Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
10. november 2017.a, Tallinn
Hagihind
2-17-3394 Xxxxhagi XxxxOÜ vastu saamata jäänud töötasu summas 3 390,58 euro, haigushüvitise 70,97 euro, viivise 146,12 euro ja täiendava viivise nõudes 3 888,28 eurot
nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap (NJORD Advokaadibüroo, Veerenni 24, 10135 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e- post: xxxx) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, 10132 Tallinn; e- post: [email protected]; [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2017.a
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Resolutsioon
1.Jätta Xxxxhagi XxxxOÜ vastu saamata jäänud töötasu summas 3 390,58 euro, haigushüvitise 70,97 euro, viivise 146,12 euro ja täiendava viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Xxxxkanda.
3.Välja mõista XxxxXxxxOÜ kasuks menetluskulu summas 1 200 eurot.
4.Välja mõista XxxxXxxxOÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 200 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tagastada Harju Maakohtu tsiviilkantseleil Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasja nr. 4-1/2173/16 toimik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Xxxxesitas 21.10.2016.a töövaidluskomisjonile avalduse XxxxOÜ vastu töötasu, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise, haigushüvitise, viivise ja TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõudes (TVK t/l 11-19). 03.02.2017.a töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2173/16 rahuldati esitatud avaldus osaliselt ning 1) mõisteti XxxxOÜ-lt Xxxxkasuks välja töötasu netosummas 888,21 eurot, mis kuulub ITVS § 27 lg 2 kohaselt viivitamatule täitmisele summas 860 eurot; 2) mõisteti XxxxOÜ-lt Xxxxkasuks välja viivis summas 31,73 eurot; 3) jäeti rahuldamata XxxxTLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõue; 4) jäeti rahuldamata XxxxTLS § 100 lg 4 alusel hüvitise nõue ja 5) jäeti rahuldamata Xxxxhaigushüvitise nõue (t/l 57-60). Hageja nõue ja põhjendused
2.Xxxxesitas 03.03.2017.a kohtule hagi XxxxOÜ vastu saamata jäänud töötasu summas 3 390,58 euro, haigushüvitise 70,97 euro, viivise 146,12 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.01.2016.a töölepingu nr 30, mille kohaselt asus hageja samal päeval tööle kostja juures autojuhina. Töölepingu järgi oli töötasu suuruseks 430 eurot kuus. Hageja väidetel leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja töötasu on 60 eurot iga tööpäeva eest. Töö tegemise kohta töölepingus kokku ei lepitud. Hageja täitis tööülesandeid nii Eestis kui välisriikides. Hageja peeti 08.02.2016.a Norra politsei poolt kinni ning märtsikuus asus kostja tegema hageja töötasust kinnipidamisi. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut teha tasaarvestust. Aprilli- ja juulikuus on tehtud töötasust mahaarvamine summas 100 eurot. Juulikuu teatisel on mahaarvamise selgituseks märgitud „NO teemaksu trahvist viimane osa summa“. Hageja saatis 15.08.2016.a e- kirjaga kostja esindajale xxxx töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt tööleping lõppes 17.08.2016.a. Hageja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist palga mitteõigeaegse väljamaksmise ning kostja esindaja poolt hageja ebaväärika kohtlemisega. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Kostja tegi 30.08.2016.a Maksu- ja Tolliameti töötamise registris kande töölepingu lõppemise kohta, mille kohaselt tööleping lõppes 29.08.2016.a TLS § 85 lg 1 alusel hageja soovil. Vastavalt sõidumeeriku väljavõttele perioodi 22.02.-17.08.2016.a kohta ja hageja enda tööajaarvestusele perioodi 14.01.21.02.2016 kohta töötas hageja perioodil 14.01.–17.08.2016.a kokku 143 tööpäeva, viibides sellest ajast välislähetuses 115 päeval. Kostja pidi vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele maksma eelnimetatud perioodi eest hagejale töötasu 8 580 eurot (60 eurot x 143 tööpäeva). Lisaks pidi kostja vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg-le 1 ja §-le 3 tasuma hagejale välislähetuse päevaraha vähemalt 2 572,55 eurot (22,37 eurot x 115 päeva). Kokku pidi kostja tasuma hagejale töötamise perioodil 11 152,55 eurot (bruto) (8 580 eurot + 2 572,55 eurot). Kostja tasus hagejale töötasu kokku 6 656,93 eurot (bruto). Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu kokku 4 495,62 euro ulatuses (bruto) (11 152,55 eurot – 6 656,93 eurot). Kostja on hagejale tasunud töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summad töötasu 888,21 neto ehk 1 105,04 eurot ja viivise 31,73 eurot. Seega on kostja jätnud tasumata töötasu summas 3 390,58 eurot. Hageja viibis perioodil 21.03.2016.a - 27.03.2016.a haiguslehel. Kostja on arvestanud hagejale haigushüvitist summas 46,99 eurot. Hageja nõuab kostjalt täiendavalt haigushüvitise tasumist summas 70,97 eurot. Kostja pidi tasuma saamata jäänud töötasu
