Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
11.01.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-6122
Kohtuasi
VG (G) hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 479 eurot 67 senti
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VG (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Julia Gramma
A
AS-i
vastu
hüvitise
Kostja A AS (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni Menetluse liik
Kirjalik menetlus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eelnevat kinnitas ka Riigikohus 25.02.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-172-14. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 21.07.2015 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“, ei saanud keskmise töötasu arvutamisel arvesse võtta puhkusetasu. Kuivõrd kostja maksis hagejale 2016. a juunis töötasu 3 454 eurot, juulis 3 696 eurot, augustis 4 048 eurot, septembris 3 872 eurot, oktoobris 1 936 eurot ja novembris 3 872 eurot, tuli kostjal hagejale täiendavalt hüvitada 3 479 eurot 67 senti. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda ning määras need kindlaks ja tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude hüvitise nõuded. Apellatsioonkaebus
võimalus on TLS-is ette nähtud. Vaidlusalune tingimus (lepingu p 8.3) erineb seaduses sätestatust, kuid viidatud erisus, mille järgi tuleb tööandjal töötajat töösuhte lõppemisest teavitada ühe kuu asemel kaks kuud ette, ei kahjusta töötajat. Seega on viidatud kokkulepe lubatav. Kuivõrd TLS § 100 lg 5 sisuks on, et etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, pooled leppisid kokku etteteatamistähtajas kaks kuud ning kostja maksis koos lõpparvega hagejale hüvitise vaid 30 kalendripäeva ulatuses, oli hagi põhjendatud ja kuulus õigesti rahuldamisele. Vastuseks kostja väitele, et lepingu p-i 8.3 tuli tõlgendada selliselt, et see kehtib üksnes töösuhte lõpetamisel poolte kokkuleppel, märgib ringkonnakohus, et sellist tõlgendust ei toetanud sätte sõnastus ja asukoht töölepingus. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.