Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg 08. juuni 2017.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas 2-15-12706 Xxxx Ìi hagi Xxxx Ìi vastu testamendi tĂŒhisuse tuvastamiseks 71 805,78 eurot Hageja: Xxxx (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: v.adv. Gert Kasekivi (epost: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx Ìi hagi Xxxx Ìi vastu.
2.Tuvastada PĂ€rnu notar Kaia KrĂŒgerâi poolt 09.06.2014 tĂ”estatud Xxxxâi (xxxx) testamendi tĂŒhisus.
3.JĂ€tta rahuldamata Xxxx Ìi taotlus 07.04.2017 03.04.17 istungi protokolli parandamiseks ja lisada vastuvĂ€ited protokolli juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
4.JĂ€tta Xxxx ja Xxxx menetluskulud Xxxx kanda.
5.Kohus mÀÀrab menetluskulud kindlaks mÔistliku aja jooksul peale kÀesolvas tsiviilasjas kohtotsuse jÔustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale vÔib esitada apellatsioonkaebuse 30 pÀeva jooksul arvates kohtuotsuse kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga PÀrnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus vÔib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja nÔue ja selle pÔhjendused (I kd, t/l 2-11)
1.14.02.1996 tegi Xxxx (pĂ€randaja) notariaalselt tĂ”estatud testamendi, millega ta pĂ€randas kogu oma vara Xxxxâile (hagejale). 08.05.2015 pĂ€randaja suri. 22.07.2015 edastas Tallinna notar Heli MĂ”ttus hagejale kirja nr. xxxx, milles teavitati hagejat pĂ€rimismenetluse algatamisest seoses hageja isa surmaga. Samuti teavitas notar hagejat, et pĂ€randaja oli teinud 09.06.2014 uue testamendi, mille tĂ”estas PĂ€rnu notar Kaia KrĂŒger. Testamendi nr xxxx punkti 1.5 kohaselt tĂŒhistas pĂ€randaja enda poolt varem tehtud testamentaarsed korraldused ning nimetas testamendi nr 2 punkti 2.1 kohaselt kogu pĂ€randajale kuuluva vara ainupĂ€rijaks Xxxxi (kostja).
2.Xxxx oli 09.06.2014 testamendi notariaalse tĂ”estamise ajal piiratud teovĂ”imega, mistĂ”ttu on testament nr xxxx tĂŒhine. PĂ€randajal diagnoositi varajase algusega xxxx tĂ”vest. Seejuures on diagnoosinud pĂ€randajal Xxxx tĂ”ve nii pĂ€randaja raviarst, neuroloog Xxxx, neuroloog Xxxxkui ka kohtupsĂŒhhiaatria ekspert Xxxx. Arvestades eelpool nimetatud diagnoose ning pĂ€randaja haigusloo kulgu, ei olnud pĂ€randaja enda psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu kestvalt vĂ”imeline juhtima ega mĂ”istma enda tegusid ning nende tagajĂ€rgi. Seega oli pĂ€randaja TsĂS § 8 lg 2 alusel piiratud teovĂ”imega.
3.Arvestades, et pĂ€randaja oli 2014. a sĂŒgisel Xxxx tĂ”vest tingitud varajase algusega dementsuse diagnoosimisel enam kui 67. aastane ning asjaolu, et Xxxx tĂ”vest tingitud varajase algusega dementsuse diagnoosimiseks peab olema haigus alanud enne 65. eluaastat, pidi olema pĂ€randaja haigus alanud igal juhul juba 2012. aastal. Seega ei ole eluliselt usutav, et pĂ€randaja oli enne 09.06.2014 psĂŒĂŒhiliselt terve ning tĂ€ielikult teovĂ”imeline, arvestades seejuures pĂ€randaja seisundit 17.09.2014 PERH-i psĂŒhhiaatrikliinikusse saabudes. Eeltoodust tulenevalt halvenes pĂ€randaja psĂŒĂŒhiline seisund ning vĂ”ime enda tegusid ja nende tagajĂ€rgi mĂ”ista ning juhtida juba mitme aasta jooksul enne testamendi nr xxxx tegemist, millest tulenevalt oli pĂ€randaja 09.06.2014 seisuga piiratud teovĂ”imega.
