Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

tühisuse tuvastamiseks, kuna täidetud ei ole TLS § 91 lg 2 p 2 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldus. Hagiavalduse kohaselt kohaldub töölepingu p 13.6 kohaselt töölepingule Eesti seadus. Kuna pooled on valinud kohaldatava õiguse, ei kuulu kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008 määruse 593/2008 (Rooma I määruse) art 8 lg 2 ega ka määruse art 8 lg 4, sest leping ei olnud tihedamalt seotud mõne teise riigiga. Hageja maksis kostjale palka töölepingus kokkulepitud tingimustel, s.o 2 eurot 54 senti tunnis. Hageja võttis töötasu arvestamisel aluseks maksimaalselt võimalikud töötunnid, kuna kostja ei esitanud hagejale digikaarte, mis võimaldanuks kontrollida tegelikku töötamise aega. Lisaks töötasule maksis hageja kostjale lähetustasu kui kostja täitis tööülesandeid väljaspool Tallinna. Kostjale andsid kogu töötamise perioodil töökorraldusi hageja esindaja Liivo Luidre või hageja kliendi DSV Transport AS veokorraldajad. Töökorraldusi edastati peamiselt telefoni, SMS-i või TomTom Webfleet süsteemi kaudu. Kostja töökohustusteks oli kaubavedu Euroopa erinevate riikide vahel ning kostja tegi üle saja peale- ja mahalaadimise erinevate veotellijate, sealhulgas ka Gebrüder Weiss GMbH juures. Vedude tellijad olid peamiselt Eestist, aga ka teistest riikidest. Ajavahemikul 25. jaanuar 2016 kuni 11. aprill 2016 viibis kostja 22 päeval Saksamaal, 9 päeval Eestis, 5 päeval Poolas, 3 päeval Prantsusmaal, 3 päeval Šveitsis, 3 päeval Austrias, 2 päeval Suurbritannias ja 31 päeval vähemalt kahes erinevas riigis. Hageja ei lähetanud kostjat ühte konkreetsesse riiki ja kostja ei ole täitnud peamist osa oma tööülesannetest Austrias. Kostja täitis veoülesandeid erinevates riikides ning sai juhiseid vedamiseks Eestist. Kostja kasutas tööülesannete täitmiseks hageja sõidukit ning kõik vedudega seotud kulutused (kütuse ostmine, teemaksude tasumine, sidekulud) kandis hageja. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 96/71 EÜ (lähetatud töötajate direktiiv) ja kostjal puudub õigus saada töötasu lähtudes Austria ekspedeerimis- ja laondusettevõtete töötajate kollektiivlepingust. Hageja maksis kostjale töötasu vastavalt töölepingule ning ei ole töötasu maksmisega viivitanud. Töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel on tulenevalt TLS § 104 lg-st 1 tühine.

C-28/10, samuti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-179-12, leidis kostja, et tema töötasu suhtes kuulus kohaldamisele Austria ekspedeerimis- ja laondusettevõtete töötajate kollektiivleping, mille kohaselt on veoautojuhi minimaalne töötasu 1852 eurot 60 senti kuus, tunnitasu 11 eurot 2 senti. Hageja tasus kostjale kuni töösuhte lõppemiseni töötasu kokku 1154 eurot 56 senti, (10. veebruaril 2016. a 129 eurot 6 senti, 10. märtsil 2016. a 379 eurot 8 senti ja

MAAKOHTU LAHEND

vastuolus seadusega. Kostja töö oli seotud Eestiga, kuna kõik korraldused sai ta Eestist, seda vaatamata asjaolule, et veostega seotud dokumentatsiooni sai ta mõningatel juhtudel kätte ja andis ära Austrias paikneva Eesti veokorraldaja (DSV Transport AS) koostööpartneri kontoris. Viimati nimetatud asjaolust tulenevalt ei saa aga kostja nõuda, et temale tasutakse Austria veoautojuhtidele kollektiivlepingu või seadusega ettenähtud tasu. Kostjat ei lähetatud tööle konkreetselt Austriasse. Maakohus leidis, et hageja puhul oli tegemist TLS § 21 lg-s 1 ja töölepingu p-s 5.2. sätestatud olukorraga, kus töötaja oli lähetatud tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Hagejal kostja tööandjana oli lepinguline suhe sõiduki koos juhiga kasutusse andmiseks Eestis tegutseva veokorraldajaga DSV Transport AS-ga, kes omakorda andis kostjale tööülesandeid. Maakohus oli seisukohal, et antud juhul ei põhjusta õiguse valik ka töötaja ilmajätmist kaitsest, mis oleks talle ette nähtud Rooma I määruse art 8 kohaselt õiguse valiku puudumisel, sest lisaks töölepingu p 3.1 kokkulepitud töötasule sai töötaja kasutada lepingu p 3.2 alusel hüvesid ning tal oli võimalus saada lepingu p 3.3 järgi sõltuvalt töö tulemuslikkusest täiendavaid tasusid vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Lähetuses viibimine oli kompenseeritud kostjale vastava tasu maksmisega, mis nähtuvalt kostja kontoväljavõttest ületab igakordselt töötasu. Seega oli töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühine. Hageja taotles lugeda kostja poolt 11. aprillil 2016 töölepingu ülesütlemine korraliseks ülesütlemiseks. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 alusel, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon vastavalt TLS § 107 lõikele 2 tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

