Xxx hagi Paldiski Linnavalitsuse vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes TLS § 88 lg 1 p 3, 2 alusel; viie kuu keskmise töötasu hüvitise nõudes summas 2500 eurot ning mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
ja
nende Hageja: Xxx (isikukood: xxx;xxx, Paldiski linn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Liina Karlson (Themis Õigusbüroo OÜ, Narva mnt 5, Tallinn; e-post: [email protected], telefon: 5300 2776); Kostja: Paldiski Linnavalitsus (asukoht Rae tn 38, Paldiski linn); Kostja volitatud esindaja: Diana Veegen (Paldiski Linnavalitsus, Rae tn 38, Paldiski linn; telefon: 6790616 e-post: [email protected])
Viimase kohtuistungi toimumise 27.09.2017 (tl 154-155) aeg ja osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Liina Karlson, kostja volitatud esindaja Diana Veegen
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Tuvastada Xxx ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 717/5 ülesütlemise tühisus tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 3 alusel. 3) Välja mõista Paldiski Linnavalitsuselt Xxx kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme
2-16-15545 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1500 eurot (bruto). 4) Jätta rahuldamata Xxx mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1000 eurot. 5) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 13.09.2016 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 osas, millega lõpetati Xxx ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 23.12.2014 sõlmitud tööleping 03.08.2016 TLS § 107 lg 2 alusel ning lõpetati menetlus Xxx avalduses Paldiski Linnavalitsuse vastu töötasu ja puhkusehüvitise nõudes, on jõustunud maakohtule edasi kaebamata. Menetluskulude jaotus: 6) Menetluskulud jätta 43% ulatuses kostja kanda ja 57% ulatuses hageja kanda. 7) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada osaliselt hageja Xxx taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista Paldiski Linnavalitsuselt Xxx kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 664,35 eurot 8) Jätta rahuldamata hageja menetluskulude taotlus summas 2390 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 20.11.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
2-16-15545
1.Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 13.09.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 (otsuse teatavakstegemise aeg 20.09.2016) rahuldati avaldaja Xxx avaldus osaliselt alljärgnevalt: 1) tuvastati Paldiski Linnavalitsuse ja Xxx vahel 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 7-17/5 ülesütlemise tühisus tööandja algatusel töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 2 ja p 3 alusel; 2) lõpetati tööleping 03.08.2016 TLS §-i 107 lg 2 alusel; 3) mõisteti välja Paldiski Linnavalitsuselt Xxx kasuks hüvitisena 500 eurot; 4) jäeti rahuldamata Xxx avalduse Paldiski Linnavalitsuse vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes; 5) lõpetati menetlus Xxx avalduses Paldiski Linnavalitsuse vastu töötasu, puhkusehüvitise ja menetluskulude nõudes.
2.Kuna hageja ei nõustunud osaliselt TVK 13.09.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1602/16, esitas hageja 14.10.2016 kohtule tsiviilasjas nr 2-16-15545 hagiavalduse (tl 18). Harju Maakohus võttis 21.11.2016 kohtumäärusega hageja Xxx hagi menetlusse (tl 57 - 58).
3.Kostja Paldiski Linnavalitsus esitas Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-15908 20.10.2016 samuti hagiavalduse, kuna ei nõustunud samuti TVK 13.09.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 (tl 40-43). Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-16-15908 ja nr 2-1615545 ühiseks menetluseks, jätkates menetlust tsiviilasja nr 2-16-15545 all (tl 75). Kohus võttis Paldiski Linnavalitsuse 20.10.2016 hagiavalduse menetlusse 15.05.2017 (tl 76-77). Paldiski Linnavalitus loobus 30.05.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil enda hagist (tl 107). Seega on TVK 13.09.2016 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 vaidlustanud hageja Xxx (kostja on nimetatud otsuse vaidlustamisest loobunud).
4.Töövaidluskomisjoni 13.09.2016 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 on jõustunud osas, millega lõpetati Xxx ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 23.12.2014 sõlmitud tööleping 03.08.2016 TLS § 107 lg 2 alusel ning lõpetati menetlus Xxx avalduses Paldiski Linnavalitsuse vastu töötasu ja puhkusehüvitise nõudes (tl 9-12).
5.Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 ning võttis need käesoleva tsiviilasja materjalide juurde (tl 30, 33).
6.Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kokku kolm kohtuistungit: 1) 30.05.2017 korraldav kohtuistung (tl 107-108); 2) 15.09.2017 kohtuistung, mil toimus tunnistajate xxx ja xxx ülekuulamised ning hageja Xxx vande all ülekuulamine (tl 122-139); 3) 27.09.2017 kohtuistung, mil toimusid kohtuvaidlused (tl 154-155).
2-16-15545 HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
7.Hageja esitas 14.10.2016 kohtule hagiavalduse järgmiste nõuetega, mida täpsustas 10.11.2016 (tl 1-29, tl 36-39), paludes kohtul: 1) tühistada töövaidluskomisjoni otsus osas, millega tuvastati hageja ja kostja vahel 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 7-17/5 ülesütlemise tühisus kostja algatusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel või tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus kostja algatusel TLS § 88 lg 1 p 2 alusel; 2) välja mõista kostjalt kolme kuu keskmise töötasu hüvitis, mida suurendada seoses töövaidluse kestmisega viie kuu keskmise töötasuni summas 2500 eurot; 3) välja mõista kostjalt mittevaraline kahju 1000 eurot; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtueelsed ja hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulud summas 1480 eurot.
8.Hageja Xxx (töötaja) töötas Paldiski Linnavalitsuses (tööandja) 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 7-17/5 alusel heakorratöötaja ametikohal. 05.07.2016 edastas tööandja töötajale ülesütlemisavalduse, millega lõpetati töötaja ja tööandja vaheline töösuhe töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel alates 03.08.2016. Kostja on töölepingu ülesütlemisavalduses jätnud kirjeldamata, kus ja millal ja milliste tööülesannete täitmisega pole hageja toime tulnud ja mis põhjustel. Kostja töölepingu ülesütlemisavalduses kirjeldatud asjaolud ja rikkumised, heakorraspetsialisti kirjalik pöördumine ja töökollektiivi soov lõpetada hagejaga tööleping, ei ole TLS § 88 lg 1 p 2 tähenduses mõjuvateks põhjusteks. Tööandja on ülesütlemisavalduses jätnud kirjeldamata, millal ilmnesid hagejal esimesed tunnused selle kohta, et tema töövõime hakkas vähenema, st mis ajast hakkas kostja arvestama töövõime vähenemist ja miks ta seda ajavahemikku peab pikaks ajaks. Kostja ei ole tõendanud hageja töövõime vähenemist. Hagejale ei esitatud tööandja poolt seadusega kooskõlas hoiatust. Samuti ei ole esine erilisi ja raskeid rikkumisi, mis välistaksid hageja eelneva hoiatamise.
9.Hageja oli avalikkuse tähelepanu keskmes, kui „avalikult“ ja igapäevaselt töötav Paldiski linnavalitsuse töötaja, mille tõttu paljud linnaelanikud tundsid hageja näo järgi ära. Pärast ebaseaduslikku töölt vallandamist, tekkisid paljudel linnaelanikel küsimused, miks hageja ei tööta ega ei täida töökohustusi. Sellised pidevad küsimused ja järelpärimised tänaval tekitasid ja tekitavad hagejal ebamugavusi. Piinlikust tunneb hageja sellepärast, et linnaelanikud on arvamusel, et hageja vallandati töölt töökohustuste rikkumise pärast. Sellepärast hagejal tuleb üsna tihti ennast õigustada ja ümber lükata ebaõigeid andmeid. Tööl tööülesannete täitmine võimaldas hagejal unustada kodused ja isiklikud probleemid.
2-16-15545 Tööl olles tundis hageja hingelist ja füüsilist rahulolu. Eeltoodu alusel hageja peab mittevaralise kahju hüvitamist summas üle 1000 euro asjakohaseks, kuna see summa aitab üle saada hirmudest ja kurbusest ja annab ajutise toimetuleku kindluse võimaldades üle saada ettearvamatutest kulutustest ja aidates säilitada kujunenud elulaadi kuni uue töökoha leidmiseni.
10.Hageja kinnitab, et osakonna juhataja xxx on olnud vestlusi, kuid mingeid ettekirjutusi ja hoiatusi TLS mõttes pole xxx hagejale teinud. xxx, kes töötas Paldiski Linnavalitsuse linnakorralduse osakonna juhatajana, on Paldiski Linnavalitsuse teenistuja, kes pole Paldiski Linnavalitsuse liige. Osakonnajuhataja xxx ei ole tööandja õiguste ja kohustuste kandja. Seega tööandja nimel või tööandjana teha õiguslikke tagajärgi toovaid hoiatusi, puudus xxx õiguspädevus. Tööandja ei ole hagejale hoiatusi teinud.
