HT (T) kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet) 07.06.2017 otsuse peale täiteasjas nr 031/2007/1042
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse HT määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): HT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXX), lepinguline esindaja Paavo Paal (e-post: [email protected] ) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (asukoha aadress Rotermanni 5/Roseni 10, Tallinn 10111, e-post: [email protected] ) Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood registrikood 10746479, asukoha aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianus Õigusbüroo, registrikood 11930038, e-post: [email protected] )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta HT taotlus tähtaja pikendamise kohta rahuldamata.
2.Jätta HT määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 17.08.2017 määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552 HT kanda.
5.Rahuldada Aktiva Finants OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja välja mõistmiseks osaliselt.
6.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista määruskaebuse esitajalt HT-lt sissenõudja Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud õigusabile summas 287,50 eurot.
8.Määruskaebuse esitaja HT on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Määrus on edasikaevatav osas, mis puudutab kaebuse menetlusse võtmata jätmist riigilõivu tasumata jätmise tõttu ja kindlaksmääratud menetluskulude osas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2, § 372 lg 5). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 372 lg 5). Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.19.06.2017 esitas HT (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) 07.06.2017 otsuse peale täiteasjas nr 031/2007/1042.
2.28.07.2017 määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse käiguta ja andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 15.08.2017. Avaldaja kohtu määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohtu keeldus 17.08.2017 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest.
4.Määruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 3141 lg 2, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
5.Kaebus on kohtu elektronposti aadressile saadetud elektronposti aadressilt [email protected] (tl 1). Avaldaja esindaja Paavo Paal avaldas kaebuses enda elektronposti aadressiks [email protected] (tl 2). Eeltoodut arvestades on kohtul lubatud menetlusdokumentide saatmine TsMS § 3141 lg 2 järgi kättetoimetamiseks avaldaja esindaja avaldatud sidevahendi elektronposti aadressile.
6.Kohus saatis 28.06.2017 määruse (puuduste kõrvaldamine) 26.07.2017 avaldaja esindaja avaldatud elektronposti aadressile [email protected] (tl 7). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtumäärus lugeda avaldaja esindajale TsMS § 3141 lg 2 järgi kättetoimetatuks 01.08.2017. Kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 15.08.2017. Avaldaja kohtu määratud tähtaja jooksul kaebuse puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumente ei esitanud.
7.TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
8.Avaldaja ei ole esitanud kohtule menetlusdokumenti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Seetõttu esinevad kaebuse puudused, mis takistavad asja edasist menetlemist. Asja menetlemist takistavad alljärgnevad puudused.
9.TsMS § 338 lg 1 p 5 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosalise esitatav taotlus.
10.Võlgnik esitas kaebuses järgmise sisuga taotluse: „[---] palub [---] tunnistada HT õiguste rikkumist täiteasjas nr 031/2007/1042 läbiviidud täitetoimingute osas (sealhulgas enampakkumise osas) , samuti palun lõpetada täitemenetlus seoses nõude aegumisega.“ Võlgnik saab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 järgi taotleda kohtult, et kohus tühistaks kohtutäituri otsuse kaebuse lahendamise kohta osaliselt või tervikuna ning tühistaks kohtutäituri tehtud algse otsuse tervikuna või osaliselt. Võlgniku esitatud taotlus ei vasta TMS § 218 lg 1 sätestatud nõuetele, sest võlgnik on esitanud taotlused, mille lahendamine ei ole maakohtu pädevuses.
11.Eeltoodust tulenevalt esineb kaebuse puudus, mida avaldaja ei ole kõrvaldanud. Kaebuses esitatud taotlusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki.
12.TsMS § 338 lg 1 p 6 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse taotlust põhjendavad asjaolud.
13.Kaebusest ei nähtu, millist kohtutäituri konkreetset tegevust või otsust võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustas. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik vaidlustab täitemenetluse algatamist, arestitud asja hindamist, enampakkumise läbiviimist või täitemenetluse lõpetamata jätmist või muud kohtutäituri toimingut või otsust. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tegevust ei saa vaidlustada üldiselt. Sealhulgas ei saa kaebuse alusel tuvastada, et kogu täitemenetluse läbiviimine on seadusevastane ega tuvastada („tunnustada“) täitemenetluse osalise õiguste rikkumist üldiselt. Kaebuse saab esitada kohtutäituri konkreetse tegevuse või otsuse peale. Täitmisteate kättetoimetamata jätmine, millele on võlgnik tuginenud, võib olla kohtutäituri konkreetse toimingu või otsuse seadusevastasuse aluseks.
