Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-12657
Tsiviilasi
Osaühingu Grupivara hagi Aktsiaseltsi Ekspress Grupp vastu aktsionäride 27.05.2015 üldkoosoleku otsuste 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2017 otsus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Grupivara apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Osaühing Grupivara (registrikood 10672077), esindajad vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Tarmo Repp Kostja (vastustaja) Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677), esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaadi abi Martin-Johannes Raude
Istungi toimumise aeg
16.11.2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.08.2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja, Osaühingu Grupivara kanda.
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
4.Rahuldada Aktsiaseltsi Ekspress Grupp taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks Osaühingu Grupivara poolt Aktsiaseltsile Ekspress Grupp hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Osaühingult Grupivara Aktsiaseltsi Ekspress Grupp kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (õigusabikulu) 2100 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Grupivara tasuda Aktsiaseltsile Ekspress Grupp viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Grupivara (hageja) esitas 26.08.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Ekspress Grupp (kostja) vastu 27.05.2015 toimunud aktsionäride korralise üldkoosoleku (üldkoosolek) protokolli p-des 1 ja 2 sisalduvate otsuste, millega kinnitati 2014. a majandusaasta aruanne ning otsustati dividende maksta, tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osales hageja kostja 27.05.2015 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Hageja esitas kostja 2014. a majandusaasta aruandes varade väärtuse kajastamise õigsuse kontrollimiseks üldkoosolekule teabenõude, vastuväited majandusaasta aruande kinnitamisele ja dividendi maksmisele ning hääletas vastu protokolli p-des 1 ja 2 sisalduvatele otsustele: - kinnitada kostja 2014. a majandusaasta aruanne; - kinnitada kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2014. a puhaskasumist, milleks on 5 110 000 eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali 256 000 euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 4 eurosenti 1 aktsia kohta ning ülejäänud summa, milleks on 3 665 000 eurot, kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on seisuga 10.06.2015 kell 23.59 kantud kostja aktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 02.10.2015 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
3.Kostja juhatus teabenõudele sisuliselt ei vastanud ega võtnud arvesse hageja vastuväiteid 2014. a majandusaasta aruandes kostja varade Delfi Eesti ja Delfi Läti (Eesti äriühingu AS Delfi ja Läti äriühingu AS Delfi ettevõtted) ülehinnatuse ja 2014. a kasumi, mille arvelt on otsustatud dividende maksta, puudumise osas. Ilma sisuliste selgitusteta nentis kostja juhatus, et kostja 2014. a majandusaasta aruanne vastab kehtivatele nõuetele ja kajastab kogu vajalikku informatsiooni.
4.Üldkoosoleku otsused 1 ja 2 on tühised (äriseadustiku (ÄS) § 3011 lg 1 p-d 1 ja 2). Üldkoosoleku otsused on vastuolus raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-ga 2, mis kohustab kostjat järgima RPS-ga sätestatud aruannete koostamise põhimõtteid (ka ÄS § 276 lg 1, mille alusel võib aktsionäridele väljamakseid teha ainult puhaskasumist või eelmiste aastate majandusaastate jaotamata kasumist, ning ÄS § 278 kolmandast lausest tuleneva keeluga teha ebaseaduslikke väljamakseid).
5.Delfi Eesti ja Delfi Läti vara on kostja 2014. a majandusaasta aruandes kajastatud oluliselt suurema väärtusega kui vara tegelik väärtus on. Kostja 2014. a majandusaasta aruandes kajastatud varade väärtuse osas läbi viidud analüüsist, mille koostas riiklikult tunnustatud ekspert ja Tartu Ülikooli raha ja panganduse lektor AJ nähtub, et üle on hinnatud Delfi Eesti väärtus 6 814 000 euro ja Delfi Läti väärtus 5 398 000 euro võrra. Hindaja kasutas diskonteeritud rahavoogude meetodit, millist on äriühingu väärtuse hindamise alusena aktsepteerinud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 21.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 34). Aruandes on aluseks võetud kostja varasemates majandusaasta aruannetes kajastatud finantsandmed. Lisaks on ettevõtte kahjumi riskile tähelepanu juhtinud ka LHV Pank oma analüüsides kostja majandusnäitajate kohta. Kui arvestada, et kostja 2014. a majandusaasta aruande kohane koondkasum oli 5 110 000 eurot, siis kaasneks Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtuse kajastamine õiglases väärtuses 2014. a majandusaastal kostja kahjumiks 7 102 000 eurot ning puuduks kasum, mille alusel otsustati dividende maksta. Dividendide maksmise asemel peaks kostja võtma samme kahjumi vähendamiseks.
