduse töö tegemise kohta tunnipõhise arvestuse (tehtud töö maht ja kulutatud aeg) alusel. Tööandjale esitas I. K. tööaja arvestuse 06.12.2016 tööpäeva lõpus. Konfliktid tekkisid tööandjaga 2016.a. suvel, kui I. K. juhtis töögraafiku tegija tähelepanu sellele, et koostatud töögraafikud ei ole vastavuses kuu normtundidega. Kuna tööandja ei ilmutanud soovi läbirääkimiste pidamiseks, siis esitas I. K. 07.12.2016 tööandjale avalduse töölepingu erakorrakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Selle peale tegi tööandja samal päeval omapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 põhjal. I. K. palub tuvastada, et I. K. ja Silva-Agro vaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega ja välja mõista Silva Agro OÜlt I. K. kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 650 eurot.

KOSTJA SILVA-AGRO OÜ VASTUVÄITED

2 (8)

Kostja Silva-Agro OÜ vaidleb I. K. hagile vastu, leides, et hoopis tööandja lõpetas töölepingu töötajaga alates 07.12.2016 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel, sest töötaja eiras korduvalt tööandja korraldusi, rikkus töökohustusi ning põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Töötaja töökohustuse süstemaatiline rikkumine on tõendatav välikaamera pildist, mis salvestab tegevust töökoha ees oleval parkimisplatsil ning tõendab töötaja liikumist autoga konkreetsetel kellaaegadel. Tööandja on 17.11.2016 esitanud töötajale kirjaliku hoiatuse.

HAGEJA SILVA-AGRO NÕUE

Silva-Agro OÜ esitas 16.01.2017 töövaidluskomisjonile avalduse I. K. poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Töövaidluskomisjoni 31.01.2017 otsusega kohaldati Silva-Agro avalduses töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemise tühistamise nõudes aegumist ja jäeti taotlus vaidlustamise tähtaja ennistamises rahuldamata, jättes sellega avaldus sisuliselt läbi vaatamata ning lõpetati avalduse menetlus. Silva-Agro OÜ taotleb 28.veebruaril 2017 kohtule esitatud avalduses töövaidluskomisjonile 16.01.2017 esitatud avalduse ja käesoleva hagiavalduse tähtaja ennistamist. TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja ennistamist palub kohus põhjendustega: tööandja ei esitanud töövaidluskomisjonile 30 kalendripäeva jooksul avaldust töötajapoolse avalduse tühisuse tuvastamiseks, sest eeldas, et töötaja sai enda pretensioonidele 20.12.2016 dokumendist ammendavad vastused. Teiseks tuleneb nii töötaja kui ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldustest, et vaieldakse üht ja sama vaidlust. Kolmandaks leiab tööandja, et hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamine ei põhjusta menetluse viibimist ning neid saab menetleda ühes menetluses. Menetlustähtaja ennistamata jätmine põhjustaks hagejale täiendavalt negatiivse tagajärje TsMS § 67 lg 1 mõttes.

KOSTJA ILME KUKK VASTUVÄITED

I. K. leiab, et Silva-Agro OÜ ei ole esitanud ainsatki mõjuvat erakordset asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise tähtaja ennistamise. Tööandja esitas 20.12.2016 selgituskirja töötajale tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendamiseks, kuid ei esitanud töövaidlusorganile avaldust töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 alusel nagu seda seadus ette näeb. Tööandja eeldus ja teadmatus seaduse sätetest ei ole asjaoluks, mis tingiks tähtaja ennistamise. Töötaja erakorraline töölepingu ülesütlemisavaldus on täielikult kehtiv ja töötaja oli enne tööandjapoolset avaldust juba töölepingu erakorraliselt üles öelnud. Samuti ei ole tõenditena käesolevas asjas käsitletavad välikaamera pildid, sest neilt ei ole eristatav auto numbrimärk ega arusaadav isik, kes autoga sõidab.