14.Kaebusest nähtuvalt on sundtäitmisele esitatud Osaühingu Akiva Finants nõue. Sellest võib eeldada, et tegemist on tsiviilõigussuhtest tuleneva nõudega. Võlgnik on kaebuses taotlenud täitemenetluse lõpetamist seoses aegumisega. Tsiviilõigussuhtest tuleneva nõude aegumisega ei ole võimalik põhjendada kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebust. Täitedokumendist tuleneva tsiviilõigusliku nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, s.t täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks. Sellise hagi saab esitada ka enne 05.04.2011 alanud täitemenetluses (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 13; Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).
15.Eeltoodut arvestades esineb kaebuse puudus. Kaebuses esitatud asjaoludel ei ole kaebuse rahuldamine võimalik ja avaldaja eesmärk saavutatav.
16.TsMS § 339 lg 3 sätestab, et kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Kaebusest ei nähtu riigilõivu tasumise andmeid. Kohus ei ole iseseisvalt suutnud tuvastada riigilõivu tasumist.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552
17.Eeltoodust tulenevalt esineb kaebuse menetlemist välistav puudus, milleks on riigilõivu mittetasumine TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi.
18.TsMS § 338 lg 1 p 8 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt käesoleva seadustiku §-s 336 sätestatule.
19.Kaebus on avaldaja ja tema esindaja poolt allkirjastamata. Puuduse kõrvaldamiseks oli avaldajal võimalik kohtule esitada kaebus, mis on avaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Kaebuse puudus on kõrvaldamata, mistõttu esineb kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi.
20.Kohus keeldub TsMS § 3401 lg 2, 371 lg 1 punktide 9 ja 10 ning § 371 lg 2 p 2 alusel kaebuse menetlusse võtmisest, sest esinevad eespool kirjeldatud kaebuse menetlemist takistavad puudused ning kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Määruskaebus
21.Võlgnik esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
22.Määruskaebuse lahendamisel on oluliseks küsimuseks TsMS § 3141 lõike 2 kohaldamine. Nimetatud säte kehtestab eelduse, mille kohaselt loetakse vastav menetlusdokument kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel alates selle saatmisest. Iseenesest kehtestab nimetatud säte näivuse - „loetakse kättetoimetatuks“.
23.Võlgniku esindaja viibis 20.07.2017 kuni 04.09.2017 puhkusel ning sai Harju Maakohtu kaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise määruse kätte 04.09.2017.
24.Võlgniku esindaja kinnitab, et tal ei olnud seoses puhkusel viibimisega võimalik menetlusse võtmise määrust kätte saada, sest viibis büroost eemal ning tal polnud võimalik kontrollida sissetulevat posti. Antud asjaoludel tuleb TsMS § 3141 lõiget 2 tõlgendada selliselt, et kui on leidnud kinnitust asjaolu, et menetlusdokumenti ei ole kolme päeva jooksul kätte saadud, siis ei loeta ka nimetatud dokumenti kättetoimetatuks.
25.Nendel asjaoludel asub võlgnik seisukohale, et Harju Maakohtu 25.07.2017 puuduste kõrvaldamise määrus saadi kätte 04.09.2017 ning seetõttu on põhjendamatu vaidlustatud määruse tegemine.
26.Juhul, kui kohus peaks asuma eespool toodust teisele seisukohale, siis palub võlgnik pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 11.09.2017. aastal.
27.Samuti esitab võlgnik taotluse tähtaja ennistamiseks, kuna leiab, et käesoleval juhul on mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisele puhkusel viibimine, mis leidis aset tavapärasel puhkuste perioodil ning mille pikkus ei ületanud tavapärast puhkuse pikkust.
28.Määruskaebusele olid lisatud materjalid puuduste kõrvaldamise kohta. Menetluse edasine käik
29.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas selle vastamiseks puudutatud isikutele.
30.Puudutatud isik I (kohtutäitur) palus määruskaebuse ning tähtaja pikendamise ja ennistamise taotlused rahuldamata jätta. Kaebus on põhjendamatu. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus sissenõudja Aktiva Finants OÜ avalduse alusel. Seisuga 24.09.2017 moodustab nõude jääk sissenõudja ees summas 00.00 eur. Täitemenetlus
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552 on lõpetatud 03.05.2017 võlgnevuse tasumisega. Võlgniku esindaja puhkusel viimine ei ole piisavaks aluseks määruskaebuse rahuldamiseks, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ennistamiseks ja pikendamiseks. Esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et mainitud perioodil viibis ta puhkusel ega ole põhjendanud, miks tema puhkusel viibimisest ei olnud võimalik teavitada kohut ette. Samuti ei selgitanud esindaja, mis põhjusel tema puhkusel viibimise ajaks ei olnud tal võimalik leida sobilikku asendajat. Juhul, kui keegi menetlusosalistest ei ole suuteline organiseerima oma tööd ümber, siis kannab ta selle tulemusena tekkinud riski.
31.Puudutatud isik II (sissenõudja) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Avaldaja ei ole ka 08.09.2017 osundatud puuduste kõrvaldamise dokumendis kõiki puuduseid kõrvaldanud. Avaldaja ei ole lisanud oma kaebusele kohtutäituri 07.06.2017 otsust, samuti puudub 08.05.2017 kohtutäiturile esitatud kaebus, mille alusel saaks kohus seisukoha võtta. Avaldaja ei ole täpsustanud, milliseid täitetoiminguid täiteasjas 031/2007/142 ta soovib tühistada. Juhul, kui avaldaja väidab, et temale kuulunud äriühingu osalus müüdi liiga odavalt, oleks avaldaja pidanud esitama TMS § 223 lg 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi kohtule. Avaldaja esindaja on õigusteadmistega isik. Sissenõudjale jääb selgusetuks, mida kohtutäituri 07.06.2017 otsuse tühiseks tunnistamisega avaldaja saavutada soovib.
32.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
33.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtul puudus lõpplahendi tegemiseks seaduslik alus, kuna avaldaja on kaebuse käiguta jätmise 28.06.2017 määruse seoses puhkusel viibimisega 20.07.2017-04.09.2017 tegelikult kätte saanud alles 04.09.2017. Avaldaja taotleb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist, alternatiivselt ennistamist.
35.Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu ning selgitab esmalt, et tähtaja ennistamist saab taotleda seadusest tuleneva menetlustähtaja möödalaskmise puhul (TsMS § 67). Käesoleval juhul on maakohtu 28.06.2017 määruses antud tähtaeg määratud kohtu poolt, mille osas saab esitada taotluse tähtaja muutmiseks.
36.Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada (TsMS § 64 lg 1 esimene lause). Põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 235).
37.Seega tuli avaldajal kohtule mõjuva põhjuse esinemine usutavaks teha. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud, kuna määruskaebusele ei ole lisatud ühtki tõendit, mille põhjal saaks kohus veenduda, et avaldaja lepinguline esindaja tema poolt märgitud ajavahemikus puhkusel viibis.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552 Seega puudub alus maakohtu poolt kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks.
38.Tsiviilasja materjalide kohaselt on maakohus 28.06.2017 käiguta jätmise määrust üritanud avaldaja lepingulisele esindajale märgitud kuupäevast esmalt kättetoimetada elektrooniliselt kohtute infosüsteemi kaudu (tlk 6). Kuna lepinguline esindaja dokumenti ligi kuu aja jooksul vastu ei võtnud, võis maakohus määruse kättetoimetamiseks kasutada muid tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viise. Kohus valis määruse edastamiseks selle kättetoimetamise lepingulise esindaja poolt kaebuses märgitud e-postile, 26.07.2017 e-kirjaga, märkides, et TsMS § 314l alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest (tlk 7).
39.Ringkonnakohtu hinnangul oleks alust 28.06.2017 käiguta jätmise määruse kättetoimetatuks lugemiseks selle tegeliku kättesaamise hetkest (04.09.2017) TsMS § 307 alusel vaid juhul, kui maakohus oleks seaduses sätestatud kättetoimetamise korda rikkunud. Seda maakohtule ette heita ei saa.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et 28.06.2017 käiguta jätmise määruse saab avaldajale kättetoimetatuks lugeda alates 01.08.2017. Seega hakkas avaldajale kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määratud neljateistkümne päevane tähtaeg kulgema alates 02.08.2017 ning lõppes 15.08.2017.
