Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg 08. juuni 2017.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas 2-15-12706 Xxxx ́i hagi Xxxx ́i vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks 71 805,78 eurot Hageja: Xxxx (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: v.adv. Gert Kasekivi (epost: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx ́i hagi Xxxx ́i vastu.
2.Tuvastada Pärnu notar Kaia Krüger’i poolt 09.06.2014 tõestatud Xxxx’i (xxxx) testamendi tühisus.
3.Jätta rahuldamata Xxxx ́i taotlus 07.04.2017 03.04.17 istungi protokolli parandamiseks ja lisada vastuväited protokolli juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta Xxxx ja Xxxx menetluskulud Xxxx kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolvas tsiviilasjas kohtotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
1.14.02.1996 tegi Xxxx (pärandaja) notariaalselt tõestatud testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara Xxxx’ile (hagejale). 08.05.2015 pärandaja suri. 22.07.2015 edastas Tallinna notar Heli Mõttus hagejale kirja nr. xxxx, milles teavitati hagejat pärimismenetluse algatamisest seoses hageja isa surmaga. Samuti teavitas notar hagejat, et pärandaja oli teinud 09.06.2014 uue testamendi, mille tõestas Pärnu notar Kaia Krüger. Testamendi nr xxxx punkti 1.5 kohaselt tühistas pärandaja enda poolt varem tehtud testamentaarsed korraldused ning nimetas testamendi nr 2 punkti 2.1 kohaselt kogu pärandajale kuuluva vara ainupärijaks Xxxxi (kostja).
2.Xxxx oli 09.06.2014 testamendi notariaalse tõestamise ajal piiratud teovõimega, mistõttu on testament nr xxxx tühine. Pärandajal diagnoositi varajase algusega xxxx tõvest. Seejuures on diagnoosinud pärandajal Xxxx tõve nii pärandaja raviarst, neuroloog Xxxx, neuroloog Xxxxkui ka kohtupsühhiaatria ekspert Xxxx. Arvestades eelpool nimetatud diagnoose ning pärandaja haigusloo kulgu, ei olnud pärandaja enda psüühikahäire tõttu kestvalt võimeline juhtima ega mõistma enda tegusid ning nende tagajärgi. Seega oli pärandaja TsÜS § 8 lg 2 alusel piiratud teovõimega.
3.Arvestades, et pärandaja oli 2014. a sügisel Xxxx tõvest tingitud varajase algusega dementsuse diagnoosimisel enam kui 67. aastane ning asjaolu, et Xxxx tõvest tingitud varajase algusega dementsuse diagnoosimiseks peab olema haigus alanud enne 65. eluaastat, pidi olema pärandaja haigus alanud igal juhul juba 2012. aastal. Seega ei ole eluliselt usutav, et pärandaja oli enne 09.06.2014 psüühiliselt terve ning täielikult teovõimeline, arvestades seejuures pärandaja seisundit 17.09.2014 PERH-i psühhiaatrikliinikusse saabudes. Eeltoodust tulenevalt halvenes pärandaja psüühiline seisund ning võime enda tegusid ja nende tagajärgi mõista ning juhtida juba mitme aasta jooksul enne testamendi nr xxxx tegemist, millest tulenevalt oli pärandaja 09.06.2014 seisuga piiratud teovõimega.
4.Hageja palub rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ning tuvastada Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 09.06.2014 tõestatud Xxxx’i (xxxx) testamendi tühisus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused (I kd, t/l 167-170)
5.Kostja palub jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
6.Kostja on seisukohal, et Xxxx ei olnud testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Vaidlustatav testament kui ühepoolne tehing on tehtud teovõimelise isiku poolt ning on sellest tulenevalt kehtiv. Kostja leiab, et testamendi tegemise ajal oli testaator teo- ning otsustusvõimeline isik, kellel oli täielik testeerimisvõime ja –vabadus.
7.TsÜS § 73 on sätestatud, et tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega Xxxx’i testamendi kehtivust ei mõjuta asjaolu, et testaator muutus pärast vastavasisulise tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks. Kuna notar tõestas Xxxx’i testamendi, pidi ta olema kontrollinud isiku teo- ja otsustusvõimet ning olema veendunud teo- ja otsustusvõime olemasolus. Seejuures ainuüksi testamendi kui isiku viimase tahteavalduse sisust nähtuvalt oli testaator tehingu tegemise ajal võimeline aru saama oma tegude tähendusest, neid juhtima ning avaldama selgelt oma tahet tema surma korraks.
8.Kostja on seisukohal, et ainuüksi psüühilise haiguse diagnoosi olemasolu ei saa olla aluseks isiku teovõime piiramisele tagasiulatuvalt. Xxxx on teinud notariaalselt tõestatud testamendi olukorras, kus talle ei ole eestkostet kunagi seatud. Seega tuleb kohtul otsustada, kas ta oli vaidlustatava testamendi tegemise ajal teovõimeline või mitte. Alusetu on väita, et Xxxx ei suutnud testamendi tegemisel oma teost ja selles avaldatud tahtest adekvaatselt aru saada või oma tegu ja tahteavaldust teadlikult kujundada ja juhtida. Xxxx oli täielikult teadlik testamendi tegemise õiguslikest tagajärgedest, omas arusaamist selle kohta, mida sellise ühepoolse tehingu tegemine kaasa toob ning arvestas ühtlasi tehingu tegemise aluseks olevaid asjaolusid. Hoolimata asjaolust, kas testaator põdes või ei põdenud Xxxxt testamendi tegemise ajal, ei mõjuta see testamendi kehtivust olukorras, kus testamendis avaldatud tahe vastab testaatori vabalt kujunenud tahtele ning testaator testamendi tegemise ajal sai oma tahteavaldusest aru. Ainuüksi vaidlustatava testamendi tekstist nähtuvalt avaldas testaator testamenti tõestavale notarile oma lahutuse aasta, laste arvu, nimed ja nende sünnikuupäevad ning avaldas tahet muuta oma varasemad testamentaarsed korraldused nimetades oma vara uueks ainupärijaks Xxxxi. Eeltoodust tulenevalt on võimatu nõustuda hageja seisukohaga, et Xxxx oli testamendi tegemise ajal ja testamendi tegemisel piiratud teovõimega.
9.Kostja lisab, et kuni 2014. a septembrikuuni oli Xxxx täiesti teovõimeline ning oma igapäevaste toimetustega hästi toimetulev isik, kes tegi muu hulgas ka erinevaid mitmepoolseid tehinguid krediidiasutustes, erinevate kauplejatega ja üürnikega. Veel 2013.a töötas Xxxx xxxx töölepingu alusel. Kohtu põhjendused
10.Kohus leiab, et hageja hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) Xxxx on teinud 06.06.2014.a notariaalselt tõestatud testamendi, mille tõestas Pärnu notar Kaia Krüger ning et nimetatud testament on tehtud kostja kasuks; b) testaatoril diagnoositi 24.10.2014.a varase algusega xxxx tõvest tingituna; c) testaator suri 08.05.2015.a.
12.Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas Xxxx’i 09.06.2014.a notariaalselt tõestatud testament on tühine või mitte, kas testaator oli nimetatud testamendi tegemise ajal otsusevõimeline.
13.Otsustamaks, kas hageja nõue Xxxx’i 09.06.2014.a tõestatud notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele või mitte, juhindub kohus testamendi tegemise ajal kehtinud Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 19 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 13 lg 1 sätestatust mille kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab
tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Sama seaduse § 84 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on tühine otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing, kui ta seda otsusevõime taastumisel heaks ei kiida. Asjaolud väljaselgitamiseks hindab kohus käesolevas tsiviilasjas esitatud ning kohtu poolt vastu võetud tõendeid nende kogumis.
14.Kohtule esitatud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (nr 228) nähtub, et ekspertiisi läbi viinud psühhiaater Xxxxon jõudnud seisukohale, mille kohaselt on testaator juba 25.04.2012.a perearsti visiidil kaevanud, et mälu on läinud halvemaks, on kaotanud asju. Vastuvõtu alul patsient vastab küsimustele adekvaatselt, kuid andes konkreetseid ülesandeid ei saa patsient aru, mida tegema peab (II kd, t/l 62-63).
15.Psühhiaater Xxxx on oma seisukohtade juurde jäänud ka 12.12.2016.a kohtuistungil. xxxx ütluste kohaselt oli tegemist pika mitmeid aastaid kestva haigusega – progresseeruva Xxxx ; alates 2012.a pidi testaatori tervis juba eelnimetatud osas eksperdi hinnangul korrast ära olema - 2014.a võis testaatoril olla täie arusaamaga tehtud otsuseid väga harva. Ekspert viitab perearsti ravikaardi sissekandele 20.05.2014.a, mille kohaselt on perearst teinud kande – täpsustamata dementsus, mida eksperdi hinnangul perearstid kergekäeliselt ei diagnoosi ning mis eeldab üldiselt inimese vaimsete võimete tuntavat langust (II kd, t/l 190, pöördel, 191).
