R. K.i hagi Novotrade Invest AS-i vastu töövaidluses (R. K.i hagi Novotrade Invest AS-i vastu ja Novotrade Invest AS taotlus R. K.i Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 41/304-2017)
Kohtuistungi toimumise aeg
28. august 2017 ja 29. jaanuar 2018
Menetlusosalised
Hageja :
Hageja lepinguline esindaja:
R. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Raili Karjane (Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liidu volitusel; e-post: [email protected])
Kostja:
Novotrade Invest AS (RK 10718773, asukoht: Keemia 2 c-1, Kohtla-Järve)
Kostja lepinguline esindaja:
Advokaat Nikolai Majerovitš (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta R. K.i hagi rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
R. K. esitas 13.02.2017.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Novotrade Invest AS-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste väjamõistmise nõudes.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 13.03.2017.a otsusega R. K.i avalduse osaliselt. tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel; lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.01.2017.a.; mõistis AS-lt Novotrade Invest välja töötaja kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 2 134, 92 eurot (bruto) ja kollektiivlepingu alusel täiendava puhkusehüvitise 59, 20 eurot (bruto); lõpetas menetluse puhkusehüvitise nõudes ITVS § 15 lg 2 p 1 alusel nõudest loobumise tõttu. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata R. K.i nõude mõista välja hüvitis etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 1 412, 12 eurot.
3.R. K. esitas 12.04.2017.a. maakohtule hagi Novotrade Invest AS vastu osas, milles töövaidluskomisjon jättis R. K.i nõude rahuldamata, so töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise tõttu saamata jäänud töötasu 1 412, 12 euro nõudes. Novotrade Invest AS esitas 12.04.2017.a. maakohtule taotluse ITVS § 24 lg 4 alusel R. K.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas.
HAGEJA NÕUE
4.Maakohtus jäi hageja oma nõuete juurde: tuvastada Novotrade Invest AS-i ja R. K.i vahelise töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel tühisus; lugeda tööleping 30.01.2017.a. ülesütlemisega mittelõppenuks ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 30.01.2017.a.; mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja 3 kuu keskmise töötasu suuruses so summas 2 134, 92 eurot mõista kostjalt välja kollektiivlepingus ettenähtud täiendav puhkusetasu 59, 20 eurot (I kd tl 60-63). mõista kostjalt välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 1 412, 12 eurot.
5.Hageja asus Novotrade Invest AS-is tööle 12.11.2008.a. operaatorina. 27.01.2017.a. sai hageja tööandjalt teate töölepingu ülesütlemise kohta 30. jaanuarist 2017 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel.
R. K. on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine ennekõike ülesütlemiseks mõjuva põhjuse puudumise tõttu. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu kohustuste rikkumise tõttu üles öelda kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Töölepingu võib TLS § 88 lg 1 sätestatud tingimustel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4). Hageja märgib, et tööandja ei teatanud talle töölepingu ülesütlemisest ette ning ülesütlemine ei vastanud ka erakorralise ülesütlemise tingimustele. Ülesütlemisteates kirjeldati töölepingu ülesütlemise põhjustena 04.07.2014.a., 03.09.2015.a. ja 04.04.2016.a. aset leidnud juhtumeid, mille eest küll hagejat hoiatati, kuid mille tõttu ei peetud põhjendatuks töösuhte lõpetamist. Varasematele juhtumistele tuginemiseks oli aga töölepingu ülesütlemise ajaks so jaanuar 2017, mõistlik aeg mööda lastud. Töötaja ei korranud hoiatustes kirjeldatud rikkumisi. Ülesütlemisavalduses toodu põhjal järeldab R. K., et töölepingu ülesütlemise ajendiks sai töötaja sõitmine 18.01.2017.a. tööandja territooriumile isikliku sõiduautoga. Hagejale heideti ette, et tema teguviis seadis ohtu tööandja vara säilimise ja territooriumi liiklusohutuse. Hageja selgitab, et kuna tema töökoht asus tööandja peasissepääsust kaugel, oli tal luba olemas territooriumile sõitmiseks isikliku sõiduautoga. Vastava loa saamise põhjuseks oli vajadus pärast öö vahetust viia laps lasteaeda, mida jalgsi territooriumi ulatust arvestades ei olnud võimalik teha. Sissesõidu lubamise kohta oli tähtajatu märge territooriumi läbipääsuloal, loa väidetavast lõppemisest hagejat ei teavitatud. Kehtiva loata ei oleks hagejal olnud võimalik isikliku sõiduautoga territooriumile sõita.
6.Hageja soov oli töösuhet jätkata, kuid kujunenud olukorras ei olnud see enam võimalik, mistõttu taotleb R. K. lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.01.2017.a. ja mõista tööandjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvestamisel lähtub hageja töövaidluskomisjonis tuvastatud andmetest. Töövaidluskomisjon mõistis hagejale keskmise töötasu arvutamise aluseks oleva ajavahemiku so töölepingu ülesütlemisele eelneval 6 kuul, juuli 2016 eest täiendav töötasu 135 eurot, augusti eest 181, 92 eurot, septembri eest 137 eurot ning koos esialgselt arvestatud töötasuga oli hageja töötasu 66 tööpäeva eest kokku 2 219, 26 eurot (juulis arvestatud 501 + 135, 14; augustis arvestatud 718,20 + 181, 92; septembris 546 + 137) 29.10.2016 - 06.01.2017 oli hageja ajutiselt töövõimetu, millest tulenevalt võtab aluseks keskmise töötasu arvestamisel töölepingus kokkulepitud töötasu 3,78 eurot tunnis, millest kuni 28.10.2016 töötatud 20 tööpäeva ja 160 töötunni töötasu pidi olema vähemalt 604, 80 eurot. Kokku oli hageja keskmise töötasu arvestamise aluseks olnud ajavahemikus 86 tööpäeva eest 2 824, 06 eurot, millest keskmine tööpäevatasu 32, 84 eurot, keskmine kuutöötasu 711, 84 eurot (32, 84 x 2016 juuli - detsember 2016 keskmine tööpäevade arv 21, 67) ja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summa on 2 134, 92 eurot. Etteteatamistähtaja mittejärgimine töölepingu ülesütlemise kehtivust ei mõjuta. Töötaja saab etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitist nõuda ning see hüvitis ei ole seotud töölepingu seadusevastase ülesütlemisega. See on töötasu, mida töötaja oleks saanud kui tal oleks võimaldatud töötada etteteatamistähtaja lõpuni. Hageja nõuab hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 1 412, 12 eurot.
7.Novotrade Invest AS arvestas hagejale 2016.a oktoobris vähem kollektiivlepingus ettenähtud täiendavat puhkusetasu. Vastavalt Novotrade Invest AS 2016.a kollektiivlepingule (p 2.5) maksab tööandja lähtuvalt töötaja tööstaažist lisaks seaduses sätestatud puhkusetasule ühekordset hüvitist. Alates 4. tööaastast makstakse hüvitist 80 eurot, iga järgneva tööaasta eest suurendatakse 8 euro võrra.
