lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-7540/33

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-7540/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5413
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Päästeamet70000585(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-7540

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.10.2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7540

Tsiviilasi

LK hagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu 2628,01 euro nõudes töölepingu ülesülemisest vähem etteteatamise eest ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

2974,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): LK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Vabariik Päästeameti kaudu (registrikood 70000585), tehinguline esindaja Silvia Vospert

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 08.05.2017.a otsus jätta muutmata.
2.Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
4.Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja apellatsioonimenetluse kulud summas 699,40 eurot. Välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

1(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hageja esitas 29.02.2016.a Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile hageja vastu avalduse hüvitise ja viivise nõudes töövaidlusasjas nr 4-1/444/16. 30.03.2016.a otsusega jättis töövaidluskomisjon hageja taotluse rahuldamata. Hageja esitas Harju Maakohtule 12.05.2016.a taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 2628,01 eurot, seisuga 12.05.2016.a sissenõutavaks muutunud viivise 107,60 eurot ning alates 13.05.2016.a viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt algas kostja ja hageja töösuhe 1993.a. Hageja viibis 08.05.2015.a kuni 04.09.2015.a haiguslehel. Sel perioodil oli hageja esimene tööpäev 11.05.2015.a. Hageja informeeris kostjat oma töövõimetusest 11.05.2015.a hommikul kell 08.09. 21.09.2015.a toimunud nõupidamisel teatas kostja, et soovib saata hageja tervisekontrolli. Kuna hageja oli külmetunud ja tal oli palavik, oli hagejale teada, et sellises seisus pole võimalik tervisekontrolli läbi viia. Eeltoodust tulenevalt lepiti kokku, et hageja jääb haiguslehele. 21.09.2015.a toimunud nõupidamise protokollis on fikseeritud, et kohtumine lõpetati hageja tervisliku seisundi tõttu ning hageja jäi ajutisele töövõimetuslehele. Hageja oli haiguslehel 21.09.2015.a - 16.10.2015.a. 17.10.2015.a - 26.10.2015.a viibis hageja puhkusel. 26.10.2015.a teatas hageja kostjale (SMS Pirita päästekomando pealikule), et on terve ning soovis teada, millal peab tööle tulema. Hageja helistas 26.10.2015.a ka korduvalt kostja esindajale, kes tema kõnesid ignoreeris. Kuna hageja kostjaga ühendust ei saanud, pöördus hageja tööinspektsiooni juristi poole, kes teatas, et kui puhkus on lõppenud, peab hageja kindlasti 27.10.2015.a tööle ilmuma. Kuna kostja polnud hagejale teatanud, millal hageja peab tööle ilmuma, läks hageja tööle 27.10.2015.a kell 00.00. Meeskonnavanem andis hagejale ka tööülesandeid ning hageja sõitis mh väljakutsele, kus ta tegeles põlenud sõiduauto kustutamisega. Hageja saabus väljakutselt tagasi kell 08.15, aga kuna tema vahetus lõppes kell 08.00, lahkus hageja töökohalt. 30.10.2015.a anti kostja poolt hagejale üle hoiatus ja töölepingu ülesütlemise avaldus. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud hoiatuse dokument on võltsitud. Tegelikkuses hagejale esitatud hoiatus on esitatud hageja poolt koos hagiavaldusega. Lisaks on töövaidluskomisjonile esitatud võltsitud dokumendist muudetud esimese lõigu teist lauset. Hagejat kohustati teatama hiljemalt 26.10.2015.a vahetule juhile sellest, kas hageja terviseseisund võimaldab tal töökohustuste täitmist jätkata. Sellise korralduse täitmine polnud võimalik, kuna hageja ei saanud hoiatust kätte ning ta viibis haiguslehel, mil ta ei pidanud kostja korraldusi täitma. Töövaidluskomisjon on teinud ebaõige lahendi, kui tuvastas, et hageja rikkus 21.09.2015.a tööandja korraldust läbida tervisekontroll ning see andis kostjale aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi ning hageja rikkus 21.09.2015.a enda kohustust teavitada tööandjat enda töövõimetuslehe algusest. Hagejale jäi arusaamatuks töövaidluskomisjoni etteheide selles osas, et haige (sh palavikus) hageja ei läinud 21.09.2015.a töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Hageja pole kunagi keeldunud tervisekontrollist, kuid palus selle edasi lükata kuni külmetusest tervenemiseni. Hagejal oli nii 21.09.2015.a kui ka töölepingu ülesütlemise ajal olemas kehtiv tervisetõend,

