Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II, koos „avaldajad“) esitasid 23. mail 2016 Harju Maakohtule avalduse TT (puudutatud isik I) ja UU (puudutatud isik II) vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus küsis enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist puudutatud isikute arvamusi ja jättis taotluse rahuldamata. Avaldajad palusid määrata piiranguteta juurdepääsutee avaldajatele kuuluvale Pärna kinnistule asukohaga Raudoja küla Anija vald Harjumaa (kinnistusraamatu registriosa nr 2439702, edaspidi „Pärna kinnistu“) järgnevalt (edaspidi „tee A“):  juurdepääs kulgeb mööda puudutatud isikule I kuuluval Mäeotsa kinnistul asukohaga Raudoja küla Anija vald Harjumaa (kinnistusraamatu registriosa nr 2548102, edaspidi „Mäeotsa kinnistu“) asuvat teed kuni puudutatud isikule II kuuluva Tampli kinnistuni asukohaga Raudoja küla Anija vald Harjumaa (kinnistusraamatu registriosa nr 2794302, edaspidi „Tampli kinnistu“) alates märgitud tee ristmikust teega, mis suundub Piibe maanteelt põhja suunas;  puudutatud isikul I on kohustus anda nõusolek Mäeotsa kinnistu registriosa III jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt Pärna kinnistu igakordne omanik omab piiranguteta juurdepääsu õigust oma kinnistule kohtumääruses sätestatud tingimustel;  Pärna kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest kinnisasjale tasuma teeniva kinnisasja omanikule 30 eurot aastas. Avaldajad tõid esile järgmised asjaolud:  Pärna kinnistu kuulub avaldajatele, Mäeotsa kinnistu puudutatud isikule I ja Tampli kinnistu puudutatud isikule II;  avaldajatel puudub juurdepääs avalikult teelt Pärna kinnistule;  avaldajad soovivad kasutada Pärna kinnistut oma koduna. Elamu renoveerimiseks ja elamu kasutamiseks on vajalik kinnistule juurdepääs sõidu- ja veoautodega ning ehitustehnika ja –mehhanismidega;  ainus võimalik, optimaalseim, kõige lühem ja lihtsaim juurdepääs Pärna kinnistule on üle Mäeotsa ja Tampli kinnistute avaldajate pakutud viisil, st läbi puudutatud isiku I hoovi. Tegemist on ajaloolise juurdepääsuga Pärna kinnistule;  puudutatud isik I on tõkestanud üle tema kinnistu kulgeva tee tõkkepuuga;  puudutatud isik II on suuliselt nõustunud võimaldama avaldajatele juurdepääsu Pärna kinnistule üle Tampli kinnistu; 2 (10)

