5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1 186,64 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.11.2024. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Ronyx Team J J kasuks menetluskulude katteks 1 950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) eurot (koos käibemaksuga).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J J (edaspidi ka hageja) esitas 07.12.2023. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ Ronyx Team (edaspidi ka kostja) vastu. TVK võttis 28.12.2023. a avalduse menetlusse alljärgnevate nõuetega: (1) töölepingu lõppemise tuvastamise nõue (TLS § 91 lg 1 alusel alates 15.12.2023. a); (2) töösuhte alguse tuvastamise nõue (tööleping alates 20.06.2023. a); (3) saamata jäänud töötasu nõue perioodi 07.11.2023. a - 14.12.2023. a eest kokku summas 1 066,53 eurot (bruto), perioodi 20.06.2023. a - 06.11.2023. a eest kokku summas 2 572,77 eurot (bruto); (4) hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel summas 2 526 eurot (bruto); (5) taotluse tunnistada töötasu väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses. Töövaidlusavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja juures suulise töölepingu alusel 20.06.2023. a restoranis Xx xxx kelnerina. Avaldaja töötas graafiku alusel. Vahetus kestis 1213 tundi, 2 tööpäeva tööl ning 2 vaba päeva. Töötasu suuruses kokkulepet ei saavutatud. Hageja tugines töötasu suuruses osas Statistikaameti andmetele, mille kohaselt Ida-Virumaal kelnerina töötamise töötasu suuruseks on 842-895 eurot (bruto). Avalduse kohaselt on maksmata osaliselt töötasu (juuni eest tervikuna, osaliselt juuli-november 2023. a töötasud). Alates 01.09.2023. a oli poolte vahel suuline tööleping, mis on kinnitatud töötamise registrikande kaudu.
2.TVK 27.03.2024. a otsusega rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu osaliselt. TVK otsusega: (1) loeti tuvastatuks, et J J ja OÜ Ronyx Team vahel oli töölepinguline töösuhe 2
alates 02.07.2023. a; (2) mõisteti välja OÜ-lt Ronyx Team J J kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 02.07.2023. a - 31.07.2023. a eest summas 706,23 eurot (bruto) ning perioodi 01.0831.08.2023. a eest summas 480,41 eurot (bruto); (3) jäeti rahuldamata J J töötasu nõue summas 1 386,13 eurot (bruto); (4) jäeti rahuldamata J J taotlus saamata jäänud töötasu viivitamatult täidetavaks kahe kuu töötasu tunnistamise osas.
3.Kostja esitas 24.04.2024. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja taotleb, et kohus vaataks töövaidluse läbi ulatuses, milles TVK rahuldas töötaja avalduse.
4.Maakohus jättis 21.05.2024. a määrusega asja läbi vaatamata.
5.Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2024. a määrusega maakohtu 21.05.2024. a määrus tühistati ja tsiviilasi saadeti maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
6.Hageja esitas 01.11.2024. a kohtusse hagi kostja vastu alljärgnevate nõuetega: (1) tunnistada, et J J ja OÜ Ronyx Team vahel oli töölepinguline töösuhe alates 02.07.2023. a; (2) nõuda kostjalt hageja kasuks väljamaksmata jäänud töötasu alates 02.07.2023. a kuni 31.07.2023. a summas 706,23 eurot; (3) nõuda kostjalt hageja kasuks väljamaksmata jäänud töötasu alates 01.08.2023. a kuni 31.08.2023. a summas 480,41 eurot; (4) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 129,25 eurot; (5) mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis põhinõudelt 1 186,64 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.11.2024. a kuni põhinõude kohase täitmiseni; (6) jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kohtule 09.11.2024. a esitatud kirjaliku vastuse kohaselt alates 10.07.2023. a kuni 31.08.2023. a töötas hageja OÜ-s Ronyx Team tähtajalise suulise töövõtuvõi käsunduslepingu alusel, millega ei olnud määratud tööaeg, töö algus ja lõpp. OÜ-l Ronyx Team oli vaja abipersonali restoranis, kes oleks abistanud suvel kelnereid. Hageja töötas OÜ-s Ronyx Team abina lähtudes enda võimalusest/soovist juhul, kui tekkis vajadus täiendavas personalis restoranis (oli 3 naist, kellele oleks võinud kostja esindaja helistada, et keegi neist tuleks abistama kui restoranis oli palju tööd (palju kliente). Põhimõtteliselt kas hageja tuleb või ei tule restorani abistamiseks, otsustas hageja ise ning samuti ka veel kaks naist - nemad omavahel otsustasid kes konkreetsel päeval võib tulla kui on vajadus abipersonaalis. OÜ Ronyx Team ei ole otsustanud kuidas nad (viidatud naised) lepivad kokku omavahel ja kes tuleb aitama. Kostja oli selle vastu ükskõikne. Üks kord töötas hageja suunamisel restoranis abistamiseks hageja õde. Hageja kui käsundisaaja oli oma tegevuse määramisel vaba ja ta määras ise restoranis viibimise aega. Viidatud suhteid suvel ei saa iseloomustada töösuhetena. Viidatud asjaolud tõendas OÜ Ronyx Team TVK-s tunnistajate J Q ja W W ütlustega. 2023. a suvel oli kokkulepe hageja ja kostja vahel, et hagejat koolitatakse 2023. a suvel ja seejärel sügisel tuleb ta OÜ-sse Ronyx Team tööle töölepingu alusel. Alates 01.09.2023. a töötas hageja OÜ-s Ronyx Team töölepingu alusel, mille tingimused töötasu ja tööaja kohta oli pooltega eelnevalt arutatud, kuid tingimusi sisaldav paberikandjal tööleping jäi allkirjastamata hageja poolt järgmiste asjaolude tõttu: hageja võttis töölepingu nõustamiseks juristiga (kes on hageja isa E E), kuid hiljem jättis hageja töölepingu allkirjastamata restorani, aga kostja jättis mingil ajal selle tähelepanuta, kuid töötamise registris olid tehtud kanded VÕS alusel suhte lõpetamisest 31.08.2023. a ja töösuhte alustamisest 01.09.2023. a töölepingu alusel. Seega alates 01.09.2023. a hageja oli töösuhtes. Viide VÕS lepingule on olemas töötamise registri kandes ja hageja pangakontole tehtud ülekannete selgitustes. Kostja on töötamise registrisse teinud kanded, mille kohaselt hageja töötas kostja juures 10.07.2023. a - 31.08.2023. a VÕS lepingu alusel, ning perioodil 01.09.2023. a - 06.11.2023. a töölepingu alusel, samuti kostja 3
maksis hageja pangakontole tasu 2023. a juuli ja augusti eest seletusega „töövõtulepingu tasu“ ning 2023. a septembri, oktoobri ja novembri eest seletustega „palk september“, „töötasu oktoober, november“, ning hageja selliseid kandeid töötamise registris ja pangaülekannete seletusi aktsepteeris. Ka sellest nähtub kostja ja hageja hinnang pooltevahelisele suhtele nimelt, et vaidlusalusel perioodil 10.07.2023. a - 31.08.2023. a töötas hageja VÕS lepingu alusel. Kostja töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud asjaolud, mida tõendatakse esitatud tõenditega ja tunnistajate ütlustega, samuti poolte käitumise (isegi hageja konto raha debiteerimise seletus – töövõtulepingu tasu) näitavad otse, et poolte vahel ei olnud töösuhteid perioodil 10.07.2023. a - 31.08.2023. a. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue tunnistada, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline töösuhe alates 02.07.2023. a. Samuti esitatud kujul nõue on puudulik ning ei ole perspektiivne. Kostja palub jätta viidatud nõue rahuldamata. Hageja nõue töötasu nõudmiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja väited ja arvestused ei ole asjakohased, on valed ja tõendamata. Kostja esitas töövaidluskomisjonile vastuväide perioodi 2023. a juuli-august tasu nõudele tuginedes ainult sellele, et töövaidluskomisjon ei ole pädev lahendama nõuded, mis tulenevad VÕS lepingust, s.o perioodiga enne 31.08.2023. a seotud nõuded. Seetõttu töövaidluskomisjonile ei olnud esitatud kostja vastuväited hageja nõude suuruse ja arvestuse osas. Hagiavalduses tugineb hageja valele väitele töötasu suuruse kohta ja töötasu arvestuse valedele algandmetele. Kostja on tõendanud töölepinguga (mis sisaldab ja kinnitab poolte suulist kokkulepet töötasu suuruses 725 eurot kuus bruto ehk tunnitasu 4,30 eurot bruto alates 01.09.2023. a, millega nõustus ka töövaidluskomisjon), mistõttu puudub alus viidatud suuruse ületava tasu nõudmiseks perioodi eest 10.07.2023. a - 31.08.2023. a kui hageja töötas OÜ-s Ronyx Team tähtajalise suulise töövõtu- või käsunduslepingu alusel. 01.11.2024. a hagiavalduses esitatud faktiväidetega (eelkõige punktid 1, 2, 8), ei ole kostja nõus, mistõttu peab hageja neid esmaselt tõendama. Hagiavaldusest tuleneb, et puudub vaidlus, et tasu oli 4,30 eurot bruto. Hageja pika aja jooksul (2023. a juulist novembrini) aktsepteeris nii tema pangakontole laekunud summad ning ülekande seletused (lepingu liigi kohta), mis teeb mitteusaldusväärseks hagiavalduses nimetatud väited tasu suuruse ja suhete liigi osas, mida hageja hakkas esitama alles 2023. a detsembris. Kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi, sest tasu 10.07.2023. a - 31.08.2023. a eest sai hageja täielikult. Hageja töötas 2023. a juulis 48 tundi x 4,30 eurot/tunnis = 206,40 eurot bruto ehk 198,97 eurot neto (kostja 04.11.2024. a tõend), mis oli hagejale välja makstud 07.08.2023. a. Hageja töötas 2023. a augustis 72 tundi x 4,30 eurot/tunnis = 309,60 eurot bruto ehk 298,45 eurot neto (kostja 04.11.2024. a tõend), mis oli hagejale välja makstud 07.09.2023. a. Kuna hagejal ei ole rahalist nõue kostja vastu, ei kuulu hagi rahaliste nõuete osas (põhinõue ja viivisenõue) rahuldamisele. Samuti eelnimitatud põhjusel ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue töölepingulise töösuhte tunnistamise kohta. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
8.Kohtukõne kirjalikes teesides märkis hageja, et lähtudes 13.01.2025. a toimunud kohtuistungi protokollist ja tunnistajate J Q ja W W ütlustest, on tõendatud, et Poolte vahel eksisteeris töölepinguline suhe. Hageja täitis regulaarselt kelneri tööülesandeid, sealhulgas klientide teenindamist, tellimuste vastuvõtmist ja kassas arveldamist. Tööülesandeid määrasid vanemkelnerid (W ja Q), mis kinnitab töölepingulist suhet. Töögraafiku koostasid tööandja esindajad, mitte J, kuigi töötajad said omavahel vahetusi kohandada. Tunnistajad ei kinnitanud, et hageja sai ise otsustada, millal tööle ilmub – see on vastuolus kostja väitega, et tegemist oli võlaõigusliku suhtega. Hagejal puudus vabadus tööst keelduda ilma tööandja nõusolekuta, mis on selge tunnus töölepingu olemasolust. J Q tunnistas, et J töötas restoranis suvel ja sügisel, kuid väitis, et ta oli abiline ja sai ise otsustada, millal tööle tulla. Samas kinnitas ta, et J kasutas tööandja antud töövormi ning sai töötasu tunnitasu alusel. W W ütles, et J töötas alates juulist, kuid sügisel pidi üle minema töölepingule. Tema sõnul J küll aitas ja 4