KOHTU

POOLT

JÄRELDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD

JA

NENDEST

TEHTUD

ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.01.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/121/17 kohaldati Silva-Agro OÜ töövaidlusavalduses I. K. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes aegumist ja jäeti taotlus vaidlustamise tähtaja ennistamises rahuldamata, jättes seoses sellega töövaidlusasi sisuliselt läbi vaatamata ning lõpetati menetlus

3 (8)

(tsiviilasi nr 2-17-3201, tl 19-21). Silva-Agro OÜ leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ja esitas ITVS § 24 alusel 28.02.2017 Tartu Maakohtule taotlus ennistada Silva-Agro OÜ poolt 16.01.2017 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja käesoleva hagiavalduse esitamise tähtaeg ning tuvastada I. K. töölepingu nr 126 07.12.2016 erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus. Kohus on jätnud avalduse ennistamise tähtaja taotluse lahendamata ja võtnud tsiviilasja 03.03.2017 ekslikult menetlusse (tsiviilasi nr 2-17-3201, tl 27). Kostja oma kirjalikus avalduses palub mitte võtta tööandja 16.01.2017 töövaidlusavaldust menetlusse ja kohaldada aegumist (nr 2-17-3201, tl 57-62). Tartu Maakohtu 2.oktoobri 2017.a. määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-173201 ja 2-17-3225 ühte menetlusse nr 2-17-3225 all. TsMS § 67 lg 1,2 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, Silva-Agro OÜ on esitanud avalduse I. K. poolse töölepingu nr

erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks töövaidluskomisjonile pärast TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja (30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest) möödumist (töötaja ülesütlemisavalduse sai tööandja kätte 07.12.2016 ja avaldus töövaidluskomisjonile esitati 16.01.2017) ning ta on taotlenud selle tähtaja ennistamist. Hilinemist on Silva-Agro OÜ põhistanud sellega, et ta eeldas, et töötaja sai enda pretensioonidele tööandja 20.12.2016 dokumendist ammendavad vastused, et vaieldakse üht ja sama vaidlust, hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamine ei põhjusta menetluse viibimist. TsMS § 67 lg 1 alusel menetlustähtaja ennistamine eeldab esmajoones mõjuva põhjuse olemasolu. Riigikohus on 24.jaanuari 2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 asunud seisukohale, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muuhulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Kohus nõustub kostjaga (I. K. ), et Silva-Agro OÜ ei ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis tingiks avalduse esitamise tähtaja kohtupoolse ennistamise. Tööandja esitas töötajale küll 20.12.2016 selgituskirja tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendamiseks, kuid ei esitanud 30 kalendripäeva jooksul töötajapoolse ülesütlemisavalduse saamisest töövaidlusorganile avaldust töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 alusel nagu seda seadus ette näeb. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 või muul alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (Riigikohtu 6.veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-11 p 12, 10. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05 p-d 10-12 ja Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-05 p 13). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 6.veebruari 2012.a. otsuses tsiviilasjas nr 32-1-170-11 ja 11.juuni 2014.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 kinnitanud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.

4 (8)