 puudutatud isik I ei kasuta Mäeotsa kinnistut ja sellel asuvat elamut püsiva elukohana. Hooneregistri andmetel on Mäeotsa kinnistul üks elamu, mis asub teest A umbes 25 m kaugusel, aga avalikult kasutatavast kruusateest kõigest 13 m kaugusel;  avaldajate arvates ei ole mõistlik puudutatud isiku I ettepanek kasutada Pärna kinnistule juurdepääsuks läbi metsa rajatava teed, sest see teeb umbes 700 m pikkuse ringi. Metsas on kitsas pinnaserada, mis märjal aastaajal ilmselgelt ei ole võimeline sõidukeid kandma. See on kitsas puudevaheline rada ja sõiduautoga vaevu läbitav, samuti ei mahu sellele lumelükkamistehnika. Lisaks kulgeks kõnealune metsatee mööda truupi üle kuivenduskraavi. Truup on väga kitsas, väikese kandevõimega ega ole sõiduautoga ületatav, eriti kui maa on märg või lumine. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja tegi omapoolse ettepaneku juurdepääsu määramiseks Pärna kinnistule järgmiselt (edaspidi „tee B“):  juurdepääs Pärna kinnistule määrata Mäeotsa ja Tampli kinnistut läbiva metsatee kaudu;  tee laius on kuni 3,5 m; kuni 3,5-tonniste sõidukite juurdepääs on tagatud ööpäevaringselt; 3,5 kuni 7-tonniste sõidukite juurdepääs on tagatud tööpäeviti kell 9.00 ja 18.00; avaldajad ja Pärna kinnistu igakordsed omanikud kohustuvad tagama tee kahjustamisel selle taastamise ja sulgema enda järel piirded nii lahkudes kui tulles; teele ei ole õigust parkida ega ladustada/hoida teel liiklemist takistavaid esemeid ning teel kehtivad liiklusseadusest tulenevad õuealal liiklemise põhimõtted;  juurdepääsu talumise eest tasuvad avaldajad või Pärna kinnistu igakordsed omanikud puudutatud isikule I või Mäeotsa kinnistu igakordsetele omanikele tähtajatult 110 eurot aastas, millele lisandub õigusaktides sätestatud juhtudel käibemaks;  tee korrashoiu eest tasuvad avaldajad või Pärna kinnistu igakordsed omanikud puudutatud isikule I või Mäeotsa kinnistu igakordsetele omanikele tähtajatult 2 991,60 eurot aastas, millest arvestatakse maha käibemaks õigusaktides sätestatud juhtudel, sh 2016. aastal on tasu suuruseks 3 694,80 eurot, millest arvestatakse maha käibemaks õigusaktides sätestatud juhtudel;  tasu juurdepääsu talumise ja tee korrashoiu eest kuulub tasumisele iga-aastaselt ettemaksena, mille tasumise kohustus on hiljemalt vastava aasta jaanuari teine kuupäev ning tasu 2016. aasta eest kuulub tasumisele määruse jõustumisest viie päeva jooksul. Puudutatud isik I tõi esile järgmised asjaolud:  erinevalt avaldajate taotletavast teest A ei poolita tee B puudutatud isiku I hoovi, ei möödu puudutatud isiku I maja akende alt ega sea liiklusohtu puudutatud isiku I pereliikmete elu ja tervist;  tee B võimaldab avaldajatel Pärna kinnistule sõita kuni 7-tonniste sõidukitega, mida ei võimalda aga tee A, sest sellel paikneb enne Mäeotsa kinnistut sillal 3,5-tonnine koormuspiirang. Lisaks puudub kandevõime juurdepääsul osas, mis läbib Mäeotsa kinnistu hoovi, mida ilmestab õue poriseks muutumine ja rööbaste teke. Tee B on vaid 270 m pikem teest A;  ajalooliselt on juurdepääsuks Pärna kinnistule kasutatud teed B (ca 2/3 kogu tee mahust, kuhu on minevikus tee rajatud, mida võib, aga ei pea parendama). Avaldajate taotletav tee A oli ajutine, mis oli teada nii Pärna kinnistu endisele omanikule kui ka avaldajatele;  puudutatud isik I on omal initsiatiivil ja kuludega ning kooskõlastatult puudutatud isikuga II teinud puhastustööd tee B asukohas;

3 (10)

 puudutatud isik I on valmis loobuma kulutuste hüvitisest ja juurdepääsu tasust suuremas ulatuses (v.a juurdepääsu parendamise nõudest summas 703,20 eurot), kui juurdepääsu ei määrata üle puudutatud isiku I hoovi ning vastava kohtumäärusega pannakse korrahoiukohustus avaldajatele ja igakordsele Pärna kinnistu omanikule, sh kohustus hüvitada korrahoiukohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Puudutatud isik II nõustus, et juurdepääsuks Pärna kinnistule võib kasutada Tampli talu kinnistu ajaloolist sissesõidutee ala. Ajalooline sissesõidutee Tampli kinnistule on 1948. aasta kaardi kohaselt kulgenud läbi metsa. Puudutatud isik II on nõus mõlema alternatiivse variandiga juurdepääsu määramiseks ega soovi saada juurdepääsu tasu, aga soovib edasiste Tampli kinnistuga seonduvate projekteerimis- ja ehitustööde osas kooskõlastusi. Maakohus teostas 31. oktoobril 2016 vaatluse Pärna, Mäeotsa ja Tampli kinnistutel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 18. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja määras tähtajatu juurdepääsu avaldajate kinnistule tee B kaudu. Juurdepääsutee on 3,5 m lai ning asub Mäeotsa ja Tampli kinnistutel. Pärna kinnistu igakordsetel omanikel on kohustus tagada juurdepääsutee korrashoid omal kulul ning järgida juurdepääsutee kasutamisel hea usu põhimõtet ja liiklusseadusest tulenevaid massipiiranguid, samuti kanda tee taastamise kulud tee kahjustamisel. Pärna kinnistu igakordsetel omanikel on kohustus kooskõlastada Tampli kinnistu omanikuga juurdepääsutee projekteerimis- ja ehitustööd Tampli kinnistul. Maakohus kohustas puudutatud isikuid andma tahteavaldused kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks juurdepääsutee kohta ja asendas nende tahteavaldused määrusega asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt. Samuti mõistis kohus avaldajatelt solidaarselt välja hüvitise 703,20 eurot puudutatud isiku I kasuks. Menetluskulud jäid solidaarselt avaldajate kanda. Maakohus määras hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt ning mõistis avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku I kasuks välja 4 994,36 eurot ja sellelt summalt viivise. Maakohus tugines AÕS § 156 lg-le 1 ja §-le 641 ning põhjendas lahendit järgmiselt.

4 (10)

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avalduse rahuldada. Koos kaebusega esitasid avaldajad 1935., 1959. ja 1989. aastate kaardid ning II seletuse. Ringkonnakohtu palvel avaldajad täpsustasid oma taotlust

o sel viisil juurdepääsu avaldajate kinnistule üle puudutatud isikute kinnistute on kasutatud vähemalt 1935. aastast, see ei ole ajutine juurdepääs; o nii avaldajad kui ka puudutatud isikud kasutavad teed A, sh puudutatud isik I kasutab nimetatud juurdepääsu oma hoovi sõitmiseks; o puudutatud isik I ei ela Mäeotsa kinnistul igapäevaselt, vaid seal paikneb üksnes suvila. Lisaks läheb avaldajate taotletud juurdepääs mööda puudutatud isiku I saun-majandushoonest, mitte elumajast; o avaldajate taotletud viisil juurdepääs avaldajate kinnistule kulgeks mööda puudutatud isiku I kinnistut vaid 30 m ulatuses;  juurdepääsu ei tule määrata tee B kaudu, sest: o avalduse esitamise ajal tee B puudus ja selle rajas puudutatud isik I alles menetluse kestel. Seda kinnitavad AbiOn OÜ 16. ja 30. mai 2016 hinnapakkumised ning Katkera OÜ 28. mai 2016 arve nr 1846, mille sisu on pinnasetee loomine üle Mäeotsa kinnistu ja raie teostamine Tampli kinnistul; o 31. oktoobri 2016 vaatlusprotokollist nähtuvalt on tee B pinnasetee, kus murukamar on sahaga ära lükatud ning igasugune muu tee seal puudub. Teed B ei ole võimalik kasutada vihmasel või talvisel ajal, sest see ei kanna sõiduautot. Lisaks sõiduautole ei ole see läbitav kiirabi- või päästeautoga; o menetlusosalised ei ole esitanud tõendeid tee B olemasolu või selle kandevõime kohta ja kohus ei ole neid ka iseseisvalt kogunud; o tee B kaudu juurdepääsu määramisel tuleb rajada 445 m pikkune teelõik ja truup, mille hinnanguline maksumus on üle 17 000 euro. Tee A (st 30 m ulatuses üle Mäeotsa kinnistu) maksumuseks on alla kümnendiku sellest, kui lähtuda tee pikkusest;  avaldajatelt 703,20 euro väljamõistmine juurdepääsutee korrastamise tasuna on põhjendamatu. Need on uue tee loomise kulud pärast kohtusse pöördumist, puudutatud isik I tegi need omaalgatuslikult;  vaidlustatud määrus viib avaldajad sisuliselt pankrotti, sest neil puudub majanduslik võimekus tasuda 20 000 eurot uue tee ja truubi ehituse eest. Kohus jättis tähelepanuta, et tee rajamise toetuse taotlusvoor sai läbi juunis 2017. Pole teada, kas 2018. aastal sama toetust jagatakse. Uue tee väljaehitamine ei saa olla ainult avaldajate kohustus;  määrus on tehtud nii avaldajate kui ka puudutatud isiku I huvides, sest avaldajad vajavad juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, aga puudutatud isiku I huvi on, et see juurdepääs kulgeks tema hoovist kaugemalt. Seega ei ole õiglane ega seaduse mõttega kooskõlas kõikide menetluskulude avaldajate kanda jätmine. Puudutatud isik I on oma tegevusega andnud põhjuse kohtusse pöördumiseks ja õiglane oleks jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja tagastada kaebusele lisatud tõendid. Alternatiivselt, maakohtu määratud juurdepääsu asukoha muutmisel või juurdepääsu korrashoiukohustuse avaldajate kanda mittemääramisel palus puudutatud isik I:

6 (10)

 kohustada avaldajaid või Pärna kinnistu igakordseid omanikke tasuma puudutatud isikule I või Mäeotsa kinnistu igakordsetele omanikele juurdepääsu talumise eest 110 eurot aastas, millele lisandub õigusaktides sätestatud juhtudel käibemaks;  kohustada avaldajaid või Pärna kinnistu igakordseid omanikke tasuma puudutatud isikule I või Mäeotsa kinnistu igakordsetele omanikele juurdepääsu korrashoiu eest 2 991,60 eurot aastas, millest arvestatakse maha käibemaks õigusaktides sätestatud juhtudel, sh 2016. aastal on tasu suuruseks 3 694,80 eurot, millest arvestatakse maha käibemaks õigusaktides sätestatud juhtudel;  jätta menetluskulud avaldajate kanda. Puudutatud isik II märkis, et määruskaebusele on lisamata kaebuses nimetatud dokumendid. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus andis 6. novembri 2017 kirjaga avaldajatele tähtaja korrektselt vormistatud määruskaebuse esitamiseks ja puuduvate lisade esitamiseks, samuti said puudutatud isikud võimaluse vastata kaebuse täpsustusele. Avaldajad esitasid 17. novembril 2017 määruskaebuse täpsustuse ja selle lisad. Täiendavalt esitas avaldaja I 21. detsembril 2017 foto Mäeotsa kinnistul 2005. aastal asunud teest, mis oli maja hoovist eraldatud aiaga. Puudutatud isik I leidis, et kaebusele lisatud tõenditest pole võimalik järeldada juurdepääsu ajaloolist kulgemist mööda teed A. Nimelt nähtub 1935. aasta kaardilt, et väidetava teena viidatud punktiir läbib hoonet, st ei saa olla tee tähis. Lisaks on punktiiri teena käsitlemisel kaardil metsa sees ringteed, mis kuhugi ei vii. Hilisematel, 1959. ja 1989. aastate kaartidel on väidetavalt teed märgistav katkendjoon tõmmatud ka tee B asukohta. II kirjalikud ütlused on lubamatu tõend, sest avaldajatel oli võimalik taotleda sama isiku ülekuulamist tunnistajana juba maakohtus, mida nad aga ei teinud. Puudutatud isik II märkis vastuseks määruskaebusele ja lisatud tõenditele järgmist. Punktiirjooned 1935. aasta kaardil ei ole tähista teid, vaid need on eraldusjooned metsa-, põllu-, ja heinamaade vahel. Puudutatud isik II juhtis tähelepanu enda 2. juuni 2016 arvamusele ja 1948. aasta selgitustega kaardile. 1959. aasta kaardil kajastuvad samad rajad, teed ja kraavid, mis 1948. aasta kaardil. Punktiiriga (5) on tähistatud metsa-heinamaa eraldusjoon. Endine taluaegne sissesõidutee (4) piki kuivenduskraavi serva. Omaaegne majapidamiste (1) ja (2) vaheline käigurada (3) heinamaadele. Teest (4) vasakule jäävad kaldu olevad teed – kraavitatud metsateed. Puudutatud isik II lisas seisukohale 1948. aasta kaardi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Avaldajad kannavad määruskaebuse menetlemise kulud. Ringkonnakohus rahuldab menetlusosaliste taotlused ja võtab vastu määruskaebemenetluses esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid. Avaldajad taotlesid kaebuse lahendamiseks istungi määramist. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna maakohus on menetlusosalised ära kuulanud, nende avaldused vajalikuks peetud ulatuses protokollinud ja kaebuses ei tugine avaldajad protokolli puudustele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuistungit korraldada ning lahendab määruskaebuse kirjalikus menetluses. 7 (10)