6.Alternatiivselt tuleks üldkoosoleku otsused 1 ja 2 kehtetuks tunnistada ÄS § 302 lg 1 alusel. Lisaks seadusele on vastuvõetud otsused vastuolus ka kostja põhikirja p-dega 7.1 ja 8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning dividende võib maksta üksnes puhaskasumist. Õige raamatupidamisandmete kajastamise korral puuduks kostjal 2014. a puhaskasum ja kahjumi arvel dividende maksta ei saa. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
8.Hagiavalduses ei ole esitatud faktikogumile vastavat õigusnormi, mille alusel saaks hagi rahuldada. Hageja tugineb otsuste tühisuse nõude puhul raamatupidamise seaduse põhimõtete rikkumisele ja kostja 2014. a majandusaasta aruande vastuolule RPS § 30 lg-ga 1, § 16 p-ga 8. Hageja ei nimeta, milliseid põhimõtteid ja kuidas on kostja
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657 väidetavalt rikkunud. Hageja väiteid Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtuse suuremana kajastamisest ei ole vandeaudiitor kinnitanud. Audiitor viitab aruande lisale nr 16, milles kirjeldatakse juhtkonna poolt teostatud kontserni finantsseisundi aruandes kajastatud varade (sh firmaväärtus) väärtuse testide koostamisel kasutatud eeldusi ja sisendeid ning nende võimaliku muutuse mõju väärtuse testide tulemusele.
9.Põhikirja punktid ei saa olla otsuste kehtetuse aluseks. Põhikirja p 7.1 kohaselt peab juhatus seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama majandusaasta aruande kehtivast seadusandlusest lähtudes ning p 8.1 kohaselt makstakse aktsionäridele osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema osa nimiväärtusele.
10.Kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimust (tühisuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine) ei mõjuta asjaolu, kas hageja peab 2014. a majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid tõesteks või mitte. Otsuste vaidlustamisel on asjakohased vaid ÄS § 291, § 298 lg 1 p 7 (nende nõuete rikkumist hageja ei väida), § 299 lg 1, § 297 lg 3 (ka nende sätete rikkumist ei ole hageja väitnud).
11.Raamatupidamise seadus sätestab nõuded aastaaruande koostamisele ega reguleeri üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluseid. Hagiavalduse alus ei puuduta vaidlustatud üldkoosoleku otsuseid, vaid kostja 2014. a majandusaasta aruannet. Seadusandja ei ole ette näinud, et otsuse vastuvõtmine kui eraldi iseseisev toiming võiks olla tühine või kehtetuks tunnistatav vaid seetõttu, et otsusega kinnitatud dokumendis võivad sisalduda mittetäpsed andmed. Üldkoosolek kinnitab, mitte ei koosta majandusaasta aruannet.
12.Ka kasumi jaotamise otsuse kehtivus ei saa sõltuda sellest, kas hageja peab 2014. a majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid tõesteks või mitte. Otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused tulenevad seadusest ning need alused ei ole täidetud. Lisaks ei saa otsus, mille täitmise tulemusena saab hageja aktsionärina oma investeeringult tulu, rikkuda hageja õigusi.