õppis, kuid lõpuks töötas nagu teised ettekandjad. Hageja ja tunnistajad kinnitasid, et töögraafiku koostasid vanemkelnerid ja see oli kohustuslik. Tunnistaja W ütles, et tööajad olid fikseeritud ja iga kuu alguses jagati töögraafikud laiali. Q kinnitas, et graafikud olid paindlikud ainult osaliselt – võimalik oli teistega vahetusi teha, kuid mitte lihtsalt töölt puududa. Kostja ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et hageja võis vabalt tööle ilmumise otsustada. Kostja tagas hagejale töövahendid ja tööriided. Hageja kasutas kohustuslikku töövormi, mille andis kostja: valge särk, vest, seelik ja nimesilt. Q ja W kinnitasid, et kõik kelnerid pidid kandma ettenähtud vormiriietust. Tööriietus anti hagejale juba juulis 2023, mis näitab, et teda ei peetud ajutiseks abiliseks. Kostja kontrollis töövahendite ja riietuse kasutamist, mis viitab tööandja- töötaja suhtele, mitte võlaõiguslikule lepingule. Töötasu maksti perioodiliselt ja palgana. J sai palga regulaarselt iga kuu 10. kuupäevaks, nagu töölepingu puhul tavaks on. Töötasu laekus J pangakontole kindla summana, millele oli lisatud märge "töötasu". Kostja ei esitanud dokumente, mis kinnitaksid, et tegemist oli töövõtulepingust tuleneva tasuga. Töövaidluskomisjon oli juba varem leidnud, et tegemist oli töösuhtega, ja mõistis Jle välja tasumata palga. Regulaarne ja kindlate kuupäevadega töötasu maksmine viitab töölepingu olemasolule, mitte võlaõiguslikule suhtele. Kostja väidab, et J ei allkirjastanud töölepingut, kuid ei esitanud selle tõendamiseks dokumente. Hageja kinnitas, et talle ei antud kirjalikku lepingut allkirjastamiseks, kuid töösuhte alused olid kokku lepitud suuliselt. Tunnistajad kinnitasid, et ka teiste töötajate töölepingud olid ebamäärased ja paljud neist ei olnud kirjalikult sõlmitud.
9.Kohtukõne kirjalikes teesides märkis kostja, et hageja oli oma töötamise aja valikul täiesti iseseisev. Hageja ei olnud kohustatud töötama kostja juures regulaarselt ja täpsel ajal. Hageja ise otsustas, kas ta tuleb restorani ning kostjal oli ükskõik, kes abistajatest (hageja või näiteks A A) tuleb, kui vastav vajadus tekkis. Isegi ühel korral tuli hageja õde tööle. Hageja ise valis kas ta tuleb restorani ja millal ta lahkub, samuti mida ta teeb. Selle kohta on esitatud nii kirjalikud tõendid kui ka tõendatud tunnistajate ütlustega. Näiteks tunnistaja J Q mh seletas:
1.Jah, ta (hageja) võis keelduda, kui mingil päeval oli abi vaja siis me helistasime talle (hagejale) ja Ale (A) ning siis nad omavahel leppisid kokku, kes saab tööle tulla. Kui nad ei saanud aidata siis ei saanud.
2.Ma oska öelda, võib-olla kaks-kolm päeva nädalas, ei oska öelda mitu tundi ta (hageja) töötas. Mitte 22:00 õhtuni, seal ei ole midagi teha ja kell 23:00 panime restorani kinni.
3.Nad (hageja ja A A) ei olnud kohustatud tööle tulema. Samuti tunnistaja S W mh seletas:
1.Ta (hageja) sai ise valida millal ta töötab. See oli kuni suve lõpuni.
