Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 05.11.2012.a. kohtumäärusega välja OÜ Stanek pankrot. 04.01.2013.a. on hageja esitanud OÜ Stanek (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 471 303,16 EUR ja palunud rahuldada nõue pankrotivara arvelt teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja nõude aluseks on: 1. OÜ Stanek ja K. M. vahel 07.07.2008.a. sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt on OÜ Stanek tunnistanud võlgnevust K. M. summas 5 833 906 EEK ning võlgnevuse aluseks on K. M. poolt OÜ Stanek laenukohustuse tasumine DnB Nord Banka AS-le, võla tasumise kokkuleppe kohaselt kohustus OÜ Stanek tasuma võlgnevusest 1 820 000 EEK viivitamatult (s.o. 07.07.2008.a.) ning ülejäänud võlgnevuse hiljemalt 07.07.2013.a. ülekandega pangakontole, samuti kohustus OÜ Stanek tasuma võlasumma jäägilt intressi 12 % aastas kuni võlajäägi täieliku tasumiseni, 07.07.2008.a. avaldusega on tasaarvestatud võlgnevuse summast 1 820 000 EEK, mistõttu on Stanek OÜ võlajäägiks K. M. ees (4 013 906 EEK) 256 535,35 EUR, intressivõlgnevus on summas 136 355 EUR ja koguvõlgnevus seega summas 392 890,35 EUR. 2. Perioodil 08.07.2008.a. kuni 04.08.2008.a. on K. M. andnud OÜ-le Stanek laenu kogusummas 3 710 000 EEK, millest on ajavahemikus 10.07.2008.a. kuni 23.04.2009.a. OÜ Stanek tagastanud 2 777 000 EEK, seega on OÜ Stanek laenukohustuse jääk summas 933 000 EEK (59 629,57 EUR); vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kohustub OÜ Stanek tasuma laenu kasutamise eest intressi 9 % aastas, intressivõlg perioodil mai 2009 kuni oktoober 2012 on kokku summas 18 783,24 EUR, seega kokku võlgnevus summas 78 412,81 EUR. 04.02.2013.a. on hageja esitanud pankrotihaldurile avalduse puuduste kõrvaldamiseks nõudeavalduses, millega koos on hageja esitanud pankrotihalduri poolt nõutud dokumendid ning intressivõlgnevuse arvestuse. 05.04.2013.a. toimus OÜ Stanek (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek - nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja esitatud nõudele kogusummas 471 303,16 eurot on vastu vaielnud pankrotihaldur ja võlausaldajad OÜ Thorsten ja Vestman Varahaldus AS. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotihaldur arvamusel, et hageja esitatud nõue summas 256 535,35 eurot, millele lisandub intress 136 355,00 eurot, ja mille aluseks on 07.07.2008.a. sõlmitud võla tasumise kokkulepe, on kinke iseloomuga tehing. Samas on tegemist kehtiva tehinguga ning hagejale jääb arusaamatuks, miks on pankrotihaldur antud nõudele vastu vaielnud. Hageja esitatud nõudele summas 59 629,57 eurot, millele lisandub intressinõue 18 783,24 eurot, on pankrotihaldur vastu vaielnud põhjusel, et pankrotihalduri hinnangul oli tegemist hageja ja OÜ Stanek (pankrotis) juhatuse liikme M. M. abikaasa ühisvarasse kuuluva nõudega, mis on pankrotihalduri hinnangul M. M. poolt välja võetud OÜ Stanek (pankrotis) arveldusarvelt. Ühtlasi on pankrotihaldur leidnud, et antud nõue on lõppenud täitmisega. Kostjad OÜ Thorsten ning AS Vestman Varahaldus on esitanud kirjaliku vastuväite. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes PankrS §-dest 106 lg 1 ja 107 palub hageja tunnustada K. M. nõuet OÜ Stanek (pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 471 303,16 eurot ja rahuldada see pankrotivara arvelt teise rahuldamisjärgu nõudena.

KOSTJATE VASTUVÄITED

2 (12)