13.Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12) võib majandusaasta aruande kinnitamise otsus olla tühine vaid juhul, kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu. Hageja ei ole osundatud asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Hageja on vaid väitnud, et Delfi Eesti ja Delfi Läti näol on nii 2014 kui ka varasemates majandusaasta aruannetes kajastatud vara oluliselt suurema väärtusega kui vara tegelik väärtus. Nii üldsõnalise seisukoha pinnalt ei ole võimalik isegi väita, et aruande kinnitamise või selle alusel dividendi jaotamise otsus oleksid tühised.
14.Kostja 2014. a majandusaasta aruanne on koostatud ja kontrollitud ekspertide poolt. Hageja ei ole selgitanud kuidas ja millist RPS, raamatupidamise toimkonna juhendite (RTJ), rahvusvahelise auditeerimise standardite (ISA) või rahvusvahelise 4(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657 finantsaruandluse standardite (IFRS) sätteid on Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtuse hindamisel rikutud; millises ulatuses ja milline aruandes sisalduv põhiaruanne või lisa on rikkumise tulemusena väär ning milles seisneb majandusseisu väidetava vale kajastamise väidetav olulisus.
15.AJ arvamus või analüüs ei ole asjakohane, ei ole antud ei raamatupidamise ala eksperdi poolt ega seoses majandusaasta aruande vastavusega rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele. LHV Panga raportid lükkavad hageja väited ümber. Raporti kohaselt võiks Delfi Läti põhjendatud allahindlus olla 0,4 miljonit eurot, hageja ei saa väita, et see peaks olema 5,4 miljonit eurot. On märkimisväärne, et Oasis Capital OÜ-ga sama informatsiooni omades pidas LHV põhjendatuks hinnata Delfi Läti firmaväärtust alla 5,4/0,4, mis on 13,5 korda vähem. Maakohtu otsus
16.Harju Maakohus jättis hagi 28.08.2017 otsusega nii vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise nõudes kui ka kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 053 eurot 80 senti ning viivise menetluskuludelt.
17.Esmalt leidis maakohus, et hagejal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Maakohus tuvastas, et hagejale kuulub ca 0,0003% (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud 0,003%) kostja aktsiatest, mistõttu puudub hagejal reaalne võimalus mõjutada aktsionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist. Arvestades, et hageja osalus on marginaalne ja investeeringu omaniku tavapäraseid eesmärke (investeeringu säilimine ja sellelt kasu teenimine), saab maakohtu hinnangul hagejal olla otsuste tühisuse nõude esitamiseks õigustatud huvi vaid juhul, kui selline õigustatud huvi on majandusliku sisuga. Hageja esitatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude eesmärgiks on dividendide maksmise välistamine. Hageja ei ole esile toonud usutavat põhjendust asjaolu kohta, millest saaks järeldada, et otsuste tühisuse tuvastamise rahuldamine tagaks hageja investeeringu parema säilimise. Eeltoodu tõttu jättis kohus hageja nõude otsuste 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise põhjuseks on maakohtu hinnangul ka asjaolu, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väiteid, et kostja 2014. a majandusaasta aruanne oleks olulises ulatuses ebaõige.
18.Vastuseks hageja väidetele leidis maakohus, et RPS § 1 ega § 2 ei sisalda nõudeid raamatupidamise aastaaruandele, mistõttu majandusaasta aruanne ei saa olla vastuolus nimetatud sätetega. Maakohtu hinnangul võiks otsuste tühisus tuleneda RPS (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni) §-s 30 viidatud §-s 16 nimetatud raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipide rikkumisest. Juhul, kui kostja majandusaasta aruanne kajastab kostja vara tegelikust oluliselt suurema väärtusega, ei vasta aruanne tõepärase informatsiooni andmise eesmärgile ja on
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657 vastuolus objektiivsuse printsiibiga (RPS § 16 p 7) ja konservatiivsuse printsiibiga (RPS § 16 p 8).