ning haigushüvitise kokku summas 3 461,55 eurot hiljemalt 17.08.2016.a. Viivitusintress 02.03.2017.a seisuga on 148,19 eurot, millele lisandub iga viivitatud päeva eest 0,75 eurot. Hageja palub viivitusintress välja mõista sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt õigusabikulu summas 2 132,40 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja töötasu nõue summas 3 390,58 eurot on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas tööandja esindajale Xxxxtöölepingu ülesütlemisavalduse juba 15.08.2016.a käest kätte, omakäeliselt kirjutatuna ning allkirjastatuna. Hageja poolt kohtule kirjeldatud versioon on hilisem ning seda tööandja ei ole aktsepteerinud, vaid lähtus esimesest talle esitatud variandist, milles töötaja palus töölepingu lõpetada tema omal soovil. Väär ja paljasõnaline on hageja väide, et tema töötasu oli 60 eurot iga tööpäeva eest ning pooled on selles suuliselt kokku leppinud. Selline kokkulepe pooltel puudus ning kostja lähtus töötajale tasude maksmisel seadusest ja töölepingust, mille kohaselt oli töötasuks 430 eurot kuus. 60 euro näol polnud tegemist kindlaks määratud töötasuga. Hageja oli igakuiselt rahul selle töötasuga, mis talle tasuti, ta pole kostjale esitanud ühtegi pretensiooni selles osas, et ta oleks saanud vähem töötasu, kui talle on väidetavalt ette nähtud või tema pangakontole kantud. Kuivõrd kostja vaidlustab põhinõude, siis ei pea ta põhjendatuks ka hageja viivisenõuet ning palub selle jätta rahuldamata. Kostja haigushüvitise nõue summas 70,97 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 1 050 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, hageja vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, samuti asja juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/2173/16 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 08.05.2017.a kohtumääruses (t/l 107) kui ka 01.06.2017.a kohtuistungil (t/l 132).
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on olnud töölepinguline suhe alates 14.01.2016.a (t/l 5-7). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja on edastanud kostjale 15.08.2016.a avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 17.08.2017.a töötaja soovil (t/l 12). Ka ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejale hüvitanud 03.02.2017.a töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr. 4-1/2173/16 väljamõistetud summad. Pooled on erimeelt selles osas, kas poolte vahel on suuliselt kokkulepitud erinevalt töölepingus märgitud töötasus.
8.Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja kostja sõlmisid 14.01.2016.a töölepingu nr. 30 (t/l 5). Nimetatud lepingu punktide 1 ja 2.1. järgi asus hageja kostja juures määramata ajaks tööle autojuhi ametikohal alates 14.01.2016.a.
tööaja kestusega 40 tundi nädalas. Lepingu punkt 4.1 kohaselt töötaja palk on bruto 430 eurot kuus ning punkt 4.3 kohaselt makstakse välislähetustasu vastavalt komandeeringu aruandele ja Eesti Vabariigis kehtestatud korrale (t/l 5 pöördel).
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ja p 2 kohaselt maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
10.Riigikohus on 05.03.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-187-13 punktis 16 leidnud, et töölähetuse päevaraha ei ole käsitletav töötasuna. Kolleegium on 7. detsembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 tehtud otsuse p-s 20 järeldanud, et ka 1. juulist 2009 kehtiva TLS § 5 lg 1 p-st 5 ja §-st 40 ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009 määrusega nr 110 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" järeldub, et töötasu ja päevaraha ei ole samastatavad. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.
11.TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt järgmised andmed töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. TLS § 29 lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
12.Vabariigi Valitsuse määrus nr. 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Sama määruse § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas ja § 7 lg 1 punkti 3 järgi maksustamisele ei kuulu tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 ja § 19 lõike 3 punktis 10 nimetatud isikutele makstav välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.
13.Kohtule esitatud hagi kohaselt on hageja arvamusel, et tegelikult leppisid pooled suuliselt kokku hageja töötasuks 60 eurot iga tööpäeva eest. Kostja nimetatuga ei nõustu. Hageja kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt pakkus kostja hagejale 60 eurot päevas ning lisaks päevaraha, kui hageja on välislähetuses (t/l 148). Tunnistaja Xxxxandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hagejal oli kunagi tööle asudes küsimus teenitavas kuutasu suuruses koos päevarahadega ja põhipalgaga. Keskmiselt on autojuhtide päevasissetulek 60 eurot päevas läbi kuu (t/l 154). Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonidest nähtub samuti, et samas suurusjärgus töötasu on kostja maksnud ka teistele töötajatele (t/l 76-79).
14.Kohtule esitatud hageja ja Xxxxe-kirjavahetusest nähtub, et hagejale on selgitatud töötasu, tööpäevade arvu ning kinnipidamisi töötasust (- 100 eurot NO teemaksu trahv) (t/l 8, 9). Samasuguse selgituse andis kohtuistungil ka tunnistajana ülekuulatud Xxxx(t/l 154). Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud e-kirjad ei tõenda, et pooled on suuliselt kokkuleppinud töötasu suuruseks 60 eurot päevas, millele omakorda lisandub päevaraha välislähetuses viibimise eest. Kohus on seisukohal, et hageja sellised järeldused ei ole õiged.
15.Ka kohtule esitatud palgalehtedest nähtub, et vastavalt kokkulepitule on hagejale töötasu
arvestatud (t/l 13-20). Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et hageja ei ole varasemalt kostja poole pöördunud väiksemas määras makstava töötasu küsimuses. Kohus asub seisukohale, et kui pooltel oleks olnud teistsugune kokkulepe töötasu suuruse osas, oleks hageja juba peale esimest palgapäeva (s.o. veebruar 2016.a) kostja poole vastavas küsimuses pöördunud. Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole.
16.Kohtu ette toodud asjaoludest järeldub, et pooltel tekkisid erimeelsused sellest, et kostja tegi hageja töötasust kinnipidamisi Norra teemaksu 18.02.2016.a trahvi ulatuses 100 eurot kuus (t/l 8-9, 22). Selles osas on töövaidluskomisjon oma 03.02.2017.a otsuses vaidluse lahendanud ning hageja töötasust kinnipeetud summa 881,21 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistnud (t/l 57-60).
17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue välja mõista kostjalt tasumata töötasu summas 3 390,58 eurot tõendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
18.Töötervishoiu ja tööohtuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).
19.Hageja palub kostjalt välja mõista haigushüvitise summas 70,97 eurot, kuivõrd hageja töötasu suuruseks on olnud 60 eurot päevas. Kostja vaidleb nimetatule vastu.
20.Vaidlust ei ole, et hageja on viibinud ajavahemikul 21.03.2016.a – 27.03.2016.a haiguslehel. Kohtule esitatud hageja 2016.a märtsikuu palgalehelt nähtub, et kostja on hagejale tasunud haigushüvitist summas 46,99 eurot ning kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja töötasuks oli 430 eurot kuus, on kostja hagejale tasunud haigushüvitise kooskõlas seadusega (t/l 15, 81). Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue kostjalt välja mõista haigushüvitis summas 70,97 eurot.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 02.03.2017.a summas 146,12 eurot, millele lisandub iga viivitatud päeva eest 0,74 eurot. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja töötasu nõue summas 3 390,58 eurot ja haigushüvitise nõue summas 70,97 eurot, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise nõue.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 888,28 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
27.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on
tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, arutanud kliendiga esitatud hagi, tutvunud menetlusse võtmise määrusega kokku 2 tundi, koostanud kostja vastuse, kogunud tõendeid, koostanud taotluse ja esitanud vastuse kohtule ning hageja esindajale kokku 4 tundi 40 minutit, ettevalmistanud 01.06.2017.a. kohtuistungiks ja osalenud 01.06.2017.a. kohtuistungil 1 tund ja 38 minutit, ettevalmistanud 14.09.2017.a. kohtuistungiks ja osalenud 14.09.2017.a. kohtuistungil 1 tund ja 38 minutit, ettevalmistanud 10.10.2017.a kohtuistungiks 1 tund ja osalenud 10.10.2017.a kohtuistungil 1 tund 5 minutit. Seega on kostja esindaja ajakulu kokku 12 tundi ja 1 minut.
28.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamisega rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on vastava taotluse jätnud 05.05.2017.a kohtumäärusega rahuldamata (t/l 103).
29.Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kokku 10 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud kostja õigusabikulu kokku summas 1 200 eurot (10 tundi x 120 eurot = 1 200).
30.Kohus arvestab antud juhul hagejalt menetluskulude väljamõistmisel asjaoluga, et viimasel on sõlmitud D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS-iga kindlustusleping (t/l 91 pöördel).
31.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
32.Käesoleva tsiviilasja juurde on võetud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr. 4-1/2173/16 toimik, milline tuleb Harju Maakohtu tsiviilkantseleil kohtuotsuse jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.