Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14.12.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-9993
Tsiviilasi
XXXX hagi PlusPlus Capital AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
5512,58 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX, XXXX, e -post: XXXX),
elukoht:
Hageja esindaja RÕA korras, advokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]), Kostja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht: Jõe 3, 10151 Tallinn, e -post: [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada PlusPlus Capital AS avalduse ning E-Vahekohtu 13.10.2013.a otsuse nr XXXX alusel XXXX suhtes toimunud sundtäitmine täiteasjas nr XXXX lubamatuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta PlusPlus Capital AS’i kanda.
4.Mõista välja PlusPlus Capital AS’ilt riigituludesse menetlusabikulu summas 425 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
5.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb PlusPlus Capital AS’il tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Mõista välja PlusPlus Capital AS’ilt riigituludesse XXXX’ile antud riigi õigusabi osutamise kulu summas 380 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
8.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb PlusPlus Capital AS’il tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Jätta XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 100 euro ulatuses.
10.Määrata Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ (registrikood 11875635) vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljevi poolt XXXX’ile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 380 eurot.
11.Saata käesolev kohtuotsus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja resolutsiooni punkti 10 täitmiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXX esitas 29.06.2016.a. Harju Maakohtule hagi PlusPlus Capital AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on XXXX saanud Tallinna kohtutäitur Kaja Lillojalt täitmisteate, millest nähtuvalt on PlusPlus Capital AS esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks ja mille alusel on kohtutäituri juures algatatud täitemenetlus (täiteasi nr XXXX). Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks E-Vahekohtu 13.10.2013 otsus nr XXXX. E-vahekohtu 13.10.2013 otsus nr XXXX ei ole kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Taotleja ei ole vahekohtu menetluses osalenud ega vahekohtu otsust kätte saanud. Hageja leiab, et täitemenetlus nr XXXX viiakse läbi ilma kehtiva täitedokumendita, sest E-Vahekohtu 13.10.2013 otsus nr XXXX ei ole kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Lisaks leiab hageja, et täitemenetluse nr XXXX esemeks olevad kohustused on täidetud täies ulatuses. Samuti on hageja seisukohal, et
täitedokumendiga hagejalt nõutav viivis 0,5% päevas (ehk 182,5% aastas) on ebamõistlikult suur ning on olemas viiviste vähendamist võimaldavad asjaolud. E-Vahekohtu 13.10.2013.a otsuse nr XXXX kohaselt on hageja kohustatud maksma viivist 0,5% päevas põhinõudelt 2 255,48 eurot. Hageja on täitemenetluses hagiavalduse esitamise hetkeks juba tasunud 5 005,04 eurot. Seega hagejalt nõutakse põhivõlast suuremat viivisenõuet. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXXX lubamatuks ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ei vaja tsiviilasjas õiguskaitset, sest täitemenetlus, mille suhtes kaebus esitati on kohtutäituri poolt lõpetatud 12.08.2016.a seoses nõude täitmisega kogu ulatuses. Kostja ei nõustu hagejaga, et täitemenetlust on alustatud ilma kehtiva täitedokumendita. Poolte vahel oli sõlmitud 04.03.2013.a konstitutiivne võlatunnistus nr XXXX, mille osaks oli kokkuleppe punktis 5 märgitud ka vahekohtu kokkulepe. Vahekohtus vaidluse lahendamise seaduslikkuse eelduseks on kehtiv vahekohtu kokkulepe. Seega nähtub ka hageja esitatud tõendist, et Elektrooniline Vahekohus on kohtuotsuse kohaselt lahendanud vaidluse hagile lisatud tõendite põhjal ning rahuldanud hagiavalduse vastavalt võla tasumise ja vahekohtu kokkuleppes poolte poolt kokkulepitule ning juhindudes vahekohtu reglemendist ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Hageja oleks saanud esitada avalduse vahekohtu otsuse tühistamiseks vahekohtu otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Hagejale toimetati vahekohtu otsus kätte ning hageja ei esitanud sellele kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Samuti ei esitanud hageja kaebust täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks alates täitemenetluse alustamisest vaid allus täitemenetlusele. Puudus vajadus vahekohtu otsust seda täiendavalt kohtu poolt tunnustada või täidetavaks kuulutada, samuti oli vahekohtu otsus täitedokumendiks. Elektrooniline Vahekohus vastas ja vastab ka hetkel kõigile alaliselt tegutseva vahekohtu tunnustele, sest omas reglementi, alaliselt tegutsevat sekretariaati ning vahekohtunik nimetati vaidlust lahendama vastavalt kehtinud reglemendile, samuti ei ole Elektrooniline Vahekohus üksikkaasuseks moodustatud vahekohus vaid alaliselt tegutsev vahekohus, kes lahendab järjepidevalt lepingu osapoolte kaasusi. Seega leiab kostja, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata haginõude puudumise tõttu. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 11 muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt on täitedokumendiks Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus, samuti muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja 16.10.2013.a avalduse ja E-vahekohtu 13.10.2013.a otsuse nr XXXX alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr XXXX (tl 9). Täitemenetlus täiteasjas nr XXXX on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud 12.08.2016.a põhjusel, et nõue on täielikult rahuldatud. Täitemenetluse käigus on võlgnikult sisse nõutud 5512,58 eurot. Hageja on seisukohal, et E-vahekohtu 13.10.2013.a otsus nr XXXX otsus ei ole kohane täitedokument, kuivõrd viidatud vahekohtu otsust ei ole tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud.
