Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad V.K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt on töötaja palunud tuvastada töösuhe Advokaadibürooga Tarmo Pilv ja Partnerid perioodil 20.12.2016 kuni 29.03.2017 ning mõista tööandjalt välja töötajale maksmata jäetud töötasu 1 195.38 eurot ja viivis sellelt nõudelt summas 33.87 eurot. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega lõpetati menetlus töösuhte tuvastamise ja hoolduslehe andmete esitamise nõuetes, sest tööandja võttis õigeks töösuhte olemasolu ja avaldaja loobus nimetatud nõuetest. Töövaidluskomisjon tuvastas, et töötajal on saamata brutotöötasu 1 113.85 euro ulatuses, millelt arvestatud viivis seadusjärgses määras on 26.11 eurot ning mõistis nimetatud summad tööandjalt välja. V. K. ei pöördunud ettenähtud tähtajal kohtusse töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäänud nõuete väljamõistmiseks. Kohtusse pöördus tööandja, kes vaidlustas väljamõistetud summad. Taotluse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et V. K. töötas advokaadibüroos Tarmo Pilv ja Partnerid jurist-assistendi ametikohal ajavahemikus 23.12.2016 kuni 29.03.2017. Töötaja ei täitnud oma tööülesandeid kohusetundlikult, ei pidanud kinni kehtestatud tööaegadest, rikkus konfidentsiaalsuskohustust ja tekitas tööandjale kahju tööülesannete täitmata jätmisega. Sellega põhjustas V. K. tööandja usalduse kaotuse. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, sealjuures lepiti kokku ka selles, et töötajale makstakse väljateenitud töötasu ja kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest summas 1 000 eurot. Samuti kinnitasid töötaja ja tööandja, et neil puuduvad üksteise suhtes igasugused pretensioonid ja nõuded. Peale kokkuleppe sõlmimist pöördus V. K. põhjendamatult töövaidluskomisjoni poole saamata töötasu ja puhkusehüvitise nõudes. Kostja leiab, et tuginedes VÕS §-s 111 lg 1 sätestatule on tööandjal õigus keelduda töötajale töötasu väljamaksmisest seni, kuni töötaja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust vastutada tööandjale tekitatud kahju eest. Kohus võttis V. K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse menetlusse hagina. V. K. jäi kohtuistungil oma nõuete juurde saamata jäänud töötasu ja viivise osas vastavalt töövaidluskomisjoni otsuses märgitule. Hageja nõuab töötasu alampalga ulatuses, sest tegemist oli täistööajaga töökohaga. Kostja on MTA-le deklareerinud hagejale makstud töötasu alampalga ulatuses. Töötamise perioodi üle vaidlust ei ole. Töölepingu lõpetamisel sõlmitud kokkulepe selle kohta, et töötajal ei ole rohkem nõudmisi tööandja vastu, on seadusega vastuolus, sest kahjustab töötaja õigusi ja seega on tühine. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, kuid nõustus hageja töötamise perioodiga tööandja juures ja sellega, et tegemist oli täistööajaga töökohaga, mille tõttu tuleb töötajale maksta vähemalt alampalka. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Töölepingu seaduse (TLS) § 2 kohaselt Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.

TLS § 29 lg 5 ja 6 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Seega on tühine ja ei kuulu kohaldamisele Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid ning V.K. vahel 29.03.2017 sõlmitud kokkuleppest töölepingu lõpetamise kohta (TVK tl 7) punktid 3 ja 4, kus lepiti kokku, et töötaja väärib kolme kuu eest töötasu ja puhkusehüvitist summas 1000 eurot ning sellega on vastastikused võimalikud nõuded ammendatud. Seadusega on vastuolus töötajaga sõlmitud kokkulepe täistööaja puhul väiksema töötasu kui on alampalk, maksmine. TVK tl 5 on MTA väljatrükk, mille kohaselt on Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ deklareerinud V. K.le tehtud väljamaksetena 2017 jaanuarist kuni märtsi lõpuni töötasu alammääras, so 470 eurot kuus. Tööandja ei ole töötajale välja maksnud isegi töölepingu lõpetamise kokkuleppes märgitud töötasu, välja arvatud 4.05.2017 tehtud makse 450 eurot. Tööandja on väitnud, et temal on kahju hüvitamise nõue töötaja vastu. TLS § 78 lg 1 kohaselt Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule ei ole esitatud tööandja kirjalikus vormis esitatud ja põhistatud nõuet töötaja vastu enne töölepingu lõpetamist ning töötaja nõusolekut selle kohta, et tööandja esitatud nõue tasaarvestatakse töötaja saamata töötasuga. Töölepingu lõpetamise kokkuleppe punktid 3 ja 4 ei ole sellistena käsitletavad. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 1 113.85 eurot ja viivise 26.11 eurot. Hageja ei suurendanud istungil viivise nõuet, piirdudes töövaidluskomisjoni otsuses märgituga. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni otsuse (tl 26-29) punktis 16 toodud saamata töötasu arvutuskäiguga, mida kumbki pool kohtus ümber lükanud ei ole. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt õigusabi kulu summas 396 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole esitanud hageja õigusabi kuludele vastuväiteid kohtu määratud tähtajaks. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabi kulu suurus on mõistlik ja põhjendatud, arvestusega, et kohtuistungi ettevalmistamisele kulus kostja esindajal 2 tundi hinnaga 132 eurot tund (koos käibemaksuga) ja kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi hinnaga 132 eurot tund (koos käibemaksuga). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 330 eurot õigusabi kulude katteks, sest taotluses on olnud tegemist ilmse arvutusveaga, kus käibemaksuga tunnitasumäär on lõpus veel kord korrutatud 1,2-ga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.