asjaoluga, ja kostja ei saanud seda väidet ümber lükata. Võrreldes Saksamaaga oli kütus Austrias kallim. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega kütte müügihindade väljavõtted. Iga kauba liikumise kohta pidid juhiga kaasas olema kauba saatedokumendid. Neid dokumente ei saanud kostja Eestist. Kostjale anti reisidokumendid Gebrüder Weiss GMBH kontorist reisi alguses. Hageja väitis, et andis auto koos autojuhiga logistikafirma käsutusse, seega hageja ei teadnud, kuidas kostja töö oli organiseeritud. Kostja lähetati tööülesandeid täitma Austria firma Gebrüder Weiss GmbH käsutusse. Kostja töö oli kõige tihedamalt seotud Austriaga ning temale töötasu maksmisel tuleks kohaldada Austria ekspedeerimis- ja laondusettevõtete töötajate kollektiivlepingut. Isegi kui kostja oli lähetuses viibiv töötaja, tuleks talle maksta ikkagi selle koha töötasu, kus ta oma tööülesandeid täitis. Euroopa Kohus selgitas väljendi „riik, kus töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd" tähendust 15. märtsi 2011 otsuses C-29/10 (Cour d'appel de Luxembourg eelotsusetaotlus - Heiko Koelzsch versus Luksemburgi Suurhertsogiriik) ja leidis otsuse p-s 45, et väljendit „riik, kus töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd" tuleb tõlgendada laialt, kuid kui tööülesandeid täidetakse rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleb kriteeriumi „riik, kus töötaja oma põhitööd teeb" tõlgendada laialt ja mõista viitavana kohale, kus või kust töötaja tegelikult tööd teeb või - tegevuskeskme puudumise korral - täidab peamise osa oma ülesannetest. Töölepingu kohaselt kohaldatakse pooltevahelistes vaidlustes Eesti Vabariigi seadust. Riigikohus selgitas oma 5. märtsi 2014 otsuses nr 3-2-1-187-13, et töö tegemise koha kindlakstegemiseks TLS § 21 lg 1 tähenduses tuleb lähtuda poolte kokkuleppest. Üksnes juhul, kui pooled leppisid töö tegemise koha osas kokku näiliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 tähenduses, on see kokkulepe TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine ning tegeliku kokkuleppe varjamise korral kohaldatakse selle kokkuleppe kohta sätestatut. Töölepingus on kirjas, et töö tegemise kohaks on Tallinn. Kostja ei täitnud oma tööülesandeid Tallinnas. Seega on kokkulepe töö tegemise koha kohta näiline ja tühine. Pooled kinnitasid, et reaalne töö tegemise koht oli Lääne-Euroopa. Poolte ütluste vahe seisnes selles, et kostja kinnitas, et tööülesandeid sai ta Austria firmalt. Seega kinnitasid pooled, et nende vahel sõlmitud töölepingu p 5.1 ei vasta tegelikkusele. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 kohaselt kui seaduse, välislepingu, REÕS § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Lähtuvalt Austria ekspedeerimis- ja laondusettevõtete töötajate kollektiivlepingu p-st A.a on veoautojuhi minimaalne töötasu 1852 eurot 60 senti kuus. Tunnitasu on 11 eurot 2 senti, minutitasu 18 senti (http://www.kollektivvertrag.at/kv/speditions-und-lagereibetriebearb/speditions-und-lagereibetriebe-rahmen/3819208?d=Touch&term=spedition). Töölepingu ülesütlemise ajaks oli hageja kostjale maksnud vähem töötasu kokku 3989 eurot 83 senti. Hageja osutab Lääne-Euroopa turul kõlvatut konkurentsi tasudes autojuhile palju väiksemat tasu. Hageja seaduslik esindaja selgitas 14. augustil 2017 kohtuistungil vande all, et „kui me sõidame Saksamaale, siis me allume Saksamaa seadusele ja peame maksma Saksamaa miinimum palka. Kui me seda ei tee, siis meilt võetakse litsents ära.“ Maakohus on alusetult kohaldanud Eesti Vabariigi seadust. Kostja hinnangul on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Kostja ei olnud lähetatud töötaja ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 96/71 ei kohaldu. Hageja ei saatnud kostjat lähetusse ühte konkreetsesse riiki s.o Austriasse ning kostja ei täitnud peamist osa oma tööülesannetest Austrias. Kostja täitis veoülesandeid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis, Luksemburgis, Belgias, Hollandis ja Suurbritannias. Kaupade peale- ja mahalaadimised toimusid erinevates riikides ning ei ole võimalik eraldi välja tuua ühte välisriiki sh Austriat. Kostja sai juhiseid vedamiseks Eestist, kostja kasutas kaupade vedamiseks hageja sõidukit ning kõik veoga seotud kulutused tehti hageja poolt (kütuse ostmine, teemaksude tasumine, sidekulud). Gebruder Weiss GmbH tankla on üks Lääne-Euroopa odavamaid kütusemüügikohti. Hageja esitas tõendina Gebruder Weiss GmbH arve hageja poolt 2017 septembris ostetud kütuse eest. Hageja ostis 2017 septembris diiselkütust hinnaga 0,887 eurot + 20% käibemaks s.o hinnaga 1,0644 eurot liiter. Kostja poolt näidatud Saksa tanklas oli samal ajal diiselkütuse hinnaks 1 eurot 16 senti liiter Töölepingus sisaldunud kokkulepe töö tegemise koha osas ei ole tühine. Kostja ei esitanud töö tegemise koha kokkuleppe tühisuse väidet esimese astme kohtumenetluses ning esitas selle esmakordselt apellatsioonimenetluses, täitmata seejuures TsMS § 633 lg 5 põhjendamise kohustust, ja seetõttu tuleb kostja poolt esitatud uus asjaolu jätta tähelepanuta. Kostja töötas autojuhina ning oli töö iseloomust tulenevalt pidevas liikumises. Iga töösõitu või pikemat töölähetust alustas kostja Tallinnas ning iga töösõidu ja töölähetuse lõpetas samuti Tallinnas. Kõik tööülesanded sai kostja Tallinnast hagejalt või Tallinnas asuva hageja koostööpartneri DSV Transport AS töötajalt. Kostja tegevuskese oli Tallinnas ning see vastas töölepingus kokkulepitule. Kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-187-13 ei ole asjakohane. Kostja suhtes ei saa kohaldada Austria ekspedeerimis- ja laondusettevõtete töötajate kollektiivlepingut. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kostja väide, nagu osutaks hageja LääneEuroopa turul kõlvatut konkurentsi. See väide on tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Hageja on täitnud kõik töölepingust tulenevad kohustused. Hageja maksis kostjale palka töölepingus kokkulepitud tingimustel. Samuti maksis hageja kostjale lähetustasu perioodil, millal kostja täitis oma tööülesandeid väljaspool Tallinna. Tähelepanuta tuleb jätta kostja poolt koostatud töötasu arvestus, kuna see ei põhine pooltevahelisel lepingul, on tõendamata ja ei tõenda tegelikku töötamise aega. Hageja tegi kostjale korduvalt korralduse esitada sõiduki tööaega tõendav sõiduki sõidumeerik (digikaart), et kontrollida kostja tööaega. Kostja jättis selle esitamata, mistõttu arvestas hageja kostja töötasu maksimaalsete võimalike töötundide alusel. Hageja andis kostjale tööülesandeid arvestusega, et tööle kuluv aeg ei ületaks lubatud piirmäära. Hageja ei ole kostjale töötasu maksmisega viivitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas 3-2-197-13, p 10).

Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kostja menetluses kasutatud mõiste „LääneEuroopa“ on geograafilise, mitte õigusliku tähendusega. Kuigi maakohus ei võtnud otsuses seisukohta ettevõttele Gebrüder Weiss GmbH saadetud päringu suhtes (tl 112), on maakohus põhjendatult lugenud tõendatuks selle, et kostja on saanud tööülesandeid hagejalt. Nimetatut tõendab Ecofleet süsteemi väljatrükk (tl 59), TomTom Webfleet väljatrükk (tl 77-80) ning hageja ja kostja vahel toimunud telefonisõnumivahetuse väljatrükiga (tl 81-82). DSV Transport AS töötaja Sander Pajuri e-kirja järgi otsis ajavahemikul 16. veebruarist kuni 4. aprillini 2016 AS Baltreileri veokile 674TLF, mille juht oli kostja, kõik koormad ning andis kõik töökorraldused S. Pajuri (tl 129). Kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et valdavas enamuses sai kostja tööülesanded Austriast, ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuses tsiteeritud hageja esindaja L. Luidre ütlustest ei tulene, et kostja oleks oma lepingujärgset tööd teinud peamiselt Austrias, samuti ei tulene see kostja ütlustest. Rooma I määrust ei saa tõlgendada nii, et on olemas kostja väidetav „LääneEuroopa“ keskmine töötaja kaitse ja ettenähtud töötasu. Lähetuses viibimine oli kompenseeritud kostjale vastava tasu maksmisega, mis nähtuvalt kostja kontoväljavõttest ületab igakordselt töötasu.

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Kokku on hageja menetluskulu ringkonnakohtus 720 (6×120) eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus 720 eurot (ilma käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.