X Aktsiaseltsi hagi YY (Y) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja YY hagi X Aktsiaseltsi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1224,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Saima Laumets
Kohtuistungi toimumise aeg
22.01.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 22.09.2017 otsus lõppjäreldustes muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendustega.
2.Jätta X Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maakohtus jäävad poolte endi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad X Aktsiaseltsi kanda.
4.Määrata YY menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 516 eurot ja mõista see välja X Aktsiaseltsilt YY kasuks. X Aktsiaselts peab tasuma viivist menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
1(11)
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hageja hagi
1.X Aktsiaselts (hageja) esitas 23.05.2016 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada, et YY (kostja) 25.04.2016 töölepingu ülesütlemine on tühine ning lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 4 alusel alates 25.04.2016. 10.06.2016 esitas kostja TVK-le avalduse, milles palus hagejalt välja mõista töölepingu erakorralisel ülesütlemisel hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 91 lg 2 alusel ning viivise. TVK vaatas poolte vastastikused nõuded läbi ühises menetluses, rahuldas 24.10.2016 otsuses kostja avalduse ja jättis hageja avalduse rahuldamata. TVK mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisel TLS § 91 lg 2 alusel kostja 3 kuu keskmise töötasu määras 1836,30 eurot (bruto) ja lõpetas menetluse kostja viivise nõudes.
2.Hageja ei nõustunud TVK otsusega, v.a osas, milles menetlus lõpetati kostja viivise nõudes ning esitas 05.12.2016 Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluse lahendamiseks hagimenetluses. Hageja palus tuvastada, et kostja 25.04.2016 töölepingu ülesütlemine on tühine ja lugeda poolte vahel 31.10.2014 sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 25.04.2016. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures 31.10.2014 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel alates 01.11.2014 farmitöölisena. Kostja esitas 25.04.2016 e-posti teel kirjaliku avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 25.04.2016 TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel. Hagejale esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud TLS § 95 lg 2 mõttes ega õige. Täitmata olid ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine TLS § 104 lg 1 järgi. Hageja ei ole TLS § 91 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud rikkumisi töösuhtes toime pannud ja kostja ei ole avalduses välja toonud asjaolusid, mida saaks pidada kostja ebaväärikaks kohtlemiseks või tema elu, tervise, kõlbelisuse või hea nime ohtu seadmiseks. Kostja ei ole hageja juures töötades olmetingimuste parandamise ja tööohutuse probleemidega vahetult tööandja esindaja poole pöördunud. Farmis oli töötajate olmeruum, milles oli igale töötajale oma kapp. Farmis oli köök, kus oli soe ja külm vesi. Duširuumi farmis ei ole, aga töö laad seda ka ei nõua. Vilsandi saarel on töötajate tarbeks üüritud maja, kus on nii puhkamiskui ka pesemisvõimalus. Väited, et Vilsandile sõiduks kasutatav kaater oli mittenõuetekohane ning laudad on eluohtlikud, ei ole õiged. Töölepingu p 2.5 järgi annab töötajale tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib loomakasvatuse juht (vt loomakasvatuse juhi ametijuhend). Farmitööline suhtleb alluvussuhte järgi loomakasvatuse juhi, mitte ettevõtte juhiga. Väide, et loomakasvatuse juht oli töölt kõrvaldatud alates 18.04.2016, ei vasta tõele. 19.04.2016 kontrollis loomade pidamist hageja juures Veterinaar- ja Toiduamet, mille kontrollaktides tehti hagejale rida ettekirjutusi. Välja toodud puudused tekkisid ajal, mil MM
2(11)
oli loomakasvatuse juht ja kostja tema alluv. Kontrollakt tõendas, et hagejal oli alust teha MMle tema töökohustuste täitmise kohta etteheiteid. Kostja viitas töölepingu ülesütlemise avalduses mitmele õigusnormile, kuid ei põhjendanud neid. Kostja ei põhjendanud mh viidatud TLS § 28 lg 2 p 11 rikkumist. Hageja tegevjuht ei kohtunud kostjaga pühapäeval (17.04.2016) ega rikkunud tema õigusi. Samuti ei palunud hageja loomakasvatuse juhil 17.04.2016 töötajate koosolekut kokku kutsuda. Isegi kui kostja etteheited hagejale on mingil määral põhjendatud, ei õigusta see töölepingu erakorralist ülesütlemist. Tööandjapoolse kohustuste rikkumise tõttu on töölepingu lõpetamine põhjendatud vaid siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1114-09, p 12; 3-2-1-116-12, p 11). Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud lubatav ka mõlemapoolset huvi arvestades. Hageja maksis kostjale lõpparve koosseisus välja aprillis 2016 väljateenitud töötasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest. Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise tõttu ei ole tööandja lõpparve koosseisus töötajale TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist välja maksnud. Hageja palus jätta kostja viivisenõude menetlusse võtmata või rahuldamata. Kostja hagi ja vastuväited hageja hagile
