OÜ O. hagi J.R. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja J.R. hagi OÜ O. vastu hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3500 eurot; 4580.01 eurot • Hageja (kostja) OÜ O. (registrikood XXX) • Hageja esindaja M.P. (XXX) • Hageja (kostja) J.R. (isikukood XXX, elukoht XXX) • Hageja esindaja S.D. (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ O. hagi J.R. vastu.
2.Rahuldada J.R. hagi OÜ O. vastu ning mõista OÜ-lt O. J.R. kasuks välja hüvitis 4580.01 eurot. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud OÜ O. kanda.
2.Mõista OÜ-lt O. J.R. kasuks välja menetluskulud 400 eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.J.R. pöördus 08.03.2016 töövaidluskomisjoni OÜ O. vastu. Avaldaja palus tööandjalt avaldaja kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon mõistis 14.04.2016 otsusega OÜ-lt O. avaldaja kasuks välja 4580.01 eurot. OÜ O. pöördus 12.05.2016 Tartu Maakohtusse avaldusega vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
2.OÜ O. pöördus 25.03.2016 töövaidluskomisjoni J.R. vastu. Avaldaja palus tuvastada töötajapoolne töölepingu ülesütlemise tühisus. Töövaidluskomisjon jättis 14.04.2016 otsusega avalduse rahuldamata. OÜ O. esitas 12.05.2016 Tartu Maakohtusse hagi, milles palus tuvastada töötajapoolne töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Tartu Maakohus liitis 23.08.2016 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse.
MITTEVAIELDAVAD ASJAOLUD
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • XX.XX.XXXX sõlmisid pooled töölepingu, millega J.R. asus OÜ-s O. tööle XXX (toimik nr X-XX-XXXX, lk 8-10). Tööleping on sõlmitud määramata ajaks; • töölepingu p 4.6 kohaselt makstakse palka üks kord kuus pangaarvele; • XX.XX.XXXX esitas J.R. OÜ-le O. kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse. Töötaja palus lugeda viimaseks tööpäevaks XX.XX.XXXX (toimik nr 2-16-7508, lk 8-11); • J.R. sai 2015. aasta detsembrini arvestatud töötasu kätte hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Detsembri töötasu laekus 07.01.2016 ja 11.01.2016 (toimik nr 2-16-7512, lk 46) • J.R. kolme kuu keskmine töötasu oli 4580.01 eurot (toimik nr 2-16-7512, lk 46).
J.R.I NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.J.R. hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagiavalduse ja hageja põhjenduste kohaselt viivitas tööandja töötasu ja puhkusehüvitise tasumisega. Töötasu arvestati tükitöö põhiselt vastavalt tükitööhinnete juhendile ja raportitele. Hageja esitas teenitud töötasu, maksete ja saamata jäänud summade arvestuse. Arvestuse kohaselt viivitas tööandja töötasu maksmisega alates 2016. aasta juunist (töövaidlusasja nr 41/485/16 toimik, lk 2). Kuna tööandja ei maksnud alates juunist töötasu ja viivitas oluliselt töötasu ja puhkusehüvitise maksmisega, ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel. Hageja soovib saada TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist.
OÜ O. VASTUVÄITED
6.OÜ O. palus jätta J.R. hagiavalduse rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei võlgne tööandja töötajale mingeid summasid, probleem on vaid tasude väljamaksmise ajas. Kuna tööleping on üles öeldud põhjendamatult, ei ole töötajal õigust saada hüvitist. Lisaks leidis kostja, et TLS § 100 lg 4 alusel tuleks hüvitise suurust vähendada. Töötaja oli pärast töölepingu ülesütlemist töötuna arvel ning sai töötukassast hüvitist 763 eurot. Lisaks on hageja saanud ettemaksu 687 eurot.
OÜ O. NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.OÜ O. esitas 12.05.2016 Tartu Maakohtusse hagi, milles palus tuvastada töötajapoolne töölepingu ülesütlemise tühisus. Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt olid kõik tasud 2015. aasta lõpuks kostjale välja makstud ning kostjal ei olnud põhjust töölepingut üles öelda.
Hageja valmistab ja müüb ortopeedilisi abivahendeid. Abivajajad maksavad osa vahendi maksumust, osa tasub riik. Riigi poolt tasutav summa määratakse kindlaks eelneval aastal jooksva aasta kohta. Riigiosaluse raha kulub ära jooksva aasta suveks ning praktika kohaselt suurendab riik oma osalust detsembrikuus. Tööandja ja töötaja sõlmisid suuliselt töölepingu muudatuse, mille kohaselt riigiosaluse lõppemisel makstakse töötasu väiksemas ulatuses ning saamata töötasu makstakse pärast riigilt raha laekumist. Kostjal oli töötasu hilisem maksmine teada juba 2013. aastast, mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oli möödunud. Töötaja rikkus TLS § 98 lg 2. Tegelikult asus töötaja tööle konkureerivasse firmasse, käitudes seaduse ja hea usu põhimõtte vastaselt. Kuna kostja ei teinud alates veebruarist tööd, pidi tal olema teine sissetulekuallikas. Töölepinguseaduses ei ole kirjas, et kuu jooksul peab olema makstud kogu saada olev töötasu.
J.R.I VASTUVÄITED
8 . Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud kokkulepet töölepingu muutmise kohta, lisaks oleks see vastuolus TLS §-ga 33 lg 1. Kostja pidi töötasu saama sõltumata sellest, kas hageja raha sai. Tööleping on üles öeldud mõistliku aja jooksul, kostja ei saanud töötasu õigeaegselt ka 2016. aasta jaanuari ja veebruari eest.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et OÜ O. hagi tuleb jätta rahuldamata ja J.R. hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.6 kohaselt makstakse töötajale palka üks kord kuus pangaarvele. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et tööandja maksis palga osaliselt välja hilinemisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajal oli seetõttu õigus öelda tööleping erakorraliselt üles ning kas töötajal on õigus saada töölepingu seaduse (TLS § 100 lg 4) kohast hüvitist.
