lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-53158/60

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-53158/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HÜS § 2 lg 2Hooneühistu osakapitalAÕS § 44 lg 1Valduse rikkumisest tulenev nõueTMS § 181 lg 2Kolmanda isiku valduses oleva asja väljaandmineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-53158/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.01.20152-14-53158/73Viru Maakohus Narva kohtumaja16.12.20162-14-53158/91Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.11.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-11604/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.05.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53158

Tsiviilasi

Y.L.i hagi Y.S. vastu garaažiboksi vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. veebruari 2016. a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y.L.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Y.L. (hageja) XXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin

esindajad

Vastustaja: Y.S. (isikukood XXXXXXXXXX), vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

(isikukood

esindaja

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 26. veebruari 2016. a määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Hageja Y.L. esitas 12.06.2014 hagi kostja Y.S. vastu garaažiboksi vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1990. aastatel hooneühistu (garaažikooperatiiv) Jõekallas liige ning garaažiboksi nr XX valdaja. Neil aastatel ja hiljem kasutasid faktiliselt seda boksi kostja sugulased – abikaasad X. 08.05.2005 heideti kostja hooneühistust välja. 12.07.2011 müüdi liikmelisus hagejale, kuid kostja ega tema sugulased boksi ei vabastanud. Hageja ei saa mitu aastat boksi kasutada. Hageja palub kohustada kostjat vabastama garaažiboks oma ja teiste isikute asjadest 10 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest.
2.Viru Maakohus jättis 19.08.2014 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o haginõude ja menetlusosaliste (vajadusel) täpsustamiseks.
3.Hageja leidis Viru Maakohtule 3.09.2014 esitatud menetlusdokumendis, et hagiavaldust pole vaja täpsustada ega täiendada.
4.Viru Maakohus keeldus 28.10.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna kohtule ei ole esitatud selget nõuet, mida oleks võimalik menetlusse võtta.
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 28.10.2014 määruse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.01.2015 määruskaebuse, tühistas Viru Maakohtu 28.10.2014 määruse ja saatis tsiviilasja Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on esitatud nõue selge. Hageja nõudest nähtub üheselt, et hageja palub kohtul kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv garaažiboks. Muid nõudeid hagiavaldusest ei nähtu. Juhul kui menetluse kestel peaks selguma, et garaažiboksis asuvad ka kolmandatele isikutele kuuluvad asjad, on hagejal võimalik oma nõuet täpsustada ning vastavalt TsMS §-le 208 taotleda kohtult kostja asendamist või kaasamist.
6.Viru Maakohus võttis 26.02.2015 määrusega hagiavaldus menetlusse ja tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduse nõudeid lähtudes kohtumääruse põhjendustest.
7.Hageja jäi 13.03.2015 menetlusdokumendis seisukohale, et Y.L.i haginõue on formuleeritud täpselt ja konkreetselt. Haginõue ei vaja täiendamist garaažiboksi vabastamise viisi määratlemisega. Kohtu ettepanek määrata kohtuotsuse täitmise viis juhul, kui kostja keeldub otsuse vabatahtlikust täitmisest, on hageja arvates asjakohatu, kuna need juhtumid on piisavalt reguleeritud TMS-ga.

Vastuses hagile märkis kostja, et kui hageja eeldab, et boksis olevad asjad kuuluvad ka teistele isikutele, peab ta nimetama antud isikud ja kaasama neid protsessi. 22.10.2015 kohtuistungil selgitas kohus, et Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa panna aktiivset kohustust isikule, kes ei ole või ei ole olnud menetlusosaline. Kui hageja väidab, et seal (garaažiboksis) on teiste isikute asjad, siis peab ta tõendama, millised ja kelle asjad seal on ning kaaluma vajadust esitada nõuet ka nende vastu. 15.12.2015 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kostja tütar B.P. seletas, et garaažiboksis asuvad praegu tema, tema ema Y.S., tunnistaja tütre O.K. ja venna D.S. asjad ning nimetas ka tütre O.K. ja venna D.S. elukoha aadressid. Kohus selgitas 15.12.2015 kohtuistungil, et tunnistaja andis ütlusi selle kohta kelle asjad boksis asuvad. Hageja nõue on suunatud boksi vabastamisele, mida ei ole võimalik täita, kui ei ole esitatud nõuded kõikide inimeste vastu kelle asjad asuvad boksis. Kui hageja leiab, et nõuded tuleb esitada kõikide isikute vastu, siis tal on võimalus esitada uus terviktekst kõikide isikute vastu, kes on antud asjaga seotud.

8.Kohtule 12.01.2016 esitatud täpsustatud hagiavalduses täpsustas hageja nõuet ning palub „kohustada kostjat Y.S.t vabastama asjadest garaažiboks nr XX hooneühistus Jõekallas XXX, ja anda hagejale üle boksi ukse tema võti kümne päeva (10 päeva) jooksul, alates kohtuotsuse tegemise hetkest antud haginõude rahuldamise kohta“. Kostjaks jäi endiselt vaid Y.S.. Hagiavalduse täpsustamise põhjenduste kohaselt 15.12.2015 kohtuistungi käigus selgus tunnistaja B.P. ülekuulamisel, et garaažiboksis asuvad kogu Y.S. perekonna asjad, kaasa arvatud kostja enese, aga ka surnud J.P. asjad. Seejuures kasutavad sugulased garaaži kostja teadmisel ja nõusolekul, pidades teda boksi seaduslikuks valdajaks.