2.Hageja ise ütles, et tal ei ole kohustust siin viibida. Me rääksime sellest, et on vaja head töötajat, mida kiiremini ta õpib siis ta saab põhitöötajaks. Hageja ütles, et ta võib ära minna ükskõik mis ajal. Tööpäeva lõpus me peame lauad koristama, lugema hambatikud üle. Ta keeldus seda tegemast. Ja sellel hetkel oli meie vahel vestlus: kui sa midagi ei taha teha siis mis mõtet on edasi töötada. Hageja ise valis mida ta teeb ja mida mitte. Töölepingu puhul peab töötaja tööd tehes alluma tööandja juhistele ja kontrollile, st tööandjal on õigus määrata töö tegemise koht, aeg ja viis. Kostja ei määranud hagejale, milline on tööajagraafik ja hageja otsustas ise, kas saab ta restorani tulla ja mida ta teeb. Seega sisuliselt iga päev, kui hageja oli restoranis, oli selleks päevaks sõlmitud käsundusleping. Samas ei olnud hagejal tavapärast tööaega nagu töölepingu puhul. Hageja oli töö tegemise ajas vaba 5
ning viibis restoranis ajal omal äranägemisel kui nägi endas vajadust– kuni oli vaja abi. Hageja oli vaba valima, kas osutada teenuseid kostjale ning oli absoluutselt vaba otsustama, kas üldse tulla restorani ja mis ajaks. Hagejal ei olnud kohustust tulla restorani. Samuti ei olnud määratud kostja poolt ühtegi isikut, kelle juhistele hageja allus. Hageja ja veel abistajad käisid omal tahtel restoranis, kui neid teavitati abivajadusest. Keegi nende töö korraldamisega, sh tööülesande andmisega ei tegelenud. Sellest saab järeldada, et poolte suhtes oli välja kujunenud, et hageja oli täielikult vaba ning alluvussuhet ei olnud. Eeltoodu viitab pigem käsunduslepingule kui töövõtulepingule. Kostja antud tööriietuse kasutamine ei viita otse töösuhtele, kuna puhtad ja kasutusvalmis riideid hagejal endal ei olnud, aga see oli vajalik restoranis hügieeninõuete täitmiseks. Hageja ja kostja esindajad olid teadlikud, et alates 01.09.2023. a sõlmitakse hagejaga tööleping ning vastav tööleping oli antud hagejale allkirjastamiseks. See kinnitab, et poolte tahe oli sõlmida tööleping alles alates 01.09.2023. a. Pooled olid teadlik, et nende vahel on enne 31.08.2023. a töövõtu- või käsunduslepingute alusel suhted ning alates 01.09.2023. a töölepinguline suhe. Eeltoodut kinnitavad TÖR-i kanded ja hageja kontole kostjalt laekunud ülekannete selgitused (tasu). Kuna enne 31.08.2023. a oleks poolte vahel sõlmitud iga päev võlaõiguslik leping sel päeval töö tegemiseks, oleks igale mõistlikule inimesele arusaadav, et vastav leping lõppes samal päeval teenuse osutamise lõppemisega. Käsunduslepingu puhul kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tasu tuleb maksta vastava ajavahemiku möödumisel (VÕS § 628 lg 1). Pooled leppisid kokku, et hagejale maksti tasu üks kord kuus kogumis perioodil teostatud töö eest käsunduslepingute alusel tunnihinna alusel. Seejuures tasu maksmise aluseks oli üks kuu. Eeltoodu on tõendatud tundide arvestuse ja hageja pangakonto väljavõttega. Viidatud viisil arvestatud tasu viitab ka käsunduslepingule. Hagejale oli kantud tasu. Kostja esitas kohtule hageja restoranis faktilise töötamise aja tabelid 2023. juuli ja augusti eest ja sama perioodi tasude arvestus. Arvestuses nimetatud tasud olid hagejale välja makstud (hageja avalduse TVK-le lisa). Seetõttu puuduvad hagejal rahalised nõuded kostja vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (käsundusleping) või töölepinguline töösuhe perioodil 20.06.2023. a - 31.08.2023. a ning kas hagejale on õiges ulatuses tasutud töötasu.
13.Kohus märgib, et TVK on antud töövaidluse õieti lahendanud.
14.Hageja palub tuvastada töölepinguline töösuhe algusega 02.07.2023. a. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõige 3 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis kohaldatakse töölepingule VÕS-i käsunduslepingu sätteid. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 1 lõike 2 kohaselt 6
eeldatakse töölepingu olemasolu, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt märkinud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. TLS § 1 lg 2 sätestatud töölepingu eeldus püsib seni, kuni väidetav tööandja ei lükka töölepingu eeldust ümber. Pooled ei ole kohtule esitanud töölepingut ega ka töövõtulepingut. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-11 leidnud, et juhul kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut, üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping. Seadusandja eesmärk panna suurem tõendamiskoormus väidetavale tööandjale, nähtub TLS § 1 lg 2 sõnastusest.