2(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 mille kohaselt pidi hageja uuesti tervisekontrolli läbima 04.03.2016.a. Samuti täitis hageja 26.10.2015.a faktiliselt oma tööülesandeid, mistõttu puudus igasugune alus arvata, et hageja ei saa oma tööülesannetega hakkama. Hageja palus kohtul vaadata käesolev tsiviilasi läbi üksnes hageja nõude osas tasuda hagejale hüvitist töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest ning sellega seotud viivisenõude osas. Puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures üle 10 aasta ehk töölepinguseaduse (TLS) § 97 lg 2 p 4 kohaselt tuli töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 90 päeva. Hagejale teatati töölepingu ülesütlemisest ette seaduses nõutust 80 päeva vähem. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ütles 29.10.2015.a avaldusega nr 3.1-19.1/28-1 erakorraliselt üles töölepingu nr 1090 TL töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 09.11.2015.a. Kostja, jättes hagejale töölepingu erakorralisel ülesütlemisel etteteatamise tähtaja järgimata, lähtus järgmistest kaalutlustest. Pikaajaliselt töövõimetu päästja asendamisele lisaks on TLS § 97 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine kostjale niivõrd koormav, et seda ei ole mõistlik nõuda. Hageja ei teatanud tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Hageja on tööandja suhtes käitunud ebaausalt, mida kinnitab kostja 03.07.2015.a akt Tööinspektsioonile, milles tuvastati, et hageja andis 08.05.2015.a arstile olmetrauma kohta väärteavet, nagu oleks trauma olnud põhjustatud 11.04.2015.a toimunud tööõnnetusest. Põhja päästekeskuse Pirita päästekomandos toimus 21.09.2015.a nõupidamine komando pealiku KL juhtimisel, milles osales ka hageja. Hagejale oli kostja poolt samal päeval tööandja poolt broneeritud aeg töötervishoiuarsti juurde, et ta peale pikaajalist töölt eemalviibimist läbiks töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli. Hageja keeldus Qvalitas Arstikeskus AS tervisekontrolli minemast, põhjendades keeldumist külmetusest tingitud halva enesetundega ning avaldas soovi nõupidamine lõpetada, et ta saaks minna perearsti vastuvõtule. 21.09.2015.a - 16.10.2015.a oli hageja töövõimetu. Kostja üritas hagejalt korduvalt teavet saada, kas tema tervislik seisund võimaldab teenistuskohustusi täita. Nii postitati tähitud kirjaga 04.09.2015.a teatis nr 3.1-7.1/16204 tema elukoha aadressil XXX, Tallinn ja täiendavalt 02.10.2015.a, mis aga tagastati postiasutuse poolt. Töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus 21.10.2015.a nr 27 toimetati tema elukoha postkasti 23.10.2015.a. Sama töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus saadeti temale tähitud kirjaga 22.10.2015.a ka YYY, Põlva maakond aadressil, mis tagastati postiasutuse poolt. Hageja viibis ajavahemikul 17.10.2015.a - 26.10.2015.a puhkusel. 26.10.2015.a umbes kella 23.30 paiku ilmus ta Pirita päästekomandosse. Hageja ei olnud lülitatud tööaja ajakavasse ega pidanud olema meeskonnavanem ML juhitavas valveteenistuses kellast 08.00 26.10.2015.a kuni kellani 08.00 27.10.2015.a. Südaööl ilma komando pealiku loata komandosse ilmumine ja ilma komando pealiku loata teenistusse asumine on hageja poolt pahatahtlik käitumine tööandja suhtes, sest nii pika teenistusstaažiga päästja teab täpselt, mis kell algab valveteenistus ning millistele nõuetele peab päästja vastama. 27.10.2015.a hommikul lahkus hageja komandost komando pealikuga kokkusaamist ära ootamata. Pirita päästekomando meeskonnavanema ML-le määrati hageja tööle lubamise eest distsiplinaarkaristus. Kostja tõlgendab hageja poolt tööandja teavitamata jätmist nii haigestumisest kui selle eeldatavast kestvusest töötaja hoolsuskohustuse täitmata jätmisena ning TLS § 15 lg 2 punkti 10 ja kostja peadirektori 29.08.2014.a käskkirjaga nr 370 kehtestatud „Päästeameti sisekorraeeskiri“ p 15 eiramisena, mistõttu ei olnud ka hageja tema isikust tulenevatel põhjustel mõistlik nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja ei teavitanud 11.05.2015.a tööandjat korrektselt oma töövõimetusest vastavalt TLS § 15 lg 2 p-le 10. Kostja nõustus, et hageja viibis haiguslehel alates 21.09.2015.a - 16.10.2015.a. Samas on hageja jätnud selgitamata, miks ta ilmus 21.09.2015.a teenistusse palavikus ja haigena ega läinud kohe arsti juurde. Päästeameti sisekorraeeskirja p 112 alusel on teenistuja