Kuna hageja töötas kostja juures alates 12. novembrist 2008, tekkis täiendava puhkusehüvitise 80 euro saamise õigus 12.11.2011 - 12.11.2012 tööaastal ning alates 12.11.2012.a. kuni 05.10.2016.a. so puhkuse alguseni suurenes see kokku 24 euro võrra. Hageja leiab et 2016.a. oktoobris makstud täiendav puhkusetasu pidanuks olema 104 eurot, mitte 44, 80 eurot nagu maksti. Vähemmakstud osa 59, 20 eurot palub hageja kostjalt välja mõista.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töösuhte erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. 8.1 Novotrade Invest AS leiab, et lepingu lõpetamine R. K.iga on kooskõlas TLS § 88 lg 1 p 1 ja 3 ning lg 3 ja on kehtiv. Operaator R. K.iga töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud kuna ta pani 18.01.2017 toime tööandja sisekorraeeskirju rikkuva teo, põhjustades sellega usalduse kaotuse. Tegemist oli seejuures töötajapoolse korduva sisekorraeeskirjade, tööjuhendite ja töökohustuste rikkumisega, mis leidis aset vaatamata varasematele hoiatustele ja rikkumistele. Kostja selgitab, et AS Novotrade Invest näol on tegemist Eestis ainulaadse naftatöötlemise ettevõttega, mis töötleb ja hoiustab naftaprodukte ja kemikaale, mis on väga tuleohtlikud ning võivad tekitada käitlemisnõuete eiramisel olulist kahju inimese tervisele ja keskkonnale (kostja näol on tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega). Eeltoodut arvesse võttes on ettevõtte jaoks hädavajalik tagada kõigi kehtivate eeskirjade ja juhendite range täitmine, vältimaks ohu tekkimist inimeste elule, tervisele ja keskkonnale. 8.2 R. K. on varasemalt rikkunud tööülesandeid, tööandja sisekorraeeskirju, mille eest on töötajat hoiatatud töölepingu võimalikust lõpetamisest rikkumiste kordumisel: - 04.07.2014.a. sattusid stabilisaatorseadme vooliku eemaldamisel hageja jalanõudesse kemikaali tilgad. Juhtunust töötaja vanemoperaatorit ega seadme juhatajat ei informeerinud. Töösaapad, mida töötaja kandis, viskas ahju. Arsti poole pöördus R. K. järgmisel päeval. Eelkirjeldatuga rikkus töötaja juhendi nr 40 „ Tööõnnetusest teatamise, tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kord AS-s Novotrade Invest“ II jao nõudeid (ei teatanud intsidendist, ei säilitanud tööjalanõusid ettevõttesisese uurimise läbiviimiseks). 17.07.2014 tehti R. K.ile hoiatus käskkirjaga töölepingu ühepoolse lõpetamise kohta uue rikkumise korral. - 03.ja 04.09.2015 ei tulnud R. K. tööle, töölt puudumine ei olnud kooskõlastatud vahetu juhiga. Käskkirjaga 14.09.2015.a. tunnistati puudumised tööluusideks, mis on AS Novotrade Invest Töösisekorraeeskirjade 4. jao „Tööle tulek ja töölt lahkumine“ p 4.2 ja 8. jao „Kostja ja hageja kohustused“ p 8.1.4.2 Sama käskkirjaga hoiatati R. K.i töölepingu ühepoolsest lõpetamisest uute rikkumiste korral. - 04.04.2016.a laadis R. K. koos kolme teise töötajaga valmistoodangu big-bag kottidega veoautot ning laaditi veoautosse 2 tonni võrra ettenähtust toodangut vähem rikkudes sellega Valamis- ja pakkimisjaoskonna operaatorite tööjuhendi Lisa 1 p 3.3 ja vanemoperaatori R. M. korraldust. Rikkumise tagajärjel sai kahju AS Novotrade Invest maine Hispaania kliendi ees, kuhu toodang saadeti. Sisejuurdluse tulemusel tehti R. K.ile hoiatus selle kohta, et uute rikkumiste korral vallandatakse ta ühepoolses korras. Hoiatus vormistati käskkirjadega 19.12.2016, 09.07.2016 ja 19.05.2016. Töökohustuste rikkumise fakt sai kinnitust töövaidluskomisjonis töövaidlusasjas nr 41/2257/16 p 11.
