Tsiviilasi nr 2-16-7512
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2017.a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-7512
Tsiviilasi
OÜ O. hagi J.R. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja J.R. hagi OÜ O. vastu hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3500 eurot; 4580.01 eurot • Hageja (kostja) OÜ O. (registrikood XXX) • Hageja esindaja M.P. (XXX) • Hageja (kostja) J.R. (isikukood XXX, elukoht XXX) • Hageja esindaja S.D. (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2017
Hageja valmistab ja müüb ortopeedilisi abivahendeid. Abivajajad maksavad osa vahendi maksumust, osa tasub riik. Riigi poolt tasutav summa määratakse kindlaks eelneval aastal jooksva aasta kohta. Riigiosaluse raha kulub ära jooksva aasta suveks ning praktika kohaselt suurendab riik oma osalust detsembrikuus. Tööandja ja töötaja sõlmisid suuliselt töölepingu muudatuse, mille kohaselt riigiosaluse lõppemisel makstakse töötasu väiksemas ulatuses ning saamata töötasu makstakse pärast riigilt raha laekumist. Kostjal oli töötasu hilisem maksmine teada juba 2013. aastast, mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oli möödunud. Töötaja rikkus TLS § 98 lg 2. Tegelikult asus töötaja tööle konkureerivasse firmasse, käitudes seaduse ja hea usu põhimõtte vastaselt. Kuna kostja ei teinud alates veebruarist tööd, pidi tal olema teine sissetulekuallikas. Töölepinguseaduses ei ole kirjas, et kuu jooksul peab olema makstud kogu saada olev töötasu.
8 . Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud kokkulepet töölepingu muutmise kohta, lisaks oleks see vastuolus TLS §-ga 33 lg 1. Kostja pidi töötasu saama sõltumata sellest, kas hageja raha sai. Tööleping on üles öeldud mõistliku aja jooksul, kostja ei saanud töötasu õigeaegselt ka 2016. aasta jaanuari ja veebruari eest.
Oktoobri töötasu maksti detsembris. Novembri töötasu maksti detsembris. Detsembri töötasu maksti jaanuaris. Seega hilines tööandja juuni-oktoobri (k.a) eest arvestatud tasude väljamaksmisega. Töötaja väitel hilines tööandja töötasude maksmisega ka 2016. aasta jaanuari ja veebruari eest. Töövaidluskomisjoni toimikust nr 4-1/485/16 esitatud sularaha väljamakse kviitungite kohaselt on töötajale makstud summasid sularahas välja 2016. aasta jaanuaris ja veebruaris, kuid kohtu arvates ei selgu kviitungitelt üheselt, mis aja eest ja mis summasid töötajale välja maksti (lk 7382). Kohus leiab, et sellises olukorras on töötajal õigus öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tööandja viivitas töötasu maksmisega korduvalt ning kohati mitu kuud. Tööandja enda väitel algas viivitamine juba 2013. aastal, s.t on kestnud juba aastaid. Tööandja rikkumine oli korduv ja seetõttu ei saa ka öelda, et töötaja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul rikkumisest teada saamisest. Töötajal peab olema selge, mis ajal ning millised summad ta palgana saab. Lisaks peab töötajal olema usaldus, et ta saab palga kätte õigel ajal. Kohus leiab, et seega on töölepingu ülesütlemine õiguspärane ning OÜ O. hagi tuleb jätta rahuldamata. OÜ O. viide, et töötaja ütles töölepingu üles konkurendi juurde tööle mineku tõttu, ei ole asjakohane ega tõendatud. Tööandja ei ole sellel alusel esitanud töötaja vastu ühtegi nõuet.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et J.R. esindaja töömaht 4 tundi on käesolevas asjas mõistlik, kulud tuleb täies ulatuses välja mõista. Ühes kohtumenetluses on lahendamisel 2 hagi, mille mõlema osas on J.R. oma seisukoha andnud. Kuna J.R. on füüsiline isik, ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab eeltoodu alusel J.R. menetluskulude suuruseks 400 eurot ning mõistab selle välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.