Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. detsembril 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-11017
Kohtuasi
Xxxhagi OÜ Vana Villem vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 583,33 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja: osaühing Vana Villem (registrikood 10326332, asukoht Tartu mnt 50 Tallinn; e-post); lepinguline esindaja adv Maris Tekkel
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2017
Resolutsioon
Jätta Xxxhagi OÜ Vana Villem vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta Xxxkanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue
1.Xxx(edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule esitatud hagis tuvastada Vana Villem OÜ (edaspidi kostja või tööandja) ja hageja vahel 26.05.2014 sõlmitud töölepingu kostja poolse ülesütlemise tühisus; lugeda hageja ja kostja vaheline tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 18.04.2016; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu 583,33 eurot neto (711,88 eurot bruto).
06.05.2016 esitas hageja Tööinspektsiooni Tallinna töövaidluskomisjonile avalduse, mille palus töövaidluskomisjonil tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista välja saamatajäänud töötasu ning hüvitis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. 24.05.2016 esitas kostja hageja avaldusele vastuse, millega vaidles hageja avaldusele osaliselt vastu. 08.06.2016 tegi töövaidluskomisjon otsuse nr 4-1/1032/16, millega rahuldati hageja avaldus nõuetes tuvastada hageja ja kostja vahel 26.05.2014 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele mittevastavuse tõttu; lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.04.2016; mõista välja kostjalt hageja kasuks: hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu 583,33 € (neto); lisatasu 40.15 eurot (neto); viivis seisuga 08.06.0216 7 € (neto).
3.18.07.2016 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja 4-1/1032/16 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osaliselt otsuse resolutsiooni p 1. 2 ja 3.1. osas. Resolutsiooni punktides 3.2. ning 3.3. ei ole pooled kohtule taotlust menetluse jätkamiseks esitanud, mistõttu selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud tulenevalt ITVS § 25 2. lausest. Hagiavalduse asjaolud
4.26.05.2014 asus hageja kostja juurde tööle juhataja ametikohale, mille kohta sõlmisid hageja ja kostja töölepingu ning selle juurde lisana 1 ametijuhendi. Hageja tööülesannete kirjeldus on esitatud ametijuhendi punktis 2, samuti võib täiendavaid tööülesandeid tulla töösisekorrareeglitest. 18.04.2016 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 2 ja 3 alusel üles. Kostja põhjendas töölepingu lõpetamist järgmiste asjaoludega: pubi käive on olnud 1,5 aasta jooksul pidevas languses; käibelanguse lahendamiseks ei ole hagejalt initsiatiivi tulnud; hageja ei ole suutnud komplekteerida püsivat töötajate kaadrit, kuna hageja põhjustab töötajaskonna hulgas pingeid; hagejast tingitud töötajate puudus põhjustab klientide rahulolematust nii klienditeeninduse kui köögi osas. Hageja palub lugeda töölepingu ülesütlemine tühiseks, kuna puuduvad töölepingu ülesütlemist võimaldavad alused, hageja ei ole töökohustusi rikkunud ning hagejat ei ole hoiatatud rikkumiste eest suuliselt ega kirjalikult. Samuti pole hageja töövõime vähenenud, vaid see on olnud stabiilselt ühesugune ja kokkulepitud kvaliteedile vastav. Hagejat ei ole kostja poolt hoiatatud töövõime parandamise eesmärgil, isegi kui kostja arvates on hageja töövõime vähenenud. Kostja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 punktist 5 tulenevat kohustust töötajat koolitada (sh ka suhtlemiskoolitus, juhtimiskoolitus vmt, mis puudutab töötaja isikuomaduste tööalast arendamist), et üritada sellistest väidetavatest ebasobivustest üle saada ja aidata töötajal oma tööülesannetega paremini hakkama saada just nende tööülesannete osas, mille täitmisega hageja kostja arvates hakkama ei saanud. Seetõttu ei olnud kostjal õigust hagejaga töölepingut lõpetada isegi juhul, kui lugeda kostja etteheited hagejale tõendatuks.
5.Kostja on hagejale ette heitnud pubi käibe langemist, kuid ei ole selgitanud, millist töökohustust on hageja sellega rikkunud. Hageja arvates puudus tal töölepingust ja ametijuhendist tulenevalt vastutus pubi käibenumbritega seoses, mistõttu ei saanud hageja selliseid kohustusi ka rikkuda. Kostja etteheited käibelanguse probleemiga tegelemiseks initsiatiivi ülesnäitamiseks ei seondu hageja töölepinguliste kohustustega ja kostja ei ole ülesütlemisavalduses viidanud, millist kohustust on hageja sellega rikkunud. Pubi oli probleemne
oma käibenumbritelt ja kasumlikkuselt juba enne hageja tööle asumist, mistõttu ei ole õiglane heita talle ette pubi kehva majanduslikku seisundit. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei ole suutnud komplekteerida püsivat töötajate kaadrit. Ametijuhendi p 2.22. kohaselt tegeleb juhataja ettevõtte juhatuse korraldusel või iseseisvalt uute töötajate leidmisega. Töölepingus ja ametijuhendis ei ole ette nähtud konkreetset töötajate arvu või töösuhte kestust, mida hageja oli kohustatud saavutama. Hageja on kostjale selgitanud, millisel põhjusel on töötajad tööandja juurest lahkunud, valdavalt põhjusel, et töötajad ei saa oma töökohustustega hakkama. Lisaks oli tööle võetud hooajalisi töötajaid ning osad töötajad on lahkunud välismaale paremat töötasu võimaldavale tööle. Hageja ei leia, et ta oleks oma töökohustusi eeltoodud põhjustel kuidagi rikkunud, kaadrivoolavus pubis oli põhjustatud temast mitteolenevatel asjaoludel. Kostja ei ole tööandjana andnud hagejale juhiseid, kuidas hageja peaks oma käitumist muutma seoses personalivalikuga. Selline kohustus oli kostjal tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 1, mille kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning selline õigus oli kostjal tulenevalt hageja ametijuhendi punktist 2.22. Hageja on seisukohal, et ta on olnud hea kolleeg ning konkreetse juhtimisstiiliga juht. Teatavad emotsioonidel põhinevad erimeelsused tekivad töötajatega juhul, kui hageja peab tegema neile etteheiteid halva töökvaliteedi osas. Kostja on hagejat aktsepteerinud ligi kaks aastat. Kui kostja leiab, et hageja võime töökohustusi täita on muutunud, tuleks kostjal seda tõendada.