4.Hageja palub rahuldada hagiavaldus tĂ€ies ulatuses ning tuvastada PĂ€rnu notar Kaia KrĂŒgeri poolt 09.06.2014 tĂ”estatud Xxxxâi (xxxx) testamendi tĂŒhisus. Menetluskulud palub hageja jĂ€tta kostja kanda. Kostja vastuvĂ€ited ja pĂ”hjendused (I kd, t/l 167-170)
5.Kostja palub jÀtta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb hagile tÀies ulatuses vastu.
6.Kostja on seisukohal, et Xxxx ei olnud testamendi tegemise ajal piiratud teovĂ”imega. Vaidlustatav testament kui ĂŒhepoolne tehing on tehtud teovĂ”imelise isiku poolt ning on sellest tulenevalt kehtiv. Kostja leiab, et testamendi tegemise ajal oli testaator teo- ning otsustusvĂ”imeline isik, kellel oli tĂ€ielik testeerimisvĂ”ime ja âvabadus.
7.TsĂS § 73 on sĂ€testatud, et tahteavalduse kehtivust ei mĂ”juta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pĂ€rast tahteavalduse tegemist vĂ”i muutus pĂ€rast tahteavalduse tegemist piiratud teovĂ”imega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega Xxxxâi testamendi kehtivust ei mĂ”juta asjaolu, et testaator muutus pĂ€rast vastavasisulise tahteavalduse tegemist piiratud teovĂ”imega isikuks. Kuna notar tĂ”estas Xxxxâi testamendi, pidi ta olema kontrollinud isiku teo- ja otsustusvĂ”imet ning olema veendunud teo- ja otsustusvĂ”ime olemasolus. Seejuures ainuĂŒksi testamendi kui isiku viimase tahteavalduse sisust nĂ€htuvalt oli testaator tehingu tegemise ajal vĂ”imeline aru saama oma tegude tĂ€hendusest, neid juhtima ning avaldama selgelt oma tahet tema surma korraks.
8.Kostja on seisukohal, et ainuĂŒksi psĂŒĂŒhilise haiguse diagnoosi olemasolu ei saa olla aluseks isiku teovĂ”ime piiramisele tagasiulatuvalt. Xxxx on teinud notariaalselt tĂ”estatud testamendi olukorras, kus talle ei ole eestkostet kunagi seatud. Seega tuleb kohtul otsustada, kas ta oli vaidlustatava testamendi tegemise ajal teovĂ”imeline vĂ”i mitte. Alusetu on vĂ€ita, et Xxxx ei suutnud testamendi tegemisel oma teost ja selles avaldatud tahtest adekvaatselt aru saada vĂ”i oma tegu ja tahteavaldust teadlikult kujundada ja juhtida. Xxxx oli tĂ€ielikult teadlik testamendi tegemise Ă”iguslikest tagajĂ€rgedest, omas arusaamist selle kohta, mida sellise ĂŒhepoolse tehingu tegemine kaasa toob ning arvestas ĂŒhtlasi tehingu tegemise aluseks olevaid asjaolusid. Hoolimata asjaolust, kas testaator pĂ”des vĂ”i ei pĂ”denud Xxxxt testamendi tegemise ajal, ei mĂ”juta see testamendi kehtivust olukorras, kus testamendis avaldatud tahe vastab testaatori vabalt kujunenud tahtele ning testaator testamendi tegemise ajal sai oma tahteavaldusest aru. AinuĂŒksi vaidlustatava testamendi tekstist nĂ€htuvalt avaldas testaator testamenti tĂ”estavale notarile oma lahutuse aasta, laste arvu, nimed ja nende sĂŒnnikuupĂ€evad ning avaldas tahet muuta oma varasemad testamentaarsed korraldused nimetades oma vara uueks ainupĂ€rijaks Xxxxi. Eeltoodust tulenevalt on vĂ”imatu nĂ”ustuda hageja seisukohaga, et Xxxx oli testamendi tegemise ajal ja testamendi tegemisel piiratud teovĂ”imega.
9.Kostja lisab, et kuni 2014. a septembrikuuni oli Xxxx tĂ€iesti teovĂ”imeline ning oma igapĂ€evaste toimetustega hĂ€sti toimetulev isik, kes tegi muu hulgas ka erinevaid mitmepoolseid tehinguid krediidiasutustes, erinevate kauplejatega ja ĂŒĂŒrnikega. Veel 2013.a töötas Xxxx xxxx töölepingu alusel. Kohtu pĂ”hjendused
10.Kohus leiab, et hageja hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle jĂ€rgmiste asjaolude ĂŒle: a) Xxxx on teinud 06.06.2014.a notariaalselt tĂ”estatud testamendi, mille tĂ”estas PĂ€rnu notar Kaia KrĂŒger ning et nimetatud testament on tehtud kostja kasuks; b) testaatoril diagnoositi 24.10.2014.a varase algusega xxxx tĂ”vest tingituna; c) testaator suri 08.05.2015.a.