8.3 18.01.2017 õhtul 19.00 algavas vahetuses sõitis R. K. isikliku sõidukiga kehtivat eriluba omamata kostja tootmisterritooriumile. Territooriumile sissesõiduks ilma eriloata kasutas hageja ära elektroonilise läbipääsusüsteemi tehnilist riket (süsteem lasi auto läbi tavalise jalgsi läbipääsuloa alusel). Seega rikkus R. K. teadlikult Juhendi nr 11 uute töötajate sissejuhatava juhendamise läbiviimiseks p 1.5.4, vastavalt millele on keelatud töötajal sh hagejal ilma spetsiaalse eriloata sõita erasõidukiga ettevõtte territooriumile. Samuti rikkus hageja 11.09.2013 korraldust, vastavalt millele võib erasõidukiga ettevõtte territooriumile sõita ainult spetsiaalse läbipääsuloa olemasolul. Kostja selgitab, et erasõidukite kasutamine AS Novotrade Invest tootmisterritooriumil on spetsiaalselt piiratud, muuhulgas ohutuse tagamiseks ning kostja vara varguste ja kaotsimineku vältimiseks (sh ebaseaduslike tankimiste vältimiseks kasutades kostja mootorikütust või käideldavaid naftatooteid). Sõidukite kasutamise piiramine on oluline ka põhjusel, et kostja käitleb territooriumil kergesti süttivaid ja laialivalguvaid aineid, mistõttu on tööandjale oluline omada kontrolli sisepõlemismootoriga tehnika kasutamise kohta territooriumil. Kostja leiab, et erasõidukiga ebaseadusliku sissesõidu näol kostja territooriumile on tegemist tõsise rikkumisega, mis põhjustas kostja usalduse kaotuse hageja vastu arvestades seejuures ka hageja varasemat käitumist: hageja rikub kostja eeskirju süstemaatiliselt ning vaatamata varasematele hoiatustele. 8.4 Kostja märgib, et hagejale oli väljastatud erandkorras luba erasõidukiga territooriumile pääsemiseks, kuna see oli tollal vajalik töötaja haige lapse vedamiseks lasteaeda. Vajadus, milleks eriluba kunagi anti, langes ära. Tööandja tegevdirektor (juhatuse esimees) D. H. informeeris isiklikult töötajat eriloa lõppemisest /lõpetamisest. Asjaolu, et töötaja oli tegelikult teadlik eriloa lõppemisest, on tõendatud - väljavõttega tootmisterritooriumi külastamisest 2017. a jaanuaris, millest nähtub, et jaanuaris käis hageja territooriumil ainult jalgsi; - hageja vahetu ülemuse L. J. esildisega; - kostja e- kirjaga Viru Keemia Grupi peapääslale eriloa kehtivuse lõpetamiseks Töötaja kinnitas muuhulgas töövaidluskomisjoni istungil, et võib-olla teda informeeriti loa lõppemisest. Viru Keemia Grupi värava pääsla kirjast nähtub, et töötajal oli võimalik erasõidukiga territooriumile sõita pääsla tehnilise tõrke tõttu, töötaja eriluba oli varem lõpetatud. 8.5 Kostja on seisukohal, et R. K.i täiendav hoiatamine töölepingu lõpetamise kavatsusest ei olnud enam vajalik, sest ülesütlemisele eelnesid tööandja korduvad hoiatused töölepingu lõpetamise võimalusest uute rikkumiste toimepanemisel, kuid vaatamata sellele töötaja oma käitumist ei parandanud. Arvestades jaanuaris 2017 juhtumit ning töötaja varasemat käitumist, ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt oodata tööandjalt järjekordset hoiatamist. Eeltoodu on kooskõlas TLS § 88 lg 3. Kostja leiab, et töötaja on rikkunud TLS § 15 tulenevat lojaalsuskohustust, mis annab tööandjale asjaoludest tulenevalt tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. 8.6 Kuna töötaja taotles töövaidluskomisjonis hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu töötasu ulatuses, töövaidluskomisjoni mõistis välja hüvitise 3 kuu ulatuses ning hageja seda ei vaidlustanud, siis praegusel juhul on vaidluse all ainult võimalik kolme kuu töötasu hüvitise nõue. Tulenevalt TLS § 109 lg 1 teisest lausest, võib kohus hüvitise suurust muuta, sh vähendada, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Praegusel juhul tuleb kostja arvates arvestada hageja varasema käitumisega.
