Xxxxja Xxxxavaldus Xxxxja Xxxxvastu kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
avalikult
nende Avaldaja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Avaldaja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, epost xxxx); Puudutatud isiku I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Repp ja vandeadvokaat Rando Maisvee (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, e-post [email protected], [email protected]); Puudutatud isik II: Xxxx(isikukood xxxx, e-post xxxx).
Asja läbivaatamine
1. juuni 2017 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Avaldaja I Xxxx, avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin, puudutatud isik I Xxxx, puudutatud isiku I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp, puudutatud isik II Xxxx.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxxja Xxxxavaldus Xxxxja Xxxxvastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks osaliselt.
Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, ja registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, laiusega 3,5 meetrit.
3.Kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordseid omanikke tagama määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee korrashoid omal kulul ning järgima juurdepääsutee kasutamisel hea usu põhimõtet ja liiklusseadusest tulenevaid massipiiranguid. Juurdepääsu tee kahjustamisel kannavad tee taastamise kulud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordsed omanikud.
4.Kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordseid omanikke kooskõlastama kinnistu, mille registriosa number on xxxx, omanikuga Xxxx kinnisasjal määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee projekteerimis- ja ehitustööd.
5.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääs tähtajatult.
6.Kohustada Xxxxd (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, ja registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, laiusega 3,5 meetrit. Asendada Xxxx(isikukood xxxx) tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
7.Kohustada Xxxxt (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, ja registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, laiusega 3,5 meetrit. Asendada Xxxx(isikukood xxxx) tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
8.Välja mõista Xxxx ja Xxxxsolidaarselt hüvitis 703,20 eurot (seitsesada kolm eurot ja 20 senti) Xxxx kasuks.
9.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.
11.Menetluskulud jätta solidaarselt avaldajate kanda.
12.Välja mõista solidaarselt Xxxx ja Xxxx Xxxx kasuks menetluskulud 4 994,36 eurot (neli tuhat üheksasada üheksakümmend neli eurot ja 36 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
13.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
Asjaolud ja avaldajate nõue
1.Avaldajad on Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, omanikud. Xxxx kinnistu on hoonestatud elamuga ning juurdepääs kinnistule avalikult kasutatavalt teelt toimub üle Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu. Juurdepääsutee saab alguse teelt, mis suundub Piibe maanteelt põhja suunas ja ristub Xxxx kinnistul asuvate elamu ja kõrvalhoonete juures. Xxxx kinnistu juures asuvalt ristmikult kulgeb tee lääne suunas üle Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu Xxxx kinnistuni. Xxxx kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, omanik on puudutatud isik I. Xxxx kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, omanik on puudutatud isik II.
2.Avaldajad soovivad neile kuuluval Xxxx kinnistul asuvat elamut kasutada oma elukohana, kuid seda takistab Xxxx kinnistu omaniku tegevus, kes ei luba kasutada juurdepääsu üle tema kinnistu avalikult kasutatavalt teelt Xxxx kinnistule. Muud juurdepääsu, kui üle Xxxx ja Xxxx kinnistu, avaldajatel neile kuuluvale Xxxx kinnistule ei ole. Lõunast piirneb kinnistu Jägala jõega ning põhjast metsaga. Ainuke juurdepääsutee on Piibe maanteelt põhja suunas kulgev tee, millelt saab pöörata Xxxx kinnistule üle Xxxx ja Xxxx kinnistu. Tegemist on ka ajaloolise juurdepääsuteega Xxxx kinnistule.
3.Puudutatud isik I tegi avaldajatele ettepaneku kasutada kinnistule juurdepääsuks u 700 m pikkuse ringi tegeva juurdepääsu läbi metsa, st uus tee tuleks rajada läbi metsa ning rajada ülepääs kuivenduskraavist. Eelnimetatud ettepanek ei ole avaldajate hinnangul mõistlik, arvestades asjaolu, et täna on olemas tee avalikult kasutatavalt teelt Xxxx kinnistule. Puudutatud isiku I pakutud alternatiivse variandi puhul ei ole tegemist teega. Metsas asub kitsas pinnaserada, mis ilmselgelt märjal aastaajal ei ole võimeline sõidukeid kandma. Teiseks on tegemist kitsa puudevahelise rajaga ning sõiduautoga on see vaevu läbitav. Lumelükkamistehnika sinna metsa töötama ei mahu ei laiuses ega ka kõrguses. Kõige keerulisemaks muudab puudutatud isiku poolt pakutud juurdepääsutee truup üle kuivenduskraavi. Nimetatud truup ei ole sõiduautoga ületatav, eriti kui maa on märg või lumine (enamus aja aastast) ning truubi kandevõime on väike. Samuti on truup väga kitsas ja nõuab isegi sõiduautoga kasutamise puhul väga suurt hoolikust ja oskuslikku sõiduki valitsemist. Eelnimetatud truup on võibolla võimeline kandma sõiduautot, aga kindlasti mitte sellest raskemat tehnikat. Seega ainus juurdepääsu võimalus avaldajate kinnistule avalikult kasutatavalt teel on võimalik kasutades puudutatud isikute I ja II kinnisasjadel olevat teed nii nagu avaldajad on avalduses nõudnud. Muud reaalset võimalust avaldajate kinnisasjale sõidukitega pääsemiseks ei ole. Avalduses nimetatud juurdepääs on optimaalseim, lühim ja lihtsaim ning praktiliselt ainuvõimalik viis avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistule pääsemiseks.
4.Avaldajate kinnistu on sihtotstarbega elamumaa ja avaldajad soovivad seda oma koduna kasutada. Nii elamu renoveerimiseks kui elamu kasutamiseks on vajalik kinnistule juurdepääs sõidu- ja veoautodega ning ehitustehnika ja -mehhanismidega. Seega on kinnistutele vajalik pääseda vähemalt A grupi veoautoga (nagu näiteks ehitusmaterjalide veokid, prügiveoautod, autokraanad jms) kogumassiga kuni 30 tonni.
5.Avaldajad märgivad, et puudutatud isik I ei kasuta Xxxx kinnistut ja sellel asuvat elamut oma püsiva elukohana. Avaldajad on puudutatud isikut I näinud nimetatud kinnistul harva ning peamiselt nädalavahetustel muru niitmas, ilma, et ta peale töö lõpetamist sinna ööbima jääks. Hooneregistri andmetel on Xxxx kinnistul ainult 1 elamu. Nimetatud elamu asub taotletavast juurdepääsuteest umbes 25 meetri kaugusel ning avalikult kasutatavast kruusateest asub puudutatud isiku I elamu kõigest 13 meetri kaugusel.
6.Avaldajad teevad ettepaneku tasu suuruse osas, mille kohaselt on tasu suuruseks teeniva kinnisasja omanikule 30 eurot aastas.
7.Lähtuvalt eeltoodust paluvad avaldajad määrata kindlaks piiranguteta juurdepääsutee Xxxx ja Xxxxkuuluvale Harju maakonnas Anija vallas Raudoja külas asuvale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud Xxxx kinnistule, mööda puudutatud isikule 1
kuuluvat kinnistut, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, kuni Xxxx kinnistuni alates märgitud tee ristmikust teega, mis suundub Piibe maanteelt põhja suunas ning asendada puudutatud isiku I nõusolek. Puudutatud isiku I seisukoht
8.Puudutatud isik I leiab, et juurdepääs Xxxx kinnistule tuleb määrata mööda Xxxx ja Xxxx kinnistut läbi metsatee, mitte läbi puudutatud isiku I hoovi. Juurdepääsu tingimustena palub puudutatud isik I määrata juurdepääsu laiuseks kuni 3,5 meetrit; kuni 3,5-tonniste sõidukite juurdepääs on tagatud ööpäevaringselt; 3,5 kuni 7-tonniste sõidukite juurdepääs on tagatud tööpäeviti kell 9:00 ja 18:00; avaldajad ja Xxxx kinnistu igakordsed omanikud kohustuvad tagama juurdepääsu kahjustamisel selle taastamise ning sulgema enda järel piirded nii lahkudes kui tulles; juurepääsule ei ole õigust parkida ega ladustada/hoida juurdepääsul liiklemist takistavaid esemeid ning juurdepääsul kehtivad liiklusseadusest tulenevad õuealal liiklemise põhimõtted.
9.Puudutatud isiku I pakutud alternatiivne juurdepääs ei poolita puudutatud isiku I maja hoovi, ei möödu puudutatud isiku I maja akende alt ega sea liiklusohtu puudutatud isiku I pereliikmete elu/tervist, võrreldes avaldajate taotletava juurdepääsuga. Puudutatud isiku I pakutud alternatiivse juurdepääsu variant võimaldab avaldajatel Xxxx kinnistule sõita kuni 7 tonniste sõidukitega, mida ei võimalda aga avaldajate taotletud juurdepääs, sest avaldajate taotletud juurdepääsul paikneb enne Xxxx kinnistut sillal 3,5 tonnine koormuspiirang. Ajalooliselt on kasutatud Xxxx kinnistule juurdepääsuks puudutatud isiku I välja pakutud juurdepääsu alternatiivi ning avaldajate taotletava juurdepääsu näol on olnud tegemist ajutise juurdepääsuga (vastav asjaolu oli teada nii Xxxx kinnistu endisele kui praegustele omanikele ehk avaldajatele) kuni puudutatud isiku I pakutud alternatiivse juurdepääsu puhastamiseni. Puudutatud isik I on puhastustööd teinud enda initsiatiivil ja kuludel ning kooskõlastatult puudutatud isikuga II. Puudutatud isiku I pakutud ja avaldajate taotletud juurdepääsu pikkuse vahe on üksnes 270 m. Samas puudutatud isiku I pakutud lahendus võimaldab kordades raksemate sõidukitega juurdepääsu Xxxx kinnistule ning on oluliselt vähem Xxxx kinnistu omanike huve riivavam. Seega oleks võimalike edaspidiste konfliktide vältimiseks mõistlik määrata juurdepääs puudutatud isiku I pakutud alternatiivi arvestades, sest sellisel juhul ei lähe läbipääs puudutatud isiku I maja hoovist läbi ega ole avaldajatega pidevat kokkupuutumust.
10.Lähtudes Riigikohtu 16.06.2016 määruse nr 3-2-1-180-15 p-is 39 toodud juhistest ja põhimõtetest tulenevalt on lasknud puudutatud isik I määrata eksperdil tasu juurdepääsu talumise eest, milleks on aastas 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik I on võtnud arvutuse aluseks vastavas piirkonnas tavapärase perioodilisusega teostava teehoolduspraktika: teeäärte niitmine suvekuudel ehk viiel kuul aastas, millise tasu suuruseks on 348 eurot sh. käibemaks (69,60*5); teede greiderdamine (s.o. tasandamine) kolmel korral aastas ehk kevadel pärast sula, suvel ning sügisel enne vihmasid, millise tasu suuruseks on 270 eurot sh. käibemaks (90*3); talvel lume lükkamine arvestades keskmise lumekattega talve ehk viiel kuul aastas vähemalt kaks korda nädalas, millise tasu suurus on 2 373,60 eurot sh käibemaks (2*4*5*59,34); käesoleval aastal on puudutatud isik I kulutanud juurdepääsutee korrastamisele 703,20 eurot. Puudutatud isik leiab, et avaldajatel tuleb tasuda juurdepääsu talumise eest puudutatud isikule I või Xxxx kinnistu igakordsetele omanikele tähtajatult 110 eurot aastas, millele lisandub õigusaktides sätestatud juhtudel käibemaks; juurdepääsu korrashoiu eest puudutatud isikule I või Xxxx kinnistu igakordsetele omanikele tähtajatult 2991,60 eurot aastas, millest arvestatakse maha käibemaks õigusaktides sätestatud juhtudel, sh. esimesel (2016) aastal on tasu suuruseks 3694,80 eurot, millest arvestatakse maha käibemaks õigusaktides sätestatud juhtudel.
11.Puudutatud isik I märgib, et on valmis loobuma kulutuste hüvitisest ja juurdepääsu tasust suuremas ulatuses (v.a. juurdepääsu parendamise nõudest summas 703,20 eurot) olukorras, kus juurdepääsu ei määrata üle puudutatud isiku I hoovi ning vastava kohtumäärusega pannakse korrahoiukohustus avaldajatele ja igakordsele Xxxx kinnistu omanikule, sh kohustus hüvitada korrahoiukohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Avaldajad kasutaksid
juurdepääsu ainuisikuliselt ning saavad isiklikult otsustada, kuidas ja millises korras nad soovivad juurdepääsu hoida.