19.Kohus määras hageja taotlusel ekspertiisi, et teha kindlaks, kas 2014. a majandusaasta aruande koostamise ajal (märts 2015) oleks pidanud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused alla hindama ning kui jah, siis millises ulatuses. Riiklikult tunnustatud eksperdi UV tehtud finantsekspertiisi järelduste kohaselt puudus 31.12.2014 seisuga vajadus Delfi Eesti firmaväärtuse allahindamiseks ning Delfi Läti firmaväärtuse oleks pidanud 31.12.2014 seisuga täiendavalt alla hindama summas 888 000 eurot. Delfi Läti firmaväärtuse alla hindamata jätmine täiendavas summas kostja konsolideeritud 2014.a majandusaasta aruandes alahindab 888 000 euro võrra kulusid ja ülehindab samavõrra varasid. Kohus tuvastas riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse alusel, et Delfi Eesti väärtuse allahindamiseks alust ei olnud. Kostja ei ole rikkunud Delfi Eesti vääruse kajastamisel RPS § 16 p-s 8 sätestatud konservatiivsuse printsiipi.
20.Hageja esitas oma seisukoha tõendamiseks AJ analüüsi Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse kajastamise kohta. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) mõistes (§ 272 lg-d 1 ja 2) dokumentaalse tõendiga, mitte eksperdi arvamusega. Kohtu arvates ei ole tegemist tõendiga, millele saab rajada kohtuotsuse. Kuivõrd tõend on koostatud menetluse ajal, on tegemist menetluse tarbeks koostatud tõendiga, mistõttu võib olla kahtluse all selle objektiivsus (tõend on koostatud pärast seda, kui kohtu määratud ekspert koostas arvamuse).
21.Hageja ei ole avaldanud, kuidas saaks kostja põhikirja p-st 7.1, mis sätestab, et kostja majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril, järeldada vaidlustatud otsuste kehtetust. Ka põhikirja p 8.1, mis sätestab, et aktsionäridele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele, ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuste kehtetusele, kuna sätestab vaid, et dividende makstakse aktsionäridele vastavalt aktsiate nimiväärtusele.
22.Tõendeid kogumis hinnates, puudub maakohtu hinnangul alus väida, et kostja 2014. a majandusaasta aruanne kajastaks ebaõigesti Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtusi vähemalt määral, mis põhjustaks nende väärtuste allahindamise vajaduse. Maakohus ei tuvastanud otsuste vastuolu seadustega, mistõttu oli aktsionäride üldkoosolekul õigus võtta vastu otsus dividendide maksmise kohta. Apellatsioonkaebus
23.Maakohtu otsuse peale on esitanud hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
24.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendamatult sidunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise hagi rahuldamise tuvastushuviga. Hageja on selgitanud maakohtule tuvastushuvi põhjalikult 29.04.2016 menetlusdokumendi p-des 2.2.6 kuni 2.2.9 ning hageja jääb avaldatud seisukohtade juurde. Hageja 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657 hinnangul on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, sest on ühildanud ÄS §-st 226 tulenevad aktsionäri varalised õigused (mh õigus kasumile) ja mittevaralised õigused (mh õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul).
25.Materiaalõiguslikult oleks pidanud maakohus tõendite õigel hindamisel hageja hagi rahuldama ning pealegi alternatiivse üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole nõutav tuvastushuvi olemasolu. Iseenesest jõudis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel õigele järeldusele, et jättes kõrvale tuvastushuvi, siis hagis esitatud väidete tõendatuse korral võib kostja 2014. a majandusaasta aruanne olla vastuolus RPS § 30 lg-ga 1 ning § 16 p-dega 7 ja 8. Erinevalt maakohtust leiab hageja, et viidatud sätteid tuleb tõlgendada ka koostoimes RPS § 1, § 2 lg-ga 2, § 3 p-iga 6, § 16 p-iga 4 ja § 15 lg-ga 1. Kõik riiklikult tunnustatud eksperdid on jõudnud järeldusele Delfi Läti firmaväärtuse alla hindamise vajaduse osas.
