Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-7512
Tsiviilasi
OÜ Ortopeediakeskus hagi J.R. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks J.R. hagi OÜ väljamõistmiseks
Ortopeediakeskuse
vastu
hüvitise
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4580,01 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. veebruar 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ortopeediakeskuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. jaanuar 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: OÜ Ortopeediakeskus (registrikood 10474822), esindaja Maia Ploom Vastustaja: J.R. (isikukood XXX), esindaja Gaabriel Tavits
Menetluskulude jaotus
Ortopeediakeskus
apellatsioonkaebus
kantud
Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
mõistetava hüvitisega ning selleks tuleb teha teisele poolele tasaarvestuse avaldus. Tööandja poolt tasutud ettemaks ei ole hüvitise vähendamise aluseks.
Töötaja ei ole kordagi tööandjale teatanud, et ta ei ole nõus sellise töötasu maksmise korraga. Selline töölepingu ülesütlemise ootamatus ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning tuleks tunnistada tühiseks. Juhul, kui kohus siiski otsustab, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja töötajal on õigus TLS § 100 lg 5 järgi hüvitist nõuda, siis tuleks hüvitist vähendada (TLS § 100 lg 4). Töötaja rikkus TLS § 98 lg-t 2, kuna puudus põhjus töölepingu ülesütlemiseks ilma ette teatamata. Töötaja kinnitas istungil, et oli töötuna arvel peale töölepingu ülesütlemist ja sai töötukassast hüvitist. Töötaja keskmine töötasu oli ca 1527 eurot (selle üle poolte vahel vaidlust ei ole), hüvitist sai töötaja 50 %, ca 763 eurot kuus. Õiglane oleks, et riigi poolt väljamakstud hüvitis arvestada väljamõistetavast hüvitisest maha. Vastasel korral sattuks töötaja paremasse olukorda, kui ta oleks olnud töölepingu jätkumise korral (Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3089).
detsembri eest, samas vastavalt TSD kokkuvõttele jaanuaris arvestas töötajale töötasuna 1933,32 eurot ja veebruaris 2354,78 eurot. Sellest tulenevalt on tööandja maksu- ja tolliametile deklareerinud ühe summa, kuid töötaja arveldusarvele töötasu kantud ei ole. Töötaja ei pea põhjendatuks ega ei nõustu tööandja seisukohaga, et töötaja poolt nõutud hüvitisest tuleks teha mahaarvamisi seoses töötaja poolt saadud töötuskindlustushüvitisega. Töötaja nõustub siinkohal täies ulatuses maakohtu kaalutlustega. Töötuskindlustushüvitis ei ole kasu, mida töötaja sai seoses töökoha kaotusega, vaid tegemist on sotsiaalkindlustushüvitisega, mis on tekkinud isiku varasemate kindlustusmaksete alusel. Seetõttu on tegemist töötaja enda säästudega, mida ta peab kasutama, et tagada endale äraelamise võimalikult minimaalsel tasemel.
Kostjal puudub praegusel juhul alus tugineda TLS § 91 lõikele 4, mille kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul päras seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Hageja selgituste kohaselt lootis ta olukorra paranemisele ning soovis anda tööandjale võimaluse edaspidi lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja kinnitusel ei muutunud töötasu maksmine regulaarseks ka pärast 2015. a lõpus tehtud tasumata summade ülekandmist, kostja ei ole sellekohaseid sisulisi vastuväiteid esitanud.
Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja (töötaja) on töölepingu kehtivalt üles öelnud tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.