3(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule, kusjuures sama seaduse § 13 lõike 2 järgi on tööandjal õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Päästetöö on niivõrd ohtlik ja riskidega seotud, mistõttu peale pikaajalist töövõimetust nõutakse Päästeametis teenistujalt tervisekontrolli läbimist enne teenistusülesannete täitmisele asumist. Haiguslehe lõppedes ei olnud hagejal põhjust muretsemiseks, kuna teda ei olnud tööajagraafikusse pandud. Kuna hageja oli pikaajaliselt töölt eemal olnud, ei olnud teda graafikusse lülitatud. Hageja on teadlik, et päästekomandodes algab valvevahetus kell 08.00 ja lõppeb järgmisel hommikul kell 08.00 vastavalt tööajagraafikule. Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus tegi 08.05.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis hagejale kostjalt välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 2628,01 eurot, sellelt summalt viivise 107,60 eurot ning viivise alates 13.05.2016.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2277,60 eurot ja sellelt summalt viivise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas ja millal teavitas hageja tööandjat enda ajutisest töövõimetusest kui ta oli alates 08.05.2015.a haiguslehel, kas ööl vastu 27.10.2015.a tööle minnes rikkus hageja lojaalsuskohustust tööandja ees ja käitus hea usu põhimõtte vastaselt ning kas kostja hoiatas hagejat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist. Pole vaidlust selles, et hageja töötas 08.05.2015.a seisuga Põhja päästekeskuse Ida-Harju päästepiirkonnas Pirita päästekomandos päästjana. Päästeameti sisekorraeeskirja p 13 kohaselt töötavad päästjad, meekonnavanemad, rühmapealikud jne summeeritud tööaja arvestuse alusel ning summeeritud tööaja alusel töötavate teenistujate valvevahetuse kestus on üldjuhul 24 tundi ja erandina võib see olla 12 või 8 tundi (p 13.2). Sama sisekorraeeskirja p 4.8 kohaselt on vahetu juht teenistuja, kellele teenistuja ametijuhendijärgselt või Päästeameti põhimääruse või struktuuriüksuse põhimääruse kohaselt vahetult allub. Pooled ei vaidle selle üle, et päästekomandodes algab valvevahetus reeglina hommikul kell 08.00 ja lõpeb järgmisel hommikul kell 08.00 vastavalt tööajagraafikule. Hageja teavitas enda 08.05.2015.a alanud haiguslehest enda esimesel tööpäeval peale haiguslehe algust, s.o 11.05.2015.a kell 8.09 Pirita komando meeskonnavanemat US viimase ametitelefonil. Seda kinnitab ka hageja kõnede eristus. Kohus leidis, et Pirita komando meeskonnavanema US teavitamisega hageja haiguslehest, saab lugeda kostjat 11.05.2015.a teavitatuks hageja haiguslehest alates 08.05.2015.a. Päästeameti peadirektori poolt on 08.12.2014.a kinnitatud käskkiri nr 500 „Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhend“, mille p 3.7 kohaselt allub päästja meeskonnavanemale või valvevanema ülesandeid täitma määratud teenistujale, kes omakorda allub rühmapealikule ning sama juhendi p 2.11 kohaselt on valvevanem rühmapealik/meeskonnavanem. Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendi p 15.2 kohaselt vastutab komando päevakava täitmise eest valvevanem ning komando päevakava algab kell 08.00 rivistusega (p 15.4.1). Hageja on töötanud 27 aastat ühes neljast valverühmast ainult II valverühmas. Asjaolu, et hageja kuulus II valverühma koos meeskonnavanema US-ga nähtub ka Pirita Päästekomando 2015.a oktroobi tööajaarvestuse ajakavast. Eeltoodust nähtub, et hageja on teavitanud 11.05.2015.a kell 08.09 enda haiguslehest enda vahetut juhti, kellele tema kui päästja vahetult allus vastavalt Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendi p-le 3.7, s.o teavitas Pirita komando meeskonnavanemat US. Päästeameti sisekorraeeskirja p 17 alusel tööle mitteilmumise ning sellest teatamata jätmise puhul loetakse seda töölt mõjuva põhjuseta puudumiseks ning tööajatabelis vähendatakse tööaega põhjuseta töölt eemal viibitud aja võrra. 2015.a mai palgaarvestuse tõendist nähtub, et kostja on töötajale tasunud 2015.a mais viie päeva eest

4(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 ajutisest töövõimetusest tulenevat haigushüvitist, millest tulenevalt on kostja tasu väljamaksmise kuupäeva seisuga, s.o 10.06.2015.a aktsepteerinud hageja ajutist töövõimetust. Hageja haigestus 08.05.2015.a, kuid tema esimene tööpäev pärast haigestumist pidi olema 11.05.2015.a. Hageja teavitas enda meeskonnavanemat haigestumisest esimese tööpäeva, s.o 11.05.2015.a hommikul kl 08.09. Hagejale võib teatud määral ette heita, et ta oleks võinud teavitada haiguslehest koheselt 08.05.2015.a ka näiteks kostja personalitöötajaid, kuid seda tegemata jättes, ei ole hageja kohtu hinnangul jätnud järgimata TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust, arvestades seejuures asjaoluga, et 08.05.2015.a oli reedene päev ning esmaspäeval, 11.05.2015.a hommikul kell 08.09, mil oli hageja graafikujärgne tööpäev, teavitas hageja tööandjat enda vahetu juhi kaudu haiguslehest. Seega leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust 08.05.2015.a alanud haiguslehest teavitamise osas. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise kindlakstegemiseks tuleb muuhulgas hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja puhkas ajavahemikul 17.10.2015.a - 26.10.2015.a. Terve 2015.a oktoobri kuu jooksul ei olnud hageja tööl olnud, kuna ta oli alates 21.09.2015.a - 16.10.2015.a haiguslehel ning alates 17.10.2015.a - 26.10.2015.a puhkusel. Vaatamata sellele teadis hageja, et II valverühm, kuhu ka tema kuulus, peab vastavalt 2015.a oktoobri tööajaarvestuse ajakavale tööl olema alates 26.10.2015.a kell 08.00 kuni 27.10.2015.a kell 08.00. Viimasel puhkuse päeval, 26.10.2015.a võttis hageja ühendust Pirita päästekomando pealikuga KL-ga, helistades viimasele kuuluvale ametitelefoninumbrile XXXXXXXXX 26.10.2015.a kell 16.45, samuti saatis hageja KL-le samale telefoninumbrile 26.10.2015.a kolm sõnumit - kell 13.37, 18.11 ja 18.52. Hageja kinnitas, et KL tema 26.10.2015.a kõnele ja sõnumitele ei vastanud. KL 27.10.2015.a seletuskirja kohaselt sai ta 26.10.2015.a kell 12.26 hagejalt sõnumi: „Tere! Olen puhkusel olnud ja tervis korras, mis päeval pean tööle tulema?“. Sama seletuskirja kohaselt sai KL hagejalt kell 15.17 kõne, millele ta ei saanud vastata ning lootis hiljem tagasi helistada, kuid tal ei õnnestunud hagejaga ühendust võtta. Hageja kõnede eristusest ning KL seletuskirjast nähtuvad kellaajad on erinevad ning kuigi nimetatud kellaajad ei oma käesolevas vaidluses olulist tähendust, pidas kohus usaldusväärsemaks hageja kõnede eristusest nähtuvaid kellaaegu, kuna kõnede eristuse ajad ja kestvused on väljastatud sideettevõtja Telia Eesti AS poolt. Kohus leidis, et kuna hageja kõnede eristusest ei nähtu, et KL oleks 26.10.2015.a telefoninumbrilt XXXXXXXXX hagejale tagasi helistanud või sõnumi saatnud, tähendab KL seletuskirjas olev lause: „ei õnnestunud LK-ga ühendust võtta“ seda, et KL ei võtnud 26.10.2015.a hagejaga ühendust. Seega oli hageja olukorras, kus tal ei õnnestunud enda viimasel puhkuse päeval 26.10.2015.a tööandjaga ühendust saada, kuid samas ta teadis, et tema valverühm on tööl 27.10.2015.a. Hageja otsustas minna tööle 27.10.2015.a südaöösel, sest sel ajal lõppes tema puhkus. Sellisel viisil käituda soovitati hagejale ka tööinspektsioonist. Kui hageja ei oleks ilmunud pärast puhkust tööle, oleks tööandja saanud tugineda asjaolule, et töötaja ei täida oma kohustusi ja ei ilmunud pärast puhkust tööle. Puudub vaidlus selles, et 21.09.2105.a toimus hageja ja tööandja esindajate osavõtul nõupidamine, kus otsustati, et hagejal tuleb läbida tervisekontroll. Koosolek tuli katkestada seoses sellega, et hagejal oli vaja minna perearsti vastuvõtule ning hageja soovis jääda ajutisele töövõimetusele. Vastavast protokollist küll ei nähtu, et sellest oleks osa võtnud hageja, kuid hageja kinnitas menetlusdokumendis, et koosolek toimus ning vastavast protokollist sai ta teada töövaidluskomisjonis toimunud menetluse ajal. 21.09.2015.a nõupidamise protokoll on oma sisult vastuoluline. Protokolli kohaselt soovis hageja minna perearsti vastuvõtule ja jääda ajutisele töövõimetuslehele ning hageja lubas pärast perearsti visiiti koheselt teavitada haiguslehele jäämisest komandopealikku. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja jäi alates 21.09.2015.a haiguslehele. Kohus leidis, et tööandja oli alates 21.09.2015.a teadlik

