Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16157
Tsiviilasi
AK ja RK hagi SM vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja kulude hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. novembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK ja RK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (määruskaebuse esitajad): AK ja RK, ühine lepinguline esindaja Alvar Kaljurand Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): SM, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 14. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad solidaarselt hagejate kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
AK ja RK (hagejad) esitasid 26. oktoobril 2016 Harju Maakohtule hagi SM (kostja) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise ja kulude hüvitamise nõudes. Hagejad esitasid 9. jaanuaril 2017 hagi uue redaktsiooni, milles palusid:
(1) kohustada kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldus: kostja nõustub
Maakohus jättis 14. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) läbi vaatamata hagejate nõude tahteavalduse andmise kohustamiseks ja kulude hüvitamiseks ja lõpetas asjas menetluse. Ühtlasi keeldus kohus menetlusse võtmast hagejate täiendavat nõude kostja kohustamiseks olemasoleva sissesõidutee Runtsi üldkasutatavalt teelt Runtsi tee 22 maaüksusele kasutamiseks andmisega Runtsi tee 22 igakordsele omanikule. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt hagejate kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
2 (4)
Hagejate nõue tahteavalduse andmise kohustamiseks ja kulude hüvitamiseks tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hagejad ei toonud esile, millest tuleneb kostja kohustus hagejate poolt märgitud sisuga tahteavaldus anda. Poolte vahel puudub leping, mille alusel saaks kostjat kohustada tahtevaldust andma ning hagejad ei ole viidanud ka kostjat selliseks kohustamiseks kohustavale seadusele. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejate õigusi maa tagastamiseks takistanud. Tsiviilseaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ei ole iseseisvaks aluseks nõusoleku andmisele. Hageja nõuet ei ole võimalik lahendada ka asjaõigusseaduse § 129 alusel, kuna Kubja 4a maaüksuse puhul ei ole tegemist kinnisasjaga. Samuti ei ole kulutuste nõuet võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. Hagejate poolt viidatud TsÜS § 63 ja VÕS § 63 lg 1 on asjakohatud. Hagejate nõude kinnistule juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks menetlusse võtmisest keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Juurdepääsutee määramise eelduseks on muu hulgas kahe erineva kinnisasja olemasolu ja nõude esitamise õigus on kinnisasja omanikul. Nimetatud tingimus ei ole täidetud ja hageja esitasid täiendav nõue ennatlikult.
Hagejad esitasid 29. novembril 2017 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad panna poolte endi kanda. Ühtlasi soovivad hagejad kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Hagejad märgivad, et nõude aluseks tuleb pidada TsÜS § 68 lg 5. Nad viitavad maakorraldusseaduse (MaaKS) §-le 31 ja maareformiseadusele (MaarS) ning Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusele (ORAS), millest tulenevat kostjale kohustus (kindla sisuga) tahteavaldus anda. Kahju hüvitamise nõude puhul viitavad hagejad MaaKS § 6 lg-le 1, millest tuleneb otseselt teiselt subjektilt maamõõdutööde finantseerimise hüvitamise nõue. Ka juurdepääsu nõude puhul tuginevad hagejad MaaKS-le ja ORAS-le ning leiavad, et juurdepääsu ja selgete piiride määratlemine on omandireformi käigus võimalik.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. detsembril 2017.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole vaja kohtuistungit korraldada. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sarnaselt eeltoodud sättega võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 3 (4)
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hagejad tõlgendavad valesti TsÜS § 68 lg 5 olemust. Nimetatud säte loob üksnes formaalse nõudeõiguse aluse, mille kohaldamise imperatiivseteks eeldusteks on kostja kohustus anda tahteavaldus, mis on kindlaks määratud sisuga. Seega tuleb TsÜS § 68 lg-le 5 tuginemiseks kohtu ette tuua ka konkreetne säte või lepinguline kohustus, millega hagejad sisustavad oma formaalse nõudealuse. Hagejate viidatud MaaKS § 31, MaarS ega ORAS ei sätesta kostjale kohustust anda hagejate soovitud sisuga tahteavaldust. Samuti puudub kulutuste hüvitamise nõudel õiguslik alus. Hagejate viide MaaKS § 6 lg-le 1 on asjakohatu, kuna hagejad ega kostja ei ole kinnisasja omanikud, vaid on õigustatud isikud ORAS § 4 tähenduses. Alusetu on ka hagejate etteheited maakohtule juurdepääsu nõude menetlemisest keeldumisel. Hagejate viide MaaKS-le on asjakohatu, kuna maakohus lahendab tsiviilvaidlusi, mitte haldusvaidlusi. Maakorralduse küsimused, sh omandireformi käigus juurdepääsutee määramine ning kinnistu selged piirid, tuleb lahendada haldusmenetluses, mitte tsiviilvaidluse raames. Kuivõrd hagejad ja kostja ei ole kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud tähtaja jooksul suutnud maa tagastamise tingimustes kokku leppida, tuleb MaaRS § 14 lg 1 ja § 12 lg 12 kohaselt tagastada maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele. Erimeelsuste tekkimisel kaasomandi valdamisel või kasutamisel, samuti kaasomandi lõpetamisel, saab kaasomanik asjaõigusseaduse alusel pöörduda tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks maakohtusse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 372 lg 5 ja § 427 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.