6.Ülesütlemisavalduses on kostja leidnud, et tal on tekkinud hageja vastu usaldamatus seetõttu, et 2015 aasta suvel (05.07.2015) on hageja lahkunud keset tööpäeva töökohalt, väites, et ta on käinud arstil, kuid tegelikult ei ole hageja seda teinud. Hageja on kostjale oma selgitused andnud 26.10.2015 edastatud seletuskirjas, kuid leiab ühtlasi, et eelnimetatud vahejuhtum leidis aset ligi üheksa kuud enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu on tööandja ebamõistlikult viivitanud töölepingu ülesütlemisega pärast väidetavast usalduse kaotust põhjustanud asjaolust teadasaamist ning on selle tõttu kaotanud õiguse töölepingu lõpetamisel sellisele alusele tugineda tulenevalt VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttest.
7.Kuna hageja töölepingu ülesütlemine on olnud alusetu, palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu töötasu suuruses osas ehk osas, milles töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas ning milles kostja selle vaidlustas. Hagejale laekunud töötasude ja muude tasude laekumised on toodud hagi lisas (Lisa 13). Hageja ühe kuu keskmine brutotöötasu on 711,88 € (583,33 € neto). Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei olnud tööandja juba pikka aega rahul töötaja tööülesannete täitmisega ning tööandja hinnangul ei olnud töötaja täitnud pubi juhatajale pandud ootusi pubi töö korraldamisel. Tööandja on oma etteheited töötajale esitanud ülesütlemisavalduses.
9.Kuigi töölepingust ega ametijuhendist ei tulenenud töötajale otseselt vastutust pubi käibenumbrite osas, siis on selline vastutus tuletatav töötaja ametikohast ning ka teistest töölepingu ning ametijuhendi punktidest. Pubi kehvade majandusnäitajate üheks peamiseks põhjuseks on see, et ligi kahe aastaga, mis töötaja on tööandja juures töötanud, ei ole ta suutnud komplekteerida püsivat kaadrit, tagada pubi köögi kvaliteetset toimimist ega ole teinud eelnimetatud probleemide lahendamiseks vajalikul määral koostööd ja näidanud üles
pubi juhatajalt oodatud initsiatiivi. Kõik eelnev on toonud kaasa pubi klientide rahulolematuse ja külastatavuse vähenemise, mis on otseses seoses pubi kehvade majandustulemustega (käibelangusega). Ehkki tööandja on korduvalt üritanud üheskoos töötajaga leida pubi probleemidele lahendusi, siis ei ole töötaja pubi juhatajana teinud tööandjaga lahenduste leidmisel vajalikul määral koostööd. Töötaja on paaril korral lahendusi pakkunud, kuid seda mitte omal initsiatiivil. Vaidlust ei ole selles, et mis tahes muudatusettepanekuid on töötaja teinud, ei ole ta neid suutnud ellu rakendada ning paranenud ei ole ei pubi klientide rahulolu ega ka pubi majandusnäitajad.
10.Tulenevalt töölepingust ja ametijuhendist on töötajatega seonduv (sh nende töölevõtmine, nende tegevuse üle kontrolli teostamine, vajadusel töötajatega töösuhte lõpetamise otsustamine) pubi juhataja pädevuses. Tööandjale teadaolevalt on töölepingu ülesütlemised töötajate poolt olnud tihti tingitud justnimelt hagejast endast ning tema suutmatusest oma alluvatega viisakalt suhelda, mis on toonud kaasa palju sisemisi pingeid töötajaskonna hulgas. Tööandja on saanud korduvalt pubi töötajatelt kaebusi selle kohta, et hageja ei suuda suhtlemisel alluvatega säilitada elementaarset viisakust, tema käitumine on ettearvamatu, ta kaotab väga lihtsalt enesekontrolli, teostab „psühholoogilist terrorit“ jne. Töötajad on palunud tööandja juhtkonna sekkumist.