Kostjate vastuväidete kohaselt on 07.07.2008 sõlmitud võla tasumise kokkulepe deklaratiivne võlatunnistus, milles väidetav asjaolu hageja poolt AS-ile DnB Nord Banka OÜ Stanek laenukohustuse tasumise kohta ei vasta tegelikkusele. Tegelikkuses on hoopis OÜ Stanek hageja eest kohustusi täitnud. Tallinna notar Robert Kimmeli juures on 22.10.2007 sõlmitud hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt kohustus hageja tasuma AS-ile Hansapank 1 820 000 krooni selgitusega „K. M. ja M. M. LL nr 05-072378-EL ennetähtaegne tagastamine“ hiljemalt 3 pangapäeva jooksul alates nimetatud lepingu sõlmimisest. Raha tasumise kohustuse täitis hageja asemel hoopis OÜ Stanek, kes tegi 25.10.2007 pangaülekande AS-ile Hansapank (konto nr 221011367058) summas 1 820 000 krooni (116 319,20 eurot). Ülekande selgitusse on märgitud: "K. M. ja M. M. laenulepingu 05- 072378-EL lõpetamine". Kuna nimetatud summa tasus tegelikult OÜ Stanek, siis tagastas OÜ Stanek hageja ja tema abikaasa poolt ASist Hansapank võetud laenu. OÜ-le Stanek ei saanud 22.10.2007 Tallinna notar Robert Kimmeli juures sõlmitud lepingust kohustusi tekkida, kuna OÜ Stanek ei olnud nimetatud lepingus osaline. 04.02.2013 avalduses puuduste kõrvaldamiseks nõudeavalduses viitab hageja 07.07.2008 Tallinna notar Mari-Liis Parmase juures sõlmitud hüpoteekide kustutamise avaldusele, kinnistu müügilepingule ja asjaõiguslepingule, mille kohaselt tasuti väidetavalt OÜ Stanek eest kohustusi summas 5 833 906 krooni. Samas on OÜ Stanek pankrotimenetluses selgunud, et hageja ja tema abikaasa M. M. on OÜ Stanek kontodelt kandnud enda kontodele ja võtnud OÜ Stanek kontodelt sularahas välja kokku 25 226 813 krooni. Samal ajal on hageja ja tema abikaasa teinud OÜ-le Stanek ülekandeid ja sularaha sissemakseid kokku 7 752 482 krooni. Seega on hageja ja tema abikaasa OÜ-st Stanek välja võtnud raha kokku 17 474 331 krooni. Seega on hageja poolt AS-ile DnB Nord Banka väidetavalt tasutud 5 833 906 krooni kantud hageja ja tema abikaasa poolt OÜ-st Stanek väljavõetud 17 474 331 krooni arvelt. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid olnud rahalised sissetulekud (mujalt kui OÜ-st Stanek raha väljavõtmisest), mis oleksid võimaldanud 5 833 906 krooni tasumise. Kuna võla tasumise kokkuleppes märgitud 5 833 906 krooni saab olla hageja poolt AS-ile DnB Nord Banka tasutud üksnes OÜ Stanek vahenditest (kui see üldse on hageja poolt tasutud), ei saa OÜ-l Stanek olla sellest tulenevalt täitmata kohustusi hageja ees. Hüpoteekide kustutamiseks väidetavalt 5 833 906 krooni tasumine ei tõenda OÜ-l Stanek kohustuste olemasolu, kuna OÜ Stanek ei ole nimetatud lepingus osaline. Kinnistu müügihinnast osa tasumine hüpoteekide kustutamiseks oli vajalik kinnistu müümiseks. 07.07.2008 notariaalne leping on sõlmitud hageja ja tema abikaasa huvides, kuna AS-i DnB Nord Banka poolt OÜ-le Stanek väljastatud laenuga refinantseeriti vaid hageja ja tema abikaasa kui eraisikute poolt AS-ilt Swedbank võetud laenu. Laenu taotlemisel märgitud metsakinnistute ostmist OÜ-le Stanek tegelikkuses ei toimunud. 07.07.2008 võla tasumise kokkulepe on näilik tehing, sest hageja ja tema abikaasa soovisid sellega varjata oma kohustusi OÜ Stanek ees, mis tulenesid asjaolust, et hageja ja tema abikaasa on OÜ-st Stanek välja võtnud raha kokku 17 474 331 krooni, mille kasutamise kohta OÜ Stanek huvides puuduvad tõendid. Seega ei ole 07.07.2008 võla tasumise kokkuleppel õiguslikke tagajärgi. Kuna hagejal puudub põhinõue OÜ Stanek vastu, siis ei saa hagejal olla olematult põhinõudelt ka intresside nõuet OÜ Stanek vastu. Hageja ei ole millegagi tõendanud laenulepingute kohaselt makstavate laenude väljamaksmist. Laenulepingud on ilmselgelt võltsitud, kuna nende kohta pole mingit märget OÜ Stanek 2008. aasta majandusaasta aruandes. Laenulepingud on vormistatud hageja ja tema abikaasa vahel vaid selleks, et tekitada hagejale näiv nõue OÜ Stanek pankrotimenetluses. Hageja ja tema abikaasa on kandnud OÜ Stanek kontodelt enda kontodele ja võtnud OÜ Stanek kontodelt sularahas välja kokku 25 226 813 krooni. Samal ajal on hageja ja tema abikaasa teinud OÜ-le Stanek ülekandeid ja sularaha sissemakseid kokku 7 752 482 krooni. Hageja ja tema abikaasa on OÜ-st Stanek välja võtnud raha kokku 17 474 331 krooni. Seega on ka võimalikud laenukohustused summas 933 000