Kostja leiab, et keskmise töötasu arvestamisel eksis hageja TLS § 29 lg 6 vastu (sh tugines töölepingus kokkulepitu tunnitasule, ignoreerides viimase 6 kuu jooksul reaalselt saadud töötasu suurust). Keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra § 2 lg 2 järgi arvestatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - R. K.i ja AS Novotrade Invest vahel oli 12.11.2008.a sõlmitud tööleping nr 274, mille kohaselt R. K. asus AS-s Novotrade Invest tööle tehnoloogiaseadmete operaatori ametikohal, alates 01.12.2014.a. termopolümerisatsiooni seadme operaatori ametikohal (TVK tl 5-10); - 27.01.2017.a teatas AS Novotrade Invest (käskkiri nr 7) R. K.ile töölepingu ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel alates 30.01.2017.a (TVK tl 16-17, tõlge I kd tl 90-91); - teatele /käskkirjale keeldus R. K. allkirja andmast (TVK tl 16, 17 pöördel) Töötaja varasemad rikkumised: - 17.07.2014.a. käskkirja nr 22 alusel Juhendi nr 40 nõuete rikkumiste eest hoiatati R. K.i rikkumiste kordumise korral töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (I kd tl 93-98); - 14.09.2015.a käskkirja nr 36 alusel määrati R. K.ile distsiplinaarkaristusena noomitus töödistsipliini rikkumise eest, hoiatati rikkumiste kordumise korral töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (I kd, 101-106); - 19.05.2016 käskkirjaga nr 16 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ ja 09.07.2016.a. käskkirjaga nr 27 „Käskkirja täpsustamine“ karistati teiste seas R. K.i noomitusega töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest (I kd tl 121-129)
11.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel oli põhjendamatu ja seadusliku aluse puudumise tõttu tühine, - ülesütlemisest ette ei teatatud, ülesütlemine ei vastanud ka erakorralise ülesütlemise tingimustele; - töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused puuduvad, TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alused töötaja käitumises puuduvad; varasematele juhtumitele tuginemiseks töölepingu ülesütlemisel on möödunud mõistlik aeg Tööandja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tulenevatel asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata oli seaduslik ja põhjendatud, heites R. K.ile ette tööandja sisekorraeeskirjade vastase teo toimepanemist 18.01.2017.a., mil töötaja sõitis tööandja territooriumile isikliku sõiduautoga selleks eriluba omamata;
töötajapoolsete tööandja sisekorraeeskirjade ja juhiste rikkumiste korduvust, töötajat on varem hoiatatud rikkumiste kordumise korral töölepingu ülesütlemisest;
TLS § 15 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumist ning sellega tööandja usalduse kaotuse põhjustamist enda suhtes, mistõttu ei saanud enam töösuhte jätkumist eeldada.
10.Vastavalt TLS § 88 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja - on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3); - pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5). Tööandjapoolset eelnevat hoiatamist ei ole töölepingu ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3). TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1), täites sama paragrahvi lg 2 loetletud kohustusi. Usaldus töötaja vastu võib kaduda kui ta tegutseb tööandja huvide vastaselt. Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
11.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab ülesütlemine: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3).
Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamise teatest (TVK tl 16-17, tõlge I kd tl 90-91) on üheselt mõistetav tööandja soov R. K.iga sõlmitud töölepingu lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel, töötaja on tööandja tahtest aru saanud (teatele /käskkirjale keeldus R. K. allkirja andmast, TVK tl 16, 17 pöördel) - seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused. Tööandja on ülesütlemisteates välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas usaldamatuse töötaja suhtes (arvestades seejuures ka varasemaid rikkumisi) ning lõpetanud töösuhte etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel.