MAAKOHTU LAHEND

9.Maakohus jättis Y.L.i hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Lähtudes hagiavalduses kirjeldatust ja tunnistaja B.P. ülekuulamisel antud ütlustest leidis maakohus, et kostja ja kolmandad isikud, kelle andmed asja arutamise käigus selgusid, hoiavad hageja nõusolekuta enda asju hageja garaažiboksis ja B.P. hoiab garaažiboksi võtmeid enda käes. Seega need inimesed takistavad hagejal asja üle tegeliku võimu teostamast. AÕS § 44 lg 1 alusel tuleb nõude rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks esitada rikkuja vastu hagi. Seega tuli hageja esitada nõuded kõikide isikute vastu, kes takistavad hagejal asja üle tegeliku võimu teostamise. Maakohus andis hagejale selleks võimaluse 15.02.2016 kohtuistungil, tehes hagejale ettepaneku täpsustada oma nõuet ja isikud, kelle vastu ta oma nõuded esitab. Hageja jäi selle juurde, et kostjaks on Y.S..
11.Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita. Isikule, kes ei olnud menetlusosaline, ei saa panna aktiivset kohustust. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
12.Hageja eesmärgiks on vabastada garaažiboksi nr XX võõrastest asjadest, saada võtmed garaažiboksist ja saada tegeliku võimu asja üle. Eelnevast lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi rahuldamise korral ei ole kohtuotsus täidetav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

13.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, millega palub kohustada maakohut võtta hageja hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu seisukoht, et hagejal tuleb esitada hagi garaažiboksi vabastamiseks asjadest kõikide isikute vastu, kelle asjad seal asuvad. Selline kuuluvus on määratletud ainult ühe tunnistaja poolt. Tõenäoliselt hakkavad „uued kostjad“ eitama oma asjade olemasolu või nõudma teisi tõendeid nende asjade olemasolu kohta; 2) on tuvastatud, et kõik sugulased hoiavad garaažis omi asju Y.S. loal. Y.S. on boksi otsene valdaja. Järelikult kannab ainult kostja üksi tsiviilõiguslikku vastutust boksi mitteüleandmise eest uuele omanikule. Kostjate ringi laiendamine on põhjendamatu, siis toob menetluskulud kaasa nii hagejale kui ja kuntslikult loodud kostjatele; 3) 12.01.2016 hagis formuleeritud hageja nõue on täidetav. Selle täpsustava hagiavalduse resolutiivosas seisneb kohustuse panemine Y.S.le – vabastada garaažiboks võõrastest asjadest. Kellele tegelikult garaažis olevad esemed kuuluvad, selle määrab kindlaks kostja ise; 4) on maakohtu järeldus, et antud hagiga ei ole hageja taotlevat eesmärki saavutada, alusetu. Haginõudes väljendatu selgust ja täpsust märkis Tartu Ringkonnakohus oma määruses 20. jaanuaril 2015. aastal.
14.Vastustaja on seisukohale, et Viru Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagi rahuldamise korral ei ole kohtuotsus täidetav. Hageja väitel on tema hooneühistu Jõekallas liige, kellel on liikmelisuse alusel õigus kasutada garaaẑiboksi nr XX. Hageja esitas hagi AÕS-e alusel, kuid TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus sealjuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hooneühistu seaduse (HÜS) § 2 lg 1 järgi kaasnevad hooneühistu liikmeks olekuga liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga. HÜS § 2 lg 2 kohaselt on hooneühistu liikmel õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). Hageja väitel rikub kostja hageja õigusi, kuna tema vara asub hageja loata garaažiboksis. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesolevas asjas ei saa teha otsust, mida saaks sundtäita. Maakohus saab hagi alusena tuvastada, kas kostja rikub hageja hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi ning kui rikkumine tuvastatakse, siis on see otsus kostja suhtes sundtäidetav. Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja vastu hagi rahuldamisega on võimalik saavutada tulemus, et ruumid vabastatakse ka kostja väitel temale mittekuuluvast varast. Ringkonnakohus ei välista seda võimalust. Kui kostja ja teised väidetavad vara omanikud on teadlikud, et nad kasutavad ilma õigusliku aluseta oma vara hoidmiseks hageja kasutuses olevat

garaažiboksi, siis rikuvad nad oma käitumisega nii hooneühistu seaduse §-is 2 sätestatud liikme õigusi kui ka hea usu põhimõtet. Ringkonnakohtu arvates omab tähendust ka see, et tegemist ei ole kinnisasjaga ega eluruumiga ning hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi rikkuvate isikute kaitsevajadus ei ole nii ulatuslik kui eluruumi korral. Kui hagi on esitatud hooneühistu liikmelisusega kaasnevate õiguste rikkumise lõpetamise nõudes ühe rikkuja vastu võib see olla aluseks kogu vara väljatõstmiseks. Täitemenetluses saab täitur kolmandate isikute suhtes otsust täita ka TMS § 181 lg 2 alusel, mille järgi on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium