Otsuse avalikult teatavaks 27. veebruar 2018, kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Virlaine OÜ hagi L R ja V R vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
37206 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Virlaine OÜ (RK xxx, asukoht Kangelaste 9-62, 20603 Narva) Hageja esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (e-post [email protected]) Kostja I: V R (IK xxx, elukoht xxx) Kostja II: L R (IK xxx, elukoht xxx) Kostjate esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (e-post: [email protected]) 18.01.2018
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Virlaine OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista L R ja V R solidaarselt Virlaine OÜ kasuks 4075, 92 eurot.
3.Välja mõista L R ja V R solidaarselt Virlaine OÜ kasuks viivis põhiosalt (4075, 92 eurot) alates 03.02.2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 21.02.2012 enampakkumisel kinnisasja asukohaga xxx, millel asub elamu. Kostjad pidid kinnisasja valduse hagejale üle andma 06.08.2012. Kostjad vaidlustasid kohtus kohtutäituri tegevuse ning kohus peatas 21.08.2012 kinnisasja väljaandmisele suunatud täitemenetluse (tsiv. asi nr. 2-12-32007). Ajavahemikul 17.08.201203.10.2016 toimusid kohtuvaidlused kostjate ja kostja I ainuomandis ja –juhtimisel olnud xxx OÜ algatusel, mis takistasid hagejal kinnisasja väljanõudmist. Kostjad andsid kinnisasja valduse üle 28.11.2016. Hageja omandis olev kinnisasi oli kostjate valduses ja kasutuses ilma hageja nõusolekuta perioodil 07.08.2012-28.11.2016. Hageja ei saanud omandit kasutada, st kaotas asja omamisest tuleneva kasutuseelise.
2.Kostjad elasid kinnistul, tegelesid kodumajutuse teenuse osutamisega ja teenisid tulu. Kostjad valdasid hageja asja ebaseaduslikult AÕS §-de 32, 33 lg 1 ja 34 lg 1 tähenduses ja rikastusid asja kasutuseelise võrra. Kasutuseelise väärtus on tuletatav kinnistu üüri turuhinna 34450 eurot ja tegeliku kasutusväärtuse 0 eurot vahena, so. 34450 eurot (kommunaalmakseteta), mille oleks hageja saanud ilma kulutusi tegemata. Kostjad on TsÜS § 62 lg 1 järgse kasutuseelise väärtuse kohustatud hagejale hüvitama VÕS § 1037 lg 1 alusel. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr. 3-2-1-46-09 ja 3-2-1-180-15. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 34450 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel alates kolmekümne esimesest päevast, mis järgneb hagi kätte toimetamisele kostjatele kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
3.Tartu Ringkonnakohus märkis asjas 2-12-44509 tehtud lahendi p-s 18, et kinnistu asub faktiliselt kostjate valduses. Hageja ei olnud kunagi huvi ega kohustust võtta vastu kohustuse täitmist osaliselt- VÕS § 83 lg 1. Laenulepingu järgsed maksed pangale ei ole asjassepuutuvad, kuna kostjad täitsid enda võlaõiguslikke kohustusi. Kindlustus on vajalik ettevõtlusest hoonele tuleneva ohu maandamiseks ja kindlustusmaksed ei vähenda kasutuseelist. Kasutuseelise puhul on oluline, millise summa kostjad kokku hoidsid hageja kinnistut ilma kokkuleppeta vallates ja kasutades.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44509 on mõistetud vaidlusalune kinnistu välja OÜ xxx valdusest, mitte kostjate valdusest ning on tuvastatud OÜ XXX ja hageja vahel üürilepingu olemasolu. Kuna kinnistu valdamine toimus üürilepingu alusel, siis on välistatud VÕS § 1044 lg 2 kohaselt kostjate vastu VÕS § 1037 järgsete nõuete esitamine. Kostja 2 on tagastanud kinnistul oleva hüpoteegi katteks perioodil 01.01.2012-31.12.2016 laenulepingu alusel 25 396, 96 eurot. Arvestades, et hageja sai kinnistu koos hüpoteegi ja seda tagavate nõuetega, mille võrra oli kinnistu väärtus väiksem, siis on hageja kinnistu väärtuse kasvamise tõttu alusetult rikastunud.
2-17-1413
5.Hageja esitatud tõend kasutuseelise suuruse tõendamiseks ei ole korrektne. Hindamisel ei ole arvestatud, et kogu kinnistu ja sellel asuvad hooned ei olnud kasutuses, vaid 74 m2 väiksem pind. Toodud tingimustel kinnistu üürimine oleks raskendatud kui isegi mitte võimatu. Põhjendamatult on võetud keskmise üüri arvestamisel võrdluseks Toilaga NarvaJõesuu ning aktist nähtub, et Narva-Jõesuu üüritase on ligi kaks korda kõrgem, mistõttu keskmine üüritase Xxx tuleks poole väiksem. Seega ei saaks kasutuseelise väärtus olla suurem kui 11471, 85 (34450*0,666/2), mis kuuluks 25396, 96 euroga tasaarvestamisele. Kostjad vabastasid kinnistu osa 74 m2 valduse 06.08.2012. Ülejäänud kinnistu oli OÜ XXX valduses ja kasutuses kui „xxx“, mida tõendavad OÜ XXX klientidele esitatud arved. Kinnistu oli ehitatud majutusteenuse osutamise eesmärgil ja hagejal ei oleks võimalik kinnistul olevat ehitist selle suuruse tõttu välja üürida ning kinnistu osaline välja üürimine ilma majutusettevõtte pidamiseta oleks olnud majanduslikult kahjumlik. Seda, et hagejal ei olnud plaanis kinnistut või selle osi eraldi välja üürida/majutusega tegeleda, kinnitab asjaolu, et hageja müüb kinnistut. Kostjad viitavad Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-136-05 p 26.
6.Nii VÕS § 1037 lg 1 ja TsÜS § 62 lg 1 kui ka VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kasutuseelisest maha arvestada igasugune hageja tulu/kokku hoitud kulud, ehk võrreldes üüriga tuleks maha arvata laenulepingu alusel kostja II poolt tagastatud 25 396, 96 eurot ja tasutud kinnistu kindlustus 2250. Hageja on kinnistu ostnud 59 000 euroga, kuid müüb seda 160 000 euroga. Järelikult ei ole hageja kahju saanud, vaid on kasu teeninud. VÕS § 139 lg 1 alusel tuleks vähendada hageja võimalikku kasutuseelist nullini ja alternatiivselt VÕS § 140 lg 1 alusel. Jätta hagi rahuldamata ja alternatiivselt vähendada hageja nõuet nullini. Menetluskulud jätta hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kasutuseelise saamise nõude, tuginedes õigusliku alusena VÕS § 1037 lg 1, kuid on menetluse jooksul olnud erinevatel seisukohtadel kasutuseeliste sisu osas. Nii on hagiavalduses märgitud, et hageja kaotas kasutuseelise, selle väärtus on kinnistu üüri turuhinna ja tegeliku kasutusväärtuse vahe, mille oleks hageja saanud ilma kulutusi tegemata, kuid samas jällegi väitnud, et kostjad rikastusid kasutuseelise võrra. Kohtuistungil on hageja esindaja väitnud, et kasutuseeliseks on see mis kostjad säästsid, et hageja nõuab kasu väljaandmist ja kasutuseelise arvutuse aluseks on võimalik üüritulu. Eeltoodust järeldub, et hageja ei ole olnud järjekindel selles osas, kas ta nõuab enda kaotatud kasutuseelised kahjuna (saamata jäänud tulu, VÕS § 128 lg 4), või siis kostjate poolt rikkumise teel saadut (VÕS § 1037 lg 1).
8.Arvestades hageja poolt välja toodud õigusliku alusega ja kohtuistungi lõpus öeldut (kostjad on kokku hoidnud) leiab kohus, et hageja nõudeks on alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037 lg 1 alusel, mille esemeks on kostjate alusetult saadud kasutueelised, st. hageja nõuab kostjatelt rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Kohus ei nõustu kostjate seiskohaga, et kinnistu valdamine toimus üürilepingu alusel ning see välistab VÕS § 1037 järgse nõude esitamise kostjate vastu. Väidetavat üürilepingut kohtule esitatud ei ole. Kui kostjad pidasid silmas 01.12.2002 rendilepingut (I kd, tl. 142), siis kinnistu on antud rendile OÜ-le XXX, mitte kostjatele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väidetavad kostjate poolt teostatud laenumaksed ei ole asjasse puutuvad, kuna kostjad täitsid enda laenulepingust tulenevat kohustust, mille täitmine ei mõjuta kinnistu väärtust. Kuna hageja on esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude, siis ei oma tähtsust kostja väide, et hageja ei oleks saanud kinnistut välja üürida ja hagejal polnud ka kavatsust seda teha.
2-17-1413
9.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise või äratarvitamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised. (RKTKo 3-2-1-65-14 p 16). Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid. Seega võib käesolevas asjas tekkida hagejal asja uuel läbivaatamisel kohustus tõendada, kui palju kostja tema arvel oma kulutusi kokku hoidis. Kostja kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 tähenduses saab olla kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt kooliruume üürima. Kostja saadud kasutuseeliste arvestamisel saab lähtuda üksnes ruumidest, mida ta ebaseaduslikult kasutas, ning hüvitist saab mõista üksnes aja eest, millal ta neid ruume ebaseaduslikult valdas (RKTKo 3-2-1-4609 p 15).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omandas kinnisasja asukohaga xxx, 21.02.2012 enampakkumisel ja kostjad pidid kinnisasja valduse hagejale üle andma 06.08.2012. Kostja on kohtuistungil küll väitnud, et 74 m2 vabastasid kostjad 29.10.2012, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Toimiku materjalides olevast kinnisasja valduse äravõtmise aktist (I kd, tl. 21) nähtub, et kinnisasja valdus anti hagejale üle 28.11.2016. Kohus leiab, et hageja esitatud xxx AS arvamusest võib olla tõendiks selle kohta, milline oli kinnistu keskmine üürihind. Arvamuses ei ole välja toodud mitte ainult Narva-Jõesuu sarnaste kinnistute üürihindasid nagu väidab kostja, vaid ka Xxx ning arvamusest nähtub keskmine üürihind. Hageja poolt tõendina esitatud Xxx xxx AS arvamusest (I kd, tl. 24) tuleneb, et kinnistul asuva elamu pinnaks on 418, 1 m2 ja elamut kasutatakse kodumajutusteenuse osutamiseks. Kostjad on väitnud, sh. kohtuistungil, et nad valdasid ainult ühte 74 m2 osa elamust. Hageja ei ole sellele kostjate väitele vastu vaielnud, ega seda ümber lükanud. Eeltoodust järeldub, et kostjad kasutasid faktiliselt kogu elamu pinnast 17,7 %.
11.Xxx xxx AS hinnangust (I kd, tl. 30) tuleneb, et kinnistu keskmiseks üürihinnaks on 450 eurot kuus ning järelikult on ühe ruutmeetri hinnaks 1,08 eurot. Kui korrutada ühe ruutmeetri hind, kostjate kasutuses olnud pinnaga 74 m2, tuleb selle pinna üürihinnaks 79,92 eurot kuus. Kuna kostjad kasutasid kinnistut hageja nõusolekuta perioodil 07.08.2012-28.11.2016, so. 51 kuu vältel, siis on kostjate kasutuseelise väärtuseks kokku 4075, 92 eurot (79,92*51). Kuna kostjad valdasid kinnisasja ja said kasutuseeliseid koos, siis on tegemist solidaarvõlgnikega VÕS § 65 lg 1 järgi ja hageja on õigustatud nõudma kohustuse täielikku täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja rikkumisega omandatud kasutuseelised 4075, 92 eurot. Kostjad on taotlenud kasutuseeliste vähendamist VÕS §de 139 ja 140 alusel. Riigikohus on selgitanud, et kahjuhüvitise vähendamist reguleerivad VÕS §-d 139 ja 140 saavad kohalduda juhul, kui õigustatud isik nõuab kohustatud isikult kahju hüvitamist (RKTKo 3-2-1-46-15 p 12). Kuna kohus lahendab kasutuseelise kui alusetu rikastumise nõude, siis ei ole põhjendatud kohaldada VÕS § 139 ja 140 kostjate taotlusel.
12.Hageja nõuab kostjatelt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates 31 päevast, mis järgneb hagi kätte toimetamisele kostjatele kuni kohustuse täitmiseni. Kostjad viise osas vastuväiteid ei esitanud. Riigikohus on leidnud, et kuigi alusetu rikastumise sätetes (VÕS 52. ptk) ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks
2-17-1413 (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset. Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi saama teada alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest (RKTKo 3-2-1-54-08 p 10). Kohus leiab, et viivis tuleb kostjatelt välja mõista alates hageja välja toodud ajast. Hagimaterjalide kätte toimetamisel said kostjad teada nende vastu nõude esitamisest, st. olid teadlikud nõudest ja selle sisuks olevast kohustusest. Kuna kostjad said hagimaterjalid kätte 31.01.2017, siis tuleb viivis kostjatelt välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 03.02.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). TsMS § 133 kohaselt arvestatakse hagi hinda nii põhi- kui ka kõrvalnõuetelt, kusjuures tulevasi kõrvalnõudeid võetakse arvesse hagi esitamisest arvates aasta ulatuses (TsMS § 133 lg 2). Hageja põhinõudeks on 34450, millele lisandub ühe aasta viivis 8% s.o. 2756, seega on hagihind 37206 eurot.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja, V R oli kohtuistungil nõus maksma hagejale 3500 eurot, st. esitas hagejale kompromissiettepaneku, mis sisuliselt vastab hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Samas on kompromissiettepanek tehtud alles kohtuistungil. Teisalt tuleb arvesse võtta, et enamik hagist jääb rahuldamata (hagi rahuldamise ulatus on 11, 83 %, 4075, 92/34450), st. hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk on oluliselt erinev. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.