Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (kohtuotsuse p. 4 ja 5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XxxxAS-ilt Xxxxkasuks välja menetluskulu summas 584 eurot.
7.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tagastada Harju Maakohtu tsiviilkantseleil Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasja nr. 4-1/474/17 toimik.
8.Kostjal XxxxAS-il on õigus esitada kohtule taotlus tasutud riigilõivu summas 325 eurot tagastamiseks kooskõlas TsMS § 150 lg 6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Xxxxesitas 01.03.2017.a töövaidluskomisjonile avalduse XxxxAS vastu hüvitise summas 3 773,10 euro nõudes (TVK t/l 10-11). 04.04.2017.a töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr. 4-1/474/17 rahuldati esitatud avaldus ning mõisteti XxxxAS-ilt Xxxxu kasuks hüvitis summas 3 773,10 eurot (t/l 3-5). XxxxAS esitas 18.04.2017.a Harju Maakohtule hagiavalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (t/l 1-2). Hageja nõue ja põhjendused
2.Xxxxesitas 11.05.2017.a hagi XxxxAS vastu hüvitise summas 3 773,10 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja ajavahemikus 01.03.2015.a kuni 07.12.2016.a kostja juures direktorina. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles 07.12.2016.a TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) alates 07.12.2016.a. Töölepingu punktis 8.3 on pooled kokku leppinud, et kumbki pool on kohustatud teatama lepingu ülesütlemisest vähemalt kaks kuud ette, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostjal jäi hagejale tasumata hüvitis ühe kuu eest summas 3 773,10 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt õigusabikulu summas 720 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kuna kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 07.12.2016.a TLS § 97 lg 2 p 2 tulenevat etteteatamistähtaega järgimata tasus ta hagejale lisaks TLS § 100 lg 1 ettenähtud koondamise hüvitisele ka TLS § 100 lg 5 etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitise. Hagejale tehti lõpparve väljamakse netosummas 12 542,58 eurot. Lõpparve väljamakse sisaldas: hüvitis vähem etteteatatud aja eest 30 kuupäeva (125,77 eurot päevas) kokku summa 3 773,10 eurot (brutosumma); koondamishüvitis 1 kuu keskmine palk 3 479,67 eurot (brutosumma); puhkusekompensatsioon 4 482,44 eurot (brutosumma); november 2016 kuu palk 3 872 eurot (brutosumma); detsember 2016 kuu palk 880 eurot (brutosumma). Juhatuse liikme lepingu tasud: november 2016 lepingutasu 500 eurot (brutotasu); detsember 2016 lepingutasu 119,05 eurot (brutotasu). Väljamaksega on kostja täitnud oma kohustused täielikult. Isegi kui hagejal olekski õigus nõuda kostjalt ühe kuu hüvitist (millega kostja ei nõustu) siis oleks see keskmise palga alusel 3 479,67 (bruto) eurot. Käesoleval juhul ei lõppenud töösuhe mitte kokkuleppel vaid erakorralise ülesütlemisega, mistõttu ei ole töölepingu p 8.3 kohaldatav. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt tasutud riigilõiv summas 325 eurot js õigusabikulu summas 980 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.08.2017.a kohtumääruses (t/l 51).
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 01.03.2015.a tööleping ning hageja on asunud kostja juurde tööle direktorina. Töölepingu punkt 5.1 kohaselt on direktori ametitasu 22 eurot tunnis, millest peetakse kinni seaduses ettenähtud korras maksud (t/l 17-19). Lisaks on hageja ja kostja vahel sõlmitud 06.10.2014.a juhatuse liikme ametileping mida on muudetud 01.03.2015.a. Poolte vahel 06.10.2014.a sõlmitud juhatuse liikme ametilepingu punkt 6.1 kohaselt tasub aktsiaselts juhatuse liikmele igakuiselt ametitasu 15,46 eurot tunnis, millest peetakse kinni seaduses ettenähtud korras maksud (t/l 19 pöördel – 25). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et pooltevaheline tööleping on lõppenud 07.12.2016.a koondamise tõttu (TVK t/l 30) ning kostja on hagejale lõpparvena tasunud kokku 12 542,58 eurot (t/l 38).
7.Hageja ja kostja vahel 01.03.2015.a sõlmitud töölepingu punkt 8.3 kohaselt on kumbki pool kohustatud teatama lepingu ülesütlemisest vähemalt 2 kuud ette kui pooled ei lepi kokku teisiti (t/l 19). Käesoleval juhul on tööleping lõpetatud 07.12.2016.a ning vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejale koondamisteate andnud kätte samal kuupäeval (TVK t/l 30).
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda töölepingu punkt 8.3 järgi täiendavalt hüvitis summas 3 773,10 eurot.
9.Hageja ja kostja vahel 01.03.2015.a sõlmitud töölepingu 8.3 kohaselt on kumbki pool kohustatud teatama lepingu ülesütlemisest vähemalt kaks kuud ette, kui pooled ei lepi kokku teisiti (t/l 19).
10.Töölepingu seaduse (TLS) § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. TLS § 2 kohaselt on käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
11.Pooled on kohtule esitatud 01.03.2015.a sõlmitud töölepingu punktis 8.3 leppinud kokku, et kumbki pool on kohustatud teatama lepingu ülesütlemisest vähemalt kaks kuud ette. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, et asjaolu, et pooled leppisid töölepingus kokku suuremas lepingu lõpetamise etteteatamise tähtajas kui see on ettenähtud TLS § 97 ei muuda see töölepingu p. 8.3 kehtetuks ega töölepingu seaduses sätestatuga vastuolus olevaks (t/l 45 pöördel p. 1.9).
