Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

aktsionäri staatusest õigus nõuda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist (3-2-1-76-14, p 18). Üldkoosoleku otsused 1 ja 2 on tühised vastuolu tõttu seadusega (RPS § 1, § 2 lg 2, § 30 lg 1). Kostja 2014 majandusaasta aruandes kajastatud varade väärtuse osas läbi viidud analüüsist, mille koostas riiklikult tunnustatud ekspert ja Tartu Ülikooli raha ja panganduse lektor Xxxx nähtub, et on üle hinnatud Xxxx Eesti väärtus 6 814 000 euro ja Xxxx Läti väärtus 5 398 000 euro võrra. Hindaja kasutas diskonteeritud rahavoogude meetodit millist on äriühingu väärtuse hindamise alusena aktsepteerinud ka Riigikohus (3-2-1-145-04, p 34). Aruandes on aluseks võetud kostja varasemates majandusaasta aruannetes kajastatud finantsandmed. Avalikkuse tähelepanu all on olnud pikemat aega Xxxx Eesti ja Xxxx Läti varadega seotud alahindamisest tuleneva kahjumi risk ja selle mõju ettevõttele ning aktsia hinnale. Sellele on tähelepanu juhtinud LHV oma analüüsides. Kui arvestada, et kostja 2014. majandusaasta aruande kohane koondkasum oli 5 110 000 eurot, siis kaasneks Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtuse kajastamine õiglases väärtuses 2014. majandusaastal kostja kahjumiks 7 102 000 eurot ning puuduks kasum, mille alusel otsustati dividende maksta. Dividendide maksmise asemel peaks kostja võtma samme kahjumi vähendamiseks. Alternatiivselt tuleks üldkoosoleku otsused 1 ja 2 kehtetuks tunnistada (ÄS § 302 lg 1). Lisaks seadusele on vastuvõetud otsused 1 ja 2 vastuolus kostja põhikirja p-dega 7.1 ja 8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning dividende võib maksta üksnes puhaskasumist. Kostja varad on 2014 majandusaasta aruandes ebaõigesti kajastatud, õige kajastamise korral oleks kostja kahjumis 7 102 000 eurot. Järelikult raamatupidamisandmete õige kajastamise korral puuduks kostjal 2014 puhaskasum ja kahjumi arvel dividende maksta ei saa. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg-le 1. Tõenditena esitas hageja kostja aktsionäride 27.05.2015 üldkoosoleku protokolli, kostja 2014.a majandusaasta aruande, xxxx (xxxx OÜ) analüüsi, RPS ja ÄS muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2, LHV raportid ja kostja põhikirja. Kostja vastuväited Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist või rahuldamata jätmist. Hagejale kuulub 100 kostja aktsiat, mis on 0,0003% kostja aktsiakapitalist. Üldkoosolekul oli esindatud 22 909 311 häält, mis oli 76,885% häältest. Otsusega nr 1 kinnitati kostja 2014. majandusaasta aruanne. Otsuse nr 1 poolt anti 22 908 211 häält ehk 76,881% aktsiakapitalist. Otsuse vastu oli hageja, kellel oli 100 häält (erapooletuks jäi 1000 häält). Otsusega nr 2 kinnitati kasumi jaotamise ettepanek. Otsuse nr 2 poolt anti 202 909211 häält, s. o 76,884% aktsiakapitalist. Hageja tugineb otsuste tühisuse nõude puhul RPS põhimõtete rikkumisele ja kostja 2014. a majandusaasta aruande vastuolule RPS § 30 lg-le 1, § 16 p-le 8. Milliseid põhimõtteid on kostja väidetavalt rikkunud, hageja ei nimeta. Viidatud sätete rikkumisele tuginedes hageja ei põhista, kuidas neid sätteid rikutud on. Hageja väiteid Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtuse suuremana kajastamisest ei ole vandeaudiitor kinnitanud, vastupidi. Audiitor viitab aasta aruande lisale 16, milles kirjeldatakse juhtkonna poolt teostatud kontserni finantsseisundi aruandes kajastatud varade (sh firmaväärtus) väärtuse testide koostamisel kasutatud eeldusi ja sisendeid ning nende võimaliku muutuse mõju väärtuse testide tulemusele. Põhikirja punktid ei saa olla otsuste kehtetuse aluseks. Põhikirja p 7.1 kohaselt peab juhatus seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama majandusaasta

aruande kehtivast seadusandlusest lähtudes ning p 8.1 kohaselt makstakse aktsionäridele osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema osa nimiväärtusele. Kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimust (tühisuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine) ei mõjuta asjaolu, kas hageja peab 2014. a majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid tõesteks või mitte. Otsuste vaidlustamisel on asjakohased vaid ÄS § 291, § 298 lg 1 p 7 (nende nõuete rikkumist hageja ei väida), § 299 lg 1, § 297 lg 3 (ka nende sätete rikkumist ei ole hageja väitnud). Hagiavalduses ei ole esitatud faktikogumile vastavat õigusnormi, mille alusel saaks hagi rahuldada. Raamatupidamise seadus sätestab nõuded aastaaruande koostamisele ega reguleeri üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluseid. Hagiavalduse alus ei puuduta vaidlustatud üldkoosoleku otsuseid, vaid kostja 2014 majandusaasta aruannet. Seadusandja ei ole ette näinud, et otsuse vastuvõtmine kui eraldi iseseisev toiming võiks olla tühine või kehtetuks tunnistatav vaid seetõttu, et otsusega kinnitatud dokumendis võivad sisalduda mittetäpsed andmed. Majandusaasta aruande kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku poolt on formaalse sisuga toiming. Majandusaasta aruande koostab juhatus (ÄS § 331) ja esitab selle peale koostamist audiitorile (ÄS § 332 lg 1), kelle on üldkoosolek nimetanud (ÄS § 328 lg 1). Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule (ÄS 332 lg 2). Lisaks vaatab majandusaasta aruande läbi nõukogu, kes koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse samuti üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande (ÄS § 333 lg 1). Eelnevast nähtub, et majandusaasta aruande kontrollimise funktsioon ja pädevus on eelkõige vandeaudiitoril ja nõukogul. Isegi kui jaatada majandusaasta aruande kinnitamise otsuse ja aruande enda seotust, oleks mõeldav võimalikke ebatäpsusi ette heita aktsionäridele vaid juhul, kui mainitud kontrollifunktsiooni omavad isikud või organid viitaksid oma aruannetes, et majandusaasta aruanne on vale või kajastab vähemalt tõenäoliselt äriühingu majandusseisu olulisel määral ebaõigesti. Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole. Aktsionärid ei kontrolli ega saagi kontrollida, kas majandusaasta aruanne on koostatud ÄS § 331 nõudeid järgides. Aktsionäride otsustuspädevus ÄS § 298 lg 1 p 7 alusel hõlmab eelkõige küsimust sellest, kas aktsionärid kinnitavad juhatuse koostatud aruande. Otsuse tegemisel lähtuvad aktsionärid endi teadmistest ja huvidest ning neile kättesaadavast teabest, mitte aga ei kontrolli aruande vastavust RPS normidele. Praktikas ei saa eeldada, et aktsionäridel oleksid vastavad oskused ja teadmised, mille alusel vandeaudiitorist, juhatusest või nõukogust paremini hinnata majandusaasta aruande andmete õigsust. Lisaks puudub aktsionäril õigus tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega (Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-29-08, p 13). Üldkoosolek kinnitab, mitte ei koosta majandusaasta aruannet. Ka kasumi jaotamise otsuse kehtivus ei saa sõltuda sellest, kas hageja peab 2014 majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid tõesteks või mitte. Otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused tulenevad seadusest ning need alused ei ole täidetud. Lisaks ei saa otsus, mille täitmise tulemusena saab hageja aktsionärina oma investeeringult tulu, rikkuda hageja õigusi. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (3-2-1-82-15, p 12) võib majandusaasta aruande kinnitamise otsus olla tühine vaid juhul, kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu. Hageja ei ole osundatud asjaolusid esile toonud ja ammugi mitte tõendanud. Hageja on vaid väitnud, et Xxxx Eesti ja Xxxx Läti näol on nii 2014 kui ka varasemates majandusaasta aruannetes kajastatud vara oluliselt suurema väärtusega kui vara tegelik väärtus. Nii üldsõnalise seisukoha pinnalt ei ole võimalik isegi väita, et aruande kinnitamise või selle alusel dividendi jaotamise otsus oleksid tühised. Hageja ei ole selgitanud kuidas ja millist RPS, raamatupidamise toimkonna juhendite (RTJ), rahvusvahelise auditeerimise standardite (ISA) või rahvusvahelise finantsaruandluse standardite

(IFRS) sätteid on Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtuse hindamisel rikutud; millises ulatuses ja milline aruandes sisalduv põhiaruanne või lisa on rikkumise tulemusena väär ning milles seisneb majandusseisu väidetava vale kajastamise väidetav olulisus. Kostja 2014 majandusaasta aruanne on koostatud ja kontrollitud ekspertide poolt. Aruande koostas juhatus (ÄS § 331), kuhu kuuluv Xxxxon alates 1998 EVB vandeaudiitor ning alates 2002 Rahvusvahelise organisatsiooni the Association of Chartered Certified Accountants (ACCA) liige. Aruande vaatas läbi kostja nõukogu (ÄS § 333 lg 1), kuhu kuulusid 6 pikaajalise ja tugeva ettevõtlustaustaga inimest: xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, kellel kõigil on majandusaasta aruande hindamiseks vajalik kompetents (vastupidist ei ole hageja väitnud). Kostja nõukogu liikmed otsustasid ühehäälselt juhatuse poolt koostatud 2014. a majandusaasta aruande heaks kiita. Vastavalt VPTS § 18410 lg 4 ja § 1351 lg 3 auditeerisid 2014 majandusaasta aruannet sõltumatud, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärsed vandeaudiitorid – maailma juhtiva audiitorbüroode võrgustiku xxxx vandeaudiitorid (audiitorite kogu juhatuse liige) ja . Nimetatud isikute kompetentsi või tööd ei