OÜ Amaranth hagi K.K. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Amaranth apellatsioonkaebus K.K. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Amaranth (rk: 11706364), esindaja Mihkel Nukka Vastuapellant (kostja): K.K. (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017 otsus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata OÜ Amaranth 18.08.2016 esitatud taotluse töövaidluskomisjoni 18.07.2016
otsuse hagimenetluse korras läbivaatamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
2.Saata asi nimetatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Osas, milles maakohus jättis rahuldamata OÜ Amaranth hagi K.K. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõppemise tuvastamiseks 01.07.2016 TLS § 85 lg 4 alusel, jätta maakohtu otsus muutmata.
4.OÜ Amaranth apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja K.K. vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Amaranth (hageja/tööandja) esitas 20.06.2016 maakohtule K.K. (kostja/töötaja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja lugeda poolte vahel 01.04.2015 sõlmitud tööleping lõppenuks 01.07.2016 töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 4 alusel. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud töövaidluskomisjonile hageja vastu avalduse töötasu ning töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamiseks. Avalduse järgi on kostja töölepingu lõpetanud TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt alates 09.04.2016 põhjendustel, et tööandja ei taga tervisele ohutut töökeskkonda, ei anna kokkulepitud mahus tööd ega tasu, ületundide eest ei tasu 1,5-kordset töötasu ning maksab töötasu osaliselt mitteametlikult. Hageja sai kostja ülesütlemisavalduse kätte 01.06.2016 töövaidluskomisjonilt, seega on ülesütlemine vaidlustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja erakorraline ülesütlemine on põhjendamata ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja teatas hagejale 07.04.2016 tööpäeva lõpus suuliselt, et soovib töölt lahkuda, ning palus, et hageja vormistaks töölepingu lõpetamise viisil, et see annaks kostjale õiguse taotleda töötukassast toetusi. Hageja heas usus arvestas kostja sooviga, sisestas töötajate registrisse kande, mille kohaselt on tööleping korraliselt lõppenud TLS § 85 lg 1 alusel 08.04.2016, ning maksis välja lõpparve. 07.04.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust ei ole kostja hagejale kätte toimetanud. Hageja leiab, et tööleping lõppes vastavalt kostja 07.04.2016 tööpäeva lõpus esitatud sooviavaldusele. Kuna kostja on asunud eitama soovi lugeda tööleping poolte kokkuleppel korraliselt lõppenuks, palub hageja tuvastada töölepingu lõppemine TLS § 85 lg 4 alusel 01.07.2016, s.o 30 päeva alates 01.06.2016, kui hageja sai kätte kostja avalduse.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on aegunud. Kostja saatis 07.04.2016 hagejale e-posti teel avalduse töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel alates 09.04.2016. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on eemalviibijale tehtud tahteavaldus kätte saadud, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on
mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab kostja e-kirja lugeda kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval, s.o 08.04.2016. Hageja esitas kohtule hagi 20.06.2016, s.o pärast TLS § 105 lg-s 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. 07.04.2016 ei olnud kostjal tööpäev ja kostja viibis sel päeval Tartus Tervishoiu Kõrgkoolis esmaabikoolitusel, seega ei vasta tõele väide, et kostja palus hagejalt suuliselt töölepingu lõpetamist. Lisaks TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. Ka hageja väide, et ta tuli kostjale vastu, ei vasta tõele, kuna töölepingu lõpetamine TLS § 85 lg 1 alusel ei anna töötajale õigust töötuskindlustushüvitisele.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas töövaidlusasjas nr 4-1/1117/16 18.07.2016 otsusega töötaja avalduse osaliselt ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 1000 eurot. Töötaja nõudes üle- ja alatundide tasu 795,77 eurot saamiseks lõpetas töövaidluskomisjon menetluse seoses töötaja poolse nõudest loobumisega. Hageja esitas 18.08.2016 maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt töövaidlusasjas nr 4-1/1117/16 töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles töövaidluskomisjon nõude rahuldas. Tööandja palus jätta töötaja hagi rahuldamata, kuna töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 19. aprilli 2017 otsusega OÜ Amaranth hagi K.K. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõppemise tuvastamiseks 01.07.2016 TLS § 85 lg 4 alusel rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et poolte töösuhe kestis 01.04.2015 kuni 08.04.2016. Töövaidluskomisjon arutas töötaja avaldust ja mõistis 18.07.2016 otsusega tööandjalt välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 1000 eurot. Töötaja erakorralise ülesütlemise seaduspärasust töövaidluskomisjon ei arutanud, kuna tööandja sellist nõuet ei esitanud. Hageja vaidlustas ülesütlemise kohtus 20.06.2016, väites, et sai ülesütlemisest teada mitte e-posti teel 07.04.2016, vaid töövaidluskomisjoni vahendusel 01.06.2016. Maksu- ja Tolliameti registrikande nr 993318 kohaselt on kostja töötamise lõpu ajaks 08.04.2016 ja tööleping on lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil. Hageja ei ole kohtule esitanud kostja avaldust töölepingu korraliseks ülesütlemiseks. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on TLS § 95 lg 1 järgi tühine. Töövaidluskomisjon oli seisukohal, et tööandja on töötaja 07.04.2016 saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte saanud. Avalduse edastamist 07.04.2016 kell 21.08 e-posti aadressile [email protected] on kostja tõendanud kaaskirjaga, kust nähtub, et kaaskirjale on lisatud digitaalselt allkirjastatud fail: avaldus.asice. Töövaidluskomisjonis ei ole tööandja öelnud, et ta ei ole töötaja e-kirja kätte saanud, vaid on rõhunud sellele, et kirjaga oli kaasas tundmatu fail, mis ei avanenud. Kohus leidis, et kuna kostja on oma e-posti aadressilt hageja e-posti aadressile (ekraanitõmmistest on näha, et hageja kasutas mitut aadressi) kirja ära saatnud (tl 34) ning selle kohta, et kirja ei saa edastada või vastu võtta, ei ole kostja e-posti aadressile postkasti haldajalt tagasisidet tulnud, saab lugeda tõendatuks, et isik on oma tahteavalduse teinud ja see peab olema ka adressaadini jõudnud. Ilma kirja saamata ei oleks saanud töölepingut suulise avalduse alusel lõpetada, kuna kohustusliku vormi järgimata jätmisel on ülesütlemine TLS § 95 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda, kuna hageja oleks pidanud leidma võimaluse tema jaoks tundmatu failiformaat avada.
Hageja esitatud Kaljukindel OÜ n-ö eksperthinnang ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna selles esitatud arvamus mingi kirja mitte kohale jõudmise võimalikkuse kohta omaks ainult üldharivat tähtsust. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja käis 07.04.2016 õhtul peale Tartust koolituselt tulekut töö juures ja esitas suulise avalduse töölepingu lõpetamiseks. Hagejat ei ole vande all ära kuulatud ning hageja tunnistaja Ivo Muru ei osanud öelda, millal ta kuulis pealt tööandja ja töötaja vestlust töösuhte peatsest lõpetamisest. Seega saab lugeda, et kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse hagejale edastanud ning hageja on kohtusse pöördumise tähtaega ületanud ja hagi on aegunud. Seetõttu kohus ei analüüsinud, kas erakorraliseks ülesütlemiseks olid TLS §-s 91 sätestatud alused. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulud ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (9 minutit) osas. Sõidukulusid on pooled arvestanud erinevalt. Hageja arvestus 0,3 eurot/km põhineb Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.2015 otsusega kehtestatud korra p-del 54 ja 52. Seda korda võib kasutada ka isik, kes ei ole advokatuuri liige. Kostja vandeadvokaadist esindaja nimetatud korda kasutanud ei ole, samas on kostja esindaja nõustunud, et sõidukulu võib selliselt arvestada ning kahe kohtuistungi sõidukulu on koos käibemaksuga 115,20 eurot. Seega on põhjendatud hageja menetluskulud tunnihinnaga 100 eurot summas 2471 eurot ja kostja menetluskulud tunnihinnaga 110 eurot summas 3104,27 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine ei tähenda aga automaatselt menetluskulude väljamõistmist menetlusosaliselt, kelle kahjuks on otsus tehtud. Töötaja nõude suurus töövaidluskomisjonis oli tema kolme kuu töötasu, mille töövaidluskomisjon vähendas 1000 eurole ja tööandjalt välja mõistis. Kostjal on nõue hageja vastu ning selle nõude tühistaks ainult kohtu poolt tööandja hagi rahuldamine. Kuna kohus tööandja hagi ei rahulda, tuleb tuginedes töövaidluskomisjoni otsusele asjas nr 4-1/1117/16 hagejal kostjale 1000 eurot välja maksta. Maakohus leidis, viidates Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-2-1-64-13, 3-2-1143-11 ja 3-2-1-4-15, et õiglane on vähendada hagejalt kostjale väljamõistetavat menetluskulu kuni kostja nõude suuruseni, mis on 1000 eurot, koos käibemaksuga 1200 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Amaranth esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tuvastada K.K. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda 1. aprillil 2015 sõlmitud tööleping OÜ Amaranth ja K.K. vahel TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks 1. juulil 2016. Kõik menetluskulud palub apellant jätta K.K. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 69 lg-t 1 ja 2, samuti on kohus rikkunud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise kohustust. Kohus ei ole tuvastanud, millal sai hageja kätte kostja väitel 07.04.2016 saadetud ülesütlemisavalduse. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt (32-1-123-07, p 14) e-kirja saatmine ei tähenda kirja kättetoimetamist ja e-kirja kättetoimetamise tõendamiskoormis on saatjal. Kostja ei ole e-kirja kättesaamise kohta usaldusväärset tõendit esitanud. Kohus on tuginenud kostja esitatud kuvatõmmisele e-kirja saatmise kohta, jättes põhjendamatult arvestamata hageja esitatud tõendi, mille kohaselt ei ole hageja sellist e-kirja kostjalt saanud. Kohus on tuginenud ka töövaidluskomisjoni otsusele, s.o tõendile, mida kumbki pool ei ole esitanud ega sellise tõendi kogumist taotlenud, rikkudes oluliselt TsMS § 236 lg 2;
2) on aegumise kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna olukorras, kus kostja ei olnud enne 07.04.2016 saatnud hagejale ühtegi e-kirja ja kogu eemalolev suhtlus toimus Facebooki, SMS-i või telefoni teel (kostja kinnitas seda vande all), siis kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega võis hageja heas usus eeldada, et kostja annab poolte vahel tavaliselt kasutuses olnud suhtlusvahendite kaudu ülesütlemisavalduse tegemisest teada. Kostja ei ole rakendanud ülesütlemisavalduse kättetoimetamisel mõistlikku hoolsust. Kostja ootas töövaidluskomisjoni pöördumisega 30 päeva peale väidetava e-kirja saatmist, ilma et oleks uurinud, kas hageja on saanud e-kirja kätte. Kostja tegevusetus ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega; 3) on hageja tõendanud, et kasutas 2016. a aprillis e-posti aadressi [email protected]. E-posti aadress, millele kostja ülesütlemisavalduse saatis, ei olnud toodud avalikus äriregistris ja kostja ei küsinud hagejalt, millist e-posti aadressi hageja kasutab, seda olukorras, kus kostja ei olnud hagejale varem e-kirju saatnud. Ka eeltoodud asjaolud on kohus jätnud arvestamata; 4) on ebaõige kohtu seisukoht, et ilma 07.04.2016 kirja saamata ei oleks hageja saanud maksuametis märkida töölepingut lõpetatuks. Tunnistaja I. Muru ütluste kohaselt avaldas kostja kohtumisel hageja juhatuse liikmele, et soovib tegeleda oma ettevõttega Riideriiul OÜ ja töölt lahkuda päeva pealt. Hageja aktsepteeris kostja soovi, maksis heas usus ilma kirjalikku avaldust nõudmata välja lõpparve ning tegi maksuametis vastava kande; 5) sai hageja kostja 07.04.2016 ülesütlemisavalduse kätte 01.06.2016 töövaidluskomisjonilt ja hagi on kohtusse esitatud 20.06.2016, s.o TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2 järgi tähtaegselt.
6.K. K esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017 otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista OÜ-lt Amaranth K.K. kasuks välja menetluskulud kokku summas 3104,27 eurot (koos käibemaksuga). Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja esitatud tuvastushagi hind 3500 eurot ja ka menetluskulusid võib välja mõista vähemalt selles ulatuses. Kohus on valesti märkinud, et töötaja nõude suurus töövaidluskomisjonis oli kolme kuu töötasu, mille töövaidluskomisjon vähendas 1000 eurole ja tööandjalt välja mõistis. Töövaidluskomisjon ei vähendanud iseseisvalt töötaja töötasu suurust, vaid töötaja loobus osaliselt nõudest, kuna tal oli raskusi mh ületundide tõendamisega; 2) on niivõrd ulatuslik menetluskulude vähendamine põhjendamatu. Maakohus on tuginenud Riigikohtu seisukohtadele, mis on mõeldud vastupidisteks olukordadeks ehk kus hagejaks on töötaja, kes on töösuhtes nõrgem pool, ja töötaja on ka isikuks, kellelt menetluskulud välja mõisteti. Menetluskulude vähendamine on väga ebaõiglane kostja, s.o töötaja suhtes, kes ise kohtusse ei pöördunud, kuid hageja tegevuse tõttu pidi kandma suures ulatuses menetluskulusid. Kõik tehtud kulutused olid vajalikud kostja eesmärgi saavutamiseks; 3) jääb arusaamatuks, kuidas on hageja jaoks ebaõiglane suurema summa kui 1200 eurot väljamõistmine, kui hageja menetluskulud on samas suuruses kostja menetluskuludega (kui lisada käibemaks), hageja pole nõudnud kostja menetluskulude vähendamist põhjusel, et nõude suurus on 1000 eurot, millest suurema summa väljamõistmine oleks hageja jaoks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ning hageja pidi ette nägema, et kaotuse korral on ta kohustatud vastaspoole menetluskulud kinni maksma ja on ise märkinud hagihinnaks 3500 eurot.