26.Maakohus rikkus oluliselt hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hindas esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja üllatuslikult ning jättis hindamata hageja esitatud seisukohad ja tõendid ega esitanud eelneva kohta ühtegi põhjendust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1, § 436 lg 1 ja 4 ja § 442 lg 8, § 631 lg 1 ja 2). Maakohus eelistas ilma põhjendusteta ühte tõendit teistele ega ole tõendeid koosmõjus analüüsinud ning on jõudnud seetõttu ebaõige lahendini. Maakohus oleks pidanud korraldama ekspertiisi ebaselguse ja vasturääkivuste kõrvaldamiseks kordusekspertiisi.
27.Maakohus on jätnud otsuses ilma igasuguse põhjenduseta tähelepanuta, et kostja 2014. a majandusaasta aruandes Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilise väärtuse põhjendamatut mitmekordset ülehindamist võrreldes turutingimustega kinnitavad ka avalikult kättesaadavad üldised võrdlusandmed.
28.Kokkuvõtteks leiab hageja, et majandusaasta aruanne on oluliselt ebaõige ja seda kinnitav aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine olukorras, kus vara väärtuse õige kajastamine tingiks kasumi jaotamise (ÄS § 276 ja ÄS § 277 lg 1 ja 2) asemele kahjumi katmise vajaduse (ÄS § 334 lg 2) ning vastava üldkoosoleku otsuse alusel tehakse ÄS § 280 lg 1 vastaselt ebaseaduslikke väljamakseid. Arvestades, et mainitud põhimõtted on inkorporeeritud ka kostja põhikirja läbi p-ide 7.1 ja 8.1 ning tulenevad otseselt seadustest, siis on alternatiivselt võimalik ÄS § 302 lg 1 alusel üldkoosoleku vastavate otsuste kehtetuks tunnistamine. Vastustaja seisukoht
29.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
30.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
31.Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas on maakohus leidnud, et hagejal saab olla sellise nõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 tähenduses õigustatud huvi vaid juhul, kui selline huvi oleks majandusliku sisuga. Maakohtu hinnangul hagejal selline huvi praegusel juhul puudub, mis juba iseenesest välistab tühisuse tuvastamise nõude rahuldamise. Ringkonnakohus maakohtu nende seisukohtadega ei nõustu. Riigikohtu senises praktikas on leitud, et eelduslikult on aktsionäril õigus esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks (vt nt Riigikohtu 30.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitut arvestades õige järeldada, et hagejal praegusel juhul mistahes majandusliku sisuga huvi tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks puudus. Põhjendatuks ei saa pidada ka tuvastushuvi sidumist hagejale kuuluvate aktsiate arvuga ja tegeliku võimalusega mõjutada aktsionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist.
32.Seega tuleb tuvastushuvi puudumist käsitlevad põhjendused maakohtu otsusest välja jätta. Kolleegium siiski lisab, et aktsionärid peavad nii omavahelistes suhetes kui ka suhetes aktsiaseltsiga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (TsÜS §-d 32 ja 138). Seega ei saa pidada lubatavaks aktsionäride üldkoosoleku otsuse vaidlustamist, kui hagi ainsaks või peamiseks eesmärgiks on aktsiaseltsi ja seeläbi ka teiste aktsionäride huvide kahjustamine. Oma õigusi kuritarvitav aktsionär võib olla vastutav sellega aktsiaseltsile ja teistele aktsionäridele põhjustatud kahju eest.