11.Töövaidluskomisjon
on
täiendavalt
omaalgatuslikult
kvalifitseerinud
töölepingu
ülesütlemise aluse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja täiendanud töölepingu ülesütlemise alust (tl 1-3).
12.Kohtueelses menetluses oli hagejal vaja kasutada õigusalast teenust ja tõlkeabi. Hagejal oli vaja korrektselt tõlkida töölepingu ülesütlemiseavaldus, oli vaja õigusalaseid konsultatsioon ja abi töövaidluskomisjonile avalduste esitamisel. Hageja kohtueelsed kulud on olnud kokku 430 eurot. Kuna hageja ei nõustunud TVK otsusega, kandis hageja täiendavad kulutused summas 800 eurot ja tasus riigilõivu 250 eurot. Kokku kandis hageja kohtueelses menetluses ja seose hagi kohtusse esitamisega menetluskulusid 1480 eurot, mida hageja palub välja mõista kostjalt.
KOSTJA VASTUS HAGILE
13.Kostja ei tunnista hageja nõudeid ning palub jätta hagi rahuldamata; menetluskulud jätta poolte endi kanda (tl 61-64).
14.Hageja tõlgendab ekslikult TLS § 88 lg 1 punkti 2 väites, et nimetatud sätet saab kohaldada üksnes töövõime vähendamisel. TLS § 88 sätestab näidis loetelu põhjustest, mis võimaldavad tööandjal öelda erakorraliselt tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel. Kostja selgitas kirjalikus ülesütlemisavalduses töösuhte lõpetamise põhjuseid, millest olulisemaks oli hageja sobimatu käitumine kaastöötajate suhtes ja vahetu juhi, heakorraspetsialisti tööalaste korralduste eiramine.
15.Hageja sobimatu käitumine oli kestnud pikema perioodi vältel alates 2015 aasta algusest. Kostja ei saa nõustuda töövaidluskomisjoni väitega, et hageja suuliselt hoiatamine ei ole
2-16-15545 tõendatud. Hagejaga vesteldi ja hoiatati suuliselt, et kui ta oma käitumist ei paranda, siis töösuhe temaga lõpetatakse.
16.Tööandja otsus töösuhe lõpetada ei tulnud kergekäeliselt ega hetkeemotsiooni ajel. Avaldaja sobimatu käitumine kestis enam kui aasta. Ei saa eeldada, et heakorratöötajate kollektiiv, kus avaldaja töötas, pidi taluma ka edaspidi kohatuid märkusi, ähvardusi ja ka füüsilist vägivalda. Tööandjal ei olnud võimalik jätkata avaldaja sobimatu käitumise talumist. Tööandja lähtus tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtetest ja püüdis töölepingu ülesütlemisest hoiduda. Tööandja juhtis korduvalt töötaja tähelepanu rikkumisele ning andis töötajale võimaluse käitumist parandada, mida viimane eiras.
17.Hageja, esitades hagis nõude suurendada hüvitust seoses töövaidluse kestmisega viie kuu keskmise töötasuni summas 2500 eurot, esitas hagis nõude, mida töövaidluskomisjon ei käsitlenud. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
18.Hageja menetluskulude nõude aluseks esitatud arved SA ÜHTSUSE NIMEL on arusaamatud (tl 61-63).
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
hageja Xxx töötas Paldiski Linnavalitsuses 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 7-17/5 alusel heakorratöötaja ametikohal (TVK tl 62).
05.07.2016 edastas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega öeldi üles hageja ja kostja vaheline tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel alates 04.08.2016 (TVK tl 63).
21.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel on kehtiv ning sellest tulenevalt, kas hageja nõuded, sh hüvitise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.
22.05.07.2016 edastas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega öeldi üles hageja ja kostja vaheline tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel alates 04.08.2016 (TVK tl 63). Töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja märkinud ülesütlemise
2-16-15545 aluseks TLS § 88 lg 1 p 2 ning järgmised rikkumised: 1) 2016 märtsis heakorraspetsialisti ja teiste heakorratöötajate solvamine, pingestades jätkuvalt töökollektiivi mikrokliimat; 2) 01.06.2016 toimunud koosolekul heakorratöötajate poolt tehtud ettepanek hagejaga töösuhte lõpetamiseks, kuna hageja pidevalt solvab neid ja põhjustab töökeskkonnas konflikte. Ülesütlemiseavalduses on märgitud, et hagejale on tehtud korduvalt suulisi hoiatusi, kuid hoolimata nendest ei ole hageja rikkumisi lõpetanud, mistõttu teeb see edasise töösuhte jätkamise võimatuks ning tööandjal ei ole hagejal võimalik pakkuda teist tööd.
23.Esmalt hindab kohus, kas töövaidluskomisjon sai töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 13.09.2016 otsuses tuvastada hageja ja kostja vahel 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 717/5 ülesütlemise tühisuse tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuigi tööandja ülesütlemisavalduses ei ole märgitud vastava paragrahvi lõike 1 punkti 3 ülesütlemise alusena. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega TLS § 88 lg 1 p 3 käsitleb olukordi, mil tööandja on teinud töötajale hoiatusi. Kostja on ülesütlemisavalduses tuginenud asjaolule, et vaatamata töötajale tehtud korduvatele suulistele hoiatustele ei ole töötaja rikkumisi lõpetanud. Seega, kuigi formaalselt ei ole kostja ülesütlemisavaldusse märkinud viidet TLS § 88 lg 1 punktile 3, on tööandja sisuliselt ülesütlemisalusena käsitlenud ka TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud alust. TLS-s ei ole sätestatud, et ülesütlemisavalduses peab olema viide konkreetsele töölepingu seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, kuid vastavalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul ongi kostja ülesütlemisavalduses põhjendanud töölepingu ülesütlemise põhjuseid, milleks üheks põhjuseks on sisuliselt ka TLS § 88 lg 1 p 3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et peale seda, kui hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, on töövaidluskomisjon õigesti analüüsinud kostja töölepingu ülesütlemise põhjuseid sisuliselt ning leidnud, et tööandja on hagejaga töölepingu lõpetanud muuhulgas ka TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuigi ülesütlemisavaldusse ei ole vastavat punkti (3) märgitud.
24.Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja töölepingu ülesütlemiseavaldus on kehtiv. TLS § 88 lg 1 p 2 ja 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega
2-16-15545 ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine; p 2) ning on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3).
25.Käeolevas asjas on leidnud tuvastamist, et hageja ei saanud läbi enda vahetu ülemusega, Paldiski Linnavalitsuse Linnakorralduse osakonna xxx, kelle tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et hagejal oli konflikte ka teiste kaastöötajatega (tl 123-128). xxx ütluste kohaselt karjus hageja pidevalt tööl olles, ei olnud rahul millegagi ja väitis, et talle makstakse ebaõigesti palka. Tema ise hoiatas hagejat suuliselt mitu korda. Kollektiivis toimus koosolek, kus oli ka hageja ja tema ning ka ülemus xxx, kokku oli 10 inimest. Sellel koosolekul paluti hagejal allkirjastada protokoll, mis sisaldas tema kirjalikku hoiatust, kuid ta ei allkirjastanud seda protokolli. Enne seda koosolekut oli hagejale tehtud juba mitu suulist hoiatust (tl 123-128). Tunnistajana üle kuulatud xxx andis ütlusi selle kohta, et kuni 2012 töötas ta hagejaga majahoidjatena kõrvuti töökohtadel. Hageja kaebas talle, et ta ei taha tööle minna, kuna teda alandatakse ja talle tehakse liiga (tl 129-132).
26.Käesolevas asjas on vande all ülekuulatud hageja Xxx, kes on andnud ütlusi selle kohta, et ta kohtus tööl igal hommikul kl 7 teiste töökaaslastega, mil nad kõik võtsid enda garaažist töövahendeid (tl 133-139). Tal olid tööl töökaaslastega konflikte ning tema ülemus xxx suhtus temasse väga negatiivselt, nad rääkisid teda tagas. Tööl olles tekkis tal stress, pidi öösel võtma rahusteid. 2016 juunis osales ta ühel koosolekul, kus arutati tema vallandamise küsimust, kus xxx rääkis temaga, et nad ei ole tema tööga ja temaga rahul, kuna ta ei sobi nende kollektiivi. Ta ei allkirjastanud sel koosolekul mitte ühtegi dokumenti. Ta töötas kostja juures peaaegu 5 aastat ning kiusamine tööl oli igapäevane. Ta täitis alati enda ülemuse xxx korraldusi. xxx ei ole kunagi teda enda juurde kutsunud ega ole teda hoiatanud (tl 133-139).
27.Käesolevas asjas on tõenditeks järgmised dokumentaalsed tõendid:
15.04.2015 esitatud avaldus xxx, millel on seitsme isiku allkiri ja milles palutakse vallandada kollektiivi töötaja xxx, kuna te tekitab kollektiivis närviliselt pingelise õhkkonna (TVK tl 33; tõlge tl 150 pöördel).
16.09.2015 ettekanne xxx seoses xxx ebaadekvaatse käitumisega, millel on kuue isiku allkirjad (TVK tl 31; tõlge tl 150).
22.09.2015 xxx ettekanne xxx, milles palub võtta tarvitusele meetmed xxx käitumise osas, kes teda sõimab ja solvab pidevalt (TVK tl 32; tõlge tl 149 pöördel).
2-16-15545
22.10.2015 xxx ettekanne xxx, seoses majahoidja xxx järjekordse skandaaliga, millel on seitsme isiku allkirjad (TVK tl 30; tõlge tl 149).
01.06.2016 protokoll, koosoleku otsus xxx nimele, millel on seitsme isiku allkirjad, millega tehakse juhtkonnale ettepanek vabastada ametis xxx (TVK tl 28; tõlge tl 148).
28.Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lõigete 1 ja 3 koostoimest. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamise eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-15, p 13). Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-16, p 14). Kostja vabaneb hoiatamiskohustuseks üksnes juhul, kui tuvastatud on TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolud, mille tõttu hageja ei saanud temalt hoiatamist oodata. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kostja esile toonud ega tõendanud TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolusid, millest tulenevalt oleks kostja vabanenud hageja hoiatamiskohustusest.
29.TsMS § 230 lg 1 kohaselt, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on menetlusosalistele selgitanud TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormust (vt kohtumäärus tl 57-58, tl 76-77; 30.05.2017 kohtuistungi protokoll tl 107-108). Töövaidluste lahendamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena (vt nt Riigikohtu lahendid
2-16-15545 nr 3-2-1-143-11, nr 3-2-1-24-13). Töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses väljendub selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tõendamist, et Paldiski Linnavalitsus oleks hagejat Xxxt kas suuliselt või kirjalikult hoiatatud selle eest, et teatud hagejapoolsete tegevuse või käitumise jätkumisel ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel. Kuna TLS § 88 lõikes 3 ei sisaldu hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mistahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-15, p 13). Nii tunnistajate xxx (tl 123-128), xxx (tl 129-132), kui ka hageja Xxx vande all antud ütlustega (tl 133-139) ning xxx ettekannete ja Xxx avaldustega loeb kohus tõendatuks, et Xxxl oli kostja juures töötades 2015 ja 2016. aastal probleeme kaastöötajatega läbisaamisel. Kostja seisukoht on, et kostja on hagejat suuliselt hoiatanud. Kohtu hinnangul ei ole kostjapoolne hageja suuline hoiatamine leidnud tõendamist. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-17, p 13). Tunnistaja xxx, kes töötades Paldiski Linnavalitsuses heakorraspetsialistina ning oli hageja vahetu ülemus, on ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et tema isiklikult on hagejat mitu korda suuliselt hoiatanud (tl 123-128). Tunnistaja xxx ütlustele tuginedes ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja suulist hoiatamist kostja poolt. Ei ole tõendatud, et tunnistaja xxx oleks hagejat hoiatanud, et kui hageja ei paranda oma käitumist, võib see kaasa tuua õigusliku tagajärje seeläbi, et temaga sõlmitud tööleping öeldakse kostja poolt üles. Samuti ei ole tõendatud (seda ei ole ka kuskil näiteks kirjalikult fikseeritud), millist tegu ei oleks hageja tohtinud toime panna või mil viisil ei oleks hageja tohtinud tööandja juures töötades (kolleegidega) käituda, mis oleks võinud kaasa tuua tema töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise. Kostjale kui tööandjale oli juba alates 2015 märtsist ning kuni 2016 juulini teada hageja ja tema töökaaslaste vahelised pingelised töösuhted, mistõttu oleks kostja olukorra lahendamiseks pidanud hagejale väga selgelt andma teada (kas kirjalikult või siis suuliselt otsese tahteavaldusena), millist käitumist või töökohustuste rikkumist ta hagejale ette heidab ning millise kordumisel võidaks hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda. Kostja oleks pidanud
2-16-15545 üheselt arusaadavalt hagejale väljendama, milline käitumine töökohustuste täitmisel kolleegide suhtes ei ole kostja juures töötades aktsepteeritav ning mille kordumine võib endaga kaasa tuua tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise. Kuna kohtu hinnangul on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud ilma eelnevalt töötajat hoiatata, on hageja Xxx ja kostja Paldiski Linnavalitsuse vahel 23.12.2014 sõlmitud töölepingu nr 7-17/5 ülesütlemine tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 3 alusel tühine.