12.KĂ€esolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas Xxxxâi 09.06.2014.a notariaalselt tĂ”estatud testament on tĂŒhine vĂ”i mitte, kas testaator oli nimetatud testamendi tegemise ajal otsusevĂ”imeline.
13.Otsustamaks, kas hageja nĂ”ue Xxxxâi 09.06.2014.a tĂ”estatud notariaalse testamendi tĂŒhisuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele vĂ”i mitte, juhindub kohus testamendi tegemise ajal kehtinud PĂ€rimisseaduse (edaspidi PĂ€rS) § 19 lg 1 sĂ€testatust, mille kohaselt on testament ĂŒhepoolne tehing, millega pĂ€randaja (testaator) teeb oma surma puhuks pĂ€randi kohta korralduse. Tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (edaspidi TsĂS) § 13 lg 1 sĂ€testatust mille kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise hĂ€ire vĂ”i muu asjaolu tĂ”ttu seisundis, mis vĂ€listas tema vĂ”ime Ă”igesti hinnata seda kuidas tehing mĂ”jutab tema huve (otsusevĂ”imetus), tĂŒhine, vĂ€lja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu pĂ€rast vaimutegevuse ajutise hĂ€ire vĂ”i muu asjaolu lĂ”ppemist heaks. TĂ€isealise isiku piiratud teovĂ”ime mĂ”jutab isiku tehingute kehtivust ĂŒksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida. TsĂS § 13 lg 1 sĂ€testab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise hĂ€ire vĂ”i muu asjaolu tĂ”ttu seisundis, mis vĂ€listas tema vĂ”ime Ă”igesti hinnata seda, kuidas tehing mĂ”jutab tema huve (otsusevĂ”imetus), on tĂŒhine, vĂ€lja arvatud, kui isik kiidab
tehingu pĂ€rast vaimutegevuse ajutise hĂ€ire vĂ”i muu asjaolu lĂ”ppemist heaks. Sama seaduse § 84 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt ei ole tĂŒhisel tehingul algusest peale Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. Eeltoodust tulenevalt on tĂŒhine otsusevĂ”imetu isiku poolt tehtud tehing, kui ta seda otsusevĂ”ime taastumisel heaks ei kiida. Asjaolud vĂ€ljaselgitamiseks hindab kohus kĂ€esolevas tsiviilasjas esitatud ning kohtu poolt vastu vĂ”etud tĂ”endeid nende kogumis.
14.Kohtule esitatud postuumse kohtupsĂŒhhiaatrilise ekspertiisi aktist (nr 228) nĂ€htub, et ekspertiisi lĂ€bi viinud psĂŒhhiaater Xxxxon jĂ”udnud seisukohale, mille kohaselt on testaator juba 25.04.2012.a perearsti visiidil kaevanud, et mĂ€lu on lĂ€inud halvemaks, on kaotanud asju. VastuvĂ”tu alul patsient vastab kĂŒsimustele adekvaatselt, kuid andes konkreetseid ĂŒlesandeid ei saa patsient aru, mida tegema peab (II kd, t/l 62-63).
15.PsĂŒhhiaater Xxxx on oma seisukohtade juurde jÀÀnud ka 12.12.2016.a kohtuistungil. xxxx ĂŒtluste kohaselt oli tegemist pika mitmeid aastaid kestva haigusega â progresseeruva Xxxx ; alates 2012.a pidi testaatori tervis juba eelnimetatud osas eksperdi hinnangul korrast Ă€ra olema - 2014.a vĂ”is testaatoril olla tĂ€ie arusaamaga tehtud otsuseid vĂ€ga harva. Ekspert viitab perearsti ravikaardi sissekandele 20.05.2014.a, mille kohaselt on perearst teinud kande â tĂ€psustamata dementsus, mida eksperdi hinnangul perearstid kergekĂ€eliselt ei diagnoosi ning mis eeldab ĂŒldiselt inimese vaimsete vĂ”imete tuntavat langust (II kd, t/l 190, pöördel, 191).
16.Ekspert on asunud seisukohale, et 20.05.2014.a vastuvĂ”tul vĂ”is patsient (testaator) orienteeruda enese isiku, kohas, sai aru, et on arsti juures, kuid ilmselt ei saanud aru keerukamatest asjadest, nagu kuhu ja mis kĂŒsimustes peab arsti juurde pöörduma. Nimetatut toetab ka asjaolu, et kokkuleppeid sĂ”lmis 20.05.2014.a vastuvĂ”tul testaatori eest osaliselt kostja. Eksperdi hinnangul ei saanud testaator testamendist aru, kuna nimetatud tegevuse juurde kĂ€ib abstraktsioonivĂ”ime ja oma tegevuste tulemuste ettenĂ€gemine, mistĂ”ttu saab eksperdi hinnangul seega tervise ja testamendi probleeme vĂ”rrelda oma arusaamise juhtimise ja tegevuse seisukohalt. Testamendi puhul lisandub veel mĂ€lu, nĂ€iteks osa sugulasi vĂ”i probleeme ei tulegi meelde. Eeltoodust tulenevalt on ekspert seisukohal, et testaator ei saanud testamendi tegemise tĂ€hendusest ega sisust aru (II kd, t/l 190, pöördel, 191).
17.Hageja tunnistaja testaatori perearst Xxxx poolt antud ĂŒtluste kohaselt kĂ€is testaator 12.12.2012.a perearsti vastuvĂ”tul, kus Xxxx mĂ€rkis, et ei ole neuroloogi vastuvĂ”tul kĂ€inud, kĂ€is psĂŒhhiaatri konsultatsioonil, kus dementsust ei diagnoositud â andmed selle kohta, kas testaator vastuvĂ”tul kĂ€is vĂ”i mitte, perearstil puuduvad. 25.04.2012.a sissekande kohta on perearst selgitanud, et testaator ei osanud teatud ĂŒlesandeid tĂ€ita, mis talle oli antud. Perearst on lisanud, et teeb alati sissekandeid, et hinnanguid mĂ€lu jĂ€rgi mitte anda. Perearsti sissekandes on kirjas, et Xxxx ei saa aru, kuhu minema, mida tegema peab. 20.05.2014.a visiidi kohta perearsti juurde on Xxxx mĂ€rkinud jĂ€rgmist â kohtumisel testaator ise ei suhelnud, tema eest rÀÀkis kostja, seetĂ”ttu tekkis kahtlus patsiendi dementsuses, mistĂ”ttu tegi perearst sissekande raviloosse kĂŒsimĂ€rgiga dementsus, kuivĂ”rd see ei ole tavapĂ€rane, et patsient visiidil ise ei rÀÀgi ning perearstile nĂ€htus, et Xxxxâi kognitiivsed vĂ”imed ei olnud sellised nagu peaksid olema. Perearstil tekkis esimest korda kahtlus testaatori vaimse tervise suhtes 2012.aastal (III kd, t/l 62, pöördel, 63).
18.Ekspert selgitas, et Xxxx pöördus esmakordselt SA PERH PsĂŒhhiaatriakliiniku polikliiniku valvepsĂŒhhiaatri vastuvĂ”tule 17.09.2014.a elukaaslase saatel. Testaator ise mingeid kaebusi ei esitanud ning vajadust pöördumiseks ei leidnud. Vastavalt ekspertiisiaktile oli
elukaaslase (kostja) andmeil testaatoril tekkinud sĂŒvenevalt mĂ€luhĂ€ired 2 aasta vĂ€ltel, mil ka perearsti poolt oli antud suunamine neuroloogile seoses mĂ€luhĂ€iretega ja kahtlusega dementsusele. Vastavalt ekspertiisiaktile oli testaator viimastel nĂ€dalatel muutunud ebaadekvaatseks: ta ei tundnud sugulasi Ă€ra, keeldus toidust, öösel Ă€rkas, rÀÀkis omaette, olnud aluspesu vĂ€el Ă”ues. PĂ”hjendada Xxxx oma tegevust ei osanud, muutus kĂŒsimuste esitamisel kurjaks, unustas kohe talle antud vastused. Elukaaslase (kostja) andmete andmise kohta teatas Xxxx, et see on valetamine, vastuvĂ”tul tekkis kĂ€sikĂ€hmlus tema ja elukaaslase (kostja) vahel. Seoses testaatori ebaadekvaatse, enesele ja ĂŒmbritsevale ohtliku kĂ€itumisega, algatati valvearsti poolt tahtest olenematut ravi 17.09.2014.a. Testaatoril esines raske psĂŒĂŒhikahĂ€ire â orgaaniline segasusseisund dementsusega ning ta ei olnud vĂ”imeline mĂ”istma ĂŒmbritsevat ning oma kĂ€itumist mĂ”istma ja seda juhtima. Temal esineva hĂ€ire iseloomu ja seisundi tĂ”ttu vajas ta pikaajalist hospitaliseerimist. SA PERH PsĂŒhhiaatriakliinikus teostatud uuringute tulemusel oli diagnoositud Xxxx tĂ”bi. Haiglast vĂ€ljakirjutamisel 26.10.2014.a oli testaator taibutu, desorienteeritud, dementne, vajas juhendamist ja jĂ€relevalvet (II kd, t/l 63).