12.Hageja on seisukohal, et R. K.iga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on seadusliku aluse puudumise tõttu tühine ning varasematele juhtumitele / töötaja rikkumistele tuginemine töölepingu lõpetamisel alusetu mõistliku aja möödumise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et R. K.i varasemad rikkumised, mille eest töötajat karistati ja töölepingu lõpetamise eest rikkumiste kordumise korral hoiatati, leidsid aset 2014., 2015. ja 2016. aastal. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest või pidi teada saama. Kohus on seisukohal, et kui on olemas mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis omab see põhjus eelkõige tähtsust just antud ajahetkel. Kui tööandja ei ole kasutanud mõistliku aja jooksul oma õigust tööleping üles öelda, kaotab see mõjuv põhjus aja möödudes oma olulisuse. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17) TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Kohus nõustub hagejaga selles, et viidatud R. K.i varasemalt toimepandud töökohustuste ja töösisekorraeeskirjade rikkumised ei saa iseseisvalt olla aluseks töölepingu lõpetamisel 30.01.2017.a. ning aastatel 2014, 2015 ja 2016.a toimepandud rikkumistele tuginemiseks töösuhte lõpetamise alusena jaanuaris 2017, oli möödunud mõistlik aeg. Varasemad rikkumised omavad aga siiski tähendust hindamaks tööandja usalduse määra töötaja suhtes ning töötaja lojaalsust tööandja suhtes, samuti seda kuivõrd töötaja on hoiatustest iseendale järeldused teinud ning kas ja kuidas on need parandanud töötaja käitumist.
13.Töölepingu ülesütlemise teates / käskkirjas märgitust tulenevalt lõpetati R. K.iga tööleping põhjusel, et 18.01.2017 omamata vastavat eriluba, sõitis hageja isikliku sõiduautoga tööandja territooriumile, kasutades seejuures ära elektroonilise läbipääsusüsteemi tehnilist riket (süsteem laskis sõiduki läbi „jalgsi läbipääsuloa“ alusel), ja rikkudes sellega kostja Juhendi nr 11 p 1.5.4, samuti 11.09.2013 korraldust, mille kohaselt võib isikliku autoga ettevõtte territooriumile sõita vaid eriloa olemasolul ja alusel. Tööandja on muuhulgas selgitanud, et isiklike sõiduautode kasutamise piirang ettevõtte territooriumil on ohutuse tagamiseks ning tööandja vara varguste (sh kütuse vargused) vältimiseks. Tööandja hinnangul oli R. K.i 18.01.2017 rikkumine sedavõrd tõsine, et põhjustas tööandja usalduse kaotuse (TLS § 88 lg 1 p 5). Tööandja viitab ka R. K.i varasematele rikkumistele ning varasematele tööandja poolsetele korduvatele hoiatustele (I kd tl 90-91) AS Novotrade Invest juhendi nr 11 28.02.2014..a „AS Novotrade Invest uute töötajate sissejuhatava juhendamise läbiviimiseks“ p 1.5.4 kohaselt on töötajal muuhulgas keelatud sõita ettevõtte territooriumile isikliku sõiduvahendiga omamata selleks eriluba (I kd tl 163, tõlge tl 169). AS Novotrade Invest tegevdirektori D. H. korralduse 13.09.2013.a nr 28 kohaselt töötajad, kellel on eriluba sõitmiseks AS Viru Keemia Grupp territooriumile, sõidavad läbi värava, kasutades selleks vastavat luba, teised töötajad läbivad turnikee kasutades läbipääsuluba (I kd tl 149, tõlge tl 154). Nimetatud korralduse on allkirjastanud ka operaator R. K. (I kd tl 152).