30.TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Seega TLS § 88 lg 2 esimesest lausest tuleneb tööandjale kohustus pakkuda töötajale tööd, mida viimane on võimeline tegema. Seega peab tööandja pakkuma töötajale sellist tööd, millega viimane saab tööandja hinnangul hakkama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-16, p 13). 05.07.2016 töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et tööandjal (kostjal) ei ole võimalik töötajale (hagejale) pakkuda teist tööd (TVK tl 63). Hageja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud teise töö pakkumise kohustuse rikkumise tõttu TLS § 88 lg 2 kohaselt.
31.Töövaidluskomisjoni 13.09.2016 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1602/16 on jõustunud osas, millega lõpetati Xxx ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 23.12.2014 sõlmitud tööleping 03.08.2016 TLS § 107 lg 2 alusel maakohtule edasikaebamata (tl 9-12).
32.Hageja soovib kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel enda viie keskmise kuupalga suurune hüvitis summas 2500 eurot. Hageja hüvitise nõude õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis on sätestatud TLS § 109 lõikes 1. Nimetatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning sisaldab kohtu või töövaidlusorgani kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel,
2-16-15545 peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Käesolevas asjas on töötaja soovinud nimetatud hüvitise väljamõistmist kostjalt. TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lõikega 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval määral (Riigikohtu lahend 3-2-1-79-13, p 32.8).
33.Hageja on esitanud kostja vastu eraldi mittevaralise kahju nõude summas 1000 eurot. Peale kostja poolt hageja ebaseaduslikku vallandamist on hagejal tulnud vastata Paldiski linnaelanike küsimustele, et miks ta ei täida tööülesandeid, mis tekitasid ja tekitavad hagejal ebamugavustunnet. Hageja tunneb piinlikkust, sest teised linnakodanikud arvavad, et hageja vallandati töölt töökohustuste rikkumise pärast. Ebamugavust tekitavad ka endised kolleegid, kelle pilkudest ja kehahoiakust tunnetab hageja üleolekut. Seoses ebaseadusliku lepingu ülesütlemisega jäeti hageja võimaluseta töötada ametikohal, mis võimaldas hagejal unustada kodused ja isiklikud probleemid. Tööl olles tundis hageja hingelist ja füüsilist rahulolu. Hageja töölaad võimaldas tal suhelda linnakodanikega, kes olid talle psühholoogiliseks toeks, kes sisendasid temasse elukindlust ja elutahet. Hageja leiab, et mittevaraline kahju 1000 eurot võimaldab tal üle saada hirmudest ja kurbusest, annab võimaluse üle saada ettearvamatutest kulutustest (tl 6-7).
34.VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Õiguskirjanduses on leitud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel ja selle eest ettenähtud hüvitise väljamõistmisel (P.Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016. – K.Sein, § 134, komm 4.1). Sellisel juhul on mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusnormiks TLS § 109 lg 1. TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.3). Eeltoodust tulenevalt sisaldab TLS § 109 lg 1 hüvitisnõue ka mittevaralist kahju.
2-16-15545
35.TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p 28; 3-2-1-7913, p 32.2). TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, seejuures võib kohus nii vähendada kui suurendada hüvitise suurust. Hageja palub TLS § 109 lg 1 kohaselt kostjalt välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks viie kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas 2500 eurot (5 × 500 eurot, bruto). Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas (3 x 500 eurot) 1500 eurot. TLS § 109 lõikes 1 nimetatud hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 1500 eurot, on kohtu hinnangul arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, mõistlik ja põhjendatud, mis katab ära erinevad hagejale tekitatud kahjud - varalise kahju (saamata jäänud tulu näol), tulevikus tekkiva varalise kahju (saamata jääva tulu näol) ning ka tekkinud mittevaralise kahju, mis tekkis hagejal seoses töölepingu ülesütlemisest tingitud üleelamistega seoses. Arvestades muuhulgas ka hageja enda käitumist tööandja juures töötades, ei ole käesolevas asjas esile toodud ja tõendatud selliseid asjaolusid, mis annaks alust suurendada kostjalt väljamõistetavat hüvitist töötaja viie kuu keskmise töötasu ulatuseni. Samuti ei ole kohtu hinnangul alust ka vähendada nimetatud kolme kuu keskmise töötasu hüvitist, sest ei ole esitatud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaks aluse hüvitise suuruse vähendamiseks.
36.Poolte vahel keskmise töötasu suuruse üle vaidlust ei ole ning hageja keskmine töötasu oli kostja poolt 06.09.2016 väljastatud tõendi alusel 500 eurot kuus (TVK tl 38).
37.Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena kolme kuu keskmine töötasu, so 1500 eurot (bruto).
38.Kuna TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hõlmab muuhulgas ka tekkinud mittevaralist kahju (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.3) ning kohus on leidnud, et hageja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitise nõue tuleb TsMS § 109 lg 1 alusel rahuldada, siis jätab kohus rahuldamata hageja mittevaralise kahju nõude summas 1000 eurot.
39.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena 1500 eurot.
40.TsMS § 238 lg 5 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud Paldiski linnaelanike avaldused (TVK tl 67-70; tl 13-14) ja
2-16-15545 hageja iseloomustused (tl 15-17), kuna nendes sisalduvad asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust ja need ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohased.
41.Hagi hind on TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt 3500 eurot.
Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
43.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 144 p 4 alusel on kohtuvälised kulud ka seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Töövaidluskomisjoni menetluse kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. Töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga. Seda vaatamata asjaolule, et isikul on õigus valida, kas ta pöördub töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. TsMS § 144 p-st 4 ei tulene, et kohtuvälised kulud on üksnes n-ö kohustusliku kohtueelse menetluse kulud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-177-15, p 12). Seega töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik TsMS § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
45.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-16-15545
46.Hagi kohaselt oli hagejal kohtueelses menetluses vaja kasutada õigusalast teenust ja tõlkeabi. Hagejal oli vaja korrektselt tõlkida töölepingu ülesütlemiseavaldus, oli vaja õigusalaseid konsultatsioon ja abi töövaidluskomisjonile avalduste esitamisel. Hageja kohtueelsed kulud on olnud kokku 430 eurot. Kuna hageja ei nõustunud TVK otsusega, kandis hageja täiendavad kulutused summas 800 eurot ja tasus riigilõivu 250 eurot. Kokku kandis hageja kohtueelses menetluses ja seose hagi kohtusse esitamisega menetluskulusid 1480 eurot (millest 250 eurot on riigilõiv ja 1230 eurot õigusabi- ja tõlkekulud), mida hageja palub kostjalt välja mõista (tl 7).
47.Hageja on esitanud kohtule töövaidluskomisjoni menetluse kulude ja kohtumenetluse kulude osas järgmised dokumendid: Jkn Kuupäev, dokument
summa
selgitus
28.07.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 175 eurot
Xxx
arve nr 100/2016 (tl 9)
avalduse
konsultatsioonid
h,
koostamine
töövaidluskomisjonile
30.07.2016 Swedbank maksekorraldus 175 eurot
Arve nr 100/2016
(tl 25)
18.08.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 35 eurot
Xxx
täiendava
arve nr 200/2016 (tl 19)
koostamine
avalduse
töövaidluskomisjonile
19.08.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 35 eurot
Arve 200/2016
kassa sissetuleku order nr 1/19/8 (tl 23)
25.08.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 180 eurot
Xxx
arve nr 300/2016 (tl 20)
ettevalmistamine
ja
tema
esindaja istungiks,
tõlketööd
29.08.2016 Swedbank maksekorraldus 180 eurot
Arve nr 300/2016
(tl 86)
13.09.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 40 eurot
Xxx
arve nr 400/2016 (tl 88)
töövaidluskomisjonis
13.09.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 40 eurot
Arve 400/2016
kassa sissetuleku order nr 1/13/09 (tl 89)
esindamine
2-16-15545
05.10.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 800 eurot
Xxxle
töövaidluskomisjoni
arve nr 500/2016 (tl 90)
otsuse tõlkimine ja selgitamine 170 eurot; hagi koostamine Harju Maakohtusse 90 eurot x 7 tundi
05.10.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 800 eurot
Arve 500/2016
kassa sissetuleku order nr 1/5/10 (tl 91)
11.11.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 405 eurot
Xxxle
arve nr 700/2016 (tl 92)
kohtumääruse
Harju
Maakohtu tõlkimine
ja
vastamine 2,5 tundi x 90 eurot; vastuse koostamine Paldiski Linnavalitsuse hagiavaldusele 90 eurot x 2,0 tundi.
14.11.2016
AS
SEB
Pank 405 eurot
Arve nr 700/20016
maksekorraldus (tl 93)
07.12.2016 SA ÜHTSUSE NIMEL 515 eurot
Kostja vastuse tõlkimine 0,5h x
arve nr 800/2016 (tl 94)
90 eurot; vastuse koostamine 3h x 90 eurot; 200 eurot hageja esindaja
kohtuistungiks
ettevalmistamine
ja
konsulteerimine
08.12.2016 ja 25.01.2017 Swedbank 515 eurot
Arve 800/2016
maksekorraldused (tl 95, 96)
16.05.2017 SA ÜHTSUSE NIMEL 240 eurot
15.05.2017
arve nr 300/2017 (tl 97)
vastamine
määrusele ja
korraldavaks
istungiks ettevalmistamine
16.05.2017
AS
SEB
Pank 240 eurot
Arve nr 300/20017
maksekorraldus (tl 98)
48.Eeltoodust nähtub, et Sihtasutus ÜHTSUSE NIMEL on hagejale väljastanud ajavahemikul 28.07.2016 kuni 16.05.2017 arveid summas 2390 eurot, mis on nimetatud sihtasutusele ka tasutud. Hageja on esitanud hagi kohtusse 14.10.2016, seega on arved esitatud nii kohtueelse menetlusega seoses kui ka kohtumenetluses. Kohtueelses menetluses kuni hagi
49.Kohus leiab, et Sihtasutus ÜHTSUSE NIMEL poolt esitatud arvetest tulenevaid makseid ei saa kohus pidada käesolevas asjas hageja kohtueelseteks ja kohtumenetluse kuludeks. Nimetatud arvetest ei nähtu, kes on hagejale osutanud õigusabiteenust ja tõlketeenust; samuti mis on nimetatud teenuse tunnihind või kuidas on kujunenud tasumisele kuuluv summa. Kohtul ei ole võimalik selliseid andmeid teadmata hinnata nimetatud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja esindajaks töövaidluskomisjoni istungil on olnud tema abikaasa xxx ja xxx (TVK tl 11). Hageja esindajaks kohtumenetluses on olnud tema abikaasa xxx (tl 26) ning alates 15.06.2017 on hageja lepinguliseks esindajaks Liina Karlson (tl 141-142). Äriregistri andmetel ei ole Sihtasutuse ÜHTSUSE NIMEL tegevusalaks õigusabi- ja/või tõlketeenuse osutamine (tl 160-161).
50.Hageja lepinguline esindaja Liina Karlson on esitanud hageja menetluskulude nimekirja 27.09.2017 (tl 156-157). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis koos käibemaksuga. Samuti nähtub, et hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamiseks kokku 13,7 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot koos käibemaksuga on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on näiteks kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et: „Riigikohtu senises praktikas on muu hulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta“. Kohus ei hakka analüüsima hageja esindaja õigusabile kulunud aega minutilise täpsusega, vaid annab üldiselt hinnangu hageja õigusabile kulunud ajale, leides, et arvestades käesoleva menetluse mahukust ja kestvust (sh toimunud kahte kohtuistungit kestvusega kokku 5 tundi ja 40 minutit) on hageja õigusabile kulunud aeg kokku 13,7 tundi põhjendatud. Seega on hageja õigusabikulu kokku 1379 eurot (13,7 x 100 eurot) koos käibemaksuga, mida kohus peab käesolevas menetluses vajalikuks ja põhjendatuks.
51.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja hageja lepingulise esindaja Liina Karlsoni menetluskuludele vastuväidet.
52.Hageja on käesolevas asjas enne hagi esitamist tasunud riigilõivu 250 eurot (tl 28). Hageja esitas 18.11.2016 kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas 75 eurot (tl 54-56). Kohus tagastas 28.11.2016 kohtumäärusega hagejale enamtasutud riigilõivu 75 eurot (tl 59). Seega on hageja käesolevas asjas tasunud riigilõivu 175 eurot (250-75 eurot), mis on põhjendatud hageja menetluskuluks.
2-16-15545
53.Seega on põhjendatud hageja menetluskuluks (õigusabikulu 1370 eurot ja riigilõiv 175 eurot) 1545 eurot.
54.Seoses hageja nõude osalise rahuldamisega kuulub hagi rahuldamisele 43% ulatuses (hagihind 3500 eurot; rahuldamata osa sellest 57 %).
55.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 664,35 eurot (so 1545 eurost 43%).
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.