Xxxx, Xxxxja Xxxxhagi Xxxxja Xxxx vastu tagasivõitmise korras kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kande muutmiseks nõusolekute andmiseks kohustamiseks
Hagihind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Xxxx(isikukood xxxx) Hageja II: xxxx (isikukood xxxx) Hageja III: Xxxx(isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja Xxxx, lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx) Kostja II: Xxxx (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Indrek Nuut
Viimase kohtuistungi aeg
19.12.2017
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Xxxx ja Xxxx vahel 08.02.2017 sõlmitud kinnisasja kinkeleping ja asjaõigusleping kinnisasja omandi ülemineku kohta.
1(5)
3.Kohustada Xxxxja Xxxxt andma nõusolek registriosas nr xxxx II jaos kolmanda kande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt kinnisasja omanik on Xxxx.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Hagejate menetluskulud jätta 1⁄2 osas kostja I kanda ja 1⁄2 osas kostja II kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD
1.xxxx, Xxxxja Xxxxesitasid 25.08.2017 kohtule hagi Xxxxja Xxxx vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tahteavalduste tegemiseks kohustamiseks. Hagejad palusid tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx vahel 08.02.2017 sõlmitud kinnisasja kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja omandi ülemineku kohta ning kohustada Xxxxja Xxxx andma nõusoleku registriosas nr xxxx II jaos kolmanda kande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt kinnisasja omanik on Xxxx.
2.Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-12613 24.11.2016 määrusega mõistis hagejate kasuks kostjalt I välja elatise. Hagejad esitasid täitmisavalduse. Hagejatel ei ole õnnestunud nõuet rahuldada. Võlgnevuse summa koos täitekuludega on 14 316,47 eurot.
3.Kuni 08.02.2017 oli kostja I omandis korter aadressil Xxxx. Kostja I on võõrandanud korteri kostjale II, vältimaks korteri enampakkumist ja võlgnevuse tasumist. Kostja I ei oma vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kostja II on kostja I vanaema. Kostja I oli sissenõudjate huvide kahjustamisest teadlik.
VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
5.Korteri väärtus on 25 000 eurot, s.t kostjal I ei oleks järele jääva 10 000 euro eest võimalik soetada uut elamispinda. Üürimise korral kostja I maksevõime väheneks veelgi. Kostja netosissetulek on 590 eurot kuus. Hagejad teostavad oma õigusi pahauskselt ja pikemas perspektiivis hagejate huvide vastaselt. Tagasivõitmine ei ole proportsionaalne õiguskaitsevahend. Asjaolu, et võlausaldajate huve on kahjustatud,
2(5)
tõendamise koormis lasub hagejatel. Kinketehinguga ei ole kostja I kahjustanud võlausaldajate huve, kuna kinkis korteri vanaemale ja elab seal endiselt. Kostjalt I välja mõistetud elatis on üle kostja I võimete.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, § 189 lg 1, § 188, § 195 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tuleb hagi rahuldada, tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx vahel 08.02.2017 sõlmitud kinnisasja kinkeleping ja asjaõigusleping kinnisasja omandi ülemineku kohta ning kohustada Xxxxja Xxxxt andma nõusolek registriosas nr xxxx II jaos kolmanda kande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt kinnisasja omanik on Xxxx.
7.TMS § 187 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine); sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
8.TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
9.TMS § 188 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal; eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist; võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.
10.TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Puudub vaidlus järgmistes asjaoludes (tl 94):
3(5)
-
-
kostja I ja II sõlmisid 08.02.2017 lepingu, mille kohaselt kostja I kohustus tasuta kostjale II üle andma Xxxxlinnas asuva kinnisasja ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kostjale II, ning pooled leppisid kokku omandiõiguse üleminekus, kostja II on kostja I üleneja sugulane, hagejatel on täitedokument ja hagejate nõuded on sissenõutavad, sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hagejate nõuete täielikku rahuldamist.
13.Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et Xxxxlinnas asuva kinnisasja nr xxxx omanik oli kostja I ning 08.02.2017 kinnistamisavalduse alusel on 10.02.2017 omanikuna sisse kantud kostja II. Kinkeleping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kinkeleping oma õigusliku iseloomu tõttu kahjustab hagejate kui sissenõudjate huve, sest kinkelepinguga kostja I rahaliselt hinnatavad õigused ei suurenenud vastavalt kinkelepinguga võetud kohustusele ja kostja I pidi kinkelepingu täitma varaga, mille arvel oleks olnud võimalik täita kohustusi hagejate ees. Eeltoodud asjaoludel tuleb kinkeleping TMS § 187 ja § 189 lg 1 järgi tunnistada kehtetuks.
14.Asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmiseks kahjustab hagejate huve kinkelepingu sõlmimisega võrreldes täiendavalt, sest omandi üleandmise tehingu alusel lõppes kostja I omandiõigus kinnisasjale, mille arvel oleks täitemenetluses võimalik nõuet rahuldada. Asjaõigusleping on sõlmitud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Kostja I sõlmis asjaõiguslepingu teadlikult hagejate huvide kahjustamiseks, lähtudes sellest, et kostja I oli teadlik hagejate huvide kahjustamise aluseks olevatest asjaoludest: kostja I teadis elatise maksmise kohusest, mida tõendab Harju Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-12613, ja asjaõiguslepingu sõlmimise majanduslikest tagajärgedest, mis andsid alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Asjaõiguslepingu teine pool kostja II pidi eeldatavalt teadma asjaõiguslepingu sõlmimise ajal, et tehinguga kahjustatakse hagejate huve, lähtudes asjaolust, et kostja II on kostja I üleneja sugulane ja pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 järgi kostja I lähikondne. Vaatamata kohtu ettepanekule kostjad ei esitanud tõendeid tõendamaks, et kostjad ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehinguga kahjustatakse hagejate huve. Ülal toodud asjaoludel tuleb asjaõigusleping TMS § 187 ja § 188 lg 1 järgi tunnistada kehtetuks.
15.Eeltoodust tulenevalt on kostjad TMS § 195 lg 1 järgi kohustatud andma tehingute alusel saadud omandiõiguse hagejate kasuks kohtutäituri käsutusse, s.t andma nõusolekud kinnistusraamatusse vajalike omanikukannete tegemiseks, mis võimaldavad kohtutäituril kinnisasja arestida.
16.Hageja esitas taotluse tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja vaidles taotlusele vastu. TsMS § 445 lg 1 ja § 469 alusel tuleb hageja taotlus rahuldada ja tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata. TsMS § 469 lg 3 kohaselt, kui pool ei suuda tagatist anda, võib kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata selle tasumise osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, asjaolu, et
4(5)
hagejatel on täitedokumendi kohaselt õigus ja vajadus saada elatist, kostja I täitedokumenti ei täida ja hagejad ei suuda tagatist anda, on põhjendatud määrata otsuse täitmine viivitamata ja vabastada hagejad seejuures tagatise andmise kohustusest.
17.Vastuseks kostjate muudele väidetele märgib kohus järgmist. Hagejate käitumine tagasivõitmise hagi esitamisel ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate eesmärgiks ei ole kahju tekitamine kostjatele, vaid täitedokumendi täitmine. Hagejatel on märkimisväärne õigustatud huvi võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kostjate väited, mille kohaselt elatis on liiga suur ja kostja I majanduslikku seisundit arvestades võib kinnisasja müük täitemenetluses tulevikus kahjustada hagejate huve, ei oma asjas tähtsust. Nimetatud asjaolud ei saa olla seaduse kohaselt alus tagasivõitmise hagi rahuldamata jätmiseks.
18.TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel tuleb hagejate menetluskulud jätta 1⁄2 osas kostja I kanda ja 1⁄2 osas kostja II kanda ning kostjate menetluskulude nende endi kanda.
19.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.