Kuna antud juhul on tegu menetlustähtajaga, puudub vajadus analüüsida nõude aegumise ja selle peatumise küsimusi. TsMS § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi ka muul seaduses nimetatud juhul läbi vaatamata. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna Silva-Agro OÜ esitas avalduse pärast seaduses sätestatud tähtaega, töövaidluskomisjon ega kohus ei ennistanud tema jaoks sätestatud menetlustähtaega, algatas kohus 3.märtsil 2017.a. ekslikult asja menetluse ja hagi tuleb TsMS §-de 423 lg 3 ja 66 koostoimes jätta läbi vaatamata. Seda seisukohta selgitas kohus pooltele ka 15.veebruari 2018.a. kohtuistungil. Neil asjaoludel leiab kohus, et Silva-Agro OÜ hagi I. K. vastu pooltevahelise töölepingu 07.12.2016 töötajapoolse erakorralise ülesütlemiseavalduse tühisuse tuvastamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel võib Silva Agro OÜ taotleda 28.02.2017 töövaidlusasja nr 4-1121/17 läbivaatamise eest tasutud riigilõivu 200 eurot tagastamist. I. K. palus täpsustatud nõuete kohaselt töövaidluskomisjonil tuvastada, et I. K. ja Silva-Agro vaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega ja välja mõista Silva Agro OÜ-lt I. K. kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis kolme kuu töötasu TLS § 100 lg 4 alusel. Töövaidluskomisjoni 31.01.2017 otsusega tuvastati, et tööleping I. K. ja Silva Agro OÜ vahel on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega, mille kohta teha tööandjal vastav kandemuudatus EMTA töötamise registrisse, ja välja mõista Silva Agro OÜlt I. K. kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 650 eurot; summa kuulub maksustamisele. Silva-Agro OÜ pöördus 28.veebruaril 2017.a. Tartu Maakohtu poole I. K. poolt 22.12.2016 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Asjaolu, kas pooltevaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega on kohtul vajalik tuvastada, et lahendada I. K. poolt TLS § 100 lg 4 alusel esitatud Silva Agro OÜ-lt hüvitise nõue, kuid selleks ei pea hageja esitama kohtusse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-170-11 analoogilistel asjaoludel leidnud, et „kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Seetõttu ei pidanud hageja esitama töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet, vaid võis ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli töövaidlusorganil tuvastada ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul...Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist...“ Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et I. K. ja AS Silva-Agro vahel oli alates 01.04.2012 sõlmitud määramata tähtajaks tööleping nr 126 ja 07.12.2016 esitas I. K. Silva-Agro OÜ avalduse, mille kohaselt ta ütles erakorraliselt töölepingu nr 126 üles TLS § 91 lg 2 alusel, sest tööandja on endapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud (töövaidlusasja nr 4-1/2654-2016, tl 5-

5 (8)

8, 12). I. K. avalduse kohaselt on tööandja rikkunud TLS § 12, 28 lg 2 p 1 ja 11; tööandja on valvekaameratest teavitamata jälginud töötegemist ja töötajate tegutsemist; tööandja on talle peale tema 15.11.2016 keeldumist muuta töölepingu tingimusi töökoormuse ja töötasu vähendamisega teinud 17.11.2016 hoiatuse töögraafiku rikkumise kohta ning eiranud töötaja 20.11.2016 seletuskirja; tööandja on oma väljaütlemistes öelnud, kui avaldaja ei nõustu töölepingu muutmisega või ise lahkumisavaldust ei kirjuta, siis ta leiab võimaluse kolmanda isiku juuresolekul avaldajat süüdistada töökohustuste mittetäitmises ja kui avaldaja pöördub töövaidluskomisjoni, siis palkab juristi, kes teeb nii, et avaldaja peab hüvitama kõik töövaidlusega seotud kulud kuna tööandja on oma tööandja aja jooksul ainult korra kaotanud töövaidluskomisjonis, mis kõlab ähvardusena (TLS § 91 lg 2 p 1); avaldaja küsimusele tuua konkreetne näide, kus avaldaja täidab töökohustusi 1/3 tööajast ja ei täida tööandja poolt antud korraldusi, ei osanud tööandja vastata jne. Kostja esitas samal päeval hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt hoopis tööandja ütles pooltevahelise töölepingu 07.12.2016 üles TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 sätestatud alustel (töövaidlusasja nr 4-1/26542016, tl 9). Asjaolu, et tööandja on omapoolse ülesütlemisavalduse esitanud pärast hagejapoolse ülesütlemisavalduse kättesaamist, tõendab tööandjapoolse ülesütlemisavalduse tekst, mille kohaselt“ tööandja esitab täiendavad põhjendused ja vastuse Teie 07.12.2016 avaldusele töölepingu ülesütlemiseks 10 päeva jooksul“. TLS § 91 lg 1,2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea erakorralisest ülesütlemisest töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega teise poole poolt (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Käesolevas asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja on hagejapoolse vormikohase (kirjaliku) töölepingu ülesütlemise avalduse 07.12.2016 kätte saanud ja kostja ei ole pöördunud TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja 30 kalendripäeva jooksul selle kättesaamisest töövaidlusorganisse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, lähtudes TsÜS § 75 lg 1 sätestatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest, on hageja avaldusest üheselt mõistetav, et hageja lõpetab kostjaga sõlmitud töölepingu. Hageja on avalduses märkinud oma tööloleku viimase päeva ja palunud välja maksta töötasu ja hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi, millest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Seega on tööleping lõppenud töötaja erakorralise ülesütlemisavalduse alusel. Kohus nõustub hagejaga, et kuna tööleping oli lõppenud juba töötaja poolt esitatud avalduse alusel, ei ole võimalik hilisem töölepingu lõppemine tööandja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alusel. Hageja täpsustas kohtuistungil, et kuna ülesütlemisavalduses oli märgitud ülesütlemise alus paragrahvi ja lõike täpsusega, aga avalduse tekstis oli viide ka punktile, siis töötaja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.

6 (8)

TLS § 100 lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Silva-Agro OÜ tõendi (töövaidlusasja nr 4-1/2654-2016, tl 81) kohaselt on I. K. keskmine kuutöötasu 400,87 eurot. Töövaidluskomisjoni 31.01.2017.a. otsusega on Silva Agro OÜ-lt I. K. kasuks välja mõistetud töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis brutosummas 650 eurot, mida hageja ei ole vaidlustanud. Ka kohtus jääb hageja nõude juurde 650 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude tõttu on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 650 eurot, milliselt summalt kuuluvad kinnipidamisele seadustega ettenähtud maksud. Neil asjaoludel tuleb rahuldada I. K. hagi Silva-Agro OÜ vastu ja tuvastada, et I. K. ja SilvaAgro vaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 p 1 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega ning välja mõista Silva-Agro OÜ-lt I. K. kasuks hüvitis 650 eurot, milliselt summalt kuuluvad kinnipidamisele seadustega ettenähtud maksud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna kohus jättis Silva Agro OÜ hagi läbi vaatamata ja rahuldas I. K. hagi Silva Agro OÜ vastu, jätab kohus menetluskulud Silva Agro OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tartu Maakohtu 27.märtsi 2017.a. määrusega on määratud I. K. kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks advokaat Toomas Metsma (2-17-3201, tl 40-42). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Toomas Metsma on esitanud taotluse määrata I. K. osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 576 eurot ja vajalike kulude hüvitamiseks koos käibemaksuga 128,16 eurot (217-3225, tl 90-93). Taotluse kohaselt on advokaat kulutanud 05.04.2017 riigi õigusabi saajaga kohtumisele ja asjaolude väljaselgitamisele 1 tunni, 06.04.2017 kliendi esitatud tõenditega sh. töövaidluskomisjoni materjalidega tutvumisele, nende analüüsile 1 tunni, 14.04.2017 vastuse koostamisele tsiviilasjas nr 2-17-3201 2,5 tundi, 30.05.2017 määruskaebuse koostamisele tsiviilasjas nr 2-17-3201 2 tundi, 12.10.2017 kirjaliku seisukoha koostamisele tsiviilasjas nr 217-3225 2 tundi, 14.02.2018 ettevalmistusele kohtuistungiks ja 15.02.2018 osalemisele kohtuistungil kokku 2 tundi, tasu sõidule kulutatud aja eest 15.02.2018 Tartu-Valga- Tartu on 20+20 eurot; advokaat osutas õigusabi väljaspool advokaadibüroo asukohta riigi õigusabi saajaga kohtumisel 05.04.2017 Valga linnas Valgamaal ja 15.02.2018 kohtuistungil Valga kohtumajas. Kohus leiab, et adv. Toomas Metsma taotlus on põhjendatud, arvestades tema poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, osaliselt. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, 7 (8)

tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 151 lg 1 p 2 järgi kui riigi õigusabi osutamise koht tsiviilasja kohtueelses menetluses, tsiviilkohtumenetluses, haldus- ja halduskohtumenetluses, rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alates 29.01.2018 täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 km. Seega on põhjendatud 15.02.2018 sõidule kulutatud aja eest tasu 20 eurot. Kuna määruskaebus jäeti Tartu Ringkonnakohtu poolt läbi vaatamata, määruskaebuse esitaja kohtumäärust ei vaidlustanud, ei ole põhjendatud määruskaebuse koostamisele kulutatud aja 2 tunni arvestamine tasustatava tööaja hulka. Seega tuleb adv. Toomas Metsmale määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 456 eurot ja vajalike kulutuste hüvitamiseks 128,16 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hageja oli vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt välja mõista menetluskuluna riigituludesse hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hüvitis kokku 584,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.