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et R. K.il oli varasematel aastatel vastav eriluba olemas seoses vajadusega last transportida. Poolte vahel on vaidlus selles, kas R. K.il oli eriluba jaanuaris 2017 ja kui ei olnud, siis kas R. K. oli selle kehtivuse lõppemisest teadlik. Hageja väited loa taotlemise / kehtivuse osas on menetluse vältel olnud vastuolulised: 2016.a sügisel oli hagejale antud tähtajatu läbipääsuluba (I kd tl 194), luba anti aastaks, igal aastal vormistati luba kirjalikult (I kd tl 194 pöördel) aasta lõpus esitas hageja uue taotluse loa pikendamiseks, sama tegi ka 2016 a lõpus, avalduse edastas sekretärile (I kd tl 199 pöördel), sekretär teatas suuliselt et avaldus on rahuldatud (I kd tl 200) keegi hagejat loa kehtivuse lõppemisest jaanuaris 2017 ei informeerinud (I kd tl 194), võib-olla hoiatati loa kehtivuse lõpetamisest... (TVK tl 120) Hageja esindaja märkis 29.01.2018 istungil, et hageja tulles jaanuaris 2017 tööle ja soovides autoga territooriumile sõita, avastas, et tema kaart transpordipääslas ei reageeri ning autoga territooriumile sõita ei olnud võimalik (II kd tl 64), hageja testis kas tõkkepuu tõuseb 10.01. ja 14.01 (II kd tl 64 pöördel), 18.01.2017 sõitis territooriumile, kuna tõkkepuu tõusis. Samas tunnistab hageja esindaja, et 18.01 oli esimene juhtum kus hagejal kirjalikku sissepääsuluba kui sellist, ei olnud (II kd tl 65) Kostja täpsustas, et tõkkepuu tõusis 10.01 ja 14.01 jalgrattale mitte sõidukile Kohus on seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et 18.01.2017 oli tal tööandja territooriumile sõitmiseks isikliku sõiduautoga olemas nõutav eriluba. Eeltoodut ei kinnitanud ka hageja taotletud tunnistaja. Tunnistaja Ksenia Laur kinnitas kohtuistungil 29.01.2018, et 2017. aastaks loa saamiseks avaldust R. K. ei esitanud (II kd tl 58 pöördel)
09.11.2016 saatis ta e-kirja Viru Keemia Grupi peapääslale, milles palus lõpetada R. K.i luba isikliku sõidukiga territooriumile sõiduks (I kd tl 144)
Tunnistaja L. E. väitis kohtuistungil 29.01.2018, et 06.01.2017 kutsus ta isiklikult R. K.i kabinetti vestlusele, kus direktor ütles hagejale isiklikult, et tema luba läbisõiduks tehase territooriumile on suletud (II kd tl 60) Pärast vetslust direktoriga, oli kaks juhtumit, mis R. Karsnõhh sõitis territooriumuile ilma loata (II kd tl 60 pöördel). Kohtuistungil vande all üle kuulatud kostja seaduslik esindaja D. H. (K.) väitis, et andis korralduse novembris 2016 R. K.i loa sulgemiseks (II kd tl 63), info andis R. K. edasi. Korraldus loa sulgemiseks anti novembris 2016, jaanuaris 2017 sõitis ta mingil moel loata territooriumile, sellest informeeriti juhtkonda ning siis teavitati R. K.i veelkord loa lõppemisest (II kd tl 63 pöördel). 2017. a jaanuari tootmisterritooriumi külastuste väljavõttest nähtub, et jaanuaris käis hageja territooriumil, välja arvatud 18.01.2017, ainult jalgsi (I kd tl 146) 19.01.2018 selgitab Viru Keemia Grupp, et R. K. pääses sõidukiga territooriumile läbipääsusüsteemi tehnilise rikke tõttu (I kd tl 148) Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et viidatud tõenditega on tõendatud, et hagejal 18.01.2017 territooriumile sissesõiduks isikliku sõidukiga nõutavat eriluba ei olnud ning hageja oli loa puudumisest teadlik. Hageja eeltoodut millegagi ümber lükanud ei ole. Seega on tõendatud ka tööandja juhendi nr 11 ja 13.08.2013 korralduse nr 28 rikkumine töötaja poolt. 18.01.2017 hageja toimepandud rikkumine ei ole aga kvalifitseeritav töökohustuste rikkumisena TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes, mistõttu viidatud alusele tuginemine töölepingu ülesütlemisel ei ole põhjendatud.
15.Kohus nõustub, et igasugune töösuhe põhineb usaldusel töötaja ja tööandja vahel, kuna reeglina on töötaja valduses tööandja vara või tal on sellele ligipääs. TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15) Töösuhte puhul on tegemist kestvusvõlasuhtega ning tööleping on oma olemuselt kestvusleping, s.t leping, milles kohustused ja õigused tekivad kogu aeg uuesti. Põhisoorituskohustused on määratletud töölepinguga, kõrvalkohustused täiendavalt seaduse ja/või kollektiivlepingu nõuetega. Töötajal lasuvad töölepingust tulenevalt ka sellised kohustused, mida ei ole töötajale detailse kirjelduse esitamisega teatavaks tehtud. Nii lasub töötajal üldine hoolsuskohustus, mille raames peab töötaja näitama töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel üles sellist hoolsuse määra, mida võib ühelt konkreetse töötajaga sarnaselt töötajalt tavaliselt mõistlikult eeldada. Sellise kohustuse rikkumine võib viia töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tekkimiseni.