5(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 hageja haiguslehele jäämisest, seda kinnitab ka tööandja poolt koostatud 21.09.2015.a nõupidamise protokoll, mis ei ole hageja poolt allkirjastatud. Kõnealusest protokollist ei nähtu, et nõupidamisel oleks arutatud, kas hageja lisatakse töögraafikusse või mitte ning selles ei ole märgitud ka konkreetset keeldu, et töötaja ei tohi tööülesandeid täita. KL 27.10.2015.a seletuskirjast nähtub, et tööandja läbi personaliosakonna arutas 26.10.2015.a küsimust, kas ja millal tuleb hageja töögraafikusse lisada. Kostja on hagejale ette heitnud pahauskset käitumist südaööl tööle asumisega seoses. Hageja poolt tõendina esitatud 2014.a septembrikuu ja novembrikuu töögraafikutest nähtub, et erinevad töötajad on samuti olnud graafikuväliselt tööl 8 tundi, mitte 24 tundi. 23.11.2016.a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et kostjal ei ole 8-tunniseid töögraafikuid ja kuuleb esimest korda, et tööle tullakse öösel. Samal kohtuistungil väitis hageja, et on ka varasemalt korduvalt tööle läinud öösel kell 00.00, et teha tasa enda normtunnid. Olukorras, mil hageja puhkus oli lõppenud, tööandja ei teavitanud hagejat, millal ta peaks tööle ilmuma või töötervishoiuarsti juurde minema, oli hagejal ainuõige minna pärast puhkuse lõppu tööle, et mitte rikkuda töötajana enda kohustust tööandja ees. Kuna hageja puhkuse viimane päev oli 26.10.2015.a ning hageja töö iseloomust ja –korraldusest tulenevalt oli alates 27.10.2015.a kell 00.00 tööl veel tema valverühm, mille koosseisus oli ta töötanud 27 aastat, liitus ta 27.10.2015.a kell 00.00 enda valverühmaga ja asus täitma tööülesandeid Pirita päästekomando meeskonnavanema ML juhtimisel, kes sai selle eest tööandjalt distsiplinaarkorras karistada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja väited hageja lojaalsuskohustuse rikkumisest ja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest on paljasõnalised, kohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mistõttu leidis kohus, et kostja on oma õigusi teostanud hea usu põhimõttega kooskõlas. Käesolevas asjas esitasid pooled kaks mõnevõrra erineva sisuga töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatust. Kostja esitas töövaidluskomisjonile 17.03.2016.a menetlusdokumendi lisana ning maakohtule 30.06.2016.a menetlusdokumendi lisana tööandja 21.10.2015.a hoiatuse, mille esimese lõigu teine lause on järgmine: „Palume Teid teatada viivitamatult oma vahetule juhile KL-le, kas Teie hinnangul võimaldab Teie terviseseisund edaspidi täita töölepingust tulenevaid teenistuskohustusi“. Nimetatud hoiatustest ei nähtu, et hageja oleks nendega tutvunud. Hageja esitas koos hagiavaldusega tööandja 21.10.2015.a hoiatuse, mille esimese lõigu teine lause on järgmine: „Palume Teid teatada kirjalikult oma vahetule juhile KLle hiljemalt 26. oktoobriks 2015. a, kas Teie hinnangul võimaldab Teie terviseseisund edaspidi täita töölepingust tulenevaid teenistuskohustusi“. Nimetatud hoiatusest nähtub, et hageja on selle kätte saanud 30.10.2015.a, märkides sellele enda allkirja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja viibis puhkusel ajavahemikul 17.10.2015.a - 26.10.2015.a. Tööandja, tehes töötajale 21.10.2015.a hoiatuse, tegi seda töötaja puhkuse ajal. Hageja poolt esitatud hoiatuse tekstis, millele hageja ka alla kirjutas, palus tööandja hagejal teatada puhkuse ajal, s.o hiljemalt 26.10.2015.a enda tervislikust seisundist. Hageja sai tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 30.10.2015.a, seega samal päeval, mil töötaja sai teada tööandja hoiatusest. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-187-15 (p 13) ja 3-2-1-70-16 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg 1, 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Kohus leidis, et tööandja hoiatus töötajale 30.10.2015.a ei ole olnud eesmärgipärane ning tööandja eesmärk ei olegi olnud anda hagejale võimalust ennast parandada, kuna samal päeval esitas tööandja töötajale ka töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja hoiatust saab käesoleval juhul pidada vaid TLS § 88 lõikest 3 tulenevaks formaalsuseks, mitte aga TLS § 88 lg 3 mõttest tuleneva eesmärgi täitmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgem pool (RKTKo 3-2-1-24-13). Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada TLS § 88 lg 1 alusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles

6(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 öelda töötajat hoiatamata (RKTKo 3-2-1-187-15). TLS § 88 lg 2 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS § 88 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja on teatanud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses, et tal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist ametikohta. Tööandja kohustus pakkuda hagejale teist tööd ei saa piirduda erialase töö (samaväärse töö) pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ja võimalusel pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (RKTKo 3-2-1-71-16). Käesolevas ajas ei ole tuvastatud TLS § 97 lg 3 ajaolusid, mis oleks võimaldanud kostjal hagejaga töölepingu üles öelda ilma TLS § 97 lg 2 p 4 etteteatamistähtaega järgimata. Kostja teavitas hagejat töölepingu ülesütlemisest ette seaduses nõutust 80 päeva vähem. TLS § 100 lg 5 alusel kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja brutotasu 2015.a aprillikuus oli 513,55 eurot ja tööpäevi oli 11 ehk ühe tööpäeva tasu oli 46,69 eurot. Kui kostja oleks täitnud töölepingu seadusega sätestatud töölepingu ülesütlemisest etteteavitamise tähtaegu, oleks hageja käinud tööl veel 61 tööpäeva ehk hageja töötasu oleks kokku olnud 46,69 eurot × 61 = 2848,09 eurot. Hagejale on kostja poolt tasutud 220,08 eurot ning tasumata on 2628,01 eurot (2848,09 eurot - 220,08 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja hüvitise ja viivise arvestusele. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasumäär 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Hageja menetluskulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võis põhjendatud ja vajalik teenuse maht olla kogu hageja õigusabikulu, s.o kokku 14 tunni ja 36 minuti eest kogusummas 2277,60 eurot (koos käibemaksuga). Kostja vastuväited ei anna kohtu hinnangul alust hageja menetluskulude vähendamiseks. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 sätteid, jättes analüüsimata tõendid ega teinud järeldusi asjas olevaid tõendeid hinnates, mistõttu menetlusnormide rikkumine viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus on üksnes üldsõnaliselt jätnud arvestamata osa tõendeid. Kostja poolt esitatud tõenditest jättis kohus arvestamata näiteks kostja akti tööinspektsioonile, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja meeskonnavanem ML-le, õiendi töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse toimetamise kohta hageja postkasti, kollektiivlepingu, politsei kirja jne. Maakohus on asjas kogutud ja uuritud tõendeid hinnanud üksnes valikuliselt ja ebaõigesti. Kohus lähtus üksnes hageja huvist, põhjendamata, miks tema huvi saada ülesütlemisest teada TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega järgides kaalub üles kostja huvi öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata (RKTKo 3-2-1-172-14, p 14). Kohus jättis tähelepanuta kostja huvid ja põhjendused töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja mittearvestamisel. Kohus leidis, et hageja ei ole rikkunud TLS § 15 lg 1 p 10 (kohustus teavitada tööandjat oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel) kohustust 08.05.2015.a alanud haiguslehest teavitamise osas. Samas möönab kohus, et hagejale võib teatud määral ette heita,