16.Ekspert on asunud seisukohale, et 20.05.2014.a vastuvõtul võis patsient (testaator) orienteeruda enese isiku, kohas, sai aru, et on arsti juures, kuid ilmselt ei saanud aru keerukamatest asjadest, nagu kuhu ja mis küsimustes peab arsti juurde pöörduma. Nimetatut toetab ka asjaolu, et kokkuleppeid sõlmis 20.05.2014.a vastuvõtul testaatori eest osaliselt kostja. Eksperdi hinnangul ei saanud testaator testamendist aru, kuna nimetatud tegevuse juurde käib abstraktsioonivõime ja oma tegevuste tulemuste ettenägemine, mistõttu saab eksperdi hinnangul seega tervise ja testamendi probleeme võrrelda oma arusaamise juhtimise ja tegevuse seisukohalt. Testamendi puhul lisandub veel mälu, näiteks osa sugulasi või probleeme ei tulegi meelde. Eeltoodust tulenevalt on ekspert seisukohal, et testaator ei saanud testamendi tegemise tähendusest ega sisust aru (II kd, t/l 190, pöördel, 191).
17.Hageja tunnistaja testaatori perearst Xxxx poolt antud ütluste kohaselt käis testaator 12.12.2012.a perearsti vastuvõtul, kus Xxxx märkis, et ei ole neuroloogi vastuvõtul käinud, käis psühhiaatri konsultatsioonil, kus dementsust ei diagnoositud – andmed selle kohta, kas testaator vastuvõtul käis või mitte, perearstil puuduvad. 25.04.2012.a sissekande kohta on perearst selgitanud, et testaator ei osanud teatud ülesandeid täita, mis talle oli antud. Perearst on lisanud, et teeb alati sissekandeid, et hinnanguid mälu järgi mitte anda. Perearsti sissekandes on kirjas, et Xxxx ei saa aru, kuhu minema, mida tegema peab. 20.05.2014.a visiidi kohta perearsti juurde on Xxxx märkinud järgmist – kohtumisel testaator ise ei suhelnud, tema eest rääkis kostja, seetõttu tekkis kahtlus patsiendi dementsuses, mistõttu tegi perearst sissekande raviloosse küsimärgiga dementsus, kuivõrd see ei ole tavapärane, et patsient visiidil ise ei räägi ning perearstile nähtus, et Xxxx’i kognitiivsed võimed ei olnud sellised nagu peaksid olema. Perearstil tekkis esimest korda kahtlus testaatori vaimse tervise suhtes 2012.aastal (III kd, t/l 62, pöördel, 63).
18.Ekspert selgitas, et Xxxx pöördus esmakordselt SA PERH Psühhiaatriakliiniku polikliiniku valvepsühhiaatri vastuvõtule 17.09.2014.a elukaaslase saatel. Testaator ise mingeid kaebusi ei esitanud ning vajadust pöördumiseks ei leidnud. Vastavalt ekspertiisiaktile oli
elukaaslase (kostja) andmeil testaatoril tekkinud süvenevalt mäluhäired 2 aasta vältel, mil ka perearsti poolt oli antud suunamine neuroloogile seoses mäluhäiretega ja kahtlusega dementsusele. Vastavalt ekspertiisiaktile oli testaator viimastel nädalatel muutunud ebaadekvaatseks: ta ei tundnud sugulasi ära, keeldus toidust, öösel ärkas, rääkis omaette, olnud aluspesu väel õues. Põhjendada Xxxx oma tegevust ei osanud, muutus küsimuste esitamisel kurjaks, unustas kohe talle antud vastused. Elukaaslase (kostja) andmete andmise kohta teatas Xxxx, et see on valetamine, vastuvõtul tekkis käsikähmlus tema ja elukaaslase (kostja) vahel. Seoses testaatori ebaadekvaatse, enesele ja ümbritsevale ohtliku käitumisega, algatati valvearsti poolt tahtest olenematut ravi 17.09.2014.a. Testaatoril esines raske psüühikahäire – orgaaniline segasusseisund dementsusega ning ta ei olnud võimeline mõistma ümbritsevat ning oma käitumist mõistma ja seda juhtima. Temal esineva häire iseloomu ja seisundi tõttu vajas ta pikaajalist hospitaliseerimist. SA PERH Psühhiaatriakliinikus teostatud uuringute tulemusel oli diagnoositud Xxxx tõbi. Haiglast väljakirjutamisel 26.10.2014.a oli testaator taibutu, desorienteeritud, dementne, vajas juhendamist ja järelevalvet (II kd, t/l 63).