3 (12)

krooni igal juhul täidetud ning hoopis hageja on OÜ-le Stanek võlgu. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid olnud rahalised sissetulekud (mujalt kui OÜ-st Stanek raha väljavõtmisest), mis oleksid võimaldanud laenuandmist 3 710 000 krooni ulatuses. Kuniks hageja ei ole vastavaid sissetulekuid tõendanud, tuleb eeldada, et nimetatud summad pärinesid OÜ Stanek vahenditest. Hageja ja tema abikaasa juhitud OÜ Stanek vahel sõlmitud laenulepingud on näilikud tehingud, sest hageja ja tema abikaasa soovisid sellega varjata oma kohustusi OÜ Stanek ees, mis tulenesid asjaolust, et hageja ja tema abikaasa on OÜ-st Stanek välja võtnud raha kokku 17 474 331 krooni, mille kasutamise kohta OÜ Stanek huvides puuduvad tõendid. Seega ei ole ka laenulepingutel õiguslikke tagajärgi. Hageja ja tema abikaasa suhtes kehtis alates abiellumisest 14.09.2007 kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni 29.10.2008 ühisvara režiim. Seega olid ka hageja poolt OÜ-le Stanek laenatud rahalised vahendid abikaasade ühisvara. OÜ Stanek pankrotimenetluses on selgunud, et hageja abikaasa on abielu sõlmimisest kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni võtnud OÜ Stanek arvelduskontolt raha välja 9 174 725 krooni (586 371,80 eurot) rohkem kui ta on OÜ-le Stanek andnud. Abieluvaralepingu punkti 3.4. kohaselt on hageja abikaasa pangakontodel olevad rahalised vahendid ja hageja abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist saadav tulu (tulu tehingutest, tulu töisest tegevusest, tulu tegevusest ettevõtjana, tulu investeeringutest vms) jätkuvalt abikaasade ühisvara. Seega jäi OÜ-st Stanek hageja abikaasa kontole ülekantud rahaliste vahendite suhtes kehtima ühisvara režiim. Seega isegi juhul, kui OÜ-l Stanek oleks tekkinud laenulepingutest tulenevad kohustused hageja ees, oleks OÜ Stanek ühelt abikaasalt laenuks saadud raha teisele abikaasale tagastamisega täitnud laenulepingust tulenevad kohustused ning hageja nõue oleks täitmisega lõppenud. Kuna hagejal puudub laenunõue OÜ Stanek vastu, siis ei saa hagejal olla olematult laenunõudelt ka intresside nõuet OÜ Stanek vastu. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA

PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. TsMS § 981 kohaselt pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. Tartu Maakohtu 5.novembri 2012.a. määrusega kuulutati välja OÜ Stanek pankrot. 05.04.2013.a. OÜ Stanek (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus muuhulgas esitas hageja nõude kogusummas 471 303,16 eurot, millele vaidlesid vastu pankrotihaldur, võlausaldajad OÜ Thorsten ja Vestman Varahaldus AS (I kd, tl 13-17). 6.mail 2013 on hageja esitanud Tartu Maakohtule hagi OÜ Stanek pankrotihalduri, OÜ Thorsten ja AS Vestman Varahaldus vastu nõude tunnustamiseks OÜ

4 (12)

Stanek pankrotimenetluses (I kd, tl 3). AS Vestman Varahaldus õigusjärglane on käesoleval ajal Metsamaahalduse AS (II kd, tl 176-179). Seega on sellise hagi esitamine lubatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude esimese osa aluseks hageja ja OÜ Stanek vahel 07.07.2008 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt on OÜ Stanek tunnistanud võlgnevust hagejale summas 5 833 906 krooni ning võlgnevuse aluseks on hageja poolt OÜ Stanek laenukohustuse tasumine DnB Nord Banka AS-ile; 07.07.2008 avaldusega on tasaarvestatud võlgnevuse summast 1 820 000 EEK, mistõttu on OÜ Stanek võlajäägiks hageja ees 4 013 906 krooni ehk 256 535,35 eurot; intressivõlgnevus on kokku summas 136 355 eurot, seega on haginõude esimese osa kogusuuruseks 392 890,35 eurot. Kostjad on esitanud muuhulgas vastuväited, mille kohaselt on 07.07.2008 sõlmitud võla tasumise kokkulepe deklaratiivne võlatunnistus, milles väidetav asjaolu hageja poolt AS-ile DnB Nord Banka OÜ Stanek laenukohustuse tasumise kohta ei vasta tegelikkusele. Samuti on tegemist näiliku tehinguga, mis on kehtetu. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma 24.märtsi 2017.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 selgitanud, et Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik eristada kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust. Esiteks võib konstitutiivseks võlatunnistuseks olla leping, mille pooled sõlmivad mingi majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Teisalt võib võlatunnistus olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1149-11, p 20; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). See tähendab, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev kohustus. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-147-15, p 13). Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik võlast vabanemiseks esitama hagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, st kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis, lisaks saab võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (Riigikohtu 10.detsembri 2014.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23). Riigikohtu praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmisel kaks peamist tagajärge. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist

5 (12)

(Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13). Deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13). Isik vabaneb võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas (Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2209, p 11). Riigikohus on märkinud, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Kuid samamoodi ei anna alati alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis alust lugeda võlatunnistus deklaratiivseks. Oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada (Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28; 18. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-125-15, p 14). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Eelnev ei tähenda, et võlatunnistuse pealkiri ja sõnastus oleksid tähtsusetud. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta. Kui võlgnik on tõendanud nõude puudumisele viitavad asjaolud, on tõendamiskoormise ümberpööramise eelduseks, et tõendamist vajav asjaolu on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub tõendamisele kaasa aitamast (Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 26). Eriti pankrotivõlausaldajal ei pruugi olla piisavalt andmeid ja tõendeid võlatunnistuse alussuhte kohta (Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 26). Hageja ja kostja Stanek OÜ poolt 07.07.2008 allkirjastatud võla tasumise kokkuleppest (I kd, tl 18) nähtub, et võlgnik (Stanek OÜ) tunnistab tingimusteta, juhindudes VÕS § 30 sätestatust, võlgnevust võlausaldaja K. M. ees summas 5 833 906 EEK, võlgnevus tuleneb asjaolust, et K. M. tasus DnB Nord Banka AS Stanek OÜ laenukohustuse nimetatud summas; võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale võlgnevusest 1 820 000 EEK viivitamatult ja ülejäänud võlgnevuse hiljemalt 07.07.2013.a. ülekandega pangakontole. Seega kostja Stanek OÜ kinnitas võlatunnistust andes hageja poolt raha tasumist. Kuna võlakokkuleppe tekst on lühike ja lakooniline, mis muudab lepingu tõlgendamise keerulisemaks, tuleb tõlgendamisel lähtuda ka võlatunnistuse andmise põhjusest ja eesmärgist; seda, et hageja kinnitas kostja kohustuse täitmisega oma soovi olla õiguslikult seotud ning luua iseseisev ja tegelikust õiguslikust olukorrast sõltumatu alus 5 833 906 krooni tagasisaamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et enne vaidlusaluse võlatunnistuse koostamist oleks kostja Stanek OÜ tasumise kohustus olnud olemas sedavõrd selgelt summaliselt määratletud, samuti kokkulepe raha tasumise tähtaja ja intresside osas. Niisugune tahteavaldus võib olla sisuliselt võrreldav konstitutiivse võlatunnistuse andmisega, mille tulemusena tekib iseseisev abstraktne kohustus, mis ei vaja muud võlaõiguslikku alust ja mis kehtib sõltumata sellest, kas ilma selle kokkuleppeta olnuks poolel kohustus tasuda teisele poolele vaidlusalune rahasumma või mitte. Võla tasumise kokkulepe on

6 (12)

