Mõista Yadviga Sapunovalt välja 180 eurot menetluskulude katteks Yuri Litvinovi kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Yuri Litvinov (hageja) esitas 12. juunil 2014 hagi Yadviga Sapunova (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat vabastama garaažiboks nr XX hooneühistus XXX. Hagiavalduse kohaselt oli kostja üheksakümnendatel aastatel garaažikooperatiivi XXX liige ja boksi nr XX valdaja. 8. mail 2005 heideti kostja garaažikooperatiivist välja liikmemaksu maksmata jätmise pärast. Erastamise käigus anti liikmelisusest tulenev õigus üle hooneühistule XXX.
12.juulil 2011 müüs hooneühistu liikmelisusest tuleneva õiguse hagejale. Kostja garaažiboksi ei vabastanud. Kostja valdab garaažiboksi ebaseaduslikult. Garaažiboksis on ka kostja sugulaste asjad. AÕS § 44 lg 1 alusel on seadusliku valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt esitas hagi vale isik. Hagi asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks võib esitada omanik või kaudne valdaja AÕS § 47 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et ta on hooneühistu liige. Juhul, kui hageja eeldab, et boksis olevad asjad kuuluvad ka teistele isikutele, peab ta nimetama need isikuid ja kaasama nemad protsessi. Nõude alus on ebaselge. Hageja ei ole tõendanud kostja valduse ebaseaduslikkust. Hageja nõude alusel tehtud kohtuotsus ei oleks täidetav.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16. detsembri 2016 otsusega hagi ja kohustas kostjat vabastama asjadest garaažiboks nr XX hooneühistus XXX, mis asub Narva-Jõesuus Kalda tn 51 ja andma hagejale üle boksi võti 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt välja 1 749 eurot hageja menetluskulude katteks. Maakohus leidis, et tõendatud on hageja liikmelisus hooneühistus, mis võimaldab tal ainsana kasutada garaažiboksi XX (HÜS § 3 lg 1). Tartu Ringkonnakohus jättis otsusega tsiviilasjas
nr 2-11-17813 rahuldamata kostja hagi hageja ja hooneühistu vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja registrikande muutmiseks.
15.detsembril 2015 toimunud kohtuistungil andis ütlusi tunnistajana ülekuulatud kostja tütar Bella Perlova. Ta ütles, et vaidlusalust garaažiboksi kasutab terve pere, kuhu kuuluvad kostja, tunnistaja, tunnistaja tütar Olesja Kukina, tunnistaja vend Dmitri Sapunov ja Jevgeni. Praegu on garaažiboksis tunnistaja tütre Olesja auto varuosad, tunnistaja teised seadmed, kostja asjad, tunnistaja venna Dmitri Sapunovi asjad, tunnistaja paadimootor, 2 kappi ja teised majapidamisasjad. Garaažiboksi kasutamine toimub kostja loal. Maakohus luges viidates B. Perlova ütlustele tõendatuks, et boksis paiknevad kostja ja tema pereliikmete asjad, nende käes on boksi võtmed ja boksi kasutatakse kostja loal. Kostja ja tema pereliikmed olid hiljemalt Tartu Ringkonnakohtu otsuse 2-11-17813 tegemisest teadlikud, et neil ei ole õiguslikku alust boksi kasutamiseks. Kuna kostja rikub hagejale kui hooneühistu liikmele kuuluvaid õigusi ning see on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1), tuleb hagi rahuldada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tuvastamata, kas kostja rikub hageja hooneühistu liikmelisusest tulenevaid õigusi. Juhul, kui õiguste rikkumine tuvastatakse, peab otsus olema kostja suhtes sundtäidetav. Kostja ei ole rikkunud hageja õigusi, kuna kostja ei kasuta ja ei valda vaidlusalust boksi. AÕS § 33 kehtestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kostja ei ole boksi valdaja. Hageja seletas 4. oktoobri 2016 kohtuistungil vande all, et alates liikmelisuse ostmisest kuni aastani 2013. aastani olid boksi võtmed hageja valduses. Sellest saab järeldada, et hagejal oli võimalik asja vallata ja kasutada. Võtmed anti üle B. Perlova palvel, kelle perekonnale kuuluvad asjad asusid boksis. Hageja tuli palvele vastu ja oli ise huvitatud, et boks vabastataks kiiremini. B. Perlova tuli hageja juurde aktiga, kus loetleti boksis asunud asjad. Aktile kirjutati alla ja lepiti kokku, et boks vabastatakse ja antakse hagejale üle. Võtmed anti hagejale üle
1.mail 2013. Hageja kinnitas, et ei ole teadlik sellest, et kostja kasutas boksi või hoidis seal oma asju. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Ebaselge on nõude rahuldamise õiguslik alus. Maakohus kohustas kostjat andma hagejale üle boksi võtme. Kohtumenetluses on selgelt tuvastatud, et võtmed ei olnud kostja valduses. Hooneühistu liige ei olnud õigustatud esitama vindikatsioonihagi.
5.Hageja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt on ebaõige kostja väide, et kostja ei valda garaažiboksi. Kostja ei vabastanud boksi pärast tema väljaarvamist hooneühistu liikmete hulgast. Kostja pidas aastaid kohtuvaidlusi tema hooneühistust väljaarvamise ennistamise üle. Vaidluses hooneühistu liikmelisuse üle pidas kostja end boksi valdajaks. Kostja loal kasutab boksi raskesti tuvastatav ja vahetuv isikute ring. Kostja tütre sõnul kasutab boksi kogu kostja perekond (Olesja, Dmitri, Jevgeni, Bella).
B. Perlova pettis hagejat, kui palus neli aastat tagasi hagejalt boksi võtit, et asjad sealt ära viia. Boksis on ka kostja asjad. Ebaõiged on kostja väited kohtuotsuse täidetavuse osas. Kohtutäitur saab otsust täita. Täidetavus ei ole selle vaidluse esemeks. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on 180 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
7.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on hooneühistu liige. HÜS § 2 lg 1 kohaselt kaasnevad hooneühistu liikmeks olekuga liikme õigused ja kohustused (liikmesus), mis on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et hagejale kuulub HÜS § 2 lg 2 tulenevalt õigus kasutada teisi isikuid välistavalt garaažiboksi nr XX hooneühistus XXXX.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole lahendis andnud selget hinnangut pooltevahelisele õigussuhtele ega esile toonud, millist konkreetset õigusnormi kohus kohaldas. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on TsMS § 351 lg 1 sätestatud selgitamiskohustuse ebapiisava täitmisega, kuid see ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Asja materjalidest nähtub, et kostja lähtus eeldusest, et hageja esitas vindikatsiooninõude asjaõigusseaduse alusel ning esitas ka sellest tulenevad vastuväited. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli hooneühistu liikmena HÜS § 2 lg 2 alusel õigus esitada kostja vastu vindikatsioonihagi. HÜS § 2 lg-d 1 ja 2 ning § 3 annavad hooneühistu liikmele sisuliselt omaniku staatuse ja see võimaldab väljanõudeõigust teostada. AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et hageja on garaažiboksi nr XX omanik, kostja on valdaja ning kostja valdab garaažiboksi nr XX õigusliku aluseta. Käesolevas asjas tugines hageja sellele, et kostjal ei ole garaažiboksi nr XXX valdamiseks õiguslikku alust. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel puudub õigussuhe, mis annaks kostjale õiguse vaidlusalust garaažiboksi vallata.
9.Ringkonnakohtu arvates on garaažiboksi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisks piisav hagi esitamine isiku vastu, kes nimetatud boksi valdas hagi esitamise ajal ning asjaolu, et kostja teadmisel ja loal on sinna esemeid paigutanud kolmandad isikud, ei tähenda seda, et hagejal on kohustus hagi esitada kõigi isikute vastu, kes väidavad, et nad on mingil ajal seda boksi mõne vallasasja hoiustamiseks kasutanud. Ringkonnakohus leiab, et piisav on tuvastada, et kostja oli ebaseaduslik valdaja, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega, ning see, et kostja keeldus boksi vabastamisest. Kostja peab hoolt kandma, et kõik vallasasjad (esemed), mis tema valduse ajal on boksi toodud saaksid asjade omanikele tagastatud selle aja jooksul, mis maakohus määras kostjale boksi vabastamiseks. Kui kostja kõiki vallasasju ära ei vii, siis tekib kolmandatel isikutel, kellele kostja asju kostja ei tagasta, kostja vastu nõudeõigus. Maakohus on õigesti viidanud TMS § 181 lg-le 2, mille kohaselt, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta. Arvestades seda kui kaua on
vaidlusaluse boksi osas kohtuvaidlused kestnud, siis juhul kui hageja andis valduse üle saab käesoleva otsusega lugeda tuvastatuks, et seda tehti boksi väljanõudmise vältimiseks.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja esitas tähtaegselt ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja teinud apellatsioonkaebuse vastamisel kulutusi 180 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt kantud kulu on TsMS § 171 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalik ja see tuleb apellandilt välja mõista.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.