ole hageja vaidluse alla seadnud. Olukorras kus aktsionäridel puudub õigus tutvuda ASi dokumentidega (3-2-1-145-04, p 26, 3-21-29-08, p 13), on kostja hinnangul aktsionäride poolt valitud audiitorid need, kellel on majandusaasta aruande kontrollimiseks vajalikud teadmised ja kellel lasub aruandes sisalduvate andmete õigsuse kontrollimise õigus ja kohustus. Aktsionärid saavad lähtuda majandusaasta aruande kinnitamisel sõltumatute audiitorite järeldusotsusest. XxxxOÜ analüüs/arvamus ei ole asjakohane, ei ole antud ei raamatupidamise ala eksperdi poolt ega seoses majandusaasta aruande vastavusega rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele. XxxxOÜ ega hageja ei ole selgitanud kumba väärtust (kas vara õiglane väärtus või vara kasutusväärtus) XxxxOÜ analüüs peaks kajastama ning kumb väärtus on nende hinnangul Xxxx bilansilisest maksumusest väiksem. Liiati ei ole ei XxxxOÜ ega hageja väitnud, et mõlemad väärtused oleksid väiksemad Xxxx bilansilisest maksumusest. XxxxOÜ on ilmselgelt lähtunud valest Xxxx – firmaväärtuse määramisel lähtuti üksnes Xxxx Eesti ja Xxxx Läti Xxxx, mis viib vale tulemuseni. Analüüsis ei ole arvesse võetud vastavat osa Xxxx. Xxxxeraldiseisva käsitluse tulemusena on Xxxx Eesti ja Xxxx Läti kulud tegelikkusest näilikult suuremad ning Xxxx tegelikkusest näilikult väiksemad. XxxxOÜ on lähtunud ilmselgelt valest diskonteerimismäärast. Analüüs lähtub eeldusest, et kostja on väikeettevõte. See on vale nii XxxxOÜ kasutatud Xxxxandmete kui ka Eesti Turusuuruse taustal. Eesti mastaabis ei saa kostjat (ega Xxxx Eestit või Xxxx Lätit) väikeettevõtteks nimetada. LHV raportid lükkavad hageja väited ümber. Raporti (hageja esitas) kohaselt võiks Xxxx Läti põhjendatud allahindlus olla 0,4 miljonit eurot, hageja ei saa väita, et see peaks olema 5,4 miljonit eurot. On märkimisväärne, et XxxxOÜ-ga sama informatsiooni omades pidas LHV põhjendatuks hinnata Xxxx Läti firmaväärtust alla 5,4/0,4, mis on 13,5 korda vähem. Kui LHV analüütikud pidasid põhjendatuks hinnata Xxxx Läti väärtust alla 0,4 miljoni euro võrra, siis nähtuvalt 2014.a majandusaasta aruande leheküljelt 65 hindas kostja juhatus Xxxx Läti väärtust alla 1,443 miljoni euro võrra. Seega oli kostja juhatus LHV raportis märgitust veelgi konservatiivsem ja hindas Xxxx Läti väärtust alla 3,5 korda rohkem kui LHV raportis põhjendatuks peeti. LHV märkis 6.05.2015 raportis, et firmaväärtuse allahindamisrisk on oluliselt vähenenud (sest äriühing on võtnud vara väärtuse testides kasutusele konservatiivsemad eeldused). LHV teatas, et on oma prognoose korrigeerinud ning suurendanud Xxxx õiglase väärtuse vahemikku 1,40-1,50 euroni. LHV 6.05.2015 raportis märgitud kostja aktsia hinnasiht 1,50 eurot on ligikaudu 16% kõrgem kui kostja aktsia hetkehind (22.03.3016 seisuga ca 1,29 eurot). Olukorras, kus LHV pidas oma raportis kostja aktsia õiglast väärtust turuhinnast kõrgemaks, ei saa raportist välja lugeda, et LHV hinnangul oleks kostja varad ülehinnatud. Vastupidi, LHV raportist nähtuvalt on kostja varade allahindluse vajadus langenud ja kostja

aktsia hinnasiht tõusnud. Seega kummutab LHV raport hageja väited. LHV raportist nähtuvalt ei saa kostja varasid (sh Xxxx Läti) 2014.a majandusaasta aruandes allahinnatuks pidada. Hageja kasutab menetlusõigusi pahauskselt. Hageja ei ole selgitanud, mis on tema kohtusse pöördumise tegelik motiiv ja eesmärk. Kostjal on kokku 29 796 841 aktsiat, millest hagejale kuulub vaid 100. Hageja osaluse suurus on 0,0003%. 22.03.2016 seisuga oli ühe aktsia hind 1,29 eurot. Hageja omandas kostja aktsiad 20.02.2014 kui ühe aktsia hind oli 1,08 eurot. Tõenditena esitas kostja kohtute määrused tsiviilasjas nr 2-14-57702, Audiitortegevuse ja ACCA portaali väljatrükid, Audiitorkogu portaali väljatrüki, hageja üld- ja isikuandmed, Postimehe 15.02.2014, 26.02.2014, 6.10.2014. 13.03.2016 ja 15.03.2016 artiklid, Äripäeva 12.02 ja 14.02.2014 väljavõtted, 26.06.2014 artikli. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud poolte seisukohtade, esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled ja kohtu poolt määratud eksperdi kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata nii vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise nõudes kui ka alternatiivses nõudes ehk vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast 30.09.