7(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 et ta oleks võinud teavitada haiguslehest koheselt 08.05.2015.a ka näiteks kostja personalitöötajaid. Päästeameti sisekorraeeskirja p 15 sätestab, et teenistusse ilmumata jätmisest haiguse, haige lapse hooldamise või muu mõjuva põhjuse tõttu peab teenistuja esimesel võimalusel (vähemalt samal päeval) teavitama oma vahetut ülemust. TLS § 15 lg 1 p 10 sätestab, et töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Hageja oleks pidanud helistama meeskonnavanema mobiiltelefonile või saatma sõnumi haigestumisest 08.05.2015.a, kuna sama mobiiltelefoni kasutavad kõik meeskonnavanemad, andes selle üle valveteenistuse vahetumisel. Millisel nädalapäeval teavitada tööandjat haigestumisest ei oma mingit tähtsust summeeritud tööajaga ja 24-tunnise valvevahetusega töötavate teenistujate puhul. Päästemeeskonnad on käesoleval ajal olukorras, kus vähema isikkoosseisuga ei ole lubatud päästesündmusele reageerida. Kui valveteenistuses ei ole isikkoosseisu miinimum tagatud, võetakse alamehitatud meeskond operatiivarvestusest maha ja sellega kaasneb kogu regiooni valveteenistuse reageerimisvõimekuse vähenemine. Päästja puudumisel graafikujärgsest valveteenistusest kutsutakse teda asendama teine päästja tema vabast ajast, kellele tuleb ületunnitöö eest maksta 1,5-kordselt. Hageja poolt tööandja kohene teavitamine töövõimetusest andnuks tööandjale võimaluse temale eelnevalt asendaja leida juba enne 11.05.2015.a kui teda kell 08.00 oodati valveteenistusse. Lisaks lahkus hageja ka 21.09.2015.a töölt, põhjendades tervisekontrollist keeldumist halva enesetundega. Kostjat ta pärast töölt lahkumist oma töövõimetuslehe algusest ei teavitanud. Töölt lahkudes ei olnud hagejal koheselt võimalik teada, et temale väljastatakse haigusleht. Sellest tulenevalt rikkus hageja hoolsuskohustust. Kohtu põhjendused, mis tuginevad hageja ütlustele, on paljasõnalised, oletuslikud ega ole eluliselt usutavad. Teenistujate puhkust, olenemata sellest, kas nad töötavad summeeritud või normaaltööajaga, arvestatakse kalendripäevades. Sellest tulenevalt algab puhkusejärgne tööpäev kell 08.00, mitte aga südaööl. Sisekorraeeskirja p 13.1 järgi on summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate töö- ja puhkeaeg reguleeritud valveteenistuse töökorraldust reguleerivate juhenditega. Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendi p 9.1 sätestab, et komando valve üleandmine-vastuvõtmine toimub kell 8.00. Kohtu põhjendused nagu oleks hageja südaööl tööle tulemise põhjus tööinspektsioonist saadud teave või komandopealikuga ühenduse mittesaamine, on oletuslikud ja tulenevad hageja paljasõnalistest ütlustest. Kohus on tähelepanuta jätnud, et hageja lahkus kohe 27.10.2015.a kell 8.00 valvevahetuse lõppedes, olles töötanud 24-tunnise valvevahetuse asemel 8 tundi ning vältides kell 8.00 kokkusaamist komandos olnud komando pealikuga. Hageja oli korduvalt hoiatatud, et tal tuleb enne tööle asumist läbida tervisekontroll, kuna on pikaajaliselt olnud töövõimetu. Hageja ilmumine valveteenistusse südaööl vastu 27.10.2015.a oli teadlik ja tahtlik tööandja korralduse ignoreerimine. 26.10.2015.a – 27.10.2015.a valves olnud Pirita päästekomando meeskond oli komplekteeritud, täiendavalt meeskonnaliikmeid ei vajatud, mistõttu hageja omavoliline teenistusse asumine valves olnud meeskonnavanema ML ebaseaduslikul nõusolekul oli ka rahaliselt koormav päästeasutusele (Päästeamet oli kohustatud hagejale teenistuses viibitud 8 tunni eest töötasu maksma). Kohus jõudis ebaõigele järeldusele nagu oleks asjaolu, et komando pealikul KL-l ei õnnestunud hagejaga 26.10.2015.a ühendust saada, õigustav asjaolu hageja poolt tervisekontrolli nõuete ja Päästeameti siseregulatsioonide rikkumiseks. Arusaamatuks jäi, mille alusel asus kohus seisukohale, et hageja on 27 aastat töötanud samas meeskonnas, kui 11.05.2015.a helistas ta meeskonnavanemale US-le ja teatas oma haigestumisest ja ööl vastu 27.10.2015.a läks Pirita komandosse, kus valvemeeskonda juhtis hoopiski ML. Kohtu seisukohast jääb ekslik arvamus, nagu oleksid kõik meeskonnaliikmed, kellega koos hageja töötas vähemalt 27 aastase teenistusstaažiga. Kostja on selgitanud, et ükski päästja ei ole rangelt kinnitatud oma meeskonna juurde. Samuti ei ole sellest täpselt kinni pidada ka võimalik – haigused, puhkused jms. Peale selle on tööandjal õigus