15.Kostja on seisukohal, et tegemist on töövõtulepinguga (käsunduslepinguga) ja seda ennekõike seetõttu, et hagejal ja tema kolleegidel oli iseseisvus ja vabadus tööaja planeerimisel ning hageja suhtes oli tehtud töötamise registrikanne võlaõigusliku lepingu kohta. Kohus märgib, et TÖR-i sisestatud andmed on ainult informatiivse iseloomuga kanded.
16.Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-11 leidnud, et töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta.
17.Hageja tööks oli kelnerite abistamine suvisel perioodil. Hageja täitis regulaarselt kelneri tööülesandeid, sealhulgas klientide teenindamist, tellimuste vastuvõtmist ja kassas arveldamist ning tööülesandeid määrasid vanemkelnerid (W W ja J Q). Seega ei olnud hageja oma töö tegemisel iseseisev vaid lähtus tööandja esindajate poolt antud tööülesannetest. Tööaja graafiku koostasid tööandja esindajad, seega ei saanud hageja otsustada, kas minna tööle või mitte, kui oli tema vahetus (kuigi töötajad said omavahel vahetusi kohandada).
18.Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et tegemist oleks olnud töövõtulepinguga (käsunduslepinguga), kuivõrd töötamisel on rohkem töölepingule iseloomulikke tunnuseid. Vaatamata sellele, et tööaja planeerimise ülesanne oli volitatud vastaspoole poolt ühele töötajatele ning hageja sai tööajakava koostamiseks sisendit anda, ei tähenda see, et töötajad oleksid olnud täielikult iseseisvad, kuivõrd oodatav töö, töökoht ja ka töötamise ajad (restorani lahtioleku aeg) olid määratletud vastaspoole poolt. Seega ei saa öelda, et hageja oleks olnud tööaja planeerimisel oluliselt iseseisev. Kostja maksis töötajatele igakuist tasu, millelt tasuti maksukohustus (TSD väljavõtte alusel). Töövõtulepingu alusel tuleks tasu maksta tellimuse täitmisel. Igakuine palga maksmine viitab pigem töölepingu järgsele töötasu maksmisele (TLS § 29 ning § 33 lg 1). Töötajad kasutasid ja vastaspool maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude 7
eest. Tööriided olid kohustuslikud. Tööülesandeid andsid hagejale kolleegid ehk avaldaja allus töökorralduse osas vastaspoole esindajatele ehk kolleegidele. Töötajad tegid tööd isiklikult, võimalik oli vahetuse vahetamine kolleegiga, kuid luba, et tööülesandeid täidaks kolmas isik, pole tõendatud.
19.Lähtudes VÕS §-st 29 võib tavaks lugeda, et kelner või kelneri abi töö on klassikaline klienditeeninduse töö, millele üldjuhul kohaldub töölepingu seadus. Hageja kinnitas, et 01.09.2023. a jätkunud töölepingu korral tööülesanded ei muutunud, seega on vastaspoole poolt tõendamata, mis muutus 01.09.2023. a seisuga, mis muudaks poolte vahel sõlmitud lepingu liiki.
20.Kohus on õigussuhte määramisel hinnanud kõiki poolte esitatud tõendeid kogumis on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud lepingu puhul oli tegemist töölepinguga ning töölepinguline töösuhe sai alguse 02.07.2023. a.
21.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on kokku leppinud töötasu suuruses. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
22.Perioodil alates juuli 2023. a on avaldaja tuginenud töötasule suuruses 842 eurot (bruto), mis vastab Statistikaameti andmetele keskmise töötasu kohta kelneri ametikohal IdaVirumaal. Kostja on tuginenud alates september 2023. a töötasule alammäära suuruses töötasus ning esitas alates september 2023. a, millal vastaspool nõustus töölepingulise suhtega, tööaja arvestused ning töötasu arvestuskäigud, mis kinnitavad töötasu maksmist alammäära suuruse töötasu arvestuses koos ületundidega. TLS § 4 lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult ehk poolte vahel saavutatud kokkulepped peavad kajastuma kirjalikus töölepingus. Kirjalik tööleping peab sisaldama teavet töötasu kohta TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt. Kirjaliku töölepingu sõlmimine aitab vältida töövaidluseid töötasu kokkuleppe kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab tööandja (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-124-05).