33.Ringkonnakohus nõustub samas maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt on kostja 2014. a majandusaasta aruanne olulises ulatuses ebaõige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusteks järeldusteks. Küll tuleb osaliselt nõustuda kaebuse väidetega, et maakohus on jätnud otsuses osad tõendid hindamata ega ole põhjendanud, miks ta üht või teist tõendit ei arvesta. Sellega on maakohus rikkunud eelkõige TsMS § 230 lg-d 1 ja 2, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik need otsuse põhjendamist puudutavad vead praegusel juhul apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium täiendab maakohtu otsust järgmiste põhjendustega.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisus võiks tuleneda hagi esitamise ajal kehtinud RPS §-s 30 viidatud RPS §-s 16 nimetatud raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipide
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657 rikkumisest. Juhul, kui kostja majandusaasta aruanne kajastab kostja vara tegelikust oluliselt suurema väärtusega, ei vasta aruanne tõepärase informatsiooni andmise eesmärgile ja on vastuolus objektiivsuse printsiibiga (RPS § 16 p 7) ja konservatiivsuse printsiibiga (RPS § 16 p 8). Kuivõrd kostja on börsiettevõte (aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn börsil), tuleneb see, millise väärtusega tuleb majandusaasta aruandes vara kajastada, praegusel juhul RPS § 17 lg 2 järgi rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Maakohus on järeldanud, et puudub alus väida, et kostja 2014. a majandusaasta aruanne kajastaks ebaõigesti Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtusi määral, mis põhjustaks nende väärtuste allahindamise vajaduse.
35.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja 2014. a majandusaasta aruanne ei kajasta Delfi Eesti ega Delfi Läti väärtusi olulises ulatuses ebaõigesti. Lisaks maakohtu otsuses märgitud tõenditele kinnitavad sellist järeldust kogumis teiste tõenditega ka kostja 2014. a majandusaasta aruannet auditeerinud vandeaudiitorite arvamus, samuti audiitorite arvamused kostja 2011.–2013. aastate majandusaastate aruannete kohta ning AS-i LHV Pank analüütikute ülevaated kostja 2014. a majandustulemuste kohta. Maakohus ei ole loetletud tõenditele küll hinnangut andnud, kuid need pigem kinnitavad maakohtu järeldusi hagi põhjendamatuse kohta, mitte vastupidi.
36.Kostja 2014. a majandusaasta aruannet auditeerinud vandeaudiitorid on jõudnud kostja aktsionäridele esitatud aruandes (I kd, tl-d 99–100) järeldusele, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt kostja finantsseisundit seisuga 31.12.2014, aruandeaasta majandustulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Aruandes on audiitorid mh märkinud, et audit hõlmas ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja juhatuse poolt antud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Seega on audiitorid leidnud, et aruanne (st ka selles kajastatud firmaväärtuste leidmiseks kasutatud meetodid, andmed ja hinnangud ning nende pinnalt leitud firmaväärtused) on kooskõlas finantsaruandluse reeglitega.
37.Audiitorite kinnituste kohaselt kajastasid ka kostja 2011.–2013. aastate majandusaastate aruanded kostja finantsseisundit õigesti (II kd, tl-d 139–141, 141 pöördel–143 pöördel ja 144–146 pöördel). See tähendab, et 2014. a majandusaasta aruandele eelnenud aruannetes märgitud firmaväärtused (mis olid Delfi Eesti puhul sama suured ja Delfi Läti puhul suuremad kui 2014. a majandusaasta aruandes) olid eelduslikult õiged. Kolleegium nõustub kostjaga, et kui hageja väidab, et kostja 2014. a majandusaasta aruandes oleks pidanud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused hindama alla kokku täiendavalt 12,212 miljoni euro (6,814+5,398) võrra, siis oleks hageja pidanud tooma esile mingi 2014. a majandusaastal toimunud väga drastilise muudatuse. Hageja ei ole aga välja toonud ühtegi selget põhjust, mis tingiks firmaväärtuste allahindamise vajaduse hageja väidetud ulatuses.