11.Töötaja ei eita, et ta lahkus 05.07.2015 töölt. Samuti puudub vaidlus selles, et tööandja üritas pikalt saada töötajalt selgitusi seonduvalt töölt puudumisega, kuid töötaja hoidis selgituste andmisest ja oma tervislike probleemide tõendamisest kõrvale. Ülesütlemisavalduse esitamise hetkel oli tööandjale teada vaid asjaolu, et töötaja oli lahkunud 05.07.2015 töölt ega olnud oma väidetava terviseprobleemi osas esitanud ühtegi tõendit ehkki tööandja oli seda korduvalt nõudnud. Tõendid oma tervisliku seisundi kohta esitas töötaja esmakordselt alles töövaidluskomisjonis. Kuna töötaja ei suutnud tööandjale anda usaldusväärseid selgitusi töölt puudumise kohta, kuid usaldusväärsus ja korrektsus on isikuomadused, mida tööandja töötajalt kui pubi juhatajalt ootas, siis oli ka põhjendatud töölepingu ülesütlemine eelneval põhjendusel.
12.Tööandja selgitab, et 30.07.2015 oli tööandja esindajal Aare Hallopil töötajaga vestlus seonduvalt pubi kehvade majandusnäitajatega ning seonduvalt pubi kaadrivoolavusega (pubi kehvade majandusnäitajatega seonduvalt oli A. Hallop teinud töötajale etteheiteid ka varasemalt). A.Hallop selgitas, et ta ei tolereeri seda, et töötaja osasid alluvaid teistele eelistab ning tekkinud probleeme ebaõiglaselt lahendab (eelistades temaga seotud alluvaid teistele). Samuti selgitas tööandja, et aktsepteeritav ei ole see, et töötaja oma alluvaid sõimab ning selles osas tööandjale hiljem ka valetab. Tööandja hoiatas töötajat vestluse käigus, et juhul, kui töötaja oma käitumist ei paranda, siis tuleb tööandjal hakata otsima uut pubi juhatajat. Eelnevast vestlusest ja tööandja poolt antud hoiatusest pidi töötaja mõistma, et juhul, kui ta ei suuda täita nõuetekohaselt temale, kui pubi juhatajale, pandud kohustusi, siis lõpetab tööandja temaga töölepingu. 30.07.2015 toimunud vestlusele ning hoiatusele järgneski kirjavahetus: esiteks töötaja 30.07.2015 e-kiri tööandjale, kus ta uuris jätkuna poolte omavahelisele vestlusele, kas tööandja soovib tema lahkumist. Vastusena sellisele töötaja küsimusele edastaski tööandja 04.08.2015 omapoolsed täpsustused ja selgitused, mida ta konkreetselt töötajale ette heidab ning mis osas soovib, et töötaja oma tegevust/käitumist muudaks (sisuliselt selgitas tööandja, mis tingimustel on ta nõus, et töösuhe jätkub. Suuliselt on tööandja töötajat hoiatanud ka 28.10.2015 toimunud koosolekul
seonduvalt 05.07.2015 toimunud töölt omavolilise lahkumisega, kuna tööandjal oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et töötaja on puudunud töölt omavoliliselt ning töötaja on töölt puudumise põhjuste kohta esitanud tööandjale valeandmeid. Tööandja selgitas, et ei tolereeri sellist töötaja poolset käitumist ning juhul, kui töötaja ennast ei paranda, siis lõpetab tööandja temaga töösuhte.
13.Tööandja vaidleb vastu töötaja väitele, et tööandja ei ole täitnud töötaja koolitamise kohustust ning seega ei olnud tööandjal õigust töötajaga töösuhet lõpetada. Tööandjale jääb ebaselgeks, millist koolitust oleks tööandja antud juhul pidanud töötajale pakkuma. Siiski selgitab tööandja veelkord, et tööandja esindaja A. Hallop on korduvalt töötajale selgitanud, millist tegevust ta töötajalt ootab (sh näiteks tegevused seonduvalt kaadrivoolavuse peatamisega jne) ning millist töötaja käitumist ta ei aktsepteeri (sh ebakompetentne suhtlemine alluvatega jne). Tööandja on ka töötajale selgitanud, et ta ei soovi iga hinna eest töötajaga sõlmitud töösuhet lõpetada, kuid töösuhet jätkamiseks on vajalikud muutused töötaja enda käitumises ja tegevustes. Arvestades eeltoodut on tööandja enda hinnangul loonud kõik võimalused selleks, et töötajal oleks võimalik nõuetekohaselt oma töökohustusi täita ning seega on ka töötaja sellesisulised etteheited tööandjale asjakohatud.
14.Tööandja leiab, et kõik ülesütlemisavalduse õiguspärasuse ning kehtivuse eeldused on antud juhul täidetud. Tööandja on vähemalt kahel korral töötajat suuliselt hoiatanud. Kohtuotsuse põhjendused
15.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas alates 26.05.2014 tööandja juures pubi Vana Villem juhatajana ning, et tööandja edastas avaldajale 15.04.2016 töölepingu ülesütlemisavalduse, millest tuleneb, et tööandja ei olnud juba pikka aega olnud rahul töötaja tööülesannete täitmisega ning tööandja hinnangul ei olnud töötaja täitnud pubi juhatajale pandud ootusi pubi töö korraldamisel.
16.Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.