12.Puudutatud isik I märgib, et erinevalt avaldajate taotletavast juurdepääsu alternatiivist läbi Xxxx kinnistu õue, kuhu ei ole kunagi teed ehitatud, kulgeb puudutatud isiku I pakutud juurdepääsu alternatiiv mööda ajaloolist juurdepääsu teed (ca 2/3 kogu tee mahust) Xxxx kinnistule, kuhu on minevikus tee rajatud, mida võib, aga ei pea iseenesest teed parendama. Samas kandevõime puudub juurdepääsul läbi Xxxx kinnistu hoovi, mida ilmestab õue poriseks muutumine ja rööbaste teke. Puudutatud isiku II seisukoht
13.Puudutatud isik II on väljendanud nõustumust Xxxx kinnistule pääsemiseks Xxxx talu kinnistu ajaloolist sissesõidutee ala kasutada. Puudutatud isik II on nõus nii mõlema alternatiivse variandiga juurdepääsu määramiseks ega soovi saada juurdepääsu tasu. Puudutatud isik II on märkinud, et soovib edasiste Xxxx kinnistuga seonduvate projekteerimis- ja ehitustööde osas kooskõlastusi. Kohtumääruse põhjendused
14.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud ära menetlusosalised kohtuistungil, kogunud tõendeid vaatluse käigud, on seisukohal, et avaldajate avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
15.Asjas puudub vaidlus, et avaldajatele kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (I kd, lk 7). Puudutatud isikule I kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (I kd, lk 10-11) ning puudutatud isikule II kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (I kd, lk 12). Avaldajad taotlevad juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
16.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-148-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajatel puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
18.Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest külgneb avaldajate kinnistu puudutatud isikule II kuuluva Xxxx kinnistuga (I kd, lk 8). Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldajate kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
19.Lähtudes avaldajate taotlusest, puudutatud isikute seisukohast ja vaatlusel kogetust, tuleb käesoleval juhul kaalumisele kaks alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldajad taotlevad juurdepääsu üle Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu selliselt, et juurdepääsutee läbib Xxxx kinnistul asuva hoone õueala (hoovi) (esimene juurdepääsu variant). Puudutatud isik I on asunud alternatiivsele seisukohale, et juurdepääsu on võimalik määrata üle Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu selliselt, et juurdepääsutee läbib suuremas osas Xxxx kinnistul asuvat metsateed (teine juurdepääsu variant). Kohus märgib, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldajate taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega (RKTKo 3-2-1-42-10 p 25).
20.Esimesena analüüsib kohus esimest juurdepääsu varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läbiks Xxxx kinnistul asuva hoone õueala. Avaldajad leiavad, et tegemist on kõige optimaalsema, lühema, lihtsama ja praktiliselt ainuvõimaliku juurdepääsuga, arvestades, et avaldajate kinnistu on elumaa ning avaldajad soovivida seda kasutada koduna ning see on ka kõige lühem juurdepääsu tee. Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga. Kohus märgib, et kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16).
21.Puudutatud isik I on seisukohal, et juurdepääsu määramine üle puudutatud isikule I kuuluva Xxxx kinnistu koduhoovi ei ole põhjendatud, kuna puudutatud isiku I peres kasvab alaealine poeg, kelle elu ja tervis võib sattuda ohtu nende koduhoovist läbi sõitmisel, juurdepääsu tee poolitab puudutatud isiku maja hoovi ning möödub puudutatud isiku I akende alt. Puudutatud isik I on märkinud, et suvel läbis nende koduvhoovi pea 10 autot päevas. Lisaks ei ole puudutatud isiku koduhoovi pinnas võimeline sellises mahus sõidukeid kandma ning hoov on saanud rikutud.
22.Kohus on asjas läbi viinud vaatluse, millest nähtuvalt on puudutatud isiku I kinnistul asuv hoone avaldajate taotletud juurdepääsuteest ca 5 m kaugusel (I kd, lk 186) ning kattega tee sellel puudub, hoovis on vaid sisse sõidetud porised rööpad (I kd, lk 187). Kohus leiab, et juurdepääsu määramine läbi puudutatud isik I hoovi ei ole põhjendatud, kuna seal ei ole tee jaoks sobivat aluspinnast ega katet, määratav juurdepääsutee läbiks liiga lähedalt puudutatud isiku I hoonet ning samuti võiksid liiklevate masinate tõttu ohtu sattuda puudutatud isiku I alaealine laps või teised perekonnaliikmed. Puudutatud isikule I peab olema tagatud võimalus kasutada enda kinnisasja selliselt, et see ei valmista ohtu puudutatud isikule I ega tema perele. Samuti on kohtu hinnangul ebamõistlik eeldada, et puudutatud isik I peab taluma, et avaldajad sõidavad temale kuuluva hoone akende alt väga lähedalt läbi, häirides puudutatud isiku I ja tema perekonna igapäevaseid toiminguid, olukorras, kus eksisteerib ka reaalne variant juurdepääsutee määramiseks viisil, kus see kellegi koduhoovi ei läbi. Kohus märgib ka, et esimene juurdepääsu variant oli üksnes ajutine juurdepääs avaldajate kinnistule ning tegemist ei ole ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteega või pikaaegse tavaga. Seega, poolte huvisid kaaludes leiab kohus, et juurdepääsu määramine üle puudutatud isiku I hoovi ei ole antud tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendatud.
23.Järgmisena analüüsib kohus teist juurdepääsu varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läbiks suuremas osas Xxxx kinnistul asuvat metsateed. Avaldajad leiavad, et antud alternatiiv teeb 700 m pikkuse ringi avaldajate kinnistule pääsemiseks ning vajab uue tee rajamist ja ülepääsu rajamist kuivenduskraavile, samuti ei ole märjal aastaajal tee läbitav, tegemist on kitsa puudevahelise rajaga ning truup ei ole sõiduautoga ületatav. Puudutatud isik I on seisukohal, et alternatiivsete juurdepääsuteede pikkuste vahe on üksnes 270 m ning teine alternatiivne variant võimaldab avaldajatele juurdepääsu enda kinnistule kuni 7 tonniste sõidukitega, samas kui esimese alternatiivi puhul oleks võimalik juurdepääs üksnes kuni 3,5 tonniste sõidukitega, kuna enne Xxxx kinnistut on sild, millel on 3,5 tonnine koormuspiirang. Samuti tuleb arvesse võtta, et ajalooliselt on teist juurdepääsu varianti kasutatud Xxxx kinnistule pääsemiseks (kd I lk 82).
24.Kohus on vaatluse käigus tuvastanud, et avaldajate kinnistu juurest algab teine juurdepääsutee variant, mille alguses tuleb ületada truup (I kd, lk 189-190). Tee kulgeb läbi metsa ning on piisavalt lai, et seda autoga läbida (I kd, lk 191-192). Tee tagumine osa möödub puudutatud isikule II kuuluva kinnistuga külgnevatest hoonetest ning jõuab välja korrastatud sõiduteeni (I kd, lk 193-194). Kohus leiab, et läbi metsa kulgeva juurdepääsu näol on tegemist on teega, kuhu on võimalik maakorralduslikult juurdepääsutee määrata, kuna see on piisavalt lai sõidukitega liiklemiseks. Samuti on sellel puudutatud isiku II kinnituste ja esitatud tõendite kohaselt ajalooliselt (kd I lk 82) kulgenud juurdepääsutee avaldajate kinnistule ning nimetatud juurdepääsutee ei vajaks rajatiste eemaldamist ega häiriks kellegi igapäevaelu. Avaldajad on kohtule esitanud Verston Ehitus OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt metsa vahelt kulgeva juurdepääsutee maksumuseks kujuneks 17 309,38 eurot (I kd, lk 200). Avaldajad kohtule esimese juurdepääsu variandi võimalikku hinnamaksumust esitanud ei ole, kuigi kohus on avaldajatele selgitanud, et sellise tõendi esitamine oleks otstarbekas ning võimaldaks kohtul võrrelda erinevate juurdepääsuteede maksumust (kd II lk 17). Seega ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et juurdepääs läbi metsa on oluliselt kallim või ebaproportsionaalselt kulukam kui esimese juurdepääsutee puhul piisava kandevõimega tee rajamine. Avaldajate taotletud esimene juurdepääsutee variant vajaks täiesti uue tee loomist, samas teise juurdepääsu teed on juba varasemalt kasutatud juurdepääsuteena (I kd, lk 82), seega on teise juurdepääsuvariandi pinnas juba kohandatud vastavalt ning mõeldud teena kasutamiseks. Kohus nõustub asjaoluga, et avaldajatel tuleb teise juurdepääsutee variandi puhul teha täiendavaid kulutusi seoses truubi laiendamisega ning tõenäoliselt ka teekatte parandamisega, kuid kohtu hinnangul ei ole need kulutused ebaproportsionaalselt suured võrreldes puudutatud isiku I huvidega. Samuti võtab kohus arvesse, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-15 p-s 13 asunud seisukohale, et mõne muu juurdepääsu alternatiivi määramine võrreldes taotletavaga, ei eelda, et määratud juurdepääsu alternatiiv on juba valmis ehitatud. Kohtu hinnangul ei ole teine juurdepääsutee alternatiiv ka ebamõistlikult pikk ning võimaldab avaldajatel metsavahel kulgevat teed kasutada vastavalt oma äranägemisele, kuna sellisel viisil tee määramisega on nõustunud nii puudutatud isik I kui puudutatud isik II. Seega juurdepääsu määramine läbi metsatee ei ole puudutatud isikutele koormav ning on puudutatud isikute ja avaldajate huve kõrvutades kõige põhjendatum variant. Samuti märgib kohus, et avaldajad on kohtuistungil selgitanud, et neil on võimalik juurdepääsu tee täiendavaks väljaehitamiseks taotleda toetust (kd I lk 70 pöördel), seega eelduslikult ei pea avaldajad ise tasuma kogu tee parandamiseks kuluvat summat.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldajatele tuleb juurepääs määrata üle Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu selliselt, et juurdepääsutee läbib suuremas osas Xxxx kinnistul asuvat metsateed 3,5 meetri laiuselt (teine juurdepääsu variant). Puudutatud isik II on märkinud, et soovib Xxxx kinnistuga seonduvate töödega kooskõlastust projekteerimis- ja ehitustööde osas. Kohus selgitab avaldajatele, et avaldajatel tuleb kõik projekteerimis- ja ehitustööd kooskõlastada puudutatud isikuga II.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 42). Puudutatud isik II on kohut teavitanud, et ei soovi juurdepääsu tee määramise eest kohtulahendiga väljamõistetavat tasu (II kd, lk 71). Ka puudutatud isik I on märkinud, et loobub kulutuste hüvitamise ja muu tasu nõudest, kui kohus määrab avaldajatele juurdepääsuks teise variandi ning jätab kulutuste kandmise kohustuse avaldajate kanda (kd II lk 37). Seega, kuna kohus on määranud avaldajatele juurdepääsuks teise variandi, ei määra kohus puudutatud isikutele hüvitist juurdepääsu talumise ja korrahoiuga kaasnevate kulude eest, kuna puudutatud isikud seda ei nõua. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud jätta määratava juurdepääsuteega seotud kulutuste kandmise kohustus avaldajatele kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele, kuna sellisel juhul on avaldajatele kuuluva kinnistu omanikel võimalik ise otsustada, millises seisukorras nad soovivad metsa vahelt kulgevat teed hoida ning kui tihti nad tee hooldamist vajalikuks peavad. Kohus selgitab avaldajatele, et avaldajad kohustuvad juurdepääsu teed hooldama ja korrastama enda kulul ning lähtuma tee kasutamisel hea usu põhimõttest. Samuti on avaldajad kohustatud juurdepääsu tee kahjustamisel taastama tee enda kulul, kuna metsa vahel kulgeva tee kasutamine on üksnes avaldajatele kuuluva kinnistu omanike huvides. Samuti märgib kohus, et avaldajad peavad tee kasutamisel lähtuma hea usu põhimõttest ning järgima liiklusseadusest tulenevaid massipiiranguid.
27.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
28.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud puudutatud isikutele täiendava tasu määramine seoses tee ainukasutusõiguse kaotusega, kuna puudutatud isikud seda ei nõua, samuti ei kaota puudutatud isikud juurdepääsutee määramise tõttu kohtu hinnangul kasutuseelise hüvesid, kuna puudutatud isikud ei ole väitnud, et nad oleksid soovinud juurdepääsutee alla jäävat maad muul viisil kasutada.
29.Puudutatud isik I palub avaldajatelt välja mõista juurdepääsu tee määramise tasuna üksnes senini juurdepääsu tee korrahoidmiseks tehtud kulutused summas 703,20 eurot. Puudutatud isik I on eelnimetatud kulude tõendamiseks esitanud AbiOn OÜ arved nr 3/2016 ja 1/2016 ning Katkera OÜ arve nr 1846 (I kd, lk 95-97), millest nähtub, et puudutatud isik on juurdepääsutee korrastamiseks tellinud metsaraie ning ekskavaator-laaduri teenused.
Avaldajad ei ole vastu vaielnud puudutatud isiku I nõude suurusele. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus AÕS § 156 lg 1 võimaldab juurdepääsutasu mõista ka ühekordse hüvitisena, tuleb avaldajatel puudutatud isikule I tasuda seoses juurdepääsu määramisega 703,20 eurot.
30.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Kohus on seisukohal, et avaldajatele tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui autoga, kuna avaldajad kasutavad enda kinnistut elamiseks. Puudutatud isik I on esitanud taotluse, et kohus määraks juurdepääsu igal ajal kuni 3,5 tonnistele sõidukitele ning kuni 7-tonnistele sõidukitele 9:00 kuni 18:00. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida, millise massiga sõidukeid avaldajad juurdepääsuteel kasutada tohivad, kuna kohus on avaldajate tähelepanu juba juhtinud asjaolule, et avaldajad peavad arvestama seadusest tulenevaid massipiiranguid. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks panna määrussesse kirja muid piiranguid, mis tulenevad avaldajatele igal juhul juba seadusest. Samuti on kohus seisukohal, et puudub mõjuv põhjus avaldajatele juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, mistõttu leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajatele tagatud igal ajal. Kohus võtab arvesse asjaolu, et avaldajate kinnistul asub nende elukoht, kuhu isikule peab juurdepääs olema tagatud ööpäevaringselt.
31.Puudutatud isik I on täiendavalt esitanud taotluse, et juurdepääsutee määramisel tuleb avaldajatel keelata juurdepääsuteel parkimine ning liiklemist takistavate esemete ladustamine, samuti on puudutatud isik I soovinud, et kohus paneks avaldajatele piirete avamise ja sulgemise kohustuse. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud kohustuste eraldi välja toomine ei ole põhjendatud, kuna avaldajaid on kohustatud juurdepääsu tee kasutamisel järgmine hea usu põhimõtet, mis tähendab, et avaldajatel ei ole õigust juurdepääsuteed kasutada viisil, mis kahjustaks ühelgi moel puudutatud isikuid.
32.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 32-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajatele ja nende kinnistute igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
33.Eeltooduga määrab kohus, et Xxxx kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II kinnisasjadel olevat juurdepääsuteed, mis on otsuse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldajate kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma elukohale juurdepääsuks.
14.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
15.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tuleb puudutatud isikute nõusoleku kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva otsusega. Xxxxl on kohustus anda tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada
igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, ja registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, laiusega 3,5 meetrit. Xxxxl on kohustus anda tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu, asukohaga Xxxx, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, ja registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul, asukohaga Xxxx, asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, laiusega 3,5 meetrit. Asendada puudutatud isikute tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 3 500 eurot. Menetluskulud
35.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
36.Kohus on 18.01.2017 e-kirjas (II kd, lk 17) ja 01.06.2017 kohtuistungil avaldajatele selgitanud, et kohus määrab eelduslikult juurdepääsu pikemat teed mööda (teine alternatiiv) ning avaldajatel on võimalik saavutada selleks puudutatud isikutega kompromiss, kuid kompromissi avaldajad sõlminud ei ole. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus on seisukohal, et arvestades eeltoodut ning lähtudes TsMS § 172 lg-st ja TsMS § 163 lg-st 2, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda, kuna käesolev menetlus on toiminud avaldajate huvides ning samuti on avaldajad keeldunud kompromissi sõlmimast sarnastel tingimustel, nagu kohus on käesolevas lõpplahendis määranud.
37.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
39.Puudutatud isik II menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole. Puudutatud isik I palub avaldajatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 4 394,36 eurot ja ekspertiisi kulu 600 eurot.
40.Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku I esindajatel 27.05.2016 seisukoha koostamiseks EÕK-le ja kliendiga suhtlemiseks 3 tundi ja 45 minutit (I kd, lk 29-33), 30.05.2016 seisukoha koostamiseks EÕK-le ja kliendiga suhtlemiseks 2 tundi ja
30 minutit, 14.06.2016 asjaolude selgitamiseks 1 tund ja 20 minutit, 15.06.2016 asjaolude selgitamiseks 15 minutit, 27.06.2016 menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks 2 tundi ja 15 minutit, 05.08.2016 vastuse koostamiseks 1 tund, 08.08.2016 vastuse täiendamiseks 2 tundi (I kd, lk 99-103), 30.08.2016 avaldaja seisukohaga tutvumiseks ja taotlusele seisukoha kujundamiseks 20 minutit (I kd, lk 136-139), 07.09.2016 taotlusele seisukoha koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit (I kd, lk 153-155), 31.10.2016 paikvaatluseks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 3 tundi (I kd, lk 182-184), 13.12.2016 menetlusdokumendi üle vaatamiseks ja selgituseks kliendile 30 minutit, 14.12.2016 kompromissi esitamiseks 45 minutit, 29.12.2016 kompromissläbirääkimiste pidamiseks 30 minutit, 06.01.2016 teavituse ja taotluse koostamiseks 1 tund (II kd, lk 5), 13.03.2017 seisukoha koostamiseks 2 tundi ja 45 minutit (II kd, lk 36-37), 31.03.2017 kompromissettepaneku koostamiseks 30 minutit, 03.04.2017 nõupidamiseks 30 minutit, 13.04.2014 kohtule taotluse koostamiseks 50 minutit (II kd, lk 60-61), 30.05.2017 toimikuga tutvumiseks 2 tundi ja 01.06.2017 istungil osalemiseks 59 minutit (II kd, lk 70-71).
41.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 32-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindatavaga suhtlemine, kuna esindajal tuleb menetluse järgida esindatava huve. Kohus leiab, et puudutatud isiku I esindaja toimingud seoses esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisega on puudutatud isiku I esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatud arvestades asjaolude väljaselgitamiseks kuluvat aega, vastuse sisukust ning vastusele lisatud lisade arvu. Seoses 14.06.2016 – 27.06.2016 toimingutega märgib kohus, et peab neid samuti põhjendatuks, kuna asjaolude selgitamine ja nõupidamine on antud vaidluse iseloomu arvestades olnud vajalik toiming. Kohus märgib ka, et 27.06.2016 dokumendi koostamiseks on puudutatud isiku I esindajal kulunud 2 tundi ja 15 minutit ning see sisaldab lisaks menetlustähtaja pikendamise taotlusele ka kolme lisa, mis puudutatud isiku I esindajal tuli läbi töötada koos taotlusele seisukoha esitamisega, seega on ka nimetatud ajaline kulu kohtu hinnangul põhjendatud. Avaldajate hinnangul ei saanud puudutatud isiku I esindajal 07.09.2016 kuluda paikvaatluse läbiviimise taotlusele seisukoha esitamiseks 3,5 tundi. Kohus leiab, et 07.09.2016 nimetatud toiming on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, kuna seisukoht on sisukas ning sisaldab endas kuut lisa, mis tuli samuti puudutatud isiku I esindajal seisukoha koostamiseks läbi töötada, sh teha fotod. Seoses paikvaatlusel osalemisega ja selleks ettevalmistamisega märgib kohus, et vaatlus kestis 28 minutit ning ülejäänud 2 tundi ja 32 minutit kulus puudutatud isiku I esindajal selleks ettevalmistamiseks. Kohus leiab, et paikvaatluse ettevalmistamiseks kulunud aeg ei ole põhjendamatult suur, kuna see võib hõlmata endas kohapealsete asjaolud uurimist vaatluse eelselt ning põhjalikku ettevalmistamist seoses kõigi juurdepääsu alternatiividega selliselt, et puudutatud isiku I esindaja suudab esindada vaatlusel enda esindatava huve igas küsimuses. Avaldajad leiavad ka, et 13.03.2017 toimingu ajaline kulu on ülepaisutatud. Kohus märgib, et peab eelnimetatud seisukoha koostamiseks kulunud ajalist kulu põhjendatuks, kuna puudutatud isikul I esindajal tuli seisukoha koostamiseks tutvuda kohtu seisukohaga ning suhelda enda esindatavaga seoses juurdepääsu tasust võimaliku loobumisega. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks puudutatud isiku I esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 30 tunni ja 14 minuti ulatuses.
42.Puudutatud isiku I esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isiku I esindaja on kinnitanud, et puudutatud isik I ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
43.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isiku I esindajate keskmine tunnitasu 121 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isiku I esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et puudutatud isiku I esindajate töötundide põhjendatud maht on 30 tundi ja 14 minutit ning keskmine tunnihind 121 eurot (27.05.2016 toimingute maksumus 526,50 eurot, 30.05.2016 toimingud 367,50 eurot, 14.06.2016 toimingud 230,40 eurot, 15.06.2016 toimingud 43,20 eurot, 27.06.2016 toimingud 388,80 eurot, 05.08.2016 toimingud 140,40 eurot, 08.08.2016 toimingud 280,80 eurot, 30.08.2016 toimingud 56,004 eurot, 07.09.2016 toimingud 491,40 eurot, 31.10.2016 toimingud 421,20 eurot, 13.12.2016 toimingud 70,20 eurot, 14.12.2016 toimingud 105,30 eurot, 29.12.2016 toimingud 70,20 eurot, 06.01.2017 toimingud 140,40 eurot, 13.03.2017 toimingud 386,10 eurot, 21.03.2017 toimingud 70,20 eurot, 03.04.2017 toimingud 70,20 eurot, 13.04.2017 toimingud 117 eurot, 30.05.2017 toimingud 280,80 eurot ja 01.06.2017 toimingud 138,06 eurot), on puudutatud isikute I esindajate õigusabiteenuse kulud 4 394,36 eurot (koos käibemaksuga).
44.Puudutatud isik I palub avaldajatelt välja mõista ka ekspertiisikulud 600 eurot. Puudutatud isik I on 08.08.2016 menetlusdokumendiga esitanud eksperthinnangu nr 449671 (I kd, lk 105-125). TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka tõendi saamise kulud. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik I on tõendanud ekspertiisikulude kandmist 600 eurot ulatuses ning see kuulub avaldajatelt solidaarselt väljamõistmisele.
45.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul puudutatud isik I taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb avaldajatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
46.Tulenevalt eeltoodust tuleb avaldajatel solidaarselt hüvitada puudutatud isiku I menetluskulusid 4 994,36 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 4 394,36 eurot ja ekspertiisikuludest 600 eurot. Kohus arvestas puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajatelt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud kohtuistungit, vaatlust ning menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).