3.29.12.2016 esitas kostja hagi hageja vastu, milles palus hagejalt välja mõista hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 91 lg 2 alusel ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus keeldus 03.02.2017 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel kostja hüvitise nõuet töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ja avaldust töövaidluse läbivaatamiseks kohtus menetlusse võtmast, kuna kohus võttis 07.12.2016 määrusega hageja avalduse kostja vastu töövaidluste läbivaatamiseks menetlusse ja asjas piisab kostja poolt TVK-le esitatud avaldusest.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. TVK 24.10.2016 otsus on õige. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda mõjuvatel põhjustel, kuna farmis puudusid olmetingimused ja pesemisvõimalus, ettevõtte juht ei suhelnud töötajatega, küsimustele vastust ei saanud. 17.04.2016 (pühapäeval) kutsuti loomakasvatuse juht MM hageja omaniku HH koju, kus teda ja ta kaastöötajaid (sh kostjat) süüdistati loomade tervise ja heaolu tagamata jätmises, hukkumises, kadumises ja varguses ning ähvardati töötajad anda politseisse ja kohtusse. MM korraldas töötajatele 17.04.2016 õhtul erakorralise koosoleku, kus teatas oma vestlusest ettevõtte omanikuga ning sellest, et ta on alates 18.04.2016 töölt kõrvaldatud. Eeltoodu põhjal viitas kostja TLS § 28 lg 2 p-le 11. Kuna MM kõrvaldati töölt, ei täitnud keegi loomakasvatusjuhi igapäevaseid töökohustusi. Töölised pöördusid tööülesannete ja selgituste saamiseks juhatuse liikme LL poole, kes pöördumistele ei reageerinud. Samuti ei saadud vastuseid olmetingimuste ja pesemisvõimaluste loomise kohta. Loomadega töötamine on must töö, mistõttu on pesemisvõimalus vajalik. Farmis oli vaid ruum, kus sai käsi pesta. Palju aega tuli töötada Vilsandil, kus ööbida tuli ilma vee ja kütteta rendihoones. Kaater, millega töötajaid Vilsandile sõidutati, oli tehniliselt korrast ära, puudusid kaatri dokumendid ja ülevaatus oli tegemata. Kaatrisse tuli vesi, kuid nõuetele vastavad päästevestid puudusid. Ka laudas töötamine muutus eluohtlikuks, kuna laut lagunes, laest kukkus alla suuri betoonitükke, akende asemel olid kiled, mistõttu oli farmis pidev tõmbetuul. Veiselaudal puudusid osaliselt aknad, katus lasi läbi ja vihma sadas kaela. Veistega töötamine oli ohtlik, kuna puudus loomade
3(11)
fikseerimise võimalus. Farmi juhataja ja loomakasvatusjuht tegid pidevalt ettevõtte juhile ettepanekuid töötajate olmetingimuste, pesemisvõimaluste, lautade remontimise, kaatri tehniliseks kordategemiseks, loomade olukorra parandamiseks jne, kuid ettevõtte juht nii suulistele kui ka kirjalikele ettepanekutele ei reageerinud, millest tulenevalt muutus võimatuks töö jätkamine reaalse ohu tõttu töötaja elule ja tervisele. 21.08.2017 avalduses toob kostja esile, et tööandja provotseeris töötajat töölepingut erakorraliselt ülesütlema, kui juhatuse liige LL pärast 17.04.2016 omaniku juures toimunud koosolekut kutsus töötajad eravestlusele, küsides, mis töötaja tekkinud olukorrast arvab ja millal töölt lahkub. Tekkinud olukorra all peeti silmas loomade hukkumist, kadumist jms. Sellise käitumisega tekitas tööandja õiguslikult ebaselge olukorra, kus töötajatel ei olnud muud võimlaust, kui oma õiguste kaitseks tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja poolt töötaja provotseerimine töölt lahkuma oli ennenägematu asjaolu TLS § 91 lg 1 järgi ja on seetõttu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Töötajatele ei makstud töötasu öötöö eest. Tööandja kohtles töötajat solvavalt ja ebaväärikalt, süüdistades töötjat loomakasvatusjuhi vahendusel alusetult loomade tervise ja heaolu tagamata jätmises, loomade hukkumises ja kadumises, esitades töötajale suuliselt kahtlustuse loomade varguses. Tööandja esitas 2015. aasta lõpus loomade kadumises süüdlaste väljaselgitamiseks kuriteoteate politseile. Hageja rahuldas kostja 25.04.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja lõpetas töölepingu töötamise registris (registrikande nr 846209), kuid jättis kostjale välja maksmata ülesütlemise hüvitise töötaja 3 kuu keskmise töötasu määras 1836,30 eurot.