7.K. K vaidleb OÜ Amaranth apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) on kohus õigesti hinnanud kõiki tõendeid ja õigesti tuvastanud, et hageja sai kostja ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 08.04.2016. Kostja saatis ülesütlemisavalduse hageja e-posti aadressil, mida hageja kasutas igapäevaselt oma majandustegevuses. Hageja on samalt e-posti aadressilt järgmisel päeval, s.o 08.04.2016, saatnud kostjale arve. Kohus on ka õigesti leidnud, et ilma 07.04.2016 kirja saamata ei oleks hageja saanud töölepingut järgmisel päeval suulise avalduse alusel lõpetada ja teha märget töötamise registrisse. Kohustusliku vormi järgimata jätmisel on ülesütlemine TLS § 95 lg 1 järgi tühine. Töövaidluskomisjonis tööandja ei öelnud, et ta ei ole töötaja e-kirja kätte saanud, vaid väitis, et kirjaga oli kaasas tundmatu fail, mis ei avanenud. Sellises olukorras pidanuks hageja ise huvi tundma, mis manusega tegemist on. Mõistlikkuse põhimõtte järgi saab eeldada, et ametliku dokumendi edastamiseks kasutatakse e-posti, mitte suhtlusportaali; 2) jättis maakohus põhjendatult tunnistaja I. Muru ütlused tähelepanuta. I. Muru ütlused ei ole tõendiks, sest tunnistaja ei saa rääkida seda, mida ta on kuulnud kelleltki kolmandalt isikult, vaid tegemist peab olema vahetu kontaktiga. Hageja seaduslik esindaja oleks saanud selliseid asjaolusid vande all tunnistada.
8.OÜ Amaranth vaidleb K.K. vastuapellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude vastuapellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja esitatud dokumentide mahtu, sisu ja asjakohasust ning asja keerukust arvestades kohtu otsustus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kohta põhjendatud; 2) ei ole menetluskulude suuremas ulatuses väljamõistmise aluseks asjaolu, et kostja on töötaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 656 lg 2 teise lause kohaselt ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Töövaidluskomisjon mõistis 18.07.2016 otsusega hagejalt kostja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 1000 eurot. Hageja pöördus taotlusega kohtusse sama töövaidluse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (I kd, t.l 37-39). Maakohus küsis kostjalt seisukohta nimetatud taotluse osas (I kd, tl 49) ning kostja leidis (I kd, tl 50-51), et mõistlik on nimetatud nõue vaadata läbi ühes menetluses koos hageja varasema, s.o 20.06.2016 esitatud, nõudega. Asja materjalidest nähtuvalt maakohus hageja taotluses esitatud nõuet ei menetlenud ning KIS-i andmetel ei ole maakohus nimetatud nõuet ka teise tsiviilasja numbri all menetlusse võtnud. Eksitav on maakohtu seisukoht (I kd, tl 176), et hagejal tuleb kostjale 1000 eurot välja maksta. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt ITVS §-le 25 ei ole töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning jõustumata otsust ei ole võimalik täitmisele pöörata. Nimetatud asjaolu on jätnud tähelepanuta ka kostja lepinguline esindaja. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega TsMS § 656 lg 2 tähenduses ning kuna seda ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb maakohtu otsus hageja 18.08.2016 esitatud nõude osas saata maakohtule uueks arutamiseks alates nõude menetlusse võtmise otsustamise staadiumist.
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
Ringkonnakohus leiab, et kuna asi saadetakse maakohtule tagasi hageja teise nõude läbivaatamiseks, siis otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus lõplikult pärast hageja teise nõude läbivaatamist. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas sõltumata kostja vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.