17.TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) ja p 3 kohaselt kui töötaja hoiatusest hoolimata on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
18.Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
19.Hageja töölepingust (p 1.6) ning selle lisaks olevast ametijuhendist (p-d 1.1, 1.2, 2.1, 2.2 ja 2.3) (TVK lk 25-32) nähtub, et hageja allus ettevõtte juhatusele ning, et hagejale omakorda allusid kõik pubi töötajad, et töölepingust tulenevalt oli hagejal õigus sõlmida töölepinguid pubi töötajatega, et hageja tööülesanneteks, -kohustusteks ja vastutuseks oli pubi baari ja teenindussaali töö korraldamine ja vastutus pubi klientide rahulolu eest, alluvate osas järelevalve teostamine sh vastutamine selle eest, et kõik töötajad täidaksid nõuetekohaselt ametijuhenditest tulenevaid tööülesandeid, reegleid jne, pubi juhataja kohustus vajadusel
juhendama kõiki töötajaid. Ametijuhendis on sätestatud ka nõuded isikuomadustele, milleks on muuhulgas: suhtlemisvalmidus ja – oskus, juhtimisoskus, initsiatiivikus, ettevõtlikkus ja loovus, sealhulgas võime välja töötada uusi lahendusi, muudatusi algatada, omaks võtta ja ellu viia, töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, koostöövalmidus- ja võimelisus, emotsionaalne stabiilsus.
20.Esiteks heidab kostja hagejale ülesütlemisavalduses (vt TVK lk 119-121, I kd lk 40-42)) ette seda, et hageja ei ole pubi juhatajana töötamise perioodil suutnud nõuetekohaselt täita ametijuhendiga ettenähtud tööülesandeid ning tööandja poolt juhatajale pandud ootusi pubi töö korraldamisel, kusjuures tööandja on korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt selgitanud, et pubi majandusnäitajad on olnud viimase 1,5 aasta jooksul olnud pidevas languses ning on oodanud hagejapoolset initsiatiivi olukorra parendamiseks ja lahenduste leidmiseks, mida ei ole tulnud.
21.Ülesütlemisavalduses on selgitatud veel, et pubi kehvade majandusnäitajate üheks peamiseks põhjuseks on see, et ligi kahe aastaga, mis töötaja on tööandja juures töötanud, ei ole ta suutnud komplekteerida püsivat kaadrit (2015.aastal lahkus 49 töötajat, kusjuures normaalne reaalne reatöötajate arv on 30, 2016.aastal on lahkunud 5 töötajat ning lahkumas on veel 5 töötajat, kes on ise esitanud lahkumisavalduse. Pidev töötajate puudus ning hagejapoolne oskamatus töötajatega suhelda on toonud kaasa palju sisemisi pingeid töötajaskonna hulgas, mis omakorda on mõjunud negatiivselt teeninduskvaliteedile – pubi kliendid on rahulolematud nii pubi köögi kui ka klienditeenindusega.
22.Samuti on ülesütlemisavalduses selgitatud, et 2015.a sügisel ja 2016.a talvel läbiviidud testostude tulemusel sai pubi klienditeenindus viie palli süsteemis 2,9 punkti ning kontaksti hoidmise ja lisamüügi kategoorias vaid 2,3 punkti. Testostude tulemusi on hagejale tutvustatud ning tööandja on palunud hagejal pakkuda välja lahendusi, kuidas olukorda parandada. Kahetsusväärselt ei ole tänaseni klientide rahulolematus vähenenud ega pubi majanduslik olukord paranenud, millest tööandja on järeldanud, et hagejal puuduvad vajalikud oskused meeskonna loomiseks, töötajate motiveerimiseks, samuti juhatajalt oodatav initsiatiivikus ja ettevõtlikkus uute lahenduste leidmiseks, mis pubi olukorda parandaks.
23.Teiseks on tööandja töötajale ette heitnud seda, et ta pole suutnud tagada pubi köögi kvaliteetset toimimist ja klientide tagasiside pubi toitude osas on olnud tihti negatiivne. Köögi käive on viimase 1,5 aasta jooksul oluliselt langenud ning tootlikkus ühe koka kohta ja köögikate on Vana Villemi keti Tallinna pubide seas madalaim. Kõik eelnev viitab sellele, et kokkade professionaalne tase on liiga nõrk ja ehkki pubi juhatajale oleks see pidanud olema teada, ei ole hageja selles osas midagi ette võtnud, pole suutnud tagada olemasolevate kokkade töö kvaliteeti või leida kõrgema professionaalse tasemega töötajaid ega teinud ka mingeid ettepanekuid olukorra parandamiseks.
24.Kolmandaks on tööandja hagejale ette heitnud, et kuigi tööandja on korduvalt üritanud üheskoos hagejaga leida pubi probleemidele lahendusi, siis ei ole hageja pubi juhatajana teinud tööandjaga lahenduste leidmisel vajalikul määral koostööd ning tööandjapoolseid märkusi ebakvaliteetse töö osas võtab hageja pigem isikliku rünnakuna, selle asemel, et asuda otsima lahendusi ning kvaliteeti parandada. Pubi juhatajapoolne soovimatus teha
tööandjaga koostööd ei aita kaasa pubi majandusnäitajate paranemisele.
25.Neljandaks on tööandjal tekkinud mitme juhtumi mõjul töötaja osas usaldamatus, näiteks 2015.a suvel aset leidnud intsidendi tõttu, kus töötaja lahkus keset tööpäeva töökohalt, väites, et ta läks arstile, kuid pika kirjavahetuse tulemusena selgus, et töötaja arstil ei käinud.
26.Kohus on seisukohal, et hageja töölepingust ega ametijuhendist ei tulene, et ta pidi vastutama pubi majandusnäitajate eest või neid parandama või majandusnäitajate languse eest vastutama. Järelikult on kostja selles osas heitnud hagejale ette rikkumist, mis ei ole hageja tööülesandeks, -kohustuseks ega vastutusvaldkonnaks.
27.Hageja töö- ja vastutusvaldkonnaks oli aga kõik töötajatesse puutuv, sest hagejale allusid kõik pubi töötajad, tal oli õigus sõlmida töölepinguid, hageja korraldada ja vastutada oli pubi baari ja teenindussaali töö, ta pidi teostama alluvate osas järelevalvet, sh vastutama selle eest, et kõik töötajad täidaksid nõuetekohaselt ametijuhenditest tulenevaid tööülesandeid, reegleid jne, pubi juhataja kohustus vajadusel juhendama kõiki töötajaid. Samuti oli hageja vastutav klientide teenindamise ja rahulolu eest.
28.Kohtule esitatud hageja 05.03.2015 e-kirjast kostja juhatuse liikmele nähtub, et hageja on pubi probleemidena näinud köögi- ja teenindussaali töötajate vahetuste ebaühtlast taset ja kohati halba tööd, mitterahuldavat toidu kvaliteeti, võõrkehasid toidus, mustust ja räpasust köögis, halba sisekliimat, kliente peletavaid teenindajaid jms puudusi, mis puudutavad otseselt hageja vastutusvaldkonda. Hageja, kes ise pidi pubi juhatajana antud probleemide kõrvaldamisega tegelema, saatis aga ligikaudu viis kuud hiljem, 27.08.2015, kostja juhatuse liikmele A.Hallopile uue e-kirja, millest nähtuvalt ei ole probleeme kõrvaldatud ja kliendid on rahulolematud. Kirjast nähtuvalt võtab hageja endale ülesandeks ühe kuu jooksul parandada üksnes teenindussaali puudutavat (TVK lk 122-125).
29.Antud e-kirjades esile toodud probleemidega on kooskõlas väljavõtted trendline.ee kodulehelt tagasiside keskkonnast teostatud testostudest (TVK lk 55-63), millest nähtub, et pubi teeninduskvaliteet ei olnud hea ning paranemine võrreldes aprillis-mais 2015 ja oktoobris-novembris 2015 tehtud testostude vahel minimaalne. Testostude tulemused 2016.a algusest näitavad, et tulemused paranenud ei olnud. Üksikute facebooki postituste (I kd tlk 203-204) põhjal ei ole võimalik teeninduse kvaliteedi kohta üldistusi teha.
30.Poolte 2015.a juulis-augustis toimunud e-kirjavahetusest (TVK lk 64-68) nähtub, et tööandja on hagejaga korduvalt pubiga seonduvaid probleeme arutanud, selgitanud omapoolseid etteheiteid hagejale, toonud konkreetseid näiteid puuduste kohta hageja töös ja suhtlemisel alluvatega, mh sõbrannade eelistamist teistele töötajatele ja tööandjale valetamist. Tööandja on välja toonud ka, et selline eelistamine tekitab töötajate vahel pingeid. Hageja vastustest nähtuvalt möönis ta mõnda kostja etteheidet, enda poolset kriitikale üle reageerimist ja tegematajätmist, kuid samas on ta asunud enda tegevust õigustama. Töötajate arvukat töölt lahkumist, millega tööandja rahul ei olnud, on hageja pidanud aga „puhastuskuuriks“ ning leidnud, et 60% lahkujatest ei suutnud alluda pubi reeglitele ja ametijuhendile.
31.Kohus on seisukohal, et kuivõrd ametijuhendist tulenevalt allusid hagejale kõik pubi töötajad, siis oli tema tööülesandeks ka köögis töötava personali töö kontrollimine ja parandamine. Antud tõendid tõendavad ülesütlemisavalduses esitatud väiteid selle kohta, et
pubi köök toimis halvasti, kliendid ei olnud rahul klienditeenindusega ning hageja ei suutnud olukorra parandamiseks kostja juhatusele konkreetseid ettepanekuid esitada. Pubi töö parandamiseks vajalike muudatuste elluviimine kuulus hageja kui pubi juhataja pädevusse ning see oli ka tööandja ootus töötajale. Üksnes hageja kirjeldus sellest, mis vajab muutmist, ei olnud tema ametit arvestades piisav, mistõttu peab kohus töölepingu ülesütlemisavalduses esile toodud rikkumisi põhjendatuteks ja tõendatuteks.
32.Pubi teenindusjuhi Xxxkirjast kostja juhatuse esimehele (TVK lk 69-70) nähtub, et hageja käitumisest tingituna valitses pubis väga pinev ja stressirohke õhkkond, s.t hageja sõimas töötajaid, vahel ka teiste töötajate või klientide ees ning töötajatele ei olnud teada, millal ja mille eest keegi hagejalt sõimata sai, et töögraafikuid tehti pidevalt ringi, mis ajas töötajaid segadusse ning samuti nähtub kirjast, et töötajad on töölt lahkunud hageja käitumise pärast.
33.Töötajate avaldustest töövaidluskomisjonile (TVK lk 16-20) nähtub, et hageja oli antud töötajatega suhtlemisel tihti üleolev ja ebameeldiv, et teda ei huvitanud töötajate arvamus ning et paljud töötajad lahkusid töölt sellepärast, et hageja sõimas ja karjus nende peale. Samuti, et peale hageja lahkumist on töörahu ja tööle tullakse hea meelega. Töötajate avaldustest töövaidluskomisjonile (TVK lk 22, 35, I kd lk 55, 56, 57) nähtub, et need avaldused kirjutanud töötajad kirjeldavad vastupidiselt eelnevatele hagejat positiivselt, kui toredat, juhtimiskogemusega ja head juhatajat, kes oli tähelepanelik ja positiivne ning motiveeris ja kiitis töötajat, kui tööd tehti hästi ja oli karmi sõnaga nende suhtes, kes rikkusid reegleid. Kostja töötaja Xxxiseloomustusest hageja kohta ja kirjast töövaidluskomisjonile (I kd lk 59 - 63) nähtub, et hageja kallutas teda ja mitmeid teisi kostja töötajaid kirjutama tema kui juhataja kohta positiivseid iseloomustusi ilma, et töötajad oleksid teadnud, milleks hageja neid kasutab.
34.Väljavõtetega töötamise registrist (vt toimiku lk 137-138) on kostja tõendanud, et kaadrivoolavus on pärast hageja töölt lahkumist 18.04.2016-07.02.2017 vähenenud, kümne kuu jooksul lahkus töölt 34 töötajat, perioodil 2014-2016 lahkus töölt 79 inimest.
35.Tunnistaja Xxxütlustest nähtub, et hageja oli ülemusena töökas, konkreetne, karm, õiglane ja sõbralik ning ta hoidis alati töötajate poolele. Hageja kohtles osasid töötajaid – hilinejaid või kes ei ilmunud tööle, karmimalt. Mõnede rikkumiste eest karistati töötajaid rahatrahviga, karistajateks olid hageja ja Xxx. Xxx ja peakokk xx vastutasid köögi toimimise eest. Tunnistaja ütluste kohaselt oli töölt lahkujaid ka enne hageja tööle tulekut palju, hageja ajal olid töölt lahkujateks noored, kes ei viitsinud tööd teha, kelle jaoks oli koormus liiga suur ning enamasti polnud hageja töötamise ajal töötajatest puudu. Tunnistaja ei ole kuulnud, et kaadri voolavus oleks olnud hagejast tingitud, tema lahkus töölt, sest tekkis stress pikkadest tööpäevadest.
36.Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et hageja oli range kui töötaja oli selle ära teeninud. Üldjuhul oli ta töötajatega sõbralik, alati heas tujus ja temas oli palju energiat. Ta pühendus väga oma tööle, isegi vabal ajal. Hageja kohtles töötajaid ausalt, ütles välja, mida ta arvas, kohtles kõiki õiglaselt olenemata, kas olid tema lähedane sõbranna või mitte, hageja silmis olid sa tööline. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hageja ülemusena objektiivne ja seisis töötajate poolel. Töötajad hilinesid väga palju, mõni töötaja puudus ka ilma põhjuseta töölt. Rikkujaid karistasid hageja ja Xxx trahvi tegemisega, mis oli vahemikus 20-60 eurot. Võeti ka
seletuskirju. Töötajad olid noored ning paljudel oli kool. Mõned läksid omal soovil aga ka vallandati korduva hilinemise tõttu. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles hageja saali poolega ja tema töökohustuste hulka käis tööliste juurde võtmine ning Xxx vastutas köögi toimimise eest.
37.Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt oli hageja ülemusena üleolev, karjus ja ropendas ajades töötajaid nutma ning päris tihti karjus ta töötajate peale klientide ees. Tunnistajale on ka klient öelnud, et omi asju võiks arutada kabinetis. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtus hageja töökaaslastesse ebavõrdselt, eelistas oma sõbrannasid, tegi neile soodsamaid töögraafikuid ning pigistas silma kinni, kui eelistatud töötaja jäi hiljaks. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus teeninduse ja köögiga seotud probleemide osas tööalaseid koosolekuid, kuid hagejat ei huvitanud töötajate arvamus ning pärast töötajate arvamuse ära kuulamist ei muutunud töötajate olukord paremaks ning koosolekutel ei olnud positiivseid tulemusi. Hageja peale esitati ka kostja juhatusele kaebusi, probleemideks olid karjumine ja töötajatesse suhtumine. Tunnistaja ütluste kohaselt lahkus hageja pärast töölt väga palju pubi töötajaid ning, et pärast hageja lahkumist on majas rahulik. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta hagejalt 14.10.2016 ähvarduskirja seoses sellega, et ta tuleb kohtusse kostja tunnistajana ütlusi andma.