19.Eeltoodust tulenevalt on ekspert jĂ”udnud seisukohale, et testaatoril esines 09.06.2014.a, st teise testamendi tegemise ajal, raske psĂŒĂŒhikahĂ€ire, mis on hĂ”lmatav diagnoosiga dementsus varase algusega Xxxx tĂ”vest (Rahvusvahelise haiguste Klassifikatsiooni kood F00.0). Samuti on ekspert asunud seisukohale, et testaator ei olnud tĂ”enĂ€oliselt 09.06.2014.a testamendi tegemise ajal vĂ”imeline tĂ€iel mÀÀral aru saama oma teo tĂ€hendusest ning ei olnud tĂ”enĂ€oliselt vĂ”imeline adekvaatselt juhtima oma tegusid nimetatud testamendi tegemise ajal. Ekspert leidis lisaks, et testaator ei olnud tĂ”enĂ€oliselt 09.06.2014.a vĂ”imeline adekvaatselt vĂ€ljendama oma selget tahet ja saama aru tĂ€ielikult notariaalse testamendi sisust (II kd, t/l 64).
20.19.09.2014.a tegi PERH Harju Maakohtule taotluse esialgse Ă”iguskaitse rakendamiseks ning pĂ€randaja paigutamiseks psĂŒhhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jĂ€tkamiseks ĂŒle 48 tunni. Taotluse kohaselt oli pĂ€randaja oma psĂŒĂŒhikahĂ€ire, ebaadekvaatse kĂ€itumise ja toimetulematuse tĂ”ttu ohtlik ĂŒmbritsevale ja iseendale. 19.09.2014.a taotlusele oli lisatud pĂ€randaja raviarsti ning psĂŒhhiaatri arvamus, mille kohaselt olid pĂ€randajal tekkinud kahe aasta jooksul mĂ€luhĂ€ired ning perearsti poolt oli antud ka suunamine neuroloogile seoses mĂ€luhĂ€iretega. 19.09.2014.a mÀÀrusega rahuldas Harju Maakohus PERH-i 19.09.2014.a taotluse ning lubas esialgse Ă”iguskaitse korras kohaldada pĂ€randaja tahtest olenematut psĂŒhhiaatrilist ravi kuni 27.10.2014.a. MÀÀruses on muuhulgas viidatud raviarsti arvamusele, mille kohaselt ei tea pĂ€randaja enda ega kostja vanust ning samuti enda korteri numbrit. PĂ€randaja arvas, et kostjat ei lasta haiglasse testaatorit vaatama tulla ning pĂ€randaja tahtis koju minna, arvates et kostja ootab teda autoga haigla ees (I kd, t/l 4, 3135; hagi lisad 10-12).
21.26.09.2014.a neuroloog Xxxx otsus konsultatsiooni kohta viitab samuti asjaolule, et pĂ€randaja on dementne, desorienteeritud igakĂŒlgselt ning ei saa aru ka lihtsamatest korraldustest (I kd, t/l 36; hagi lisa 13).
22.21.10.2014.a Tallinna linna taotlusest nĂ€htub samuti, et pĂ€randaja seisukord ei olnud paranenud, mistĂ”ttu taotleti pĂ€randaja tahtest olenematu ravi jĂ€tkamist, taotlus esitati Harju Maakohtule. Kohus on taotluse rahuldanud ning paigutanud pĂ€randaja tema tahte vastaselt psĂŒhhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 27.01.2015.a. MÀÀrusest nĂ€htuvalt on teostatud testaatori vaimse tervise kohta ekspertiis, mille kohaselt ei tea pĂ€randaja oma vanust, sĂŒnniaastat, kuupĂ€eva, ei saa aru, kus viibib, ei suuda vastata
elementaarsetele kĂŒsimustele, mĂ”ttekĂ€ik on tĂ€ielikult ebaloogiline, kaootiline ja segane (I kd, t/l 38, 41-42;hagi lisad 15,17).