19.Eeltoodust tulenevalt on ekspert jõudnud seisukohale, et testaatoril esines 09.06.2014.a, st teise testamendi tegemise ajal, raske psüühikahäire, mis on hõlmatav diagnoosiga dementsus varase algusega Xxxx tõvest (Rahvusvahelise haiguste Klassifikatsiooni kood F00.0). Samuti on ekspert asunud seisukohale, et testaator ei olnud tõenäoliselt 09.06.2014.a testamendi tegemise ajal võimeline täiel määral aru saama oma teo tähendusest ning ei olnud tõenäoliselt võimeline adekvaatselt juhtima oma tegusid nimetatud testamendi tegemise ajal. Ekspert leidis lisaks, et testaator ei olnud tõenäoliselt 09.06.2014.a võimeline adekvaatselt väljendama oma selget tahet ja saama aru täielikult notariaalse testamendi sisust (II kd, t/l 64).
20.19.09.2014.a tegi PERH Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning pärandaja paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Taotluse kohaselt oli pärandaja oma psüühikahäire, ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ohtlik ümbritsevale ja iseendale. 19.09.2014.a taotlusele oli lisatud pärandaja raviarsti ning psühhiaatri arvamus, mille kohaselt olid pärandajal tekkinud kahe aasta jooksul mäluhäired ning perearsti poolt oli antud ka suunamine neuroloogile seoses mäluhäiretega. 19.09.2014.a määrusega rahuldas Harju Maakohus PERH-i 19.09.2014.a taotluse ning lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada pärandaja tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 27.10.2014.a. Määruses on muuhulgas viidatud raviarsti arvamusele, mille kohaselt ei tea pärandaja enda ega kostja vanust ning samuti enda korteri numbrit. Pärandaja arvas, et kostjat ei lasta haiglasse testaatorit vaatama tulla ning pärandaja tahtis koju minna, arvates et kostja ootab teda autoga haigla ees (I kd, t/l 4, 3135; hagi lisad 10-12).
21.26.09.2014.a neuroloog Xxxx otsus konsultatsiooni kohta viitab samuti asjaolule, et pärandaja on dementne, desorienteeritud igakülgselt ning ei saa aru ka lihtsamatest korraldustest (I kd, t/l 36; hagi lisa 13).
22.21.10.2014.a Tallinna linna taotlusest nähtub samuti, et pärandaja seisukord ei olnud paranenud, mistõttu taotleti pärandaja tahtest olenematu ravi jätkamist, taotlus esitati Harju Maakohtule. Kohus on taotluse rahuldanud ning paigutanud pärandaja tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 27.01.2015.a. Määrusest nähtuvalt on teostatud testaatori vaimse tervise kohta ekspertiis, mille kohaselt ei tea pärandaja oma vanust, sünniaastat, kuupäeva, ei saa aru, kus viibib, ei suuda vastata
elementaarsetele küsimustele, mõttekäik on täielikult ebaloogiline, kaootiline ja segane (I kd, t/l 38, 41-42;hagi lisad 15,17).
23.Kohtu hinnangul tõendavad eeltoodud tõendid ning tunnistaja Pille Siim ́u (perearst) ütlused testaatori haiguse progresseeruvat kulgu alates 2012.aastast.
24.Hageja tunnistaja Xxxx, elukutselt Haridusameti personalitöötaja, tundis testaatorit perekonna kaudu, sest tema ema tegi Xxxx’i juures remonti. Testaatoriga sai tuttavaks 1999.aastal. Tunnistaja ütluste kohaselt muutus testaatori käitumine alates 2013.aasta talvest; Xxxx ei suhelnud enam väga, hakkas kaalust alla võtma ning oli kuri. Arvutiga enam ise töötada ei saanud, teda aitas selles tunnistaja laps. Xxxxütluste kohaselt suhtles testaator alates maist 2014.a ainult Xxxxiga, ütluste kohaselt oli Xxxx muutunud asotsiaalseks. 2014.a suvel oli tunnistajal kokkulepe kostjaga, et Xxxxläheb paariks päevaks xxxx, et testaatoril silma peal hoida, kuivõrd oli kahtlus, et testaator ei saa igapäevase eluga hakkama: söömine, joomine, magamine. Ütluste kohaselt oli kostja teinud testaatori jaoks päevaplaani (III kd, t/l 23 pöördel, 24).