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
38.Ka AS-i LHV Pank analüütikute ülevaadetest kostja 2014. a majandustulemuste kohta (I kd, tl-d 124-131, tõlked tl 132-146) nähtub, et kui 18.09.2014 viidati Delfi Läti firmaväärtuse allahindamise võimalikkusele 0,4 miljoni euro ulatuses, siis 06.11.2014 analüüsis viidati Läti online-meedia müügitulemuste kasvamisele 27,5% võrra ning 06.05.2015 analüüsis viidatakse allahindlusriski olulisele vähenemisele. Sellest võib järeldada, et analüütikud pidasid 2014. a-l Delfi Läti firmaväärtuse suurimaks võimalikuks allahindluse määraks 0,4 miljonit eurot, kuid on seda hiljem korrigeerinud positiivses suunas. Seejuures puudub pooltel vaidlus, et kostja 2014. a majandusaasta aruandes hinnati Delfi Läti firmaväärtus alla 1,443 miljonit eurot. Seega hinnati Delfi Läti firmaväärtus alla ligikaudu 3,4 korda rohkem kui AS-i LHV Pank analüütikud seda maksimaalselt põhjendatuks pidasid.
39.Järeldust, et kostja 2014. a majandusaasta aruanne olulises ulatuses ebaõige ei ole, kinnitab ka kohtu määratud eksperdi UV arvamus (III kd, tl-d 4–49). Ekspert UV järelduste kohaselt oleks pidanud Delfi Läti firmaväärtust seisuga 31.12.2014 täiendavalt alla hindama 888 000 euro võrra. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuivõrd firmaväärtuse arvestus põhineb suures osas prognoosidel ja ei ole üheselt kindlaksmääratav, ei saa eksperdi arvamusest järeldada, et Delfi Läti firmaväärtus oleks 2014. a majandusaasta aruandes kajastatud täiesti ebaõigesti. Kostja 2014. a majandusaasta aruandes (I kd, tl 82) märgitud ja eksperdi arvamusest järelduv Delfi Läti firmaväärtuse suurus (vastavalt 8,207 ja 7,319 miljonit eurot) on tegelikult samas suurusjärgus. Igal juhul ei saaks väita, et kostja 2014. a majandusaasta aruandes esineksid Delfi Läti firmaväärtuste võimaliku ebaõige kajastamise tõttu sellised vastuolud raamatupidamise seaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti kostja majandusseisu. 888 000 eurot on kostja 31.12.2014 bilansimahust vaid ligikaudu 1,15%. Isegi kui kõnealune 888 000 eurot kostja 2014. a majandusaasta kasumist (5 110 000 eurot) hüpoteetiliselt maha arvata, jääks alles piisav kasum, mille arvelt dividende maksta. Kolleegiumi hinnangul on oletuslik kostja seisukoht, et Delfi Läti firmaväärtuse alla hindamisel 888 000 euro võrra poleks aktsionärid pruukinud üldkoosolekul samamoodi hääletada.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praeguses asjas põhjendatult eelistanud ekspert UV arvamust hageja poolt tellitud AJ 18.08.2015 analüüsile (I kd, tl-d 103– 120) ja AJ 03.04.2017 arvamusele (III kd, tl-d 101–111). Kolleegiumi arvates tuleb ekspert UV arvamust eelistada eelkõige põhjusel, et teised tõendid pigem kinnitavad ekspert UV järeldusi kui AJ seisukohti. UV ja AJ on jõudnud ühele järeldusele küll selles, et Delfi Läti firmaväärtust tulnuks täiendavalt alla hinnata, aga oodatava alla hindamise ulatuse osas on UV ja AJ arvamused oluliselt erinevad. Lisaks põhineb AJ 18.08.2015 analüüs üksnes avalikel andmetel, UV-l oli ekspertiisi tegemisel seevastu juurdepääs kõigile vajalikele kostjal olemasolevatele andmetele ja dokumentidele. AJ ei ole jõudnud 18.08.2015 analüüsis kategoorilistele järeldustele, vaid on nentinud üksnes Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse "tõenäolisest ülehinnatust" ja "võimalikke allahindlusi". AJ analüüsi ebapiisavat täpsust on möönnud ka hageja 28.03.2016 taotluses ekspertiisi määramiseks (II kd, tl 35).