sõlmitud samal päeval, kui hageja leppis kokku kostja Stanek OÜ lepingujärgse kohustuse täitmise. Riigikohus on asunud seisukohale, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (Riigikohtu 2.aprilli 2014.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13). Hageja on kinnitanud kohtuistungil, et tegemist on VÕS § 30 alusel sõlmitud võlatunnistusega, kuid ei ole esitanud kohtule muid tõendeid poolte tegeliku tahte kohta konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimiseks. Kohus viitas juba eespool Riigikohtu lahendile, mille kohaselt ainuüksi viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune võlatunnistus (võla tasumise kokkulepe) on deklaratiivne, mida on leidnud ka kostjad. Kostjad on esitanud vastuväite, et kuna tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, siis peaks see olema, juhindudes Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, notariaalses vormis, mistõttu tehing on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24.aprilli 2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 p 15 asunud seisukohale, et Riigikohtu varasem kohtupraktika, mis tugines tsiviilkoodeksile ja tunnustas notariaalselt tõestatud lepingust tuleneva võla tunnustamist muus vormis, on võlaõigusseaduse järgi asjakohane üksnes juhul, kui tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate seisukoht võla tasumise kokkuleppe tühisuse osas seetõttu, et pooled on vormistanud kokkuleppe (võlatunnistuse) lihtkirjalikus mitte notariaalses vormis, on meelevaldne. Kui seadus alusuhtele vorminõuet ette ei näe, võib ka deklaratiivse võlatunnistuse leppida kokku vormivabalt (VÕS § 11). Võlatunnistuse vorminõue sõltub tunnistatud kohustuse esemest. Kohus ei saa kostjatega nõustuda, et ka võla tasumise kokkulepe (võlatunnistus) pidi olema notariaalses vormis ainult seetõttu, et hageja täitis OÜ Stanek laenukohustuse hagejale kuulunud kinnisasja notariaalse müügilepingu alusel saadud raha arvelt. Kostjad on kohtule esitanud pankrotimenetluses kostja poolt pankrotihaldurile esitatud võlatunnistuse notariaalselt tõestatud koopia (III kd, tl 17), mis erineb hagi lisana esitatust selles, et ei sisalda võlgniku viivitamatut kohustust tasuda võlast 1 820 000 EEK, mille osas on pooled teinud tasaarvestuse Stanek OÜ poolt 25.10.2007 täidetud hageja laenukohustusega, ning fikseerib, et kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot, muutub nõue sissenõutavaks pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga. Ka pankrotihaldurile esitatud võla tasarveldamise avalduses (III kd, tl 19) on hagi lisana esitatust erinevused sõnastuses: 07.07.2008.a. võla tasumise kokkulepet nimetatakse selles dokumendis võlatunnistuseks, samuti on erinev sõnastus „tasaarvestatakse- tasaarveldavad pooled“. Hageja on selgitanud dokumentide erinevust sellega, et ta tegi trükimasinaga ühe dokumendi hommikul ja teise õhtul, mõlema dokumendi sisu on sama. Paljasõnaline ja tõendamata on kostjate väide, nagu oleks võlatunnistus hiljem tagantjärgi koostatud. Kohus nõustub kostjatega, et erinevus kahes võlatunnistuse eksemplaris tekitab kahtlusi nende usaldusväärsuses, kuid kohtu arvates on võlatunnistuse usaldusväärsust võimalik hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega, mis kinnitavad hageja poolt kostja Stanek OÜ lepingujärgse kohustuse täitmist ning sellest tekkida võinud kostja kohustust hageja ees. Kohus nõustub hagejaga, et olenemata sõnalisest erinevusest on mõlema dokumendieksemplari mõte sama ja nendes on väljendatud asjaosaliste tegelik tahe. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku

7 (12)

võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti, sõltumata selle asjaolu fikseerimisest võlatunnistuses. Hageja on samal päeval võlanõudega tasaarvestanud Stanek OÜ poolt tasutud hageja laenukohustuse summas 1 820 000 EEK Hansapangale (I kd, tl 20). Seega ei vaidle hageja vastu kostjate viidetele Tallinna notar Robert Kimmeli juures 22.10.2007 sõlmitud hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingule, hüpoteegi seadmise lepingule ja asjaõiguslepingutele, mille kohaselt kohustus hageja tasuma AS-ile Hansapank 1 820 000 krooni selgitusega „K. M. ja M. M. LL nr 05-072378-EL ennetähtaegne tagastamine“ hiljemalt 3 pangapäeva jooksul alates nimetatud lepingu sõlmimisest (I kd, tl 53-60), aga raha tasumise kohustuse täitis hageja asemel hoopis OÜ Stanek, kes tegi 25.10.2007 pangaülekande AS-ile Hansapank (konto nr 221011367058) summas 1 820 000 krooni (116 319,20 eurot), ülekande selgitusse on märgitud: "K. M. ja M. M. laenulepingu 05- 072378-EL lõpetamine" (I kd, tl 179), kuid hageja on selle summa tasaarvestanud. Hageja poolt tasaarvestatud 1 820 000 krooni osas ei ole hagejal käesolevas asjas nõuet kostjate vastu, mistõttu kohus ei käsitle sellega seotud asjaolusid käesolevas asjas, sest kohtule teadaolevalt on need vaidluse all teises tsiviilasjas. Hageja väidete kohaselt on tema poolt OÜ Stanek laenukohustuse tasumine AS-le DnB Nord Banka toimunud vastavalt 07.07.2008.a. kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 4.3. märgitule, mille kohaselt oli müüja poolt 8 250 000 krooni hoiustatud notarikontole ning lepingus osalejad leppisid kokku, et notar edastab kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest hoiustatud rahast müüja (hageja) palvel 5 833 906 krooni hüpoteegipidaja (AS DnB NORD Banka) kontole nr 9670000007793 DnB NORD Bankas selgitusega „Stanek OÜ laenulepingu nr 98/07K33 ennetähtaegne lõpetamine“ (I kd, tl 149). Asja materjalidest nähtuvalt oli OÜ Stanek ja AS DnB Nord Banka vahel 19.10.2007 sõlmitud laenuleping nr 98/07K33 (I kd, tl 189-198). Asjaolud, milleks võidi kasutada OÜ Stanek ja DnB Nord Banka vahel sõlmitud laenulepingu alusel saadud summasid ei muuda olematuks OÜ Stanek võlakohustust DnB Nord Banka ees. Deklaratiivse võlatunnistuse põhieesmärk ongi olemasoleva kohustuse kinnitamisega võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Stanek kohustused DnB Nord Banka ees laenulepingu nr 98/07K33 alusel on täidetud (notar on vastavalt hageja taotlusele hageja kinnistu müügist saadud rahast AS DnB Nord Bankale ülekande teinud ja raha on AS DnB Nord Bankale laekunud), mis leidis tõendamist ka tsiviilasjas nr 2-12-46735. Kostjad leiavad, et 07.07.2008 võla tasumise kokkulepe on näilik tehing, sest hageja ja tema abikaasa soovisid sellega varjata oma kohustusi OÜ Stanek ees, mis tulenesid asjaolust, et hageja ja tema abikaasa on OÜ-st Stanek välja võtnud raha kokku 17 474 331 krooni, mille kasutamise kohta OÜ Stanek huvides puuduvad tõendid. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehtud tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult tahavad teha. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid, et 07.07.2008 sõlmitud hageja ja kostja Stanek OÜ vaheline võla tasumise kokkulepe oleks näilik