23.Kohtu hinnangul tĂ”endavad eeltoodud tĂ”endid ning tunnistaja Pille Siim Ìu (perearst) ĂŒtlused testaatori haiguse progresseeruvat kulgu alates 2012.aastast.
24.Hageja tunnistaja Xxxx, elukutselt Haridusameti personalitöötaja, tundis testaatorit perekonna kaudu, sest tema ema tegi Xxxxâi juures remonti. Testaatoriga sai tuttavaks 1999.aastal. Tunnistaja ĂŒtluste kohaselt muutus testaatori kĂ€itumine alates 2013.aasta talvest; Xxxx ei suhelnud enam vĂ€ga, hakkas kaalust alla vĂ”tma ning oli kuri. Arvutiga enam ise töötada ei saanud, teda aitas selles tunnistaja laps. XxxxĂŒtluste kohaselt suhtles testaator alates maist 2014.a ainult Xxxxiga, ĂŒtluste kohaselt oli Xxxx muutunud asotsiaalseks. 2014.a suvel oli tunnistajal kokkulepe kostjaga, et XxxxlĂ€heb paariks pĂ€evaks xxxx, et testaatoril silma peal hoida, kuivĂ”rd oli kahtlus, et testaator ei saa igapĂ€evase eluga hakkama: söömine, joomine, magamine. Ătluste kohaselt oli kostja teinud testaatori jaoks pĂ€evaplaani (III kd, t/l 23 pöördel, 24).
25.Hageja tunnistaja Xxxx, kes on pensionĂ€r, sai testaatoriga tuttavaks 1997/1998.aastal, on pĂ€rit kostjaga ĂŒhest kĂŒlast. Tunnistaja ĂŒtluste kohaselt oli kostja 2014.a suvel puhkusel Venemaal ning selleks ajaks oli kostjal vĂ”etud testaatorile hooldaja, kuivĂ”rd testaator Xxxxâil ei olnud ĂŒtluste kohaselt mĂ”istusega kĂ”ik korras. Ătluste kohaselt ei julgenud kostja testaatorit ĂŒksi koju jĂ€tta. Ătlustest nĂ€htub veel, et alates 2013.aastast ei tahtnud testaator enam rÀÀkida, 2014.a mais kĂ”ndis tuletegemise ajal sihitult ringi ning palvele tuua teiselt korruselt telefon reageeris, kuid telefoni ei toonud ning kĂ€is veel mitu korda edasi tagasi. Tunnistaja ĂŒtluste kohaselt olid testaatori kaardid (pangakaardid) kĂ”ik kostja kĂ€es, Xxxx ei kĂ€inud enam poeski (III kd, t/l 24 pöördel).
26.Kostja tunnistaja Xxxx, kes on pensionĂ€r, tundis kostjat mitu aastat, on temaga endised töökaaslased, testaatoriga sai esimest korda tuttavaks 2009.a jĂ”uludel. Xxxxâi nĂ€gi ta viimast korda 2014.a septembris, siis viidi testaator Koeru hooldekodusse. Tunnistaja ĂŒtluste kohaselt elas ta kostja juures 2014.a kuni selle ajani, kui xxxx suri 2015.a. Tunnistaja ĂŒtles, et 2014.a mai kuni august ei vajanud Xxxx juhendamist, ta sai ise kĂ”igega hakkama â Ă€rkas hommikul, jĂ”i kohvi, lĂ€ks Ă”ue tööle, hooldas roose, lĂ”ikas Ă”unapuu oksi, kastis kilemaja, lĂ”hkus puid, sai ise söömisega ning riietumisega hakkama. KĂ”nehĂ€ired, enesevĂ€ljendamisega probleeme ega mĂ€luprobleeme polnud, testaator teadis, kus miski asub, igal asjal oli oma koht, ta kĂ€is ise kaupluses, arveldas kaardiga. Tunnistaja ĂŒtluste kohaselt juhtus alles septembris 2014.a testaatoriga midagi â hakkas imelikke asju tegema ja unustas kus on asjad. SĂŒgisel lĂ”i testaatoril dementsus vĂ€lja. Xxxx ĂŒtluste kohaselt ei soovinud testaator nii Xxxxi ega Xxxxi enda poole. Tunnistaja ĂŒtluste kohaselt kasutas testaator iga pĂ€ev mobiiltelefoni, ka siis kui kostja 2014.a suvel Venemaal viibis. Tunnistaja ĂŒtles, et kostjal oli pandud pĂ€evaplaan testaatorile seinale vaid meeldetuletuseks Xxxxle, et testaator neid söögikordasid Ă€ra ei unustaks (III kd, t/l 25, pöördel).
