KK, DK ja AK hagi AK ja VK vastu kinkelepingu tagasivõitmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hagejad KK (isikukood XXXXXXXXXXX), DK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate seaduslik esindaja AK, lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostjad AK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja VK (isikukood XXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja Indrek Nuut
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta AK menetlusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta AK 7. veebruari 2018. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-12713 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AK kanda. KK-l, DK-l ja AK-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
4.Jätta AK taotlus maakohtu otsuse viivitamata täitmise peatamiseks rahuldamata. Kohtu selgitused: Määruse (resolutsiooni p-de 1–3) peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud viivitamatu täitmise
2-17-12713 kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale (resolutsiooni p 4) ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 470 lg 4). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KK (hageja I), DK (hageja II) ja AK (hageja III) esitasid 25. augustil 2017 Harju Maakohtule AK (kostja I) ja VK (kostja II) vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks kostjate vahel 8. veebruaril 2017 sõlmitud kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja omandi ülemineku kohta ning kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatust kostja II omanikukande kustutamiseks ja kostja I omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 24. novembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12613 kostjalt I hagejate kasuks välja elatise. Hagejatel ei ole õnnestunud nõuet täita. Kostja I võlg koos on täitekuludega 14 316 eurot 47 senti. Kostja I omandis oli kuni 8. veebruarini 2017 Paldiski linnas XXX asuv kinnisasi (korteriomand). Kostja I võõrandas korteriomandi kostjale II, vältimaks korteri enampakkumist ja tekkinud elatise võlga tasumist täitemenetluses. Kostjal I ei ole muud vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kostja II on kostja I vanaema. Kostja I oli sissenõudjate huvide kahjustamisest teadlik. Hagejad esitasid taotluse tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks, et tagada ülalpidamiseks vajalike vahendite saamine.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt on vaidlusaluse korteri väärtus 25 000 eurot, s.t kostjal I ei oleks pärast võla kustutamist järele jääva 10 000 euro eest võimalik soetada uut elamispinda. Kostja I ei ole võimeline tasuma temalt väljamõistetud elatist. Kostja sissetulek on 590 eurot kuus (neto). Eluruumi üürimise korral väheneks kostja I maksevõime veelgi. Kinkelepingu tagasivõitmine ei ole proportsionaalne õiguskaitsevahend. Kinketehinguga ei ole kostja I kahjustanud võlausaldajate huve, kuna kinkis korteri vanaemale ja elab seal edasi. Hagejad teostavad oma õigusi pahauskselt ja pikemas perspektiivis kahjustaks hagi rahuldamine ka hagejate huve.
3.Harju Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2018. a otsusega hagi, tunnistas kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja omandi ülemineku kohta kehtetuks ning kohustas kostjaid andma
2-17-12713 nõusoleku omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja omanikuks kostja I. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja I oli korteriomandi omanik; - kostja I ja kostja II sõlmisid 8. veebruaril 2017 lepingu, mille kohaselt kohustus kostja I anda korteriomandi tasuta üle kostjale II ning lepingupooled leppisid kokku omandi üleminekus; - kostja II kanti 10. veebruaril 2017 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse; - kostja II on kostja I üleneja sugulane; - hagejatel on kostja I vastu täitedokument, mille aluse on hagejatel kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõuded; - sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hagejate nõuete täielikku rahuldamist. Kinkeleping tuleb tunnistada TMS § 187 ja § 189 lg 1 alusel kehtetuks. Kinkelepingut ei sõlmitud rohkem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist ning oma õigusliku iseloomu tõttu kahjustab kinkeleping hagejate kui sissenõudjate huve, sest kinkelepinguga ei suurenenud kostja I rahaliselt hinnatavad õigused vastavalt kinkelepinguga võetud kohustusele ning kostja I täitis kinkelepingu varaga, mille arvel oleks ta saanud täita oma kohustusi hagejate ees. Asjaõigusleping tuleb tunnistada TMS § 187 ja § 188 lg 1 alusel kehtetuks, sest korteriomandi üleandmine kahjustab hagejate huve. Omandi üleandmise tehingu alusel lõppes kostja I omandiõigus kinnisasjale, mille arvel oleks täitemenetluses võimalik nõuet rahuldada. Asjaõigusleping on sõlmitud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Kostja I sõlmis asjaõiguslepingu teadlikult hagejate huvide kahjustamiseks, kuna kostja I teadis elatise maksmise kohusest ja asjaõiguslepingu sõlmimise majanduslikest tagajärgedest, mis andsid aluse eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja II pidi teadma asjaõiguslepingu sõlmimise ajal, et tehinguga kahjustatakse hagejate huve, sest kostja II on kostja I üleneja sugulane, s.o pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 järgi kostja I lähikondne. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostjad ei teadnud ega pidanud teadma, et tehinguga kahjustatakse hagejate huve. Eeltoodust tulenevalt on kostjad kohustatud TMS § 195 lg 1 järgi andma tehingute alusel saadud omandiõiguse hagejate kasuks kohtutäituri käsutusse, s.t andma nõusolekud kinnistusraamatusse vajalike omanikukannete tegemiseks, mis võimaldavad kohtutäituril kinnisasja arestida. Hagejate taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb TsMS § 445 lg 1 ja § 469 alusel rahuldada ja hagejad tagatise andmisest vabastada, sest hagejatel on täitedokumendi kohaselt õigus ja vajadus saada elatist, kostja ei täida täitedokumenti ja hagejad ei suuda anda tagatist. Põhjendatud ei ole kostjate väited selle kohta, et hagejad käituvad vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate eesmärgiks on täitedokumendi täitmine, mitte kostjale kahju tekitamine. Hagejatel on õigustatud huvi võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kostjate väited, mille kohaselt elatis on liiga suur ja kostja I majanduslikku seisundit arvestades võib kinnisasja müük täitemenetluses tulevikus
2-17-12713 kahjustada hagejate huve, ei ole seaduse kohaselt tagasivõitmise hagi rahuldamata jätmise aluseks.
4.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Riigilõivu tasumisest palus kostja I end vabastada. Kostja I palus peatada maakohtu otsuse viivitamatu täitmise. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TMS § 189 lg-t 1 ja jättis põhjendamatult arvestamata, et kinkelepingu kehtetuse eeldus kehtib üksnes siis, kui hageja on tõendanud võlausaldaja huvide kahjustamise. TMS § 188 lg 2 järgi ei eeldata, et võlgniku lähikondsega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve. Arvestades korteriomandi väärtust (25 000 eurot) ja hagejate sissenõutavaks muutunud nõuet kostja I vastu (17 509 eurot 33 senti), jääb kostjale I korteriomandi võõrandamise korral 7000 eurot, mille eest ei ole võimalik uut eluruumi soetada. Kostja sissetulek on 650 eurot kuus (neto), mistõttu ei suuda ta maksta kohtulahendiga hagejate kasuks väljamõistetud miinimumelatist. Hagi on esitatud pahauskselt ja hagejate tehingu tagasivõitmise nõue kui õiguskaitsevahend ei ole proportsionaalne ega sobiv. Kostja I eluruumi enampakkumisel võõrandamine suurendab kostja I kulusid ja viib kostja I pankrotini. Maakohus määras vääralt lahendi viivitamata täidetavaks. Tegemist on omandivaidlusega ning kui kostja I kantakse omanikuna kinnistusraamatusse ja kinnisasi müüakse täitemenetluses, ei oleks kostja I kasuks tehtavat lahendit enam võimalik täita.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Seda tehes lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalisel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisega ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda asjas esitatud tõendeid.
7.Praeguses asjas esitasid hagejad 25. augustil 2017 kostjate vastu kostja I vara täitemenetluses tagasivõitmiseks hagi, milles palusid tunnistada kostjate 8. veebruaril 2017
2-17-12713 sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu kehtetuks ning tagastada kostjale I tema omandis olnud korteriomand.
8.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TMS § 187 ja § 189 lg 1 tõlgendamisel ning kostja I apellatsioonkaebuses esiletoodud õiguslikud väited ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada. Kostja I viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12). Seega peab kinkelepingu tagasivõitmise korral tõendama kostja, et kinkeleping ei kahjustanud võlausaldajate huve ning kostja I vastupidine arusaam on ekslik. Kostja I on hageja tõendamiskoormist ilmselt järeldanud sama kohtuotsuse p-st 15, kus Riigikohus tõlgendas aga hoopis tehingu tagasivõitmise üldsätet (TMS § 188) ja selgitas poolte tõendamiskoormist olukorras, kus kinkelepingule ei ole tuginetud või on TMS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ületatud. Seega ei saaks ringkonnakohus kostja I apellatsioonkaebust selle väite alusel rahuldada.
9.Ka kostja I apellatsioonkaebuses esiletoodud muud asjaolud ja väited ei saaks kuidagi mõjutada praeguse kohtuasja lahendust, nagu märkis õigesti ka maakohus. TMS § 189 lg 1 järgi peab kohus tunnistama kinkelepingu kehtetuks, kui hagi on esitatud selles sättes ettenähtud tähtaja jooksul, ning kohtule ei ole jäetud kaalutlusruumi. Seetõttu ei saa kohus kinkelepingu kehtetuks tunnistamise üle otsustades arvestada kostja I varalist seisundit ja sellest tulenevat suutmatust täita täitedokumenti ega kostjale täitemenetlusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Seega ei saaks ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuses esitatud faktiväidete õigsust eeldades kostja I apellatsioonkaebust rahuldada.
10.Neil põhjendustel jätab kolleegium kostja I apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel menetlusse võtmata.
11.Kuna eeltoodu kohaselt on kostja I apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu, ei ole alust rahuldada ka kostja I menetlusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et kostja I menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka kostja I taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
2-17-12713 Kuigi praeguses asjas ei ole kostja I riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal I riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal I õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole asjas alust rahuldada ka kostja I taotlust peatada kohtuotsuse viivitamata täitmine. Maakohus tunnistas TsMS § 469 lg 3 alusel kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejatelt tagatist nõudmata. Kuigi üldjuhul tunnistab kohus kohtulahendi poole taotlusel TsMS § 469 lg 1 järgi viivitamata täidetavaks üksnes tagatise vastu, võib kohus TsMS § 469 lg 3 järgi poole tagatise andmise kohustusest vabastada, kui pool ei suuda tagatist anda ja kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Arvestades seda, et hagejad esitasid kostjate vastu tagasivõitmise hagi selleks, et kostja kingitud korteriomandi arvel elatist saada, oli kohtlahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine põhjendatud ning kostja I väited selle kohta, et korteriomandi täitemenetluses võõrandamise korral ei oleks võimalik seda kostjale II tagastada, ei anna kolleegiumi hinnangul alust kahelda maakohtu seisukohas ega peatada TsMS § 472 lg 1 p 1 alusel otsuse viivitamata täitmist tagatiseta ega tagatise vastu.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja I kanda. Kuna hagejatel ei ole praeguses menetlusetapis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal I hüvitada hagejate apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
14.Kolleegium selgitab, et kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja I esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.