8 (12)

tehing ning seetõttu on selline väide paljasõnaline. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad on esitanud vastuväite, et hageja nõuded on kostja OÜ Stanek poolt täidetud, sest OÜ Stanek pankrotimenetluses on selgunud, et hageja ja tema abikaasa M. M. on OÜ Stanek kontodelt kandnud enda kontodele ja võtnud OÜ Stanek kontodelt sularahas välja kokku 25 226 813 krooni, samal ajal on hageja ja tema abikaasa teinud OÜ-le Stanek ülekandeid ja sularaha sissemakseid kokku 7 752 482 krooni, seega on hageja ja tema abikaasa OÜ-st Stanek välja võtnud raha kokku 17 474 331 krooni; hageja poolt AS-ile DnB Nord Banka väidetavalt tasutud 5 833 906 krooni on kantud hageja ja tema abikaasa poolt OÜ-st Stanek väljavõetud 17 474 331 krooni arvelt. Kohus loeb selle kostjate väite paljasõnaliseks ja see väide on tõendamata, sest hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on vaidlusalune OÜ Stanek laen tasutud hagejale kuulunud kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Harjumaa müügist saadud rahast. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt (III kd, tl 1-12) oli hageja xxxxxxxxxxxxxx kinnistu omanikuks juba alates 29.04.2005, abielutunnistuse kohaselt on hageja abiellunud M. M. 14.09.2007.a. (I kd, tl 145), mistõttu on xxxxxxxxxxxxxx kinnistu näol tegemist hageja lahusvaraga. Paljasõnalised ja tõendamata on kostjate väited, et xxxxxxxxxxxxxx kinnistut on parendatud OÜ Stanek vahendite arvelt. Kohus on korduvalt teinud kostjatele ettepaneku esitada kohtule tõendid (näiteks III kd, tl 22), millest nähtuks OÜ Stanek poolne võlakohustuse täitmine. Kostjad on esitanud tabelina valikulise ülevaate kostja pangatehingutest (III kd, tl 34-38), mis ei tõenda kostja poolt hagejale võlatunnistusest tuleneva võla tasumist. Kostjad on esitanud kohtule ka OÜ Stanek (pankrotis) ja M. M. pangakontode väljavõtted (I kd, tl 61-144, 154-185; II kd, tl 64-167), mis iseenesest ei tõenda, et OÜ Stanek konkreetsed võlakohustused hageja ees on täidetud. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on ka perioodil 08.07.2008 kuni 04.08.2008 hageja poolt OÜ-le Stanek antud laen kogusummas 3 710 000 krooni, millest OÜ Stanek on ajavahemikus 10.07.2008 kuni 23.04.2009 tagastanud 2 777 000 krooni, seega on OÜ Stanek laenukohustuse jääk summas 933 000 krooni ehk 59 629,57 eurot ja intressivõlgnevus 18 783,24 eurot ning võlgnevus kogusummas 78 412,81 eurot. Hageja on esitanud lisaks laenulepingutele (I kd, tl 21-23) 08.07.2008 maksekorralduse OÜ-le Stanek 1 200 000 EEK tasumise kohta (II kd, tl 49); 10.07.2008 maksekorralduse OÜ-le Stanek 810 000 EEK tasumise kohta (II kd, tl 50); 04.08.2008 maksekorraldus OÜ-le Stanek 1 700 000 EEK tasumise kohta (II kd, tl 51). Nimetatud summades maksete teostamine nähtub ka kostjate poolt esitatud OÜ Stanek AS Swedbank konto väljavõttest (I kd, tl 112-114); samast pangakonto väljavõttest ja maksekorraldustest (II kd, tl 52-58) nähtub, et OÜ Stanek on hagejale ajavahemikus 10.07.2008.a. kuni 23.04.2009.a. tagastanud kokku 2 777 000 EEK. Kostjate väitel on vaidlusalused laenulepingud võltsitud, sest laenulepingute kohta pole mingit märget OÜ Stanek 2008. majandusaasta aruandes; laenulepingud on sõlmitud tähtajaga viis aastat, kuid pangaülekannetel, millega raha on üle kantud, on selgitusse märgitud „lühiajaline laen“; ülekanded hageja ja OÜ Stanek vahel on tehtud suvaliselt ja majandusliku loogikata; hageja on märkinud lepingutes enda aadressina xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille hageja on võõrandanud 07.07.2008 lepingu alusel.