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
41.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilise väärtuse põhjendamatut mitmekordset ülehindamist võrreldes turutingimustega kinnitavad ka avalikult kättesaadavad üldised võrdlusandmed, milliste väärtustega tehinguid turutingimustel on tehtud (II kd, tl-d 39–62). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud võrdlustehingute valimi põhjendatuse üle otsustamine eeldab mitteõigusalaseid eriteadmisi.
42.Seega ei ole kostja 27.05.2015 aktsionäride üldkoosoleku otsused 2014. a majandusaasta aruande kinnitamise ja dividendide maksmise kohta kolleegiumi hinnangul tühised (ÄS § 3011 lg 1 p 1). Senist kohtupraktikat arvestades võivad mõjutada üldkoosoleku otsuste kehtivust ainult sellised majandusaasta aruandes esinevad vastuolud raamatupidamise seaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12). Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hageja käsitlust, mille kohaselt saaks samad otsused samade väidetavate vastuolude tõttu raamatupidamise seaduse sätetega ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue kostja 27.05.2015 aktsionäride üldkoosoleku kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
43.Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele lisab kolleegium, et AJ 03.04.2017 arvamust ei ole maakohus jätnud arvestamata. Maakohus on leidnud, et tegemist ei ole tõendiga, millele saab rajada kohtuotsuse, kuna tõendi koostamine menetluse ajal (tõend on koostatud pärast seda, kui kohtu määratud ekspert esitas kirjaliku arvamuse) seab kahtluse alla tõendi objektiivsuse. Sellise järelduse tegemisel ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme rikkunud. Ka kolleegiumi hinnangul on küsitav eriteadmistega isiku arvamuse (TsMS § 272 lg 2) objektiivsus, milles sisuliselt kritiseeritakse eelnevalt kohtu määratud eksperdi järeldusi. Lisaks ei ole võimalik kohtul taolisest arvamusest iseseisvalt tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta järeldusi teha, sest see nõuaks omakorda mitteõigusalaseid eriteadmisi, mis kohtul aga puuduvad.
44.Kordusekspertiisi määramata jätmisel ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme rikkunud. Kordusekspertiisi määramata jätmist on kohus asjakohaselt põhjendanud (III kd, tl 139 pöördel). Apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kordusekspertiisi määramiseks on ringkonnakohus lahendanud 30.10.2017 määrusega (III kd, tl-d 171–172).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
45.Kuivõrd apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
47.Kostja esitas 16.11.2017 kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2428 eurot 50 senti (käibemaksuta), millele lisandub istungil osalemise kulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 13 tunni ulatuses, millest 0,5 tundi tunnitasuga 205 eurot (käibemaksuta), 2 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta), 0,4 tundi tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta) ja 10,1 tundi tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi maakohtu otsusega tutvumises (0,4 t + 0,4 t), kostjaga suhtlemises (0,1 t), apellatsioonkaebuse analüüsimises (0,4 t + 0,4 t) ja sellele vastuse koostamises (1,6 t + 8,3 t), ringkonnakohtu 03.10.2017 ja 30.10.2017 määrustega tutvumises (0,2 t + 0,1 t), istungiaja kooskõlastamises (0,1 t) ning istungiks ettevalmistamises (1 t). Eeltoodule lisandub 16.11.2017 istungil osalemise kulu (1 t). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja märkis 16.11.2017 kohtuistungil, et mõistlik kostja esindaja tunnitasumäär oleks 130 eurot, muus osas hagejal vastuväiteid kostja menetluskuludele ei olnud.
48.Ringkonnakohus leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks kulutanud aega põhjendamatult.
49.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kuigi lepingulise esindaja tunnitasu määra hindamisel on varasema Riigikohtu praktika kohaselt üldjuhul mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13), on sõltuvalt asjaoludest mõistlikuks peetud ka nii tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga (vt Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13) kui ka tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et lähtudes tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määrana praeguses asjas põhjendatud 150 eurot (käibemaksuta).
50.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (14*150) 2100 eurot (käibemaksuta).
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-12657
51.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.