12.TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
13.Riigikohus on oma 25.02.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-172-14 punktis 12 leidnud, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 järgi õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejaga on töösuhe lõpetatud koondamise tõttu ning kostja on hagejale tasunud vähem etteteatatud aja eest hüvitist 30 kalendripäeva
ulatuses. Samuti on kostja hagejale tasunud lõppearve, mh hüvitise vähem ette teatatud aja eest summas 3 773,10 eurot (t/l 34 pöördel, 45). Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista töölepingu p. 8.3 järgi hüvitise summas 3 773,10 eurot.
15.Kostja leiab, et töölepingu p. 8.3 eesmärgiks oli reguleerida poolte vahelist lepingu lõpetamist TLS § 79 alusel ning kuivõrd käesoleval juhul ei lõppenud töösuhe mitte kokkuleppel vaid erakorralise ütlesütlemisega, siis ei ole p. 8.3 kohaldatav (t/l 34 pöördel, p. 2.2).
16.Kohus vastava kostja käsitlusega ei nõustu, kuivõrd poolte vahel sõlmitud töölepingu p. 8.3 tuleb kohaldada mistahes ülesütlemise korral, kuivõrd vastupidine ei nähtu nimetatud punkti sõnastusest ja samuti ei ole pooled leppinud kokku teisiti. Seega leiab kohus, et hageja nõue hüvitise saamiseks töölepingu p. 8.3 alusel on põhjendatud.
17.Kostja on asunud seisukohale, et hageja poolt nõutava hüvitise suurus peaks olema 3 479,67 eurot, kuivõrd kostja raamatupidaja on arvestanud ekslikult tasutud hüvitise sisse ka puhkusetasu (t/l 34 pöördel p. 2.1, 58).
18.Vabariigi Valitsuse 21.07.2015.a määruse nr. 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1 kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Seega nõustub kohus antud juhul kostjaga, et oktoobris 2016.a hagejale makstud puhkusetasu summas 1 770,58 eurot ei tule arvestada hüvitise arvutamisel.
19.Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale maksnud juunis 2016 töötasu summas 3 454 eurot, juulis 2016 3 696 eurot, augustis 2016 4 048 eurot, septembris 2016 3 872 eurot, oktoobris 2016 1 936 eurot ja novembris 2016 3 872 eurot (t/l 37). Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele vähem ettetatud aja eest hüvitis summas 3 479,67 eurot ((3 454 + 3 696 + 4 048 + 3 872 + 1 936 + 3 872) : 6).
20.TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 3 479,67 eurot.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 773,10 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad kostja menetluskulud 8 % ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 92 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 720 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 46, 59). Kostja hageja õigusabikuludele vastu ei ole vaielnud.
26.Hageja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
27.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on
tutvunud töövaidluskomisjoni, töölepingu, kostja vastuse ja teiste asjas olevate materjalidega ja saanud kliendilt selgitusi ja informatsiooni 1 tund, koostanud vastuse kostja 18.05.2017.a vastusele 3 tundi, osalenud 02.11.2017.a istungil 1 tund. Kokku on esindaja ajakulu 5 tundi.
28.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ning kuulub kostja poolt hüvitamisele summas 662,40 eurot (120 eurot x 5 = 600 + 20 % = 720 - 8 %).
29.Kostja palub hagejalt välja mõista riigilõivu summas 325 eurot ja õigusabikulu summas 980 eurot (käibemaksuta) (t/l 39-42, 60-62). Hageja vaidleb vastu üksnes kostja esindaja ajakulule, mis puudutab kohtuistungiks ettevalmistamist (t/l 59).
30.Kostja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on olnud 120 eurot (käibemaksuta). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
31.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on analüüsinud töövaidluskomisjoni otsust, konsulteerinud kliendiga 40 minutit, esitanud taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses 40 minutit, tutvunud hagiavalduse ja kohtumäärusega 20 minutit, koostanud vastuse hagiavaldusele 2 tundi 40 minutit, tutvunud hageja vastusega 1 tund 20 minutit, ettevalmistanud kohtuistungiks 1 tund 30 minutit, osalenud 02.11.2017.a kohtuistungil 1 tund. Kokku on esindaja ajakulu 8 tundi 10 minutit.
32.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud täies ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure ajakuluga ning kostja esindaja poolt märgitud ajakulu, s.o 8 tundi 10 minutit vastab tsiviilasja toimiku materjalidele. Samuti on põhjendatud kostja esindaja ajakulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 78,40 eurot (980 – 92 %).
34.Riigikohus on 11.05.2011.a kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-27-11 punktis 11 selgitanud, et kuigi RLS § 22 lg 1 p-s 1 ei ole hüvitisi otsesõnu loetletud, on sellised nõuded riigilõivuvabad, kuna need on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega. Põhjendatud ei ole tõlgendada RLS § 22 lg 2 p 1 selliselt, et lisaks töötasuvõi palganõudele ning ennistamise ja formuleeringu muutmise nõudele on riigilõivu tasumisest vabastatud üksnes nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
35.Seega leiab kohus, et kostja on avalduse esitamisel tasunud põhjendamatult riigilõivu summas 325 eurot. Kohus selgitab, et kostjal on õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks, arvestades TsMS § 150 lg 6 sätetatud.
36.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskuluna õigusabikulu summas 78,40 eurot.
37.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 584 eurot (662,40 – 78,40).
38.Käesoleva tsiviilasja juurde on võetud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr. 4-1/474/17 toimik, milline tuleb Harju Maakohtu tsiviilkantseleil
kohtuotsuse jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.