10.Tulenevalt töölepingu p 4.6 pidi tööandja maksma töötasu hiljemalt järgmise kuu viimaseks päevaks palgaarvele. Tööandja väitel on poolte vahel sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt saamata jäänud töötasu makstakse pärast riigilt raha laekumist. J.R. eitab kokkuleppe sõlmimist ning tööandja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu millegagi tõendanud. Tööandja on küll viidanud töövaidluskomisjoni toimiku leheküljele 83, kuid nimetatud leheküljelt ei nähtu, et töövaidluskomisjonis oleks tunnistajaid üle kuulatud. Kohus leiab samas, et isegi kui kokkuleppe sõlmimine oleks tõendatud, oleks see TLS § 2 ning § 33 lg 1 alusel tühine. Seadus ei näe ette võimalust, et tööandja maandab oma majandusriske (s.t müügilepingu alusel raha hilisemat saamist) töötasude kaudu. Kokku lepitud töötasu maksmise ajaks on seadusest tulenevalt mitte harvemini kui kord kuus, s.t järgmise kuu viimaseks kuupäevaks. OÜ O. esitatud tõendid selle kohta, millal ning mil moel tema tööde eest raha sai, ei ole asjakohased.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töötaja töötasu arvestus ja väljamaksmine toimus järgmiselt (toimik nr 2-16-7508, lk 30): 2015. a juuni eest pidi saama netos 1519.66 eurot, summa pidi lepingu p 4.6 kohaselt laekuma juulis. Töötasu maksti juulis ja augustis. Juulis töötasu ei arvestatud. Juuli puhkusetasu maksti augustis ja septembris. Augustis töötasu 1536.04 eurot, maksti septembris ja oktoobris. Septembri töötasu 1482.42 maksti oktoobris, novembris ja detsembris.
Oktoobri töötasu maksti detsembris. Novembri töötasu maksti detsembris. Detsembri töötasu maksti jaanuaris. Seega hilines tööandja juuni-oktoobri (k.a) eest arvestatud tasude väljamaksmisega. Töötaja väitel hilines tööandja töötasude maksmisega ka 2016. aasta jaanuari ja veebruari eest. Töövaidluskomisjoni toimikust nr 4-1/485/16 esitatud sularaha väljamakse kviitungite kohaselt on töötajale makstud summasid sularahas välja 2016. aasta jaanuaris ja veebruaris, kuid kohtu arvates ei selgu kviitungitelt üheselt, mis aja eest ja mis summasid töötajale välja maksti (lk 7382). Kohus leiab, et sellises olukorras on töötajal õigus öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tööandja viivitas töötasu maksmisega korduvalt ning kohati mitu kuud. Tööandja enda väitel algas viivitamine juba 2013. aastal, s.t on kestnud juba aastaid. Tööandja rikkumine oli korduv ja seetõttu ei saa ka öelda, et töötaja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul rikkumisest teada saamisest. Töötajal peab olema selge, mis ajal ning millised summad ta palgana saab. Lisaks peab töötajal olema usaldus, et ta saab palga kätte õigel ajal. Kohus leiab, et seega on töölepingu ülesütlemine õiguspärane ning OÜ O. hagi tuleb jätta rahuldamata. OÜ O. viide, et töötaja ütles töölepingu üles konkurendi juurde tööle mineku tõttu, ei ole asjakohane ega tõendatud. Tööandja ei ole sellel alusel esitanud töötaja vastu ühtegi nõuet.
12.J.R. on oma hagis soovinud kostjalt hüvitise 4580.01 euro välja mõistmist. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töövaidluskomisjoni nimetatud hüvitis 4580.01 eurot on töötaja kolme kuu keskmine töötasu. Kohus ei näe põhjust rahuldada tööandja taotlust hüvitise vähendamiseks. Töölepingule kehtivad muuhulgas võlaõigusseaduse 7. peatükis ettenähtud kahju hüvitamise sätted. Kohtul tuleb arvestada VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust, sealhulgas lg-s 5 sätestatut, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida töötaja sai kahju tekitamise tagajärjel. Kohus leiab, et töötukassa väljamaksed, mille eesmärk on isikule sissetuleku tagamine töö otsimise ajaks ei ole töölepingu erakorralisel lõpetamisel saadud kasu. Väljamaksed tehakse isiku enda tasutud töötuskindlustusmaksete alusel. Samuti ei arvesta kohus hüvitise väljamõistmisel sellega, et tööandja on väidetavalt töötajale tasunud ettemaksuna 687 eurot. Tööandjal on võimalik see nõue tasaarvestada kohtu poolt välja mõistetava hüvitisega ning selleks tuleb teha teisele poolele tasaarvestuse avaldus. Tööandja poolt tasutud ettemaks ei ole hüvitise vähendamise aluseks.
13.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud OÜ O. kanda. J.R. menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 400 eurot (s.h käibemaks) 4 h eest tunnihinnaga 100 eurot. OÜ O. töötaja menetluskuludele vastu ei vaielnud.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et J.R. esindaja töömaht 4 tundi on käesolevas asjas mõistlik, kulud tuleb täies ulatuses välja mõista. Ühes kohtumenetluses on lahendamisel 2 hagi, mille mõlema osas on J.R. oma seisukoha andnud. Kuna J.R. on füüsiline isik, ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab eeltoodu alusel J.R. menetluskulude suuruseks 400 eurot ning mõistab selle välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.