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 tehtud otsuse p-s 13 võib hagejal kui kostja aktsionäril õigus esitada tuvastushagi (otsuste 1 ja 2 tühisuse tuvastamine), kui oma investeeringuga seotud aktsionäri huvi ühingu toimimise vastu ei ole abstraktne. Arvestades, et hagejale kuulub ca 0,003% kostja aktsiatest puudub hagejal reaalne võimalus mõjutada aktsionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist. Arvestades, et hageja osalus on marginaalne ja investeeringu omaniku tavapäraseid eesmärke (investeeringu säilimine ja sellelt kasu teenimine), saab hagejal olla otsuste tühisuse nõude esitamiseks õigustatud huvi (TsMS § 368 lg 1) vaid juhul, kui selline õigustatud huvi on majandusliku sisuga. Hageja poolt esitatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude eesmärgiks on dividendide maksmise välistamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolu kohta, millest saaks järeldada, et otsuste tühisuse tuvastamise rahuldamine tagaks hageja investeeringu parema säilimise, usutavat põhjendust. Hageja õigusliku huvi puudumise tõttu tuvastushagi esitamiseks, jätab kohus hageja nõude otsuste 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise põhjuseks on ka asjaolu, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väiteid, et kostja 2014.a majandusaasta aruanne oleks olulises ulatuses ebaõige. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 2014.a majandusaasta aruanne kajastab õigesti Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtust. Hageja leiab, et aruandes on Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtus kajastatud vääralt, vara oleks tulnud alla hinnata. Kostja arvates on aruandes Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtused kajastatud õigesti ning varade alahindamine ei olnud vajalik. Hageja kui kostja aktsionär taotleb kostja aktsionäride 27.05.2015 üldkoosoleku otsuste 1 ja 2 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Kostja aktsionäride korralisel üldkoosolekul, mis toimus 27.05.2015, arutati päevakorras olevaid järgmisi küsimusi: 1) päevakorra p-s 1 01.01.2014-31.12.2014 a. majandusaasta aruande kinnitamist ja 2) 2014.a kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamist. Päevakorra p 1 osas otsustati kinnitada AS Xxxx01.01.2014-31.12.2014.a. majandusaasta aruanne ( otsus nr 1) ning päevakorra p 2 osas otsustati kinnitada kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2014.a. puhaskasumist, milleks on 5110 tuhat eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali 256 tuhande euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 4 eurosenti 1 aktsia kohta ning ülejäänud summa, milleks on 3665 tuhat eurot kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on seisuga 10.06.2015.a. kell 23:59 kantud ASi Xxxxaktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 02.10.2015.a. ülekandega aktsionäri pangaarvele (I kd lk 9-11).

Üldkoosolekul osales hageja ja esitas teabenõude (I kd lk 12-13) saamaks teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta, konkreetselt Xxxx Eesti ja Xxxx Läti prognoose aastate 2015, 2016, 2017, 2018, 2019 kohta. Üldkoosolekul esitas hageja ka vastuväite päevakorras olevatele otsustele. Vastuväidetes (I kd lk 14-18) avaldas hageja arvamust, et: 1) Xxxx Läti ja Xxxx Eesti 01.01.2014-31.12.2014 õiglases väärtuses kajastamiseks oleks Xxxx Läti väärtus tulnud alla hinnata täiendavalt 5 994 000 euro võrra ning Xxxx Eesti väärtus 12 777 000 euro võrra. Kostja 01.01.2014-31.12.2014.a. majandusaasta aruandes ei ole võimalik Xxxx Eesti, Xxxx Läti ja Xxxx Leedu kaetava väärtuse ja kaetava väärtuse testi õigsust, mistõttu ei vasta kostja 01.01.2014-31.12.2014.a. majandusaasta aruanne nõuetele ja aruanne tuleks jätta kinnitamata; 2) Kostja 01.01.2014-31.12.2014.a. majandusaasta aruandes esitatud andmete alusel ei ole võimalik kontrollida Xxxx Eesti, Xxxx Läti ja Xxxx Leedu kaetava väärtuse ja kaetava väärtuse testi õigsust. ÄS § 276 lg 1 kohaselt võib aktsiaselts teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist ning § 278 3.lausega on kehtestatud keeld teha ebaseaduslikke väljamakseid. Majandusaasta aruande kinnitamata jätmise vastuväidete tõttu tuleks jätta kinnitamata ka kostja 2014.a. kasumi jaotamise ettepanek, sest Xxxx Eesti ja Xxxx Läti 01.01.2014-31.12.2014.a. majandusaasta aruandes väärtuse alahindamisel ning õiglases väärtuses kajastamisel ei ole kasumit, mida jaotada. ÄS § 3011lg 1 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (p 1); otsus ei vasta headele kommetele (p 2); otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud (p 3); otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda (p 4). § § 3011 lg 2 kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Riigikohus on 30.09.