Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
26.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9993
Tsiviilasi
XX hagi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2013/4706
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja/vastustaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aleksei Vassiljev Kostja/apellant: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja väited ning kostja vastuväited
Maakohtu otsus
hinnanud kostja väiteid hageja kaebeõiguse, täitemenetluses kaebuste esitamise tähtaegadest kinnipidamise ja vastustaja menetlusõiguste kasutamise kohta ega põhjendanud, miks nimetatud asjaolusid kohtuotsuse tegemisel arvesse ei võetud.
leidnud, et kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saanud kohtutäitur selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita ja sundtäitmine on TMS § 221 lg 1 järgi lubamatu. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15. Apellandi väited, et 2013. aastal tehtud vahekohtu otsuse täitmisel ei saa õiguskindluse põhimõttest lähtudes arvestada hilisemates Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadega, on ebaõige. Riigikohtu poolt seaduse tõlgendamine ei ole õigust loov tegevus, mistõttu ei saa seda piirata ainult pärast tõlgenduse andmist tehtavate vahekohtu otsuste täitmisega. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 toodud asjaolud on oluliselt erinevad käesoleva vaidluse aluseks olevatest ja käesolevas menetluses ei ole hageja viidanud sellele, et otsust tehes oleks vahekohus menetlusnorme rikkunud. Esiteks leiab kolleegium, et väited vahekohtu poolt menetlusnormide rikkumisele ei ole olulised nõude lahendamisel ja teiseks on kaebaja väide ka ebaõige, kuna hageja on esile toonud, et teda ei ole vahekohtu menetlusest kordagi teavitatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.