Maakohus lähtus põhjendatult AÕS § 156 lg-st 1. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49). Maakohus on ka õigesti viidanud, et valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (ibid). Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on vaidluse lahendamisel igakülgselt kaalunud kinnisasjade omanike vastandlikke huve, analüüsides menetlusosaliste väiteid ja hinnates tõendeid. Maakohus ei ole kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Järgmiseks vastab ringkonnakohus kaebuse väidetele. Avaldajad leiavad, et maakohus rikkus tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise kohustust ega ole hagita menetluse reeglitele vastavalt kogunud ise täiendavaid tõendeid või teinud menetlusosalistele ettepanekut neid esitada. Samuti ei ole maakohus avaldajate arvates hinnanud poolte vastuväiteid. Ringkonnakohus avaldajate etteheidetega ei nõustu. Avaldajad ei ole märkinud, milline konkreetne maakohtule esitatud tõend jäi hindamata või millise järelduse oleks kohus pidanud avaldajate arvates tõendite hindamisel tegema. Sisuliselt on avaldajad seisukohal, et nende taotletud teed A tuleks eelistada viiel põhjusel: esiteks on see ajalooliselt välja kujunenud, aga tee B on loodud menetluse ajal; teiseks kasutavad teed A lisaks avaldajatele puudutatud isik I ja tema perekond; tee A on kolmandaks odavam ja neljandaks lühem kui tee B ning viiendaks ei riivaks juurdepääs tee A kaudu oluliselt puudutatud isiku I elukorraldust, sest möödub lähedalt üksnes majandushoonest (mitte elamust) ja puudutatud isik I ei kasuta oma kinnisasja aastaringselt. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et tee A on ajalooliselt välja kujunenud juurdepääsuteena Pärna kinnistule ja see on ainus võimalik juurdepääs.

kinnistut juurdepääsuks oma kinnistule. Asjaolu, et puudutatud isik I on need kulud teinud omaalgatuslikult, ei välista põhjendatud ja avaldajate jaoks vajalike kulutuste avaldajatelt väljamõistmist. Kuna maakohtu määratud juurdepääsu varianti ei ole alust muuta, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta puudutatud isiku I alternatiivse taotluse osas. Avaldajad on vaidlustanud ka menetluskulude jätmise avaldajate kanda, leides, et õiglane oleks jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, sest määrus on tehtud nii avaldajate kui ka puudutatud isiku I huvides ning puudutatud isik I on andnud avaldajatele põhjuse kohtusse pöördumiseks. Ringkonnakohus kaebajate väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulude jaotuse otsustamisel on kohtul kaalutlusõigus (Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus on põhjendanud, et menetluskulud jäetakse TsMS § 172 lg 1 ja TsMS § 163 lg 2 alusel solidaarselt avaldajate kanda, sest käesolev menetlus on toiminud avaldajate huvides ning avaldajad on keeldunud kompromissi sõlmimast sarnastel tingimustel, nagu kohus on käesolevas lõpplahendis määranud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Nõustuda ei saa avaldajate väitega, et määrus on tehtud nii avaldajate kui ka puudutatud isiku I huvides. Kuna juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt vajavad avaldajad, siis on maakohus õigesti leidnud, et määrus on tehtud avaldajate huvides. Alusetu on väide, et puudutatud isik I on oma tegevusega andnud põhjuse kohtusse pöördumiseks. Toimikust nähtuvalt on maakohus jätnud 2. juuni 2016 määrusega rahuldamata avaldajate taotluse võimaldada nendele esialgse õiguskaitse korras juurdepääs üle puudutatud isiku I kinnisasja. Maakohtu määruse kohaselt ei ole puudutatud isik I takistanud juurdepääsu ning avaldajatel on olemas tõkkepuu võti. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt avaldajate kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isik II kinnitas, et tal puuduvad menetluskulud. Puudutatud isik I esitas 21. detsembril 2017 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes avaldajatelt solidaarselt välja mõista menetluskulude hüvitise 1 439,10 eurot ja sellelt summalt viivise. Avaldajad esitasid 29. detsembril 2017 vastuväited puudutatud isiku I menetluskuludele. Avaldajad leiavad, et puudutatud isiku I menetluskulude taotluses kajastatud tööde maht ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isiku I esindaja on teinud järgmisi toiminguid:  20. ja 23. oktoobril 2017 vastuse koostamine määruskaebusele 7 t 5 min;  25. oktoobril 2017 kliendiga suhtlemine 0,5 t;  29. ja 30. novembril 2017 ringkonnakohtule seisukohtade koostamne 2 t 40 min. Ringkonnakohtu hinnangul saab puudutatud isiku I esindaja toiminguid pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate vastuväidetega puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjale. Põhjendatud on ka puudutatud isiku I esindaja tunnihind 140,40 eurot (sh käibemaks). Puudutatud isiku I kasuks tuleb avaldajatelt solidaarselt välja mõista 1 439,10 eurot ja TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.