Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu, kostja XXX, kostja esindaja RÕA korras Urmas Arumäe.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Mõista XXX (isikukood XXX) valdusest XXX (isikukood XXX) kasuks välja kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 3182002).
3.Juhul, kui XXX keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta XXX kinnistult XXX (registriosa nr 3182002) välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud XXX kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX kinkis 06.12.2011 hagejale kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 3182002). Hageja on saanud eelnevalt nimetatud kinnistu omanikuks, mille kohta on kinnistusraamatus vastav omandiõigust tõendav märge. Kinnistul asub maja, mida kasutab õigusliku aluseta kostja, kes on XXX endine abikaasa. Kostja keeldub kinnistu valduse vabastamisest.
2.Hageja sõlmis KMO&Partnerid OÜ-ga kliendilepingu selleks, et viimane abistaks hagejat kinnistu valduse vabastamisel. KMO&Partnerid OÜ esitas hageja nimel kostjale eluruumi vabastamise nõude. Samuti sisaldas valduse vabastamise pretensioon ka lepingu ülesütlemise avaldust. Nimelt isegi, kui kostja kasutab hagejale kuuluvat kinnistut tasuta kasutamise lepingu alusel (VÕS § 389), siis lõpetas hageja ka sellise õigussuhte, mille tõttu puudub kostjal igasugune õiguslik alus kinnistu valdamiseks. Kuna käesoleval juhul ei saa tasuta kasutamise leping olla sõlmitud tähtajaliselt, siis on hagejal õigus leping igal ajal sõltumata põhjusest üles öelda. Hageja on esitanud oma lepingulise esindaja vahendusel kostjale korduvalt pretensioone koos lepingu lõpetamise teatega.
3.Kostja valdab ebaseaduslikult hagejale kuuluvat kinnistut. Seega on tuvastatud asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist valduse rikkumise faktiga. Hageja on tõendanud notariaalse kinkelepingu ja kinnistusraamatu väljavõttega, et ta on vaidlusaluse kinnistu omanik. Hagejal on õigus nõuda kostjalt vaidlusaluse kinnistu valduse vabastamist.
4.Hageja palub nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest kinnistu asukohaga XXX hageja valdusesse, kinnisasja vabastamisest keeldumise korral tõsta kostja kinnisasjalt välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on hageja lapsena üles kasvatanud, kui hageja isa ja hageja kostja juurde kolisid. Kostja ostis aastal 1997. aastal suvila kinnistu hageja isa nimele, sest enda nimele ei saanud ta seda osta. Hageja isa kinkis hagejale suvila kinnistu kaks päeva enne kostjast lahutamist. Hageja isa ja hageja on elanud alates 1994/1995 kuni 2004/2005 kostja kulul ja hageja isa on sisuliselt varastanud kostja tagant käesolevas vaidluses käsitletava suvila kinnistu.
6.Kohus luges tsiviilasjas nr 2-12-859 kostja ja hageja isa ühisvaraks 88 000 euro ulatuses XXX asuva kinnistu väärtuse kasvu, millest vastav osa on hageja isal kostjale maksmata. Seega võib öelda, et hageja isa on hagejale kinkinud ka kohustused kostja ees ning hageja on kostjale võlgu. Hageja isa kohustused on kinnistu kinkimisel hagejale kui kingisaajale kaasa läinud.
7.Hageja ei ole vähemalt kuue aasta jooksul mitte sentigi talle väidetavalt kuuluva kinnistu ja hoone ülalpidamiseks ja heakorrastamiseks kulutanud – kõik sellised kulud on kantud kostja poolt. Põhiseaduse § 33 järgi on kodu puutumatu. Inimese kodust ilmajätmine ei ole käesolevas kaasuses proportsionaalne meede, seda enam, et kostja on selle kodu oma vahenditega ise rajanud ja seal ka hageja üles kasvatanud. Seetõttu on alusetud hageja
väited, et kostja käitub pahatahtlikult ja keeldub kinnistu valduse vabastamisest ning selle üleandmisest hagejale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 3182002) omanikuna, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte (tlk 14). Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostja valdab kinnistut asukohaga XXX.
10.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnistu asukohaga XXX valduse üleandmiseks. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendusel, et kinnistu, mille valduse vabastamist hageja soovib, on kostja raha eest ostetud. Samuti on kostjal nõuded hageja isa vastu, mistõttu hagejal ei ole alust nõuda kostjalt kinnistu valduse vabastamist.
11.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõttega (tlk 14) tõendanud, et kinnistu asukohaga XXX kuulub hagejale. Kostja on küll esitanud vastuväite, et tegelikkuses tasus kinnistu ostmiseks tarviliku summa kostja ning tegemist oli kostja ja hageja isa ühisvaraga. Kohus märgib, et kostja väide, mille kohaselt kostja andis kinnistu ostmiseks vajaliku raha, ei oma tähtsust kinnisasja praeguse omaniku tuvastamise aspektist. Samuti nähtub tsiviilasjas nr 2-12-859 tehtud jõustunud kohtuotsusest (tlk 62-70), et kinnistu asukohaga XXX oli hageja isa lahusvara, mis tähendab, et hageja isal oli õigus kõnealune kinnistu hagejale kinkida, seega on 06.12.2011 lepingutega (tlk 7-13) kinnistu omand hagejale üle läinud. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et hageja on XXX kinnistu omanik.
12.Kohus on kostjale 03.03.2017 määruses (tlk 72) selgitanud, et tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Puudub vaidlus, et kostja valdab kõnealust kinnistut. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud käesolevas asjas ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Kostja ei ole ka selgitanud, et kostja õiguslik alus kinnisasja valdamiseks võib tuleneda mõnest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Kostja on üksnes väitnud, et kostjal oli hageja isaga kinnistu tasuta kasutamise kokkulepe. Kohus selgitab, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-15 p-s 20 märkinud, et kinnisasja omaniku vahetumisel ei lähe üle kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389). Seega, isegi juhul, kui kostjal oli hageja isaga kokkulepe kinnistu tasuta kasutamiseks, ei ole see hagejale üle läinud. Samuti ei saa kostjal olla hagejaga kehtivat kinnistu tasuta kasutamise lepingut, kuna hageja on hagiavalduses avaldanud, et juhul, kui kostja peaks väitma, et kostja ja hageja vahel on tasuta kasutamise leping, siis hageja ütleb tasuta kasutamise lepingu üles. Kostja on täiendavalt väitnud, et tal esineb alus kinnistu valduse vabastamisest keeldumiseks, kuna kostjal on nõuded hageja isa vastu. Kohus on seisukohal, et kostja väide on põhjendamatu, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et mõni hageja isa varaline kohustus kostja ees on hagejale üle läinud ning nimetatud kohustusest tuleneks kostjale õiguslik alus jätta hageja kinnistu valdus vabastamata. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXX valdamiseks.
13.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 3182002) tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Kui kostja keeldub kinnistu vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja kinnistult asukohaga XXX täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.