6.TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Eestis ei ole loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-15, p 15). Seega üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. Kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Riigikohus on osundanud, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et E-vahekohtu 13.10.2013.a otsus nr XXXX on kohtu poolt eelnevalt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlust alustatud ilma täitedokumendita ja sundtäitmine täiteasjas nr XXXX tuleb tunnistada lubamatuks.
7.Kostja on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik hageja õigusi kaitsta, kuivõrd täitemenetlus on lõpetatud. Kohus sellega ei nõustu. TMS § 221 lg 3 lubab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi on kohtule esitatud 29.06.2016.a, täitemenetlus on lõpetatud 12.08.2016.a, seega on hagi kohtule esitatud enne täitemenetluse lõppu ja kooskõlas TMS § 221 lg-ga 3. Hageja on hagi esitamisel tuginenud sellele, et juhul, kui kohus leiab, et täitemenetlus on toimunud ilma kehtiva täitedokumendita, siis kavatseb ta esitada sissenõudja vastu kahjunõude. Riigikohus on selgitanud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (RKTKo 3-2-1-31-10, p 18). Seega ei välista täitemenetluse lõpetamine käesolevas vaidluses hageja õiguste kaitset.
8.Hageja on palunud ka vähendada E-vahekohtu 13.10.2013.a otsuse nr XXXX nõutavat viivist ja on esile toonud, et viivisemäär on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja sellekohased väited on vastuolus tema poolt hagis taotletuga. Iseenesest on õige hageja seisukoht selles, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda viivise vähendamist. Kuid kohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saab viivist vähendada juhul, kui sundtäitmine viiakse läbi kehtiva täitedokumendi alusel. Käesolevas vaidluses on hageja tuginenud eelkõige sellele ja ka kohus on tuvastanud, et sundtäidetud vahekohtu lahend ei olnud läbinud eelnevat kohtulikku tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust, seega ei saanud nimetatud lahendi alusel üldse täitemenetlust läbi viia. Järelikult ei saa kohus käesolevas asjas asuda seisukohale, et mingis ulatuses siiski on täitedokument täidetav. Kohus käitleb viivise vähendamise nõuet kui hageja alternatiivset nõuet. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et sundtäitmine täiteasjas nr XXXX viidi läbi ilma kehtiva täitedokumendita, jätab kohus hageja alternatiivse nõude viivise vähendamiseks rahuldamata.
9.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hageja saadav kasu olla 5512,58 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 5512,58 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
13.Hageja esindaja esitas 31.10.2017.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 10 ja § 176 lg 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludest summas 480 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 10h ulatuses tunnihinnaga 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Samuti kinnitab hageja, et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga.
14.Kostja ei ole hageja menetluskuludele seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on
menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
17.Kohus andis 13.09.2016.a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 425 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
18.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
19.Eeltoodust nähtuvalt on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest kokku 425 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu kogusummas 425 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti kostja kanda.
20.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
21.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi.
23.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
24.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks on 400 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 10h ulatuses tunnihinnaga 40 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on tsiviilasjas nr 2-16-8249 13.06.2016.a määrusega antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
25.Oma nõusoleku hageja esindamiseks on andnud vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev.
26.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesolevas asjas on riigi õigusabi osutatud ajavahemikul 29.06.2016-31.10.2017.
27.RÕS § 22 lg 7 esimese lause kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
28.Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra, mis on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015. a otsusega ja mida on muudetud Eesti Advokatuuri 19. aprilli 2016. a juhatuse otsusega ning muudatused on jõustunud 01. juulil 2016. a, § 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Juhul, kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 8 või § 4 lg 3 p 9 nimetatud õigusabi, siis on tasu mitte rohkem kui 280 eurot. Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi määrus) § 10 järgi on Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 280 eurot. 01.07.2017.a jõustunud määruse muudatused ei muutnud § 10 sõnastust.
29.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on osalises ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et
hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning kooskõlas eelnimetatud määrusega ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
30.Kohus analüüsib järgnevalt hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja esitamine kohtule, 3h; 01.07.2016.a määrusega tutvumine, 0,5h; 15.07.2016.a määruskaebuse koostamine ja esitamine kohtule, 1,5h; 15.08.2016.a ringkonnakohtu määrusega tutvumine, 0,5h; 22.08.2016.a määrusega tutvumine, 0,5h; 29.08.2016.a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 1,5h; 12.09.2016.a ja 13.09.2016.a määrustega tutvumine, 0,5h; kostja 12.04.2017.a vastusega tutvumine, 0,5h; 12.10.2017.a määrusega tutvumine, 0,5h ja 31.10.2017.a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 1h.
31.Kohus leiab, et hageja märgitud ajakulu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks (3h), 01.07.2016.a määrusega tutvumiseks (0,5h), 15.07.2016.a määruskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks (1,5h), 15.08.2016.a ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks (0,5h), 22.08.2016.a määrusega tutvumiseks (0,5h), 29.08.2016.a menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (1,5h), kostja 12.04.2017.a vastusega tutvumiseks (0,5h) ja 31.10.2017.a menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (1h) on kõik põhjendatud arvestades toimingute ulatust, materjalide mahukust ning sisutihedust. Kõik dokumendid ja nende esitamine on olnud vajalik ning põhjendatud.
32.Kohus aga ei pea põhjendatuks hageja esindaja märgitud ajakulu 12.09.2016.a määrusega (asja menetlusse võtmine) ja 13.09.2016.a määrusega (menetlusabi taotluse rahuldamine) tutvumise kokku poole tunni ulatuses, kuivõrd nimetatud määrustega tutvumine oli hagejale pigem informatiivne ega eeldanud mingeid täiendavaid toiminguid, sh seisukohtade kujundamist vms. Lisaks on mõlemad määrused vaid paari leheküljelised, sh menetlusse võtmise määrus on stampmäärus, mis on lepingulisele esindajale tulenevalt oma töökohustustest ja -kogemustest „une pealt“ teada. Seega loeb kohus nimetatud määrustega tutvumiseks põhjendatud ajakuluks kokku 0,25h.
33.Hageja esindaja on märkinud 12.10.2017.a määrusega tutvumise ajakuluks 0,5h. Tegemist on taaskord paarileheküljelise kohtupraktikas levinud määrusega, millisega tutvumine ei võta kogenud esindajal, kes igapäevaselt kohtupraktikaga kokku puutub, sellist ajakulu. Seega leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks 12.10.2017.a määrusega tutvumiseks on põhjendatud lugeda 0,25h.
34.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9,5h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda 40 eurot (käibemaksuta) arvestades vastab 380 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest riigituludesse välja hageja menetluskulud summas 380 eurot.
35.Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 1 lg 10 sätestab seejuures, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri epäringust nähtub, et Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ (registrikood 11875635) on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 30.06.2011. Seega ei pea kohus põhjendatuks väljamõistetud menetluskuludelt käibemaksu arvestamist.
36.Kohus määrab, et seega Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ kasuks riigieelarvest väljamakstavaks tasuks osutatud riigi õigusabi eest kokku 380 eurot (käibemaksuta). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja nimetatud määruse § 4 järgi advokaadibüroole välja Eesti Advokatuur.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.