11.Muus osas on maakohtu vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudub alus tuvastada kostjapoolset töölepingu ülesütlemise tühisust ning tuvastada, et pooltevaheline tööleping lõppes 01.07.2016 TLS § 85 lg 4 alusel. TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse põhjendusi.
12.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendsutele märgib ringkonnakohus et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
12.1.Hageja on apellatsioonkaebuses iseenesest õigesti märkinud, et maakohtu menetluses taandus vaidlus küsimusele, millisest kuupäevast tuleb lugeda kostja saadetud töölepingu ülesütlemise avaldus hagejale kättetoimetatuks. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud hiljemalt 08.04.2016 ning seetõttu on hageja poolt 20.06.2016 ülesütlemise vaidlustamine vastuolus TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtajaga. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kostja ülesütlemine on kehtiv. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 69 lg-t 1 ja 2 ja põhjendamatult tuvastanud, et hageja on rikkunud TLS § 105 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise vaidlustamise 30päevast tähtaega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Ülesütlemisavalduse kehtivus eelduseks tuleb see avalduse esitaja poolt väljendada ja teisele poolele teatavaks teha. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja saatis hagejale ülesütlemisavalduse e-kirjaga ning TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse e-kiri kätte saaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja puhul on tegemist äriühinguga, kelle puhul tuleb eeldada, et ta kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab äriühingu puhul lugeda e-kiri kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja serverisse. Maakohtu istungil (I kd, tl 81-82) on hageja kinnitanud, et kostja e-kirjaga oli kaasas tundmatu fail, mis ei avanenud. Eelnevast tuleneb, et kostja 07.04.2016 ülesütlemisavaldus jõudis hageja serverisse ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna arvuti oli hageja mõjusfääris, peab hageja kandma selle töökorras oleku riski. Seega on tõendatud ülesütlemise kehtivuse formaalsed eeldused. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja e-posti väljavõte (I kd, t.l 115) ei tõenda kostja poolt ülesütlemisavalduse mittesaatmist.
12.2.Lisaks eelnevale tõendab hageja poolt kostja ülesütlemisavalduse kättesaamist hageja enda tegevus 08.04.2016. Nii nähtub asja materjalidest, et hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles 08.04.2015 TLS § 85 lg 1 alusel. Hageja väidete kohaselt oli töölepingu lõpetamise aluseks kostja suuline avaldus, mille ta esitas 07.04.2016. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud hageja väide on tõendamata. Kostja on vande all kinnitanud, et mingit jutuajamist tal hagejaga 07.04.2016 ei olnud, kuna ta viibis 07.04.2016 Tartus Tervishoiu Kõrgkoolis koolitusel (vt tunnistus, I kd, tl 28). Oluline on seegi, et TLS § 95 lg 1 kohaselt peab ülesütlemisavaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Õige on maakohtu seisukoht, et tunnistaja I. Muru ütlused ei tõenda, et kostja ütles töölepingu üles suulise avalduse alusel. Seega sai töölepingu lõpetamise aluseks olla kostja 07.04.2016 e-kirjaga esitatud avaldus ning hüvitise maksmise vältimiseks tegi hageja töötajate registrisse kande, justkui oleks töölepingu üles öeldud TLS § 85 lg 1 alusel.
12.3.Töövaidluskomisjoni otsuse esitas asja materjalide juurde võtmiseks hageja (I kd, tl 39). Seetõttu on alusetu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus tugines asja lahendamisel põhjendamatult töövaidluskomisjoni otsusele, kuna selle võtmist asja materjalide juurde ei ole kumbki pool taotlenud. Hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisena ei ole käsitletav see, et kostja saatis hagejale ülesütlemisavalduse e-kirjaga. Asja lahendamise seisukohalt on oluline, et ülesütlemisavaldus on kostja poolt väljendatud ja hageja poolt kätte saadud. Hageja väide, et kuna eelnevalt toimus pooltevaheline suhtlus peamiselt Facebooki vahendusel, tulnuks ka ülesütlemisavaldus esitada Facebookis, ei ole põhjendatud. Kostja on tõendanud, et e-posti aadressi [email protected], millele ta saatis ülesütlemisavalduse, kasutas hageja igapäevaselt oma majandustegevuses ning asjaolu, et hagejal oli kasutusel ka teine e-posti aadress, ei saa järeldada, et kostja ülesütlemine ei oleks kehtiv.
13.Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.