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 (p 12) tehtud otsuses sedastanud, et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on mh võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid, ja kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ning aktsionäride otsus, millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse on ÄS § 3011lg 1 p 1 alusel tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust. Hageja taotleb otsuste tühisuse tuvastamist otsuste vastuolu tõttu seaduse ja kostja põhikirjaga. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 1, mis sätestab seaduse eesmärgi (õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks), ei saa olla nõude alusnormiks. RPS § 2 sätestab raamatupidamiskohuslased (lg 1, 2, 3, 4); raamatupidamiskohuslaste kohta RPS sätestatu kohaldamise (lg 5); äriühingu, milline lakkab täitmast RPS § 3 p-des 14-20 nimetatud kriteeriume, suhtes majandusaasta aruande koostamist käsitlevate erisätete kohaldamise lõppemise üksnes juhul, kui äriühing ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel bilansipäeval (lg 6). Seega ei RPS § 1 ega § 2 ei sisalda nõudeid raamatupidamise aastaaruandele, mistõttu majandusaasta aruanne ei saa olla vastuolus nimetatud sätetega. RPS § 30 lg 1 kehtis hagi esitamise ajal järgmises sõnastuses: konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade konsolideerimisgrupi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Seega RPS § 30 lg 1 sätestab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärgina õige ja õiglase ülevaate andmise konsolideerimisgrupi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest andmise. Viidatud paragrahvi lg 2 sätestab, et konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest (konsolideeritud aruanded) ning lisadest, mis sisaldavad muu hulgas konsolideeriva üksuse konsolideerimata bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet (konsolideerimata aruanded). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande, ei ole kohustatud koostama RPS §7

s 15 nimetatud raamatupidamise aastaaruannet. RPS § 30 lg 3 kohaselt konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatava arvestuspõhimõtte ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse RPS §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest. Konsolideerimisgrupi, mille konsolideeriv üksus on RPS § 17 lõikes 2 nimetatud ettevõtja, raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatava arvestuspõhimõtte ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse samas lõikes sätestatust. RPS § 30 lg 4 sätestatu järgi kui konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate koosseis on aruandeaasta jooksul oluliselt muutunud, tuleb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes esitada teave, mis võimaldab majandusaasta arvnäitajaid sellele eelnenud majandusaasta arvnäitajatega võrrelda. RPS § 16 sätestab raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid ning § 17 rakendatava finantsaruandluse standardi. Otsuste tühisus võiks tuleneda RPS (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni) §-s 30 viidatud §-s 16 nimetatud raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipide rikkumisest. Juhul, kui kostja majandusaasta aruanne kajastab kostja vara tegelikust oluliselt suurema väärtusega, ei vasta aruanne tõepärase informatsiooni andmise eesmärgile ja on vastuolus objektiivsuse printsiibiga (RPS § 16 p 7) ja konservatiivsuse printsiibiga (RPS § 16 p 8). Hageja esitas oma seisukoha tõendamiseks Andres Juhkami analüüsi (asjatundja arvamus; I kd lk 103-122) Xxxx Eesti ja Xxxx Läti firmaväärtuse kajastamise kohta. Analüüsis märgitu kohaselt on analüüsis esitatud andmed, arvamused ja muu informatsioon kogutud avalikest allikatest, mida analüüsi koostaja peab usaldusväärseteks. Analüüsi tellijana on märgitud Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co. Analüüsi kokkuvõttes (t I kd lk 120) märgitu kohaselt on Xxxx Eesti väärtus ülehinnatud 6 814 000 euro võrra ning Xxxx Läti väärtus 5 398 000 euro võrra. Xxxxde firmaväärtuste võimalikud allahindlused tooksid kaasa EEG koondkahjumi kuni 7 102 000 eurot. Analüüsist nähtuvalt (analüüsi lk 4) ei ole Xxxx Eesti firmaväärtus muutunud aastatel 20102014), Deldi Läti firmaväärtus on vähenenud 2013 aastaga võrreldes 1,443 tuhande euro võrra. Analüüsi p 2 kohaselt on kontserni käive kasvanud alates 2009.a keskmiselt 3,4% aastas ja EBITA on kasvanud keskmiselt 24,1% aastas alates 2009.a, EBITA marginaal on olnud vahemikus 5,8-14,5% (keskmiselt 11,8%). Analüüsi kohaselt on Xxxx Eesti rahateeniva üksuse käive kasvanud keskmiselt 17% ja EBITA marginaal on olnud keskmiselt 7,3%. Käibe ja EBITA marginaali kasv on analüüsi kohaselt olnud varasematest aastatest parem. Analüüsi kohaselt oli Xxxx Läti käive 2014 2,562 tuhat eurot, kasv 8%, EBITA 90, kasv -32% ja EBITA marginaal 3,5%.Keskmine EBITA marginaal 2011-2014 oli 6,9%, marginaal oli negatiivne 2009-2010. Analüüsis esitatud andmetest nähtuvalt Xxxx Läti näitajad paranevad, mis võib olla aluseks kostja poolt positiivse prognoosi tegemiseks. 