9 (12)

Kostjad on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-17, kus tsiviilkolleegiumi arvates asja lahendamisel tuleb eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seda, et majandustehing, vaatamata selle dokumenteerimata jätmisele tehti, peab tõendama pool, kes sellisele väitele tugineb. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et laenukohustust hageja ees ei ole kajastatud OÜ Stanek 2008.a. majandusaasta aruandes (II kd, tl 11-30), ei saa heita ette hagejale, kes ei ole OÜ Stanek juhatuse liige ja ei teosta OÜ Stanek majandustegevusega seonduvaid toiminguid. Ka kostjad ise on kohtule kinnitanud, et pankrotimenetluse käigus ei ole esitatud OÜ Stanek korrektset raamatupidamisdokumentatsiooni. Hageja on esitanud laenulepingud, maksekorraldused laenu ülekandmise ja laenu osalise tagasimaksmise kohta, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud nendega arvestamata jätmine seetõttu, et tehingud ei ole kajastatud äriühingu majandusaasta aruandes. Samuti tuleb hagejaga nõustuda, et laenulepingute võltsitust ei näita ka asjaolu, et laenulepingud on sõlmitud tähtajaga viis aastat, kuid kahe makse puhul on märgitud ülekande selgitusse „lühiajaline laen“, sest olenemata selgituse sisust on maksekorralduses viide laenule ning konkreetse laenusumma ülekandmise osas on sõlmitud laenuleping. Maksekorraldustest nähtuvalt on hageja OÜ-le Stanek raha üle kandnud ning OÜ-le Stanek on viidatud summas raha laekunud. Ka asjaolu, et hageja aadressina on lepingutes märgitud xxxxxxxxxxxxxx, mille hageja oli just võõrandanud, ei anna alust pidada seda lepingute võltsimise tunnusena, sest rahvastikuregistri kannetest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxx kuni 29.12.2008 olnud hageja registrijärgne elukoht. Kostjate väide, et lepingud on vormistatud hiljem tagantjärgi, ei leidnud tõendamist dokumendiekspertiisi käigus, mille kohus määras kostjate taotlusel (III kd, tl 190192). Kohtule esitatud laenulepingutes on fikseeritud poolte tahe ja tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et laenulepingud on võltsitud. Kostjad väidavad, et hagejal puudusid laenu andmiseks vajalikud rahalised vahendid: hageja on osaühingu Dastemare (endise nimega OÜ Arvuti Infoabi) osanik ja juhatuse liige, kes OÜ Dastemare majandusaasta aruannete järgi aastate 2002 kuni 2008 kohta ei ole oma äriühingust dividende ega tasu juhatuse liikmena saanud (III kd, tl 39-159); füüsilise isiku tuludeklaratsioonide kohaselt sai hageja maksustatavat tulu 2006.a. 34 773 krooni ja 2008.a. 255 160 krooni (II kd, tl 173). Kohus nõustub hagejaga, et 07.07.2008 toimunud kinnistu müügitehingu alusel laekus hagejale peale OÜ Stanek laenulepingu ennetähtaegseks täitmiseks ülekantu veel 3 416 094 EEK, mis on eelpoolnimetatud lepinguga tõendamist leidnud. Tegelikult andis hageja perioodil 08.07.2008 kuni 04.08.2008 OÜ Stanek laenu aga kogusummas 3 710 000 krooni, seega 293 906 krooni rohkem kui kinnistu müügist sai, millise osa kuulumist hageja lahusvara hulka ei ole hageja tõendanud. Kohus nõustub kostjatega, et perioodil abiellumisest 14. september 2007.a. - abieluvaralepingu sõlmimiseni 29.10.2008.a. olid hageja pangakontodel olevad rahalised vahendid, lähtudes sel ajal kehtinud PKS § 14, üldjuhul abikaasade ühisvara. Seega on kostjate poolt esitatud viide ühisvara režiimile käesoleval juhul asjakohane 293 906 krooni osas, sest 07.07.2008 võõrandatud hageja kinnistu kuulus hageja lahusvarasse ja selle müügist saadud raha ei kuulu abikaasade ühisvarra. K. ja M. M. sõlmisid abieluvaralepingu alles 29.10.2008.a. (II kd, tl 31-35), mille p 3.2. kohaselt hageja pangakontodel olevad rahalised vahendid ja hageja poolt pärast lepingu sõlmimist saadav tulu (tulu tehingutest, tulu töisest tegevusest, tulu tegevusest ettevõtjana, tulu investeeringutest vms) jäi pärast abieluvaralepingu sõlmimist tema lahusvaraks.