Lisaks sellele kehtib tsiviilõiguses põhimõte, et iga lepingupool peab hoolitsema selle eest, et võlasuhte täitmisel ei kahjustataks teise lepingupoole isikuid, omandit ega muid õigushüvesid ning et loobutaks kõigest, mis võiks kõigutada lepinguks vajalikku usaldust.
16.Töötaja toimepandud rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamine põhineb töötaja toimepandud asjaoludel, ka töötaja eelneval käitumisel, rikkumise tagajärgedel ning töötaja suhtumises rikkumisse ja selle tagajärgedesse. Kohus arvestab asjaolu, et töötajat on karistatud ja hoiatatud töölepingu lõpetamisest rikkumiste kordumisel 2014.a, 2015.a. ja 2016.a. Kui hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, siis käesoleval juhul on töötaja uue 18.01.2017 rikkumisega näidanud omapoolset suhtumist tööandja juhistesse ja hoiatustesse. Kohus märgib veelkord, et varasematele rikkumistele tuginemine töölepingu lõpetamise alusena käesoleval juhul ei ole põhjendatud mõistliku aja möödumise tõttu, st et 30.01.2017 ei saa tööandja töötajat vallandada 2016.a toimepandud ja tööandjale teatavaks saanud rikkumise eest. Küll aga leiab kohus, et 18.01.2017 toimepandud rikkumisega koostoimes varasema käitumise / rikkumistega põhjustas töötaja tööandja usalduse kaotuse enda suhtes. Arvestades R. K.i viimase 4 aasta rikkumisi kogumis, oli kohtu hinnangul tööandjal põhjendatud eeldus, et hageja rikkumine (rikkumised) võib korduda, mistõttu oli töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud. Usalduse kaotust ei ole võimalik uue hoiatamisega kõrvaldada ning töösuhet jätkata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud kui töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia palju suurema kahju (nii materiaalse kui mainekahju) tekitamiseni.
17.Vastavalt TLS § 97 lg.le 3 võib § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Käesoleval juhul ei saanud kohtu hinnangul eelkirjeldatud asjaolusid kogumis võttes tööandjalt enam mõistlikult oodata töösuhte jätkamist kuna töötajal ei olnud enam vajalikke isiklikke omadusi töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Töösuhte jätkamisel näidanuks tööandja, et ta on valmis töötajat aktsepteerima ja usaldama. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades ettevõtte kõrgendatud ohutaset nii kogu keskkonnale kui ettevõttes töötavatele või lähikonnas elavatele inimestele, seab ohutase kõrgendatud hoolsusnõuded ka ettevõtte töötajatele (seejuures kehtivate eeskirjade ja juhendite range täitmise tagamine).
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R. K. on rikkunud TLS § 15 tulenevat lojaalsuskohustust, mis annab tööandjale asjaoludest tulenevalt tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu etteteatamistähtaega järgimata. Kohus möönab, et ainuüksi 18.01.2017 töötaja toimepandud rikkumine ei ole sedavõrd olulise kaaluga, mis õigustaks töösuhte lõpetamist etteteatamistähtaega järgimata, kuid arvestades töötaja varasemat käitumist ning töödistsipliini, töökohustustesse ja sh varasematesse tööandja hoiatustesse suhtumist, oli põhjendatud tööandjal usalduse kaotus töötaja suhtes,
mistõttu ei saanud enam töösuhte jätkumist tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada etteteatamistähtaja lõppemiseni.
19.Kuna kohus jätab rahuldamata R. K.i töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude, on alusetud ka tema töötasu ja hüvitisnõuded Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Pooled märkisid kohtuistungil, et ei esita vastaspoolele menetluskulude nõuet (II kd tl 66), mistõttu jätab kohus kummagi poole kulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.