2-16-16157/38 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohtud jätnud solidaarselt hagejate kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus. Kostja õigusabi kulud hõlmavad järgmisi toiminguid: 1) Kostja vastuse tähtaja pikendamise avaldus – 10 min 2) Kostja 31.03.2017 vastuse koostamine – 5h 6 min 3) Ettevalmistus 05.10.2017 kohtuistungiks – 1h 10 min 4) Kohtuistungil osalemine– 1h 5) Istungijärgne nõupidamine kliendiga – 30 min 6) Täiendatud hagiavaldusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine – 3h 14 min 7) Määruskaebusele vastuse koostamine 4h 32 min Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168 eurot tund, töötundide aeg kokku 15h 42 min. Kostja on kinnitanud, et pole käibemaksukohuslane ega saa maha arvata käibemaksu. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-139-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind). Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kostja vastuse tähtaja pikendamise taotluse koostamisele kulunud aega – menetlusosalise enda risk on pöörduda esindaja poole alles vahetult enne vastuse esitamise tähtaega ja seejärel taotleda pikendamist ning pole põhjendatud sellega seoses tekkinud kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Seetõttu vähendab kohus õigusabi osutamisele kulunud töötundide aega vastavas osas (10 min). Kohus peab põhjendatuks kostja esindaja töötunde 31.03.2017 kostja vastuse koostamiseks, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemise aega. Kostja vastus oli nii menetlusõiguslikult kui ka materiaalõiguslikult asjakohane ja põhjendatud, lisaks sisaldub vastuse koostamise ajas ka hagi ja tõenditega tutvumise aeg, mida arvestades on usutav, et vastav aeg (5h 6 min) vastuse koostamisele kulus. Kuna kohtuistung toimus oluliselt hiljem kirjalike seisukohtade esitamisest on põhjendatud ja vajalik kohtuistungiks ettevalmistamisele

kulunud aeg (1h 10 min), millele lisandub istungil osalemise aeg (1h). Kohus vähendab kostjale osutatud õigusabi aega istungijärgse nõupidamise aja võrra (30 min). Arvestades, et kohus ei andnud istungil kostjale mingeid korraldusi ning kostja ise viibis istungil, ei pea kohus nimetatud õigusabitoimingule kulutatud aega põhjendatud ja vajalikuks. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks täiendatud hagiavaldusele vastuse koostamise tööaega (3h 14 min). Täiendatud hagiavaldus erines algsest, mistõttu ei saanud kostja tugineda üksnes varasematele seisukohtadele – kostja seisukohad olid põhjalikud ning nii menetlus- kui ka materiaalõiguslikult asjakohased. Seetõttu peab kohus nimetatud õigusabitoimingutele kulunud aega põhjendatuks. Samuti peab kohus põhjendatuks määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud tööaega (4h 32 min). Määruskaebusele vastuse koostamine eeldas uute menetlusnormide läbitöötamist ning kostja on esitanud menetlusõiguslikult põhjendatud seisukohad määruskaebuse põhjendamatuse kohta. Seetõttu ei nõustu kohus hagejate hinnanguga, et dokument üksnes kopeerib varasemaid seisukohti ega sisalda midagi uut. Vastavalt puudub põhjus määruskaebusele esitatud vastusele kulunud tööaega vähendada. Eelnevat kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks esindamisele kulunud aega kokku 15h 2 minuti ulatuses, mis on 40 minuti võrra vähem kui kostja poolt taotletud. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14), kuid viimastel aastatel ka suuremat tunnihinda nt 170 eurot käibemaksuta (RKTKo nr 3-2-1-159-16, p 24). Kostjale osutatud tunnitasu määr on 168 eurot (140 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks 20%). See vastab praktikas mõistlikuks peetavale tunnitasu määrale. Käesolev vaidlus oli tavapärasest keerulisem tulenevalt vaidlusele kohaldunud eriseadustest ning hageja nõuete ning nõude õigusliku aluse ebaselgusest. Seetõttu peab kohus kostjale osutatud õigusabi tunnihinda mõistlikuks. Arvestades põhjendatud ja vajalike õigusabitoimingute aega 15h 2 min ja kostja esindaja töötunnihinda 168, peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 2 520 eurot. Kohtu arvates ei anna menetluskulude väljamõistmiseks väiksemas ulatuses alust hagejate vastuväited. TsMS § 176 lg 1 järgi kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekiri kohtule enne kohtuvaidlusi. Asja läbivaatamine kohtuistungil tähendab, et menetlus on läbinud eelmenetluse, millele viitab TSMS § 399 p 1. Käesoleval juhul pidas kohus üksnes eelistungi ega jõudnud asja läbivaatamiseni kohtuistungil. Isegi kui TsMS § 176 lg 1 kehtiks ükskõik missuguse istungi toimumise kohta, on Riigikohus asunud seisukohale, et olenemata TsMS § 176 lg 1 sõnastusest, on menetlusökonoomiliselt õigem esitada kõikide kulude nimekiri ühekorraga, mitte mitmeetapiliselt (RKTKo nr 3-2-1-60-16, p 13). Seetõttu on kostja esitanud oma menetluskulude nimekirjad õigeaegselt. Kostja on esitanud 4 dokumenti, millest esimeseks kohustas kostjat seadus TsMS § 394 lg 1 ning ülejäänud 3 dokumenti vastavalt kohtu nõuetele tulenevalt hagejate poolt nõuete täpsustamisest. Seetõttu ei saa pidada nelja dokumendi esitamist põhjendamatuks, isegi kui nende sisu teatud määral kordus, sest dokumentide esitamise tingis hagejate dokumentide ebaselgus ja aja jooksul täpsustumine ning kohtu nõuded. Hagejate hinnangul esitatud fiktiivsete arvete osas märgib kohus, et vastavalt TsMS § 176 lg 6 ei pea tsiviilkohtumenetluses menetlusosaline tõendama menetluskulusid tõendavaid dokumente, v.a kui vastava nõude esitab menetlusosalisele kohus. On tavapärane praktika, et arveid ei allkirjastata, kostja poolt esitatud arved on väljastatud advokaadibüroo blanketil ning korrektselt nummerdatud, mistõttu ei ole hagejate vastuväited menetluskulude tasumise nõude