10 (12)

Samas aga ei ole kostjad esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, et OÜ Stanek on laenulepingud ka selle ühisvarra kuulunud 293 906 krooni osas täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Stanek teinud samaaegselt K. M. laenu osaliste tagastamistega korduvalt laenu tagastusi M. M. , laenude tagastusi on M. M. tehtud pidevalt ka enne hageja poolt laenulepingute sõlmimist, mistõttu ei ole kostjad tõendanud, et OÜ Stanek tagastas M. M. kontole hageja poolt antud laene. Hageja nõuab võlatunnistuse alusel intresse alates 07.07.2008.a kuni OÜ Stanek pankroti väljakuulutamiseni 05.11.2012 kokku summas 136 355 EUR, laenulepingute alusel alates 01.05.2009.a. kuni OÜ Stanek pankroti väljakuulutamiseni 05.11.2012 kokku 18 783,24 EUR. Hageja on esitanud intresside arvestuse (I kd, tl 11-12), millele kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, leides vaid, et kui kohus loeb nõude tõendatuks, on intressimäär liiga suur. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lähtudes VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võla tasumise kokkuleppe järgi on pooled kokku leppinud, et võlgnik tasub võlasumma jäägilt intressi 12% aastas kuni võlajäägi täieliku tasumiseni (I kd, tl 19). 08.07.2008 sõlmitud laenulepingu nr 2 p 2, 10.07.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr 3 p 2 ja 04.08.2008 sõlmitud laenulepingu nr 4 p 2 kohaselt pidi laenusaaja tasuma laenuandjale laenu tagastamata põhiosalt intressi 9% (I kd, tl 21-23). Vastuseks kostjate seisukohale, milles leitakse et intressimäär on liiga suur, leiab kohus, et üldjuhul on pooled vabad leppima kokku laenu suhtes kohaldatavas intressimääras. Võimalik on liigkasuvõtliku intressi või heade kommete vastasuse korral tehingute tühisus või tühistamine, kuid kostjad ei ole viidanud ega tõendanud selliste asjaolude esinemist, mistõttu puudub alus käesolevas asjas intresside vähendamiseks. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kohus tunnustab hageja nõuet OÜ Stanek (pankrotis) pankrotimenetluses summas 471 303,16 eurot (võla tasumise kokkuleppe alusel põhivõlgnevus 256 535,35 eurot ja intressivõlgnevus 136 355 eurot, laenulepingute järgne põhivõlgnevus 59 629,57 eurot ja intressivõlgnevus 18 783,24 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2244 eurot (IV kd, tl 5, 10). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu

11 (12)

hagiavalduse esitamisel 250 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 250 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Hageja taotleb esindaja õigusabikulu hüvitamist 2244 euro ulatuses (17 töötundi tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus loeb osaliselt põhjendatuks vastaspoole poolt hüvitatava hageja esindaja ajakuluna 07.03.2016 ja 27.03.2017 eelistungiteks ettevalmistumisel kummalgi 0,5 tundi. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja õigusabikuluks hageja esindaja tasu kokku 16 töötunni eest kogusummas 2112 eurot (16x 132). Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskuluna 250 + 2112 = 2362 eurot. Kostjad taotlevad esindaja õigusabi tasu ja kulude kokku 4691,13 eurot + käibemaks 312,74 eurot ja eksperdikulude 231 eurot hüvitamist. Õigusabile on kostjate esindaja kulutanud 13 tundi ja 08 minutit erineva tunnitasuga 100-110 eurot (käibemaksuta), peale selle on õigusabiga kaasnenud kulud 164,50 eurot; tasu ja kulusummad on esindaja korrutanud vastavalt kostjate arvule kolmega. Seoses sellega, et OÜ Stanek (pankrotis) ei ole alates 14.novembrist 2011.a. käibemaksukohuslane, palub kostja I hüvitada ka käibemaksu 312,74 eurot. Kuna kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei käsitle kohus nende esindaja tasu ja kulude vajalikkust ning põhjendatust, samuti jäävad ekspertiisitasud kostjate kanda. Kuna kostjad OÜ Stanek (pankrotis) on 21.08.2017, AS Metsamaahalduse ja OÜ Thorsten on 28.08.2017 kohtudeposiiti ette tasunud dokumendiekspertiisi kulud, igaüks 77 eurot (III kd, tl 186, 187, 189), tuleb need summad käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kanda menetluskuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.