05.04.2017 esitas hageja Andres Juhkami 03.04.2017 arvamuse (t III kd lk 101-112), mille järelduseks on, et võib järeldada, et Xxxx Eesti firmaväärtuse võimalik allahindlus 2014.a seisuga oleks 3,96 miljonit eurot ja Xxxx Läti firmaväärtuse allahindlus ligikaudu 6,07 miljonit eurot. Kostja 2014. a majandusaasta aruande järgi on Xxxx Eesti bilansiline väärtus 17 996 000 eurot ja Xxxx Läti bilansiline väärtus 12 184 000 eurot (t I kd lk 83). Tegemist on TsMS mõistes (§ 272 lg 1, 2) dokumentaalse tõendiga, mitte eksperdi arvamusega. Kostja on esitanud selgituse, miks ta ei nõustu hageja poolt esitatud tõendis (A. Juhkami arvamus) toodud järeldustega. Kohtu arvates ei ole tegemist tõendiga, millele saab rajada kohtuotsuse, kuna tõend on koostatud menetluse ajal (3.04.2017), on tegemist menetluse tarbeks koostatud tõendiga, mistõttu võib olla kahtluse all selle objektiivsus (tõend on koostatud pärast seda kui kohtu määratud ekspert koostas arvamuse). Kohus määras hageja taotlusel ekspertiisi, et teha kindlaks, kas 2014.a majandusaasta aruande koostamise ajal (märts 2015) oleks pidanud Xxxx Eesti ja Xxxx Läti firmaväärtused alla hindama ning kui jah, siis millises ulatuses. Riiklikult tunnustatud ekspert tegi finantsekspertiisi. Eksperdi arvamuse (t III kd lk 4-50) kohaselt puudus 31.12.2014 seisuga

vajadus Xxxx Eesti firmaväärtuse allahindamiseks ning Xxxx Läti firmaväärtuse oleks pidanud 31.12.2014 seisuga täiendavalt alla hindama summas 888 000 eurot. Xxxx Läti firmaväärtuse alla hindamata jätmine täiendavas summas kostja konsolideeritud 2014.a majandusaasta aruandes alahindab 888 000 euro võrra kulusid ja ülehindab samavõrra varasid. Arvamuse andmise aluseks olid rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, raamatupidamise seadus. Arvamuse kohaselt ei tekita firmaväärtus iseseisvalt, teistest varadest või vararühmadest eraldi rahavooge, mis tähendab, et kaetava väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Aruandes on selgitatud raha genereeriva üksuse väärtuse languse kontrollimise viisi 13.04.2017 kohtuistungil vastas ekspert menetlusosaliste täiendavatele küsimustele ja selgitas, kuidas ta jõudis arvamuses esitatud järeldustele. Kohus ei määra, millist meetodit ekspert peab arvamuse andmiseks rakendama, meetodi valib ekspert kui eriteadmistega isik. Eelduslikult ekspert teab, millist mudelit tuleb ettevõtte väärtuse hindamiseks kasutada. Kohus tuvastab riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse alusel, et Xxxx Eesti väärtuse allahindamiseks alust ei olnud. Kostja ei ole rikkunud Xxxx Eesti vääruse kajastamisel RPS § 16 p-s 8 sätestatud konservatiivsuse printsiipi. Kostja selgituse kohaselt tegi kostja juhatus firmaväärtustele teste, milleks kasutas lubatud rahavooguide meetodit ning jõudis järeldusele, et firmaväärtuse allahindlust ei ole vaja (igal juhul mitte hageja viidatud indikaatorite alusel. Firmaväärtus on hinnanguline näitaja, mille arvutus põhineb tulevikku suunatud prognoosidel. Firmaväärtus tuleb alla hinnata vaid juhul, kui sellest on madalamad vara õiglane väärtus ja vara kasutusväärtus. Kui vähemalt üks on kõrgem, siis vara alla hinnata ei tule. Hageja pole väitnud, et oleks olukord, kus mõlemad oleksid madalamad. Tõendina esitatud kostja 2014. a majandusaasta aruandest (I kd lk 19-102) nähtub juhatuse esimehe Xxxxja juhatuse liikmete Xxxxja Andre Veskimeistri kinnitus selle kohta, et lehekülgedel 5-28 esitatud tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist; et lehekülgedel 29-80 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on võetud vastu Euroopa Liidu poolt ning sisaldab peamiste riskide ja ebakindluste kirjeldust. Majandusaasta aruande koosseisu kuuluvast juhatuse esimehe avalduses esitatu kohaselt paranes kontserni finantsvõimekus aastaga märgatavalt; kontserni koguvõla suhe EBITDA-sse langes aasta lõpuks 2,57-ni ning võlateeninduse kordaja tõusis 1,90-ni; meedia segmendi tulemus (EBITDA) koos 50% ühisettevõttega kasvas eelmise aastaga võrreldes 44%, moodustades 4 000 000 eurot; meedia segmendis näitas kõige suuremat kasvu Xxxx Eesti, kasvatades oma EBITDA tulemust võrreldes eelmise aastaga 98% ehk 600 000 euroni. Märgitud on ka Xxxx Eesti häid majandustulemusi, turu keskmisest kasvust kiiremine käibe kasvatamise võimalust; märgitud on Xxxx Läti kaotust EBITDA-s 32% võrreldes eelmise aastaga, kuid sellegipoolest 100 000 euro suuruse kasumi teenimist. Kostja põhikirja (I kd lk 147-150) p 7.1 sätestab, et kostja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Hageja ei ole avaldanud, kuidas nimetatud põhikirja punktist saaks järeldada vaidlustatud otsuste kehtetust. Põhikirja p 8.1 sätestab, et aktsionäridele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Ka see põhikirja punkt ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuste kehtetusele, kuna sätestab vaid, et dividende makstakse aktsionäridele vastavalt aktsiate nimiväärtusele. Kuna kohus ei tuvastanud otsuste vastuolu seadustega, oli aktsionäride üldkoosolekul õigus võtta vastu otsus dividendide maksmise kohta.

Tõendeid kogumis hinnates, puudub alus väida, et kostja 2014.a majandusaasta aruanne kajastaks ebaõigesti Xxxx Eesti ja Xxxx Läti väärtusi vähemalt määral, mis põhjustaks nende väärtuste allahindamise vajaduse. Kohtuotsuses kajastamata tõendid asja lahendamist ei mõjuta (nt LHV analüüs pärineb septembrist 2011 ega ole seetõttu asjakohane kuna vaidluse all on kostja 2014 majandusaastaaruandes kajastatu; erinevad standardid /finantsaruandlus, rahvusvaheline auditeerimine/, on normatiivakt, mitte tõend). TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtuistungil (III kd lk 124-127) ning palus kohtuistungiga seonduva menetluskulu määrata istungi kestuse ja tunnitasumäära alusel. Kostja menetluskulude suuruseks kuni kohtuistungi toimumiseni (13.04.2017) on 15 835 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. Kostja menetluskuludeks on tõendite ( 28.03.2016 seisukoha lisa 3 ja 29.04.2016 seisukoha lisa 7) saamise kulu 8 eurot ning õigusabikulu 15 827 eurot. Toimingud, mida kostja 2 esindajat kostja esindamiseks tegid, on kirjas kostja menetluskulude nimekirjas (III kd lk 125-126). Vandeadvokaat Arne Ots osutas kostjale õigusabi 34 tunni ulatuses tunnitasuga 205 eurot ning advokaat Martin-Johannes Raude 52,1 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot. Seega on õigusabikulud 13.04.2017 kohtuistungini kokku 15 827 eurot (34x205+52,1x170). Tunnitasu osas palub kostja arvestada Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt on põhjendatud tunnitasuks peetud nii 193,20 eurot (3-3-1-82-14, p 28), 180 eurot (3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (3-2-1-115-14, p 14), 165 eurot (3-2-1-131-16) kui 170 eurot (3-2-1-159-16, p 24). Ka kulu kliendiga peetud infovahetuse ja menetlusdokumendi koostamisega seonduvalt on põhjendatud kulu kohtupraktikast tulenevalt (3-2-1-48-16, p 13). Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva asja kohtumenetlusega. Kostja palub otsustada, et menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude kohta. Riigikohtu seisukoha kohaselt on vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot koos käibemaksuga 83-2-1-92-13). Arvestades kostja esindajate tunnitasumäärasid 205 eurot või 170 eurot, tuleb kulusid vähendada. Kohtul tuleb hinnata menetluskulude põhjendatust. Hüvitamisele ei kuulu ebavajalikest või tulemusteta toimingutelt tingitud kulud (3-2-1-158-12, p 12). Vajalikuks kuluks ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu (3-2-1-77-14, p 12). Seega ei ole vajalik kulu menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud 1,9 h ulatuses. Hüvitamisele ei kuulu mitme esindaja kulud (3-2-1-112-09, p 17). Kostja ei ole välja toonud TsMS § 175 lg 3 kohast põhistust erandlikest asjaoludest. Kostja menetluskulude maht ei saa olla suurem kui hageja menetluskulude maht käesolevas asjas ehk 18 h. Arvestada tuleks, et tegemist ei ole keeruka menetlusega ning sarnaste asjaolude üle on pooled vaielnud ka teistes menetlustes. Mõistlikuks või põhjendatuks ei saa pidada kostja menetluskulusid seoses: - 01.10.2015 vastuse ja taotluste koostamisega 10,4 h, sest taotlused jäid rahuldamata; - 11.12.2015-14.03.2015 toimunud kommunikatsiooniga ja nõupidamisega audiitoritega kokku 8,7 h mitme esindaja poolt, mille tulemuseks ei ole ühtegi menetlusdokumenti;

-

-

-

28.03.2016 menetlusdokumendi koostamiseks kulutatud 13 h, sest see sisaldab enamuses viiteid ajaleheartiklitele, mille kohus tagastas ning taotlust, mille kohus jättis rahuldamata; 05.04.2016 kahe esindaja istungil osalemisega ning ettevalmistusega; 05.05.2016-04.07.2016 toimunud suhtlemisega ja nõupidamisega seoses ekspertiisiga 18 h. Kostja ekspertiisi ei koostanud ning tundub, et kostja tegeles eksperdi mõjutamisega, mis on lubamatu ja vastuolus TsMS põhimõtetega; 05.04.2017 menetlusdokumendi koostamisega 1,8 h ei ole mõistlik, sest kostja võttis menetlusdokumendi 13.04.2017 istungil tagasi ning põhjustas alusetult hagejale menetluskulusid.

Arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega ja tõendite osas väga mahuka vaidlusega, ning arvestades kohtupraktikat (3-2-1-82-14, p 28,3-2-1-183-15, p 18, 3-2-1-115-14, p 14, 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16, p 24) loeb kohus põhjendatuks tunnitasumäära 170 eurot kohaldamist. TsMS § 175 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks tehtud kulutuste hüvitamise kostja ühele esindajale. Asja keerukuse aste ei eelda kahe esindaja tööd ning asjas ei esinenud ka esindaja vahetamist ega vahetamise vajadust. Toimingute puhul, mida menetluskulude nimekirja kohaselt on teinud kaks esindajat, loeb kohus põhjendatuks ühe esindaja kohta märgitud ajakulu (suurema näidatud ajakulu). Kohus nõustub hagejaga, et: 1) menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei pea vastavalt kohtupraktikale hüvitama vastaspool, kohus vähendab ajakulu 1,9h võrra; 2) hageja ei pea hüvitama kulu, mis tekkis rahuldamata jäetud taotluse esitamisest (01.10.2015), kohus vähendab ajakulu 9,2h võrra; 3) kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingu 11.12.2015-14.03.2015 toimunud kommunikatsiooniga ja nõupidamisega audiitoritega tagajärjel kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitatud, arvestades kohtupraktikat kohus vähendab ajakulu 5,2h võrra; 4) seoses 28.03.2016 menetlusdokumendi ajakuluga kohus hagejaga ei nõustu, menetlusdokument sisaldab hageja poolt esitatud tõendi analüüsi, mis oli kostja esindamiseks vajalik toiming (arvestades kohtu seisukohta seoses TSMS § 175 lõikega 3, on põhjendatud ajakulu 10,7h). Kostja 28.03.2016 taotlust ei esitanud. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab seoses 28.03.2016 kuupäevaga hageja taotlusega tutvumise toimingut, tegemist on vajaliku toiminguga, mille ajakulu 0,2 ei ole ülemäärane; 5) ülalmärgitu alusel arvestab kohus istungiks ettevalmistamisel ja istungist osavõtul ühe esindaja ajakuluga; 6) hageja seisukoht seoses 05.05.2016-04.07.2016 toimunud suhtlemisega ja nõupidamisega seoses ekspertiisiga (ajakulu 18 h) ei ole põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt pidas kostja esindaja nõu kostjaga, mitte eksperdiga, kostja poolt märgitud toimingud olid vajalikud seoses küsimuste formuleerimisega eksperdile; 7) 05.04.2017 menetlusdokumendi koostamisega seotud menetluskulu ei ole mittevajalik ega põhjendamatu seoses sellega, et kostja võttis istungil menetlusdokumendi tagasi. Kostja võttis menetlusdokumendi tagasi tulenevalt hageja ja kostja poolt istungil peetud seisukohtade vahetamisest, kostja võttis menetlusdokumendi tagasi hageja seisukoha tagajärjel. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks kostja esindamisel 53,22 tundi, tasu suurus on 9047,40 eurot. 13.04.2017 kohtuistungiga seonduva menetluskulu palus kostja välja mõista istungi kestuse ja tunnitasumäära 170 eurot alusel. Kohtuistung kestis 5 h 55 minutit, seega on õigusabikulu kohtuistungil osalemise eest 1006,40 eurot (5,92hx170€). Kokku on kostja menetluskulu rahaline suurus 10 053,80 eurot, mille kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 kohustab kohus tasuma hagejat viivist kostja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.