41.Kuigi üldjuhul tuleb TsMS § 64 alusel kohtu poolt määratud tähtaja pikendamise taotlus esitada enne tähtaja saabumist, on Riigikohtu praktikast tulenevalt seda võimalik taotleda ka pärast tähtaja möödumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-96-10, p 12). Avaldaja on seda ka teinud, kuid täitmata jätnud taotluse põhistamiskohustuse, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
42.Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et avaldaja ei ole ka määruskaebusega kõiki kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud. Nii on endiselt ebaselge avaldaja taotlus (TsMS § 338 lg 1 p 5) ja selle aluseks olevad asjaolud (TsMS § 338 lg 1 p 6), kaebusele ei ole lisatud kohtutäituri otsust ega avaldaja kaebust kohtutäiturile, kuigi maakohus on 28.06.2017 käiguta jätmise määruses neid puudusi avaldajale põhjalikult selgitanud (tlk 3-4). Lisaks väärib tähelepanu, et kohtutäituri vastuse kohaselt on täitemenetlus lõpetatud seoses võlgnevuse tasumisega 03.05.2017 (tlk 38), kaebus maakohtule on aga esitatud 19.06.2017 (tlk 1-2).
43.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
44.Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad kohtule menetluskulude nimekirjade ja nendele vastuväide esitamiseks. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud.
45.Sissenõudja esitas ringkonnakohtule taotluse määrata kindlaks määruskaebusmenetluses hüvitatavad menetluskulud summas 460 eurot, millele ei lisandu käibemaksu ja kohustada avaldajat tasuma sissenõudjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse kohaselt on kõik menetluskulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Sissenõudjale on osutatud õigusabi kokku 4 h ulatuses järgmiselt: määruskaebusega ja kaebusega kohtutäituri tegevusele (koos lisadega) tutvumine ja seisukohtade kujundamine – 1 h, vastuse koostamine avaldaja kaebusele – 3 h. Õigusabi tunnihind on 115 eurot.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552
46.Avaldaja esitas sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastuväited ning leidis, et need on ülemäärased. Avaldaja hinnangul saab määruskaebuse ning sissenõudja esindaja poolt koostatud vastuse mahtu arvestades olla põhjendatuks töö kuni 1,5 tunni ulatuses. Põhjendatud hinnaks on tunnitasu mitte üle 50 euro, kuna sissenõudja näol on tegemist ettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on nõuete omandamine ja nende nõuete maksmapanek. Sellest tulenevalt on sissenõudjal ettevõtjana pidev vajadus õigusteenuse tarbimiseks, seega ei ole sissenõudja poolt õigustatud antud asjas õigusteenuse sisseostmine õigusteenuse lubatud piirhinna lähedase hinnaga. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on nii sissenõudja kui ka sissenõudja esindaja tegevuskoht samal aadressil, millest saab järeldada, et tegemist on seotud isikutega.
47.Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
48.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
49.Ringkonnakohus nõustub osaliselt avaldaja vastuväidetega osas, mis puudutavad määruskaebusmenetluses sissenõudjale õigusabi osutamiseks kulunud aega. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumentidega tutvumise ja seisukoha kujundamisele kulunud aeg 1 h on arvestades dokumentide mahtu tervikuna mõistlik ja põhjendatud. Määruskaebusele vastamiseks märgitud ajakulust 3 h peab ringkonnakohus, arvestades ainult määruskaebuse väidetele esitatud vastuseid, põhjendatuks ja mõistlikuks 1,5 h.
50.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja vastuväidetega õigusabi tunnihinna määra osas ning leiab, et sissenõudjale osutatud õigusabi tunnihind 115 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa kohtupraktikas väljakujunenud keskmist tunnitasu hinda, milleks on 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-21-39-16, p 13). Tunnihinna alandamiseks ei anna põhjust asjaolud, et tegemist võib olla seotud ettevõtetega ega see, et sissenõudjal on pidev vajadus õigusabi järele. Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13416, p 56).
51.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud (kulud õigusabile) summas 287,50 eurot (2,5 h x 115 eurot). Sissenõudja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 172,50 eurot.
52.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sissenõudja on esitanud vastava taotluse 26.09.2017 menetlusdokumendis (tlk 46). Edasikaebeõigus
53.TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-9552
54.Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus sisuliselt edasikaevatav vaid osas, mis puudutab kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
55.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.