38.Tunnistaja xxx, kes oli pubi teenindusjuht ja vastutas töötajate koolitamise, teeninduskvaliteedi ja teeninduse toimimise eest, ütluste kohaselt oli hageja ülemusena otsekohene, hästi energiline, kuid mitte kunagi ei teadnud, milliseks tööpäev võib kujuneda, kui hagejal oli halb tuju, siis see valati teenindaja peale välja. Tunnistaja nägi mitmeid olukordi, kus töötaja tuli tööpäeva algul uksest sisse ja võis saada kohe sõimu osaliseks. Hageja võis röökida teenindaja peale saalis klientide juuresolekul. Kui hagejal oli hea tuju siis kandus see positiivses mõttes edasi, siis töötajad ütlesid, et täna on hea päev, sest hagejal on hea tuju. Tunnistaja ja hageja suhted olid normaalsed ning tunnistaja peale hageja ei tõstnud häält v.a ühel korral. Mitmed töötajad rääkisid, et nende lahkumise põhjuseks oli hageja aga tunnistaja arvates oli peamiseks põhjuseks närviline töökeskkond, töötajate vahel tekkisid lahkhelid seetõttu, et kedagi eelistati teistele. Tunnistaja lahkus pubist töölt hageja tõttu, sest talle ei sobinud töötamiseks selline keskkond, kus oli vaimne pinge ja teineteise tagarääkimine, milles osales ka hageja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja esindaja Aare Hallopi poole pöördumise probleemid seotud hageja käitumisega.
39.Kohus on seisukohal, et eelnevate tõenditega kogumis on tõendatud kostja ülesütlemisavalduses toodud etteheited, et hageja ei tulnud pika aja vältel toime oma tööülesannete täitmisega, mis puudutasid pubi töö juhtimist ja korraldamist. Hageja kui juhataja kohustuste hulka kuulus järelevalve töötajate üle ja nendelt tööülesannete täitmise ja ettevõttes kehtestatud reeglitest kinnipidamise nõudmine. Hageja ei ole tõendanud, et pubil oli ka teine juhataja Xxx, kes vastutas teenindus- ja toidukvaliteedi eest, kuivõrd töölepingu sisu ja ametijuhendi tingimusi ei saa tõendada tunnistajate Xxxega xxx ütlustega. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei ole nad näinud hageja ega Xxxi töölepinguid ega ametijuhendeid. Asjaolu, et xxx oli pubi teenindusjuht, kes vastutas töötajate koolitamise, teeninduskvaliteedi ja teeninduse toimimise eest, ei välista hageja, kui juhataja vastutust.
40.A.Hallopi kirjadega hagejale, töötajate avaldustega, trendline.ee tagasisidega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hoolimata töötajate karistamisest rahaliste karistustega ja nendelt selgituste küsimisest rikkumiste kohta, olid hagejale alluvad töötajad äärmiselt
distsiplineerimatud, sest esines palju tööle hilinemisi, alkoholi jääknähtudega tööle ilmumisi või ka töölt põhjuseta puudumisi, suitsetamist, klientide halba teenindamist, teenindussaali järelevalveta jätmist. Tunnistajate xxx ja xxx ütlustest selle kohta, et hageja hoidis töötajate poolele ja karistas neid enda väitel kostja juhatuse nõudmisel järeldub, et hageja eelistas oma tööülesannete järjepidevale täitmisele hoida osade töötajatega sõbralikke suhteid.
41.Samuti tõendavad eeltoodud avaldused ja tunnistajate ütlused hageja ebapädevust ja oskamatust oma alluvatega ühetaoliselt ja viisakalt suhelda ning osade töötajate eelistamist teistele, s.t tal puudus juhtival ametikohal töötavalt isikult eeldatav juhtimis- ja suhtlemisoskus, sest tema suhtlusstiil solvas paljusid töötajaid, tõi kaasa pingeid töökollektiivis ja hagejale alluvate töötajate töölt lahkumisi. Hageja poolt talle alluvate töötajate erinev kohtlemine tuleb välja ka hagejat iseloomustavate avalduste ja tunnistajate ütluste vastandlikkusest, kus ühel juhul teda väga kiidetakse, teisel juhul aga kritiseeritakse. Et hageja võis käituda oma alluvatega manipuleerivalt tõendavad töötajate avaldused töövaidluskomisjonile, mille kohaselt käesoleva töövaidluse lahendamise ajal küsis hageja nendelt iseloomustusi enda kohta töötajaid selle eesmärgist teavitamata ja ühe tunnistaja ähvardamine enne kohtus ütluste andmist.
42.Kohus leiab, et hageja kohta esitatud iseloomustused inimestelt, kes ei ole töötanud hagejaga koos kostja juures ega tea töölepingu ülesütlemisega seotud asjaolusid, on antud vaidluse lahendamisel asjakohatud ja tuleb jätta tõenditena tähelepanuta (I kd lk 53, 54, 57, 58, 64). asjakohatud on ka tõendid , mis puudutavad kirjavahetust Weekendi festivali piletite kohta (I kd lk 112-114), mis tuleb samuti tähelepanuta jätta.
43.TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
44.Tööandja on väitnud, et ta on hoiatanud hagejat 30.07.2015 toimunud vestlusel suuliselt, et juhul, kui hageja oma käitumist alluvate ebavõrdse ja ebaviisaka kohtlemise osas ei paranda, siis tuleb tööandjal hakata otsima uut pubi juhatajat. Kostja on märkinud, et hagejat on hoiatatud, ka ülesütlemise teates. Et hageja on tööandja hoiatusest ka selliselt aru saanud tõendab hageja 30.07.2015 e-kiri kostjale, kus ta küsib Aare Hallopilt otse, kas viimane soovib tema lahkumist ettevõttest või püüavad nad koostööd parandada, sest sellises seisus ilmselt edasi minna ei saa.
45.Vastusena hagejale edastas tööandja 04.08.2015 omapoolsed täpsustused ja selgitused, mida ta konkreetselt hagejale ette heidab ning milliseid muutusi (kriitikataluvust, koostööd juhatusega, töötajate võrdset kohtlemist ja nende tööl hoidmist, ausust) ta töötajalt ootab töösuhte jätkamiseks.
46.Tööandja on väitnud, et ta on suuliselt hagejat hoiatanud ka 28.10.2015 toimunud koosolekul seoses 05.07.2015 toimunud töölt omavolilise lahkumisega.
47.Tunnistaja Xxxi ütlustega on tõendatud, et ta osales 30.07.2015 koosolekul koos hageja ning Aare Hallopiga, kus oli teemaks hageja alluvatesse ebavõrdne suhtumine. Tunnistaja ütluste kohaselt soosis hageja oma tuttavaid ja suhtles nendega normaalselt aga teiste teenindajatega
võisid asjad üle käte minna. Hageja oli kergesti ärrituv, kui tekkis probleem töötajatega, siis võis töötaja saada hageja sõimu osaliseks enne selgituse küsimist. Tunnistaja oli kuulnud töötajate nurinat selle kohta, et hageja ei lahenda probleeme õiglaselt. Probleemid jõudsid ka juhtkonnani. Tunnistaja ütluste kohaselt tööandja hoiatas koosolekul hagejat selles osas, et hageja kohtleb töötajaid ebavõrdselt, et ta peab töötajatega suhtlema normaalselt, mitte kisades. Järgmise hoiatuse sai hageja 2015.a oktoobris, sest ta puudus töölt ning tõendit ei esitanud ning A.Hallop ütles hagejale, et valetamine peab lõppema, muidu ei saa töösuhtega edasi minna. Tunnistaja ei teadnud, kas A.Hallop teadis hageja insuldist, kuid puudumine polnud insuldi päeval. Tunnistaja ütluste kohaselt käitus hageja peale hoiatuse saamist töötajatega samamoodi edasi ja ta teab mitmeid töötajaid, kes läksid töölt ära hageja käitumise pärast. Hagejale öeldi, et selline suhtumine tuleb ära lõpetada.
48.Hageja 05.07.2015 töölt omavoliline puudumine, tööandja sellekohane tõendi küsimine alates 05.07-26.10.2017 ning hageja erinevad tegelikkusele mittevastavad põhjendused töölt puudumise põhjendamiseks, on tõendatud poolte kirjavahetusega (TVK lk 73-84, I kd tlk 8998), millest nähtuvalt küsis A.Hallop hagejalt alates 07.07.2015 töölt puudumise kohta tõendit, hageja erinevatel ettekäänetel (et EMO-st tõendit ei antud, et teave saadeti EMO-st perearstile, et ta ei ole kohustatud tõendit esitama) tõendit ei esitanud ning 26.10.2017 teatas tööandjale, et ta esitab puudumise kohta seletuskirja. Hageja seletuskirjaga (TVK lk 126127) on tõendatud, et hageja ei käinudki tegelikult pika järjekorra tõttu EMO-s. Hageja on väitnud, et tal olid töölt puudumiseks objektiivsed asjaolud, viidates Sotsiaalkindlustusameti Rakvere Büroo tõendile, millest nähtuvalt on hagejal 29.04.2015 tuvastatud peaaju infarkti tõttu püsiv töövõimetus 100% (TVK lk 128, 131-132). Kostja väitel ei ole hageja talle antud tõendit enne töövaidluskomisjonis toimunud töövaidlust esitanud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja kordagi viidanud, et 05.07.2015 töölt puudumine oli seotud püsiva töövõimetuse põhjustanud haigusseisundiga. Eelnevaga on tõendatud, et töötaja ei suutnud tööandjale anda usaldusväärseid selgitusi töölt puudumise kohta, mistõttu ülesütlemisavalduses toodud tööandja väide, et hageja kaotas tema silmis usaldusväärsuse, mis oli isikuomaduseks, mida tööandja töötajalt kui pubi juhatajalt ootas, on põhjendatud ja tõendatud.
49.Kohus ei pea põhjendatuks hageja väiteid selle kohta, et tööandja ei ole täitnud töötaja koolitamise kohustust, mistõttu ei olnud tööandjal õigust töötajaga töösuhet lõpetada. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks tõusetunud hageja koolitamisega seonduvaid küsimusi, ka ei ole hageja sellekohaste soovidega kostja poole pöördunud ega väitnud, et ta vajab mingis valdkonnas koolitust. Töölepingust ja ametijuhendist tulenevalt pidi hageja juba tööle asumisel vastama juhataja isikuomadustele ja oskustele, mitte ei pidanud tööandja teda selleks väljaõpetama.
50.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei suutnud täita nõuetekohaselt ja tulemuslikult pubi juhatajale ametijuhendiga ettenähtud tööülesandeid ning pubi juhatajale pandud ootusi, mistõttu oli tööandjal alus töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustel. Seega tuleb hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
51.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja.
52.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
53.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.