Täitmine › Muud täitmisasjad

2-17-12713 kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale (resolutsiooni p 4) ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 470 lg 4). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-17-12713 nõusoleku omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja omanikuks kostja I. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja I oli korteriomandi omanik; - kostja I ja kostja II sõlmisid 8. veebruaril 2017 lepingu, mille kohaselt kohustus kostja I anda korteriomandi tasuta üle kostjale II ning lepingupooled leppisid kokku omandi üleminekus; - kostja II kanti 10. veebruaril 2017 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse; - kostja II on kostja I üleneja sugulane; - hagejatel on kostja I vastu täitedokument, mille aluse on hagejatel kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõuded; - sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hagejate nõuete täielikku rahuldamist. Kinkeleping tuleb tunnistada TMS § 187 ja § 189 lg 1 alusel kehtetuks. Kinkelepingut ei sõlmitud rohkem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist ning oma õigusliku iseloomu tõttu kahjustab kinkeleping hagejate kui sissenõudjate huve, sest kinkelepinguga ei suurenenud kostja I rahaliselt hinnatavad õigused vastavalt kinkelepinguga võetud kohustusele ning kostja I täitis kinkelepingu varaga, mille arvel oleks ta saanud täita oma kohustusi hagejate ees. Asjaõigusleping tuleb tunnistada TMS § 187 ja § 188 lg 1 alusel kehtetuks, sest korteriomandi üleandmine kahjustab hagejate huve. Omandi üleandmise tehingu alusel lõppes kostja I omandiõigus kinnisasjale, mille arvel oleks täitemenetluses võimalik nõuet rahuldada. Asjaõigusleping on sõlmitud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Kostja I sõlmis asjaõiguslepingu teadlikult hagejate huvide kahjustamiseks, kuna kostja I teadis elatise maksmise kohusest ja asjaõiguslepingu sõlmimise majanduslikest tagajärgedest, mis andsid aluse eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja II pidi teadma asjaõiguslepingu sõlmimise ajal, et tehinguga kahjustatakse hagejate huve, sest kostja II on kostja I üleneja sugulane, s.o pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 järgi kostja I lähikondne. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostjad ei teadnud ega pidanud teadma, et tehinguga kahjustatakse hagejate huve. Eeltoodust tulenevalt on kostjad kohustatud TMS § 195 lg 1 järgi andma tehingute alusel saadud omandiõiguse hagejate kasuks kohtutäituri käsutusse, s.t andma nõusolekud kinnistusraamatusse vajalike omanikukannete tegemiseks, mis võimaldavad kohtutäituril kinnisasja arestida. Hagejate taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb TsMS § 445 lg 1 ja § 469 alusel rahuldada ja hagejad tagatise andmisest vabastada, sest hagejatel on täitedokumendi kohaselt õigus ja vajadus saada elatist, kostja ei täida täitedokumenti ja hagejad ei suuda anda tagatist. Põhjendatud ei ole kostjate väited selle kohta, et hagejad käituvad vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate eesmärgiks on täitedokumendi täitmine, mitte kostjale kahju tekitamine. Hagejatel on õigustatud huvi võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kostjate väited, mille kohaselt elatis on liiga suur ja kostja I majanduslikku seisundit arvestades võib kinnisasja müük täitemenetluses tulevikus

2-17-12713 kahjustada hagejate huve, ei ole seaduse kohaselt tagasivõitmise hagi rahuldamata jätmise aluseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalisel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisega ülemääraseid menetluskulusid.

2-17-12713 sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu kehtetuks ning tagastada kostjale I tema omandis olnud korteriomand.

2-17-12713 Kuigi praeguses asjas ei ole kostja I riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal I riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal I õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.