23.Poolte väited ametikoha osas pole täpsed. Hageja väidab, et tegemist on kelneri ametikohaga. Kostja kinnitas, et suveperioodil oli tegu kelnerite abiga. Tunnistaja W W selgitas, et hageja tööülesanneteks oli abistamine. Sama kinnitas tunnistaja J Q ning sama nähtub kostja esitatud kirjalikust seletusest, mille kohaselt töötas hageja suvel ettekandja abilisena. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et sügisest polnud hageja võimeline iseseisvalt tööle asuma ning jätkas samu tööülesandeid. Kuivõrd pole tõendatud, et hageja oleks täitnud kelneri ülesandeid, siis kohtu hinnangul pole võimalik tugineda hageja välja toodud statistikaandmetele. Statistikaandmed ei kajasta kelneri abilise või ettekandja abilise töötasu suurust, sest viidatud ametikohta ei ole määratletud. TLS § 29 lg 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29 lg 2). Eelnevast tulenevalt on töötasu alammäär põhipalga suurus, alla mille ei tohi töötajale töötasu maksta. Alates 01.01.2023. a oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot (bruto). Kohtu hinnangul tõendab asjaolu, et töölepingu mustandis on välja toodud töötasu suuruseks 725 eurot (bruto) võimalikku pakkumist töötasu suuruse osas. Suuremas ulatuses töötasu kokkulepet esitatud pole. Olukorras, kus hageja esmalt täitis kelneri abi 8
ülesandeid ning hageja enda hinnangul ülesanded septembrist 2023. a ei muutunud, on kohtu hinnangul põhjendatud alammäära suuruse töötasu maksmine töösuhte perioodil alates 02.07.2023. a kuni november 2023. a. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
24.Tööajaarvestuse alusel töötas hageja juulis 2023. a kokku 16 vahetust ehk 197 töötundi. Normtunnid juulis 2023. a olid 168, mistõttu tegi hageja juulis 2023. a kokku 29 ületundi. TLS § 44 lg 7 sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5kordset töötasu. Lähtudes alammäärast tekkis hagejal õigus töötasule summas 725 eurot (bruto) ning ületunni töö osas töötasule summas (725/168=4,315) 4,315 eurot (bruto) tunnis ehk ületunni korral 4,315x1,5x29=187,63 eurot (bruto). Kokku tekkis hagejal õigus töötasule summas 912,63 eurot (bruto). Hageja pangakonto alusel maksti talle töötasu summas 206,4 eurot (bruto). Seega jäi hagejale juuli 2023. a eest tasuda töötasu summas 912,63-206,4=706,23 eurot (bruto). Tööajaarvestuse alusel töötas hageja augustis 2023. a kokku 16 vahetust ehk 195 töötundi. Normtunnid augustis 2023. a olid 184, mistõttu tegi hageja augustis 2023. a kokku 11 ületundi. Lähtudes alammäärast tekkis hagejal õigus töötasule summas 725 eurot (bruto) ning ületunni töö osas töötasule summas (725/184=3,94 eurot (bruto) tunnis ehk ületunni korral 3,94x1,5x11=65,013 eurot (bruto). Kokku tekkis hagejal õigus töötasule summas 790,01 eurot (bruto). Hageja pangakonto alusel maksti talle töötasu summas 309,6 eurot (bruto). Seega jääb hagejale tasuda töötasu summas 790,01309,6=480,41 eurot (bruto) august 2023. a eest.
25.Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 129,25 eurot ja lisanduvat viivist alates 02.11.2024. a põhinõudelt 1 186,64 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras perioodil 16.12.2023. a - 01.11.2024. a. Nõue muutus sissenõutavaks alates hageja poolse töölepingu lõpetamise momendist 15.12.2023. a.
26.Hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja.
29.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 13 tundi tunnihinnaga 150 eurot tund (koos käibemaksuga) summas 1 950 eurot. Kohus leiab, et õigusabi kulud on põhjendatud ning kooskõlas asjas tehtud menetlustoimingutega.
/ allkirjastatud digitaalselt / 9
Viljo Junolainen Kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.