25.Hageja tunnistaja Xxxx, kes on pensionär, sai testaatoriga tuttavaks 1997/1998.aastal, on pärit kostjaga ühest külast. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja 2014.a suvel puhkusel Venemaal ning selleks ajaks oli kostjal võetud testaatorile hooldaja, kuivõrd testaator Xxxx’il ei olnud ütluste kohaselt mõistusega kõik korras. Ütluste kohaselt ei julgenud kostja testaatorit üksi koju jätta. Ütlustest nähtub veel, et alates 2013.aastast ei tahtnud testaator enam rääkida, 2014.a mais kõndis tuletegemise ajal sihitult ringi ning palvele tuua teiselt korruselt telefon reageeris, kuid telefoni ei toonud ning käis veel mitu korda edasi tagasi. Tunnistaja ütluste kohaselt olid testaatori kaardid (pangakaardid) kõik kostja käes, Xxxx ei käinud enam poeski (III kd, t/l 24 pöördel).
26.Kostja tunnistaja Xxxx, kes on pensionär, tundis kostjat mitu aastat, on temaga endised töökaaslased, testaatoriga sai esimest korda tuttavaks 2009.a jõuludel. Xxxx’i nägi ta viimast korda 2014.a septembris, siis viidi testaator Koeru hooldekodusse. Tunnistaja ütluste kohaselt elas ta kostja juures 2014.a kuni selle ajani, kui xxxx suri 2015.a. Tunnistaja ütles, et 2014.a mai kuni august ei vajanud Xxxx juhendamist, ta sai ise kõigega hakkama – ärkas hommikul, jõi kohvi, läks õue tööle, hooldas roose, lõikas õunapuu oksi, kastis kilemaja, lõhkus puid, sai ise söömisega ning riietumisega hakkama. Kõnehäired, eneseväljendamisega probleeme ega mäluprobleeme polnud, testaator teadis, kus miski asub, igal asjal oli oma koht, ta käis ise kaupluses, arveldas kaardiga. Tunnistaja ütluste kohaselt juhtus alles septembris 2014.a testaatoriga midagi – hakkas imelikke asju tegema ja unustas kus on asjad. Sügisel lõi testaatoril dementsus välja. Xxxx ütluste kohaselt ei soovinud testaator nii Xxxxi ega Xxxxi enda poole. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas testaator iga päev mobiiltelefoni, ka siis kui kostja 2014.a suvel Venemaal viibis. Tunnistaja ütles, et kostjal oli pandud päevaplaan testaatorile seinale vaid meeldetuletuseks Xxxxle, et testaator neid söögikordasid ära ei unustaks (III kd, t/l 25, pöördel).
27.Kohus asub seisukohale, et ekspertiis, tunnistaja Xxxx ütlused ja eksperdi selgitused tõendavad seda, et alates 2012.a oli testaatoril probleeme vaimse tervisega, mis süvenesid 09.06.2014.a testamendi tegemiseks ajaks sedavõrd, et testaator ei olnud enam võimeline oma tegude tähendusest aru saada, juhtida ja olla seetõttu otsusevõimeline. Seega leiab kohus, et kohtule esitatud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga (nr 228) ja ekspert psühhiaater Xxxxselgitustega istungil ning perearsti Xxxx ütlustega on leidnud tõendamist hageja väide, et testaatoril Xxxx’il oli 09.06.2014.a testamendi tegemise ajal
raske psüühikahäire, mille tõttu ei olnud testaator võimeline täiel määral aru saama oma teo tähendusest ning ei olnud võimeline adekvaatselt juhtima oma tegusid nimetatud testamendi tegemise ajal. Samuti on leidnud tõendamist, et testaator ei olnud võimeline täielikult aru saama notariaalse testamendi sisust. Kohtul ei ole alust eksperdi ning perearsti eriteadmistes kahelda. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud hageja poolt esitatud väide, mille kohaselt oli testaator 09.06.2014.a testamendi notariaalse tõestamise ajal piiratud teovõimega. Seega leiab kohus, täidetud on TsÜS § 8 lg 2 2. lause ning § 13 lg 1 nimetatud tehingu tühisuse eeldused.
28.Kohus on seisukohal, et tunnistajate Xxxxi, Xxxxi ja Xxxx ütlused on olnud vastuolulised ütluste andmisel käsitletud perioodi kohta – 2013/2014.aasta ning tegemist on isikutega, kes ei oma eriteadmisi vaimse tervise seisundi kindlaksmääramiseks ning sellest tulenevate ebakõlade tuvastamiseks, mistõttu ei tõenda märgitud tunnistajate poolt antud ütlused hageja ega kostja väiteid testaatori võimest/võimetusest oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida vaidlusaluse testamendi tegemise ajal ja saada aru testamendi sisust.
29.Samuti leiab kohus, et kuivõrd notaril puuduvad eriteadmised testaatori vaimse tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks, ei olnud notaril võimalik eriteadmisi omamata välja selgitada, kas testaator oli vaidlusaluse testamendi tegemise ajal otsusevõimeline või mitte. Notaril on küll võimalik teostada ametikohustuste täitmisel esmast kontrolli veendumaks tehingu kehtivuses, kuid eriteadmisi omamata ei ole notaril võimalik meditsiiniliselt kindlaks teha testaatori otsusevõimelisust ja seda olukorras, kus kohus on ekspertiisi teinud testaatorile arstiteadmisi omava isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda kostja poolt esitatud testamendi tõestanud notari kirjast testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal.
30.Kohus leiab ka, et kostja poolt esitatud tõend – kindlustuspoliis nr xxxx, kuupäevaga 06.05.2014.a ei tõenda samuti testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal 09.06.2014.a ning kehtivate tehingute tegemist sel ajal testaatori poolt, kuivõrd kindlustuspoliisil puudub allkiri, mis viitaks pärandaja poolt nimetatud poliisi sõlmimist.
31.Veel selgitas ekspert istungil, et Xxxx haiguse lõppstaadiumis ei suuda isik kirjutada allkirja, kuid paljuski on see seotud elukogemusega ning kui isik on andnud allkirju eluajal palju, siis on tegemist allkirja andmisel automatismiga. Ekspert selgitas, et allkiri üks viimaseid asju, mis nn kaob käest, kuid selgituste kohaselt ei suuda isik samas uusi kujundeid teha ning selgitas, et Xxxxpuhul ei ole vastavaid kontrollteste tehtud. Eeltoodu alusel laiab kohus, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, millel on kajastatud Xxxx’i käsikirjaline allkiri, sh OÜ xxxx majandusaastaaruanded (2000, 2001, 2005, 2008), Xxxx’i poolt 04.07.2009.a allkirjastatud laenuleping, 22.10.2012.a väljastatud Xxxx’i ID kaardi tõmmis ja vaidlusalune testament (II kd t/l 108, 109, 81-88, I kd t/l 19), millele on alla kirjutanud R. Ait, siiski tema tervislikku olukorda ja tema võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida testamendi tegemise ajal, ei kinnita.
32.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Xxxx oli 09.06.2014.a notariaalse testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega ja seetõttu otsusevõimetu, mis on tehingu tühisuse tuvastamise aluseks TsÜS § 8 lg 2 2. lause, § 13 lg, 1 § 84 lg 1 alusel ja seega kuulub hagi rahuldamisele ja tuleb tuvastada Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 09.06.2014 tõestatud Xxxx’i (xxxx) testamendi tühisus.
33.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
34.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 71 805,78 eurot. Menetluskulude jaotamine, protokolli parandamise taotluse lahendamine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
38.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
39.Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata mõistliku aja jooksul peale käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist.
40.Kohus pidas 3.04.2017 istungi, mille kohta on koostud protokoll (III kd t/l 22-26p). xxxx palus 07.04.17 parandada protokolli (III kd t/l 29), parandused puudutavad tunnistaja xxxx ütlusi. Kohus leiab, et Xxxx ́i taotlus 07.04.2017 03.04.17 istungi protokolli parandamiseks ja lisada vastuväited protokolli juurde, kuna TsMS § 53 lg 1, 4 järgi saab tunnistaja ütluste kohta parandusi teha vaid tunnistaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.