27.Kohus asub seisukohale, et ekspertiis, tunnistaja Xxxx ĂŒtlused ja eksperdi selgitused tĂ”endavad seda, et alates 2012.a oli testaatoril probleeme vaimse tervisega, mis sĂŒvenesid 09.06.2014.a testamendi tegemiseks ajaks sedavĂ”rd, et testaator ei olnud enam vĂ”imeline oma tegude tĂ€hendusest aru saada, juhtida ja olla seetĂ”ttu otsusevĂ”imeline. Seega leiab kohus, et kohtule esitatud postuumse kohtupsĂŒhhiaatrilise ekspertiisi aktiga (nr 228) ja ekspert psĂŒhhiaater Xxxxselgitustega istungil ning perearsti Xxxx ĂŒtlustega on leidnud tĂ”endamist hageja vĂ€ide, et testaatoril Xxxxâil oli 09.06.2014.a testamendi tegemise ajal
raske psĂŒĂŒhikahĂ€ire, mille tĂ”ttu ei olnud testaator vĂ”imeline tĂ€iel mÀÀral aru saama oma teo tĂ€hendusest ning ei olnud vĂ”imeline adekvaatselt juhtima oma tegusid nimetatud testamendi tegemise ajal. Samuti on leidnud tĂ”endamist, et testaator ei olnud vĂ”imeline tĂ€ielikult aru saama notariaalse testamendi sisust. Kohtul ei ole alust eksperdi ning perearsti eriteadmistes kahelda. Eeltoodust tulenevalt on tĂ”endamist leidnud hageja poolt esitatud vĂ€ide, mille kohaselt oli testaator 09.06.2014.a testamendi notariaalse tĂ”estamise ajal piiratud teovĂ”imega. Seega leiab kohus, tĂ€idetud on TsĂS § 8 lg 2 2. lause ning § 13 lg 1 nimetatud tehingu tĂŒhisuse eeldused.
28.Kohus on seisukohal, et tunnistajate Xxxxi, Xxxxi ja Xxxx ĂŒtlused on olnud vastuolulised ĂŒtluste andmisel kĂ€sitletud perioodi kohta â 2013/2014.aasta ning tegemist on isikutega, kes ei oma eriteadmisi vaimse tervise seisundi kindlaksmÀÀramiseks ning sellest tulenevate ebakĂ”lade tuvastamiseks, mistĂ”ttu ei tĂ”enda mĂ€rgitud tunnistajate poolt antud ĂŒtlused hageja ega kostja vĂ€iteid testaatori vĂ”imest/vĂ”imetusest oma tegude tĂ€hendusest aru saada, neid juhtida vaidlusaluse testamendi tegemise ajal ja saada aru testamendi sisust.
29.Samuti leiab kohus, et kuivĂ”rd notaril puuduvad eriteadmised testaatori vaimse tervisliku seisundi kindlaksmÀÀramiseks, ei olnud notaril vĂ”imalik eriteadmisi omamata vĂ€lja selgitada, kas testaator oli vaidlusaluse testamendi tegemise ajal otsusevĂ”imeline vĂ”i mitte. Notaril on kĂŒll vĂ”imalik teostada ametikohustuste tĂ€itmisel esmast kontrolli veendumaks tehingu kehtivuses, kuid eriteadmisi omamata ei ole notaril vĂ”imalik meditsiiniliselt kindlaks teha testaatori otsusevĂ”imelisust ja seda olukorras, kus kohus on ekspertiisi teinud testaatorile arstiteadmisi omava isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei tĂ”enda kostja poolt esitatud testamendi tĂ”estanud notari kirjast testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal.
30.Kohus leiab ka, et kostja poolt esitatud tĂ”end â kindlustuspoliis nr xxxx, kuupĂ€evaga 06.05.2014.a ei tĂ”enda samuti testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal 09.06.2014.a ning kehtivate tehingute tegemist sel ajal testaatori poolt, kuivĂ”rd kindlustuspoliisil puudub allkiri, mis viitaks pĂ€randaja poolt nimetatud poliisi sĂ”lmimist.
31.Veel selgitas ekspert istungil, et Xxxx haiguse lĂ”ppstaadiumis ei suuda isik kirjutada allkirja, kuid paljuski on see seotud elukogemusega ning kui isik on andnud allkirju eluajal palju, siis on tegemist allkirja andmisel automatismiga. Ekspert selgitas, et allkiri ĂŒks viimaseid asju, mis nn kaob kĂ€est, kuid selgituste kohaselt ei suuda isik samas uusi kujundeid teha ning selgitas, et Xxxxpuhul ei ole vastavaid kontrollteste tehtud. Eeltoodu alusel laiab kohus, et kohtule esitatud dokumentaalsed tĂ”endid, millel on kajastatud Xxxxâi kĂ€sikirjaline allkiri, sh OĂ xxxx majandusaastaaruanded (2000, 2001, 2005, 2008), Xxxxâi poolt 04.07.2009.a allkirjastatud laenuleping, 22.10.2012.a vĂ€ljastatud Xxxxâi ID kaardi tĂ”mmis ja vaidlusalune testament (II kd t/l 108, 109, 81-88, I kd t/l 19), millele on alla kirjutanud R. Ait, siiski tema tervislikku olukorda ja tema vĂ”imet oma tegude tĂ€hendusest aru saada ja neid juhtida testamendi tegemise ajal, ei kinnita.
32.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Xxxx oli 09.06.2014.a notariaalse testamendi tegemise ajal piiratud teovĂ”imega ja seetĂ”ttu otsusevĂ”imetu, mis on tehingu tĂŒhisuse tuvastamise aluseks TsĂS § 8 lg 2 2. lause, § 13 lg, 1 § 84 lg 1 alusel ja seega kuulub hagi rahuldamisele ja tuleb tuvastada PĂ€rnu notar Kaia KrĂŒgeri poolt 09.06.2014 tĂ”estatud Xxxxâi (xxxx) testamendi tĂŒhisus.
33.Pooled vÔivad sÔlmida kuni asjas tehtava lahendi jÔustumiseni kompromissi.
Tsiviilasja hinna kindlaksmÀÀramine
34.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt mÀrgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on kÀesoleva tsiviilasja hinnaks 71 805,78 eurot. Menetluskulude jaotamine, protokolli parandamise taotluse lahendamine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt mÀrgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, muu hulgas mÀÀruses, millega hagita menetluse avaldus vÔi teistmisavaldus lahendatakse vÔi hagi vÔi hagita menetluse avaldus vÔi teistmisavaldus jÀetakse menetlusse vÔtmata vÔi lÀbi vaatamata vÔi asja menetlus lÔpetatakse.
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KÀesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistÔttu tuleb jÀtta poolte menetluskulud kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmÀÀramise taotlust, vÔttes aluseks menetluskulude nimekirja vÔi tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lÔike 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses vÔi asja lÔpetavas mÀÀruses menetluskulusid kindlaks ei mÀÀra, mÀÀrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pÀrast kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumist kÀesoleva seadustiku § 177 lÔikes 2 sÀtestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse vÔi asja lÔpetava mÀÀruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei mÀÀranud, kÔrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei mÀÀra.
38.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei mÀÀranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt kÀesoleva paragrahvi lÔike 1 punktile 1, mÀÀrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks mÀÀrusega mÔistliku aja jooksul kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumisest.
39.Kohus on seisukohal, et kÀesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrata mÔistliku aja jooksul peale kÀesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jÔustumist.
40.Kohus pidas 3.04.2017 istungi, mille kohta on koostud protokoll (III kd t/l 22-26p). xxxx palus 07.04.17 parandada protokolli (III kd t/l 29), parandused puudutavad tunnistaja xxxx ĂŒtlusi. Kohus leiab, et Xxxx Ìi taotlus 07.04.2017 03.04.17 istungi protokolli parandamiseks ja lisada vastuvĂ€ited protokolli juurde, kuna TsMS § 53 lg 1, 4 jĂ€rgi saab tunnistaja ĂŒtluste kohta parandusi teha vaid tunnistaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.