5.29.05.2017 esitatud menetlusdokumendis palus kostja hagejalt välja mõista ka viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohtu otsus
6.22.09.2017 otsusega jättis maakohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata ja tuvastas, et poolte vaheline tööleping lõppes TLS § 91 lg 1 ja § 91 lg 2 p 3 alusel 25.04.2016 töötajapoolse erakorralise ülesütlemise avaldusega. Kohus rahuldas töötaja hagi osaliselt ja mõistis töötaja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu määras 1224,20 eurot (bruto). Kohus jättis rahuldamata kostja nõude mõista hagejalt välja viivis hüvitise maksmisega viivitamise korral. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 31.10.2014 tähtajatu töölepingu nr 5/14, mille alusel asus kostja alates 01.11.2014 tööle hageja juures farmitöölisena; - 25.04.2016 esitas kostja e-postiga hagejale kirjaliku avalduse, milles teatas, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles ja lahkub töölt alates 25.04.2016; - hageja on kostja eeltoodud avalduse kätte saanud. Pooled vaidlevad, kas kostjal oli seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja tugines töölepingu ülesütlemise avalduses TLS § 91 lg 2 p-dele 1 ja 3 ning lisapõhjustena nimetas TLS § 28 lg 2 p-de 4, 6, 7, 11, § 45 lg 2, töökaitseseaduse § 5 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4, 6, § 12 lg-te 1 ja 3 rikkumised. Hageja leidis, et ta ei ole TLS § 91 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud
4(11)
rikkumisi toime pannud; avalduses puudub sisuline põhjendus; kostja etteheited hagejale ei ole õiged; kostja ei põhjendanud, milles seisnes 17.04.2016 tema põhiõiguste väidetav rikkumine; kostja avalduses toodud põhjendused ei ole nõuetekohaselt vormistatud ega arusaadavad ning on segased (nt viited töökaitseseadusele, kui sellist seadust Eestis ei ole). Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt kehtib ülesütlemine ka siis, kui seal üldse põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on välja jäänud. Kui tööandja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemise avalduses esitatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-14, p 12). Kui töötaja esitab avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ta ei peagi teadma täpset seaduslikku alust, kuid ta peab oskama nimetada põhjuse, miks ta soovib töölepingut lõpetada. Kohtu hinnangul oli töötaja avaldusest aru saada, mis põhjusel ta soovis töölepingu erakorraliselt lõpetada. Töötajal on õigus tööleping TLS § 91 alusel üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus. Kohtuliku uurimise käigus hageja käitumises TLS § 91 lg 2 p-s 1 kirjeldatud rikkumisi ei tuvastatud, kuid leidis kinnitust asjaolu, et töölepingu ülesütlemise hetkeks oli olukord tööl muutunud sedavõrd pinevaks, et asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud kostjalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Tunnistajate SS ja MM ütlustega on tõendatud, et farmist oli massiliselt loomi kaduma läinud. Probleemi arutati kord kuus toimuval (juhtkonna) koosistumisel ja paluti farmijuhatajalt MM-lt selle kohta selgitusi, mida temalt ei saadud. Ühtlasi avaldas juhtkond kahtlust, et selle taga võivad olla töötajad. Süüdlase tabamiseks esitati politseisse kuriteoteade. Eelnev teguviis ei olnud vastuolus seaduses sätestatuga ja seda ei saanud käsitleda kostja ebaväärika kohtlemisena. On mõistetav, et ettevõtte omanikud on mures, kui farmist läheb 2 aasta jooksul ca 700 isendit kaduma ja et omanikud võtavad ette samme olukorra lahendamiseks. Tõendamist ei leidnud 17.04.2016 töise koosoleku toimumine. Tõenditest ja poolte esitletud asjaoludest nähtus, et MM kutsus omal initsiatiivil lähima meeskonna kokku, et jagada vahetuid emotsioone juhatuse koosolekust ja teatada enda lahkumisest. Tööandja utsitamist kostjat töölepingut lõpetama tõenditest ei nähtunud. Esitatud dokumentaalsed tõendid (nt kostja 15.04.2016 avaldus alates 18.04.2016 36 ületundi vaba ajana välja võtta) kinnitasid hageja versiooni, et uus meeskond, millele kostja arvamuse kohaselt ruumi tehti, oli formuleeritud kostja ja tema meeskonna puhkusel viibimise ajaks. Seda enam, et töötajate ülesandeks oli elusloomade eest hoolitsemine ja puhkus sattus kiiresse poegimise aega (MM ütlused). Samas oli ilmne, et tööl valitses usaldamatuse ja vastumeelsuse õhkkond, mille lahtumist ei olnud lähiajal ette näha. Seega moodustasid eelkirjeldatud asjaolud koosmõjus mõjuva põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 alusel. Kostja viitas töölepingu ülesütlemisel ka TLS § 91 lg 2 p-s 3 kirjeldatud rikkumisele, s.o et töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga töötaja elule või tervisele. Eelnevat kinnitasid MM ja EL ütlustega, et Vilsandil ööbisid töölised vanas sõjaväe hoones, kus puudus vesi ja küte ning katus jooksis kolmest kohast läbi. Kõrge veetaseme tõttu töötas kostja karjaaedade ümbertõstmisel vees. Riideid kuivatati lõkke peal. Vilsandile sõideti katkise paadiga ja päästevarustus selles puudus. Saaremaa laudad olid kolhoosiaegsed. Seal ei olnud aknaid ees, avausi katsid kiled, laest kukkus niiskuse tõttu krohvi, ventilatsioon puudus. Seepärast oli laudas väga külm ja töötajad olid pidevalt haiged. 2016 jaanuaris külmus külma tõttu laudas joogiveetoru ära, mistõttu pidi kostja jootma 1000 lammast käsitsi. Sooja vee saamiseks tõid töötajad ise veeboileri. Pesemisvõimalused puudusid. Lõmala laudas puudusid vaheaedikud mägiveiste ajamiseks ja ilma kaitsevahendita pidi kostja 250 pealise karja vasikaid märgistama ning vaid kiired jalad päästsid veiste rünnakute eest. SS avaldas, et lambalauda katus on korras, lautades
5(11)
oli olmeruum, tualett, abiruum ja riietusruum. Olmeruumid olid varustatud sooja ja külma veega ning farmihooned anti töötajatele üle rahuldavas olukorras, kuid kahjuks ei hoolitsetud tööandja vara eest heaperemehelikult. Vilsandi tingimuste kohta SS tunnistusi ei andnud. Seega olid tõendatud elule või tervisele ohtlikud töö- ja olmetingimused. 19.04.2016 Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktidest nähtus, et kontrolliti loomapidaja ehitisi/rajatisi, kontrollitava tegevuse eesmärk oli loomapidamine. Seega ei olnud aktidega tuvastatud, et laudad vastasid töökohale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. 05.04.2007 koostatud riskianalüüs, 2017 tehtud fotod farmihoonetest ja hinnakalkulatsioonid elektritöödele ei tõendanud, et kostjal olid olemas töölepingu ülesütlemise avalduse esitamise ajal rahuldavad töö- ja olemtingimused. Eelnimetatud tõenditega ei saanud hageja rahuldavaid töö- ja olmetingimusi tõendada. Maakohus ei tuvastanud MM ütlustes vasturääkivusi ja need ei olnud ka vastuolus muude asjas kogutud tõenditega, mh tunnistaja EL ütlustega, mistõttu tuli tunnistaja ütlusi hinnata TsMS § 232 lg 1 järgi koos teiste tõenditega ja neist tehtud järeldusi TsMS § 442 lg 8 kohaselt lahendis arvestada. Seda sõltumata asjaolust, et MM ja hageja vahel on käimas maakohtus kohtuvaidlus ja et MM on kostja ema. Eeltoodust tulenevalt rikkus hageja kostja suhtes tööandjapoolseid kohustusi TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes ning kostjal oli 25.04.2016 seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus luges töölepingu kostja poolt alates 25.04.2016 erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Puudus alus TLS § 85 rakendamiseks. Põhjendatud oli TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist vähendada kostja 2 kuu keskmise töötasuni, kuna tuvastamist ei leidnud hagejapoolne TLS § 91 lg 2 p 1 rikkumine. Kostja viivise nõue jäi rahuldamata, kuna kostja loobus TVK istungil vastavast nõudest (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 teine lause). Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kostja hagi rahuldamata ja rahuldada hageja hagi. Hageja palub tuvastada, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine ning lugeda poolte vahel 31.10.2014 sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 25.04.2016. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostja hagi rahuldati ja hageja hagi jäeti rahuldamata ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Seejuures jättis kohus hagejale selgitamata, milliseid täiendavaid tõendeid peaks hageja esitama. Maakohus kohaldas ebaõigesti TLS § 91 lg-t 1 ja lg 2 p 3 ning jättis kohaldamata TLS § 91 lg
4.Hageja ei ole töölepingut rikkunud ja kostjal puudus õigus leping erakorraliselt üles öelda. Rikkumisi töötingimuste osas ei esinenud ja isegi, kui töötingimused oleksid osaliselt puudulikud, ei ole see kohane põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Kostja ei toonud esile, mille poolest töötingimused 2016. aastal halvenesid. Konfliktne olukord tekkis hageja ja loomakasvatuse juhi vahel, kuna viimane täitis tööülesandeid puudulikult, mis põhjustas hagejale suures ulatuses kahju. Kostja esitas ülesütlemise avalduse MM (kes on kostja ema) mõjutuste tõttu, mitte erakorraliste asjaolude tõttu. Eeltoodut kinnitas ka kostja selgitus, et tema isiklikult ei ole tööandjaga vestelnud, kuid MM on. Hageja ei ole loomade kadumise ega hukkumise põhjuste uurimisega ühtegi töötajat
6(11)
solvanud. Arusaamatu on, kuidas saab olla põhjendatud kostja poolt töölepingu ülesütlemine tulenevalt pingelisest olukorrast, mis on tekkinud töötajate endi puuduliku või tegemata töö tõttu. Pingeline olukord MM ja hageja vahel ei ole käsitletav mõjuva põhjusena kostja poolt erakorraliselt töölepingu lõpetamiseks. Praegusel juhul ei esine ühtegi erakorralist mõjuvat põhjust TLS § 91 lg 1 mõttes. Töötajate töötingimused olid kohased. Isegi kui töötingimused ei olnud kõige paremad, siis ei olnud tegemist erakorralise mõjuva põhjusega. Väide, et töötingimused olid ohtlikud elule ja tervisele, ei ole õige ja on vastuolus tõenditega. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et töötingimused või kostja tervislik seisund halvenesid. Asjaolu, et töötajatel esines külmetushaigusi, ei viita elule või tervisele ohtlikele töötingimustele. Samuti on väidetavad töötajate haigusjuhud tõendamata. Juhul kui kostja leidis pärast kaheaastast tööperioodi, et töö ei sobi talle, siis oleks tulnud tööleping korraliselt üles öelda TLS § 85 alusel. Maakohus ei põhjendanud, miks ei olnud kostjal võimalik töölepingut korraliselt üles öelda. Hageja tõendas, et ta ei rikkunud töötingimustele seatud norme, kuid maakohus tuvastas põhjendamatult töötingimused üksnes hagejaga konfliktis olevate isikute ütluste alusel. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis arvestamata hageja 2007 riskianalüüsi, esitatud fotod ja kõik muud 24.05.2017 esitatud tõendid, samuti SS ütlused. SS ütluste kohaselt on lautades olmeruumid ja garanteeritud vajaminev sisustus, olemas on külm ja soe vesi ning Vilsandil andis tööandja töötajate kasutusse ruumid riiete vahetamiseks ja asjade hoidmiseks. Samuti kinnitas tunnistaja, et laudaruumi katus on korras ja tõmbetuult ruumis tunda ei ole. Lisaks on näha fotodelt, et akendel on ees klaasid, mitte kiled ning puuduvad tõendid, et töötajad tõid ise veeboileri sooja vee saamiseks. Maakohus ei ole tunnistajate ütlusi võrrelnud teiste tõenditega. Maakohus ei põhjendanud, miks peaks kostjal olema võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda pärast mitu aastat samadel tingimustel töötamist. TLS § 91 lg 4 välistab sellises olukorras töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, milline hageja rikkumine sai talle teatavaks vahetult enne 25.04.2016 töölepingu erakorralist ülesütlemist. Kostja ei tõendanud, et ta pöördus hageja poole konkreetsete parandusettepanekutega. Vastupidiselt nähtub SS ütlustest, et niipalju kui tööandjale pretensioone esitati, tuldi töötajatele vastu, töötajatelt ei ole tööandjani mitte ühtegi kaebust jõudnud, isegi mitte suuliselt. Maakohus tuvastas, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine ja ilma etteteatamiseta päevapealt töölt lahkumine pani hageja raskesse olukorda. Seetõttu ei ole hagejalt kostjale mitme kuu töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjärelduste muutmiseks ei ole alust, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
10.Apellatsioonkaebuse on esitanud tööandja, kes vaidlustas maakohtu otsuse tööandja hagi rahuldamata jätmise ja töötaja hagi rahuldamise osas. I
11.Apellatsioonkaebuse väited, et pingeline olukord tulenes mitte tööandja ja töötaja vahelistest suhetest, vaid MM töös esinenud probleemidest, ei muuda ebaõigeks maakohtu seisukohta kujunenud olukorra kohta. Apellatsioonkaebus on selles osas ka vastuoluline, kuna
7(11)
kaebuse punktis 2.10. leiab apellant, et põhjendatud ei saa olla töötaja poolt töölepingu ülesütlemine tulenevalt pingelisest olukorrast, mis on tekkinud töötajate endi puuduliku või tegemata töö tõttu. Seega möönab tööandja, et tal olid töötajatele vastavad etteheited. Maakohus asus poolte seisukohti ja esitatud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult seisukohale, et tõendamist ei leidnud 17.04.2016 töötajate töise koosoleku toimumine, tööandja ei mõjutanud töötajaid lõpetama töölepinguid ja töötajaid ei koheldud ebaväärikalt. Maakohus leidis, et töötajal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kuna kuigi tööandja käitumises ei tuvastatud TLS § 91 lg 2 p-s 1 kirjeldatud rikkumisi, oli olukord tööl muutunud sedavõrd pinevaks valitseva usaldamatuse ja vastumeelsuse õhkkonnas, et asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud töötajalt mõistlikult nõuda lepingu edasist täitmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega nimetatud osas, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). II
12.Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et esines TLS § 91 lg 2 p-st 3 tulenev alus töölepingu lõpetamiseks, kuna töötajate töö- ja olmetingimused olid töötajate tervisele ohtlikud. Maakohus on asjakohaselt hinnanud tunnistajate MM ja SS ütlusi ega ole eksinud tunnistajate ütluste hindamisel menetlusnormide vastu.
13.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei andnud hinnangut kõigile hageja poolt 24.05.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud tõenditele. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus parandada, hinnates vastavaid tõendeid. Hageja esitatud riskianalüüs (I kd, tl 101-118), fototabelid, kinnistusraamatu ja ehitusregistri andmete väljatrükid ei tõenda asjaolusid, et töölepingu ülesütlemise ajal ja vahetult enne seda ei esinenud töötingimustes töötaja poolt nimetatud puudusi. Riskianalüüs on koostatud 05.04.2007, ehitusregistrist nähtuvad andmed hoonete rekonstrueerimise kohta pärinevad 2006. aastast ja ei tõenda olme- ning töötingimusi 2016. aastal. Töötajate töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardilt (I kd, tl 118) nähtub töötajale 20.08.2013 ohutus- ja kasutusjuhendite selgitamine. Töötaja ei ole tööandjale ette heitnud juhendite tutvustamata jätmist, mistõttu on tegemist asjakohatu tõendiga.
14.Fotod Paderiku ja Lõmala farmihoonetest kajastavad hooneid väljast ning Paderiku töötajate olmeruumi, abiruumi, farmijuhataja tööruumi, vesiklosetti, samuti lambalauda sisevaadet, sh loomade jootja paigutust. Töötaja ei ole tuginenud asjaolule, et ütles töölepingu üles jootjate puudumise või jootmisseadmete elektrisoojenduse puudumise tõttu. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust fotod jootmisseadme elektrikaablist, veiselauda jootmissüsteemist ja hinnakalkulatsioonid elektritööde tegemiseks (I kd, tl 128-129). Hageja väited, et sellega parendas ta loomapidamishooneid ja investeeris ettevõttesse, ei oma asja lahendamisel tähendust nagu ka kinnistusraamatu elektrooniline väljavõte (I kd, tl 123) ja ehitusregistri väljavõte kasutusloa kohta kahele Paderiku farmi hoonele 03. aprillist 2006 (I kd, tl 124-127). Töötaja ütles töölepingu üles eelkõige tema töö- ja olmetingimuste elule ja tervisele ohtlikkuse tõttu ja eelnimetatut vastavad tõendid ümber ei lükka. Asjakohatu tõend on ka kostja 15.04.2016 avaldus, mille kohaselt on ta taotlenud ületundide eest vaba aja andmist. Poolte vahel ei olnud vaidlust kokkuleppe üle, et ületunnid asendatakse vaba ajaga ja töötaja ei ole sellel põhjusel töölepingut üles öelnud. Töötaja on heitnud ette öötöö eest tasumata jätmist 1,25 kordselt (29.05.2017 menetlusdokumendi II osa p 3, I kd, tl 156).
15.Asjakohatud tõendid on „Saarte Hääles“ ilmunud artikkel „X loobus Vilsandi laidude hooldamisest“ (I kd, tl 121-132), bioloogilise vara inverteerimise akt loomade kadumise kohta (I kd, tl 133), pearaamatu andmed mahakantud loomade kohta ja vara mahakandmise aktid (I kd, tl 134-145), kuna need ei sisalda andmeid töötaja poolt toodud töö- ja olmetingimuste kohta.
8(11)
16.Hageja poolt esitatud tõendid ei lükka ümber töötaja väidet siseruumide niiskusest, tuuletõmbest, kohaste pesemisvõimaluste puudumisest. Fotode järgi pole võimalik hinnata, kas veiselaudal on kõikide akende ees klaasid, kas laudas on niiskus või tuuletõmbus, millised on lauda laed ja kas sealt on kukkunud alla betoonitükke, kas veiselauda katus sajab läbi või mitte. Töötaja pole väitnud, et Paderiku laudas puudub puhkeruum, kraanikauss ja WC. Kraanikauss ei kajasta nõuetekohase pesemisvõimaluste olemasolu. Fotode põhjal ei ole võimalik hinnata, kas fototabeli lk 7 nähtuvad üks statsionaarne ja teised teisaldatavad vaheaiad võimaldasid loomi fikseerida.
17.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et kostjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna ta oli pikemat aega sellistes tingimustes töötanud. 26.04.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on töötaja selgitanud ülesütlemise põhjuseid: kostja pidas silmas ülesütlemisavalduse esitamisel, et 01.05.2106 algas uus karjatamisperiood ja töötajad pidid taas viima loomad Vilsandile karjamaadele. 2015. a olid Vilsandil puudunud igasugused töö- ja elutingimused. Kostjal oli põhjendatud kahtlus, et töötingimused Vilsandil ka 2016. a ei parane. Lisaks leidis ringkonnakohus eelnevalt (otsuse p 11), et töötajal oli õigus tööleping üles öelda ka TLS § 91 lg 2 p 1 alusel vahetult enne ülesütlemist tekkinud olukorra tõttu ja nimetatud asjaolude suhtes ei kohaldu TLS § 91 lg 4.
18.Tööandja ei ole tõendanud, et kaater, millega töötajaid Vilsandile sõidutati, oli tehniliselt korras, sellel olid vajalikud dokumendid (mh ülevaatuse kohta) ja nõuetele vastavad päästevestid. Tunnistaja MM on paadiga seonduvaid ütlusi andes viidanud uuele algavale karjatamisperioodile 2016. a aprilli lõpus-mais, karjaaedade ettevalmistamise vajadusele ja sellega seonduvalt vajadusele sõita paadiga uuel karjatamishooajal Vilsandi saarele. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et oli korduvalt juhtinud LL ja ka eelnevate juhatuse liikmete tähelepanu, et töötajatel ei ole paati, millega Vislandil käia ja sobilikke elamistingimusi Vilsandi saarel. Nimetatust saab järeldada, et kuigi töö- ja olmetingimused võisid olla ohtlikud juba varem, tõusis küsimus eluohtlikust paadist ja töötingimustest Vilsandi saarel seoses uue karjatamishooaja algusega aktuaalsemalt päevakorda aprilli lõpus.
19.Asja lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, et töötaja ei väitnud oma tervise ootamatut halvenemist 2016 aprillis. Apellant on leidnud, et töötjatel esinevad külmetushaigused ei viita elule või tervisele ohtlikele töötingimustele ja haigusjuhud on tõendamata. Nimetatu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kostja ei tuginenud vaidluses asjaolule, et ta ütleb töölepingu üles külmetushaigustesse haigestumise pärast.
20.Hageja tugines maakohtus asjaolule, et töötingimused olid kohased ja kostja ei pöördunud olmetingimuste parandamise ja tööohutuse probleemidega ise vahetult tööandja esindaja poole. Nimetatut kinnitas ka tunnistaja SS (I kd, tl 86). Kostja tugines aga asjaolule, et farmi juhataja ja loomakasvatusjuht tegid pidevalt ettevõtte juhile ettepanekuid töötajate olmetingimuste, pesemisvõimaluste, lautade remontimise, kaatri tehniliseks kordategemiseks, kuid ettevõtte juht ei reageerinud suulistele ega kirjalikele ettepanekutele. 16.01.2017 menetlusdokumendi p-s 5.3. (I kd, tl 58 pöördel) on tööandja märkinud järgmist: „Töötaja ei ole põhjendanud, miks oli tal lisaks oma vahetule ülemusele vaja otse suhelda juhatuse liikmega (ettevõtte juhiga) ning kuidas kirjeldatud käitumine on tõlgendatav töötaja ebaväärika kohtlemisena või töötaja elu, tervise, kõlbelisuse või hea nime ohustamisena, mis saaks olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.“ Seega on tööandja seisukoht töötaja isikliku pöördumise vajalikkuse osas vastuoluline ja tööandja on ka ise pidanud piisavaks seda, kui töötaja suhtleb oma otsese ülemuse, s.o loomakasvatuse juhi ja mitte juhatuse liikme kaudu. Seadusel ei põhine
9(11)
apellatsioonkaebuse etteheide, et töötaja oleks pidanud hageja poole pöörduma konkreetsete parandusettepanekutega. Maakohus järeldas õigesti, et töötingimused olid kostja elule või tervisele ohtlikud (TLS § 91 lg 2 p 3).
21.Asjaolu, et töötaja otsene ülemus pöördus töötingimuste osas tööandja poole, luges maakohus põhjendatult tõendatuks tunnistaja MM ütlustega. Seega ei ole õige hageja 21.08.2017 menetlusdokumendis väljendatud seisukoht, et kostja ei täitnud töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p-st 6 tulenevat kohustust teavitada tööandjat ohuolukorrast.
22.Hageja on esitanud töövaidluskomisjoni otsused (I kd, tl 146-153), mille kohaselt peab hageja MM ja EE-ga õigusvaidlusi. Hageja on leidnud, et nimetatust tulenevalt on tunnistajad vaenulikult meelestatud hageja suhtes ja nende ütlused on seetõttu ebausaldusväärsed. Maakohus on otsuses põhjendanud, et MM ja EE ütlused ei ole vastuolulised ega vastuolus asjas kogutud muude tõenditega. Ka ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei täheldanud. Seetõttu arvestas ja hindas tunnistajate ütlusi maakohus põhjendatult koosmõjus teiste tõenditega asjaolude tuvastamisel. Üksnes sellest, et pooltel on käimas õigusvaidlus ning MM on kostja ema, ei ole võimalik teha järeldusi tunnistaja kallutatuse kohta. Maakohus ei ole tunnistajate ütluste arvestamisega rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei saanud arvestada SS ütlustega (I kd, tl 84-88) töötajate töö- ja olmetingimuste osas, kuna tunnistaja andis ütlusi peamiselt 17.04.2016 toimunud nõupidamise kohta ja rääkis tööandja etteheidetest farmi juhtimisele. Tunnistaja ütluste kohaselt olid farmihooned töötajatele üleandmisel rahuldavas korras, kuid aja jooksul ei hoolitsetud vara eest mitte kõige heaperemehelikumalt, lambafarmi katus oli korras, kuid akende seisukorra kohta tunnistaja ütlusi anda ei osanud, kuna ei olnud farmis käies aknaid vaadanud. Tunnistaja möönis, et farmis on üldjuhul uksed ja aknad lahti, kuid tõmbetuult ta ei täheldanud, Vilsandil üüriti paik, kus töötajad said riideid vahetada. Tunnistaja SS ütlused on üldist laadi, ei ole kooskõlas tunnistajate MM ja EE detailsete kirjeldustega töö- ning olmetingimuste kohta, mistõttu maakohus ei ole nendega põhjendatult arvestanud.
23.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, milliseid täiendavaid tõendeid tuleb hagejal oma väidete tõendamiseks esitada. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (3-2-1-41-15, p 19).
24.Maakohtu otsuse järeldustest ei tulene, et töötaja ootamatu lahkumine pani tööandja raskesse olukorda. Nimetatut ei ole hageja ka tõendanud ega täiendavalt põhistanud. III
25.Maakohus jättis menetluskulud, arvestades poolte nõuete rahuldamise ulatust poolte endi kanda ja neid kindlaks ei määranud. Maakohtu menetluskulude sellist jaotust puudub alus muuta, kuna kostja ei ole menetluskulude jaotust otsuse peale kaevates vaidlustanud.
26.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
27.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 804 euro (käibemaksuga) väljamõistmist. Vastustajale osutatud
10(11)
õigusabiteenuse sisuks on Pärnu Maakohtu otsusega tutvumine, kliendiga kohtumine ja seisukoha kujundamine apellatsioonkaebuse vajalikkuse kohta, kohtuistungi protokolliga ja teiste toimiku materjalidega tutvumine 2,1 h; apellatsioonkaebusega tutvumine, sellele vastuse koostamine ja kliendile ning ringkonnakohtule edastamine 3,4 h; ringkonnakohtu istungil osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine ringkonnakohtule 1,2 h. Kokku 6,7 h tunnihinnaga 100 eurot, mis moodustab 670 eurot, käibemaksuga 804 eurot. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
28.Arvestades asjaolu, et kostjat esindas sama esindaja juba maakohtu menetluses, ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista kostja esindaja kulu Pärnu Maakohtu otsuse ja protokolliga ning muu toimiku materjalidega tutvumise eest. Kuna kostja ei esitanud apellatsioonkaebust, ei ole vajalik esindajakulu ka kliendiga kohtumine ja seisukoha kujundamine apellatsioonkaebuse vajalikkuse kohta. Seega ei ole vajalik esindajakulu 2,1 h ulatuses.
29.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise, kliendile ning kohtule edastamise ajakulu 3h 15 min tunni ulatuses põhjendatuks. Põhjendatud on ka ringkonnakohtu istungil osalemise ajakulu 1h ja 7 min.
30.Menetluskulude nimekirja koostamise ja ringkonnakohtule esitamise ajakulu kohtupraktikas põhjendatuks ei peeta. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-77-14, p 12). Seetõttu ei ole kostja esindaja vastav ajakulu 23 minuti ulatuses põhjendatud.
31.Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 4,3 tundi. Tunnihind 100 eurot käibemaksuga on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 430 + 86 = 516 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg‐ga 4 märgib kolleegium, et hageja peab kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.