8(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 päästekomandode teenistujaid viia teenistuslikul vajadusel üle isegi teise päästekomandosse. Hageja töölepingu p 1.3.5 sätestab, et tema töökoha asukoht on Tallinn, mitte aga Pirita päästekomando II valverühm. Lisaks eeltoodule kinnitas kohus, et puudub vaidlus selles, et 21.09.2015.a toimus hageja ja tööandja esindajate osavõtul nõupidamine, kus otsustati, et hagejal tuleb läbida tervisekontroll. Sellest tulenevalt kohus justkui aktsepteerib kostja kohustust enne tööle asumist läbida tervisekontroll, kuid samas õigustab kostja omavolilist tööle asumist ööl vastu 27.10.2015.a. Hageja käitus tööandja suhtes pahauskselt ka 08.05.2015.a, esitades perearstile valeandmeid tööõnnetuse kohta, mis kontrolli käigus kummutati. Kohus leidis, et tööandja hoiatus oli ainult formaalsus, mis ei kandnud TLS § 88 lg 3 mõttest tulenevat eesmärki. Kohtuotsuse järgi anti hagejale hoiatus üle samal päeval kui töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hagejale on adresseeritud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus 21.10.2015.a, mis postitati 23.10.2015.a tema postkasti aadressil Tallinn, XXX, kuna muul viisil ei õnnestunud seda kätte toimetada. 30.10.2015.a anti talle hoiatus teistkordselt koos töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega. Hoiatus vastab seaduse nõuetele, käsitleb temalt oodatavat teavet haiguse kestvuse osas ja selgitab ühtlasi tervisekontrolli läbimise vajadust ning selle mitteläbimisega kaasnevaid tagajärgi. Hageja alusetud etteheited tööandjale dokumendi võltsimise teemal on kummutatud kostja 30.06.2016.a vastusega punktis 4.4 ja lisaga nr 13. Lisaks esitas kostja 13.02.2017.a vastuse nr 2-5/2695-1 lisana politsei kirja hageja kaebuse kontrollimise tulemustest. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga teise töö pakkumise kohustuse osas. Hagejale tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on sõnaselgelt märgitud, et kostjal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist ametikohta. Eeltoodust järeldub, et tööandja on kaalunud hagejale teise töö pakkumist, kuid see ei osutunud võimalikuks (RKTKo 3-2-1-70-16, p 13). Antud juhul on tegemist TLS § 97 lg 3 olukorraga, kuna kostja ei saanud lubada hagejal jätkata tervisekontrolli läbimata töötada kolm kuud päästja ohtlike töötingimustega töökohal, millest tulenevalt oli töölepingu lõpetamine etteteatamistähtaega järgimata jätmine põhjendatud. Päästeameti sisekorraeeskirja p 112 alusel on teenistuja kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule, kusjuures sama seaduse § 13 lõike 2 järgi on tööandjal õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Päästetöö on niivõrd ohtlik ja seotud riskidega, mistõttu peale pikaajalist töövõimetust nõutakse Päästeametis teenistujalt tervisekontrolli läbimist enne teenistusülesannete täitmisele asumist. Päästeamet tugines kaalutlusotsuse tegemisel Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt võib tööandja TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata juhul kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (RKTKo 3-2-1-172-14, p 12). Kohus märkis, et kostja aktsepteeris hageja töövõimetust, kuna tasus talle töövõimetushüvitist. See on asjakohatu. Kostja aktsepteerib iga teenistuja töövõimetust kui esitatakse seda tõendav dokument. Hageja esitas 08.05.2015.a perearstile valeteavet, justkui oli temaga 11.04.2015.a aset leidnud tööõnnetus. Tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse aja eest makstakse hüvitist 100% suuruses summas töötasust. Paraku ei leidnud tema tööõnnetuse väide kontrollimisel kinnitamist ja tema töövõimetuse aja eest maksti tema töötasust 70% ulatuses haigushüvitist ja loomulikult oli tööandja kohustus maksta 4nda kuni 8nda haiguspäeva eest hüvitist. Kostja aktsepteeris tema töövõimetust, kuid mitte seda, et tema töövõimetus oli tööõnnetuse tagajärg. Kostja ei nõustunud ka sellega, et kostja väited hageja lojaalsuskohustuse rikkumise ja hea usu põhimõtte vastase käitumise osas on paljasõnalised. Kostja esitas kohtule kollektiivlepingu, päästekomandode töökorralduse jne, kuid vaatamata sellele leidis kohus, et päästeteenistuses on võimalik lausa 8-tunnine töögraafik. 24-tunnisest valvevahetusest lühema

9(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 tööajaga võib töötajat päästeteenistuses rakendada ainult tööandja ja seda mõjuval põhjusel. Hagejal kui päästjal puudus igasugune õigus omavoliliselt asuda ilma teda tööandja poolt tööaja ajakavasse lülitamata ja eelnevalt tervisekontrolli läbimata teenistusse ööl vastu 27.10.2015.a. Sellest tulenevalt oli tema käitumine pahatahtlik, tööandja korraldusi tahtlikult eirav, milles ühtlasi väljendub tema ebalojaalsus tööandja suhtes (RKTKo 3-2-1-102-07, p 16; 3-2-1-137-10, p 14; 3-2-1-49-12, p 11). Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Käesoleval juhul sõltub apellatsioonkaebuse lahendus sellest, kas maakohus leidis õiguspäraselt, et kostjal ei olnud õigust öelda hagejaga sõlmitud töölepingut üles ilma ettetatamistähtaega järgimata. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on maakohtu otsus seaduslik.
7.Maakohus leidis õigesti, et mitte ükski eluline asjaolu, sündmus ega väidetav rikkumine ei olnud sellised, mis oleksid andnud kostjale õiguse öelda tööleping üles ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kostja heitis maakohtule ette seda, et maakohus ei lugenud selliseks rikkumiseks seda, et hageja ilmus pärast puhkust tööle ilma, et ta oleks töötervishoiu arsti juures käinud. Maakohus tuvastas õigesti, et seda ei saanud hagejalt eeldada, sest sellel päeval, kui kostja nõudis hagejalt erakorralist töötervishoiuarsti külastust, jäi hageja haiguslehele ning pärast tervenemist jäi hageja koheselt puhkusele. Töötervishoiuarsti juures käimine on osa töötaja tööülesannetest ning töötaja ei pea töötervishoiuarsti juures käima ei haiguslehel viibimise ajal ega ka puhkusel olles. Kostja tööandjana oleks saanud pärast hageja tööle naasmist nõuda hagejalt, et ta külastaks töötervishoiuarsti. Kostja oleks samuti saanud keelata hagejal tavapäraste tööülesannete täitmise seni kuni ta ei ole töötervishoiuarsti külastanud. See, kas kostja on oma sisemise organisatsiooni toimimise seda võimaldavalt korraldanud või mitte, ei saa olla asjaolu, mis võiks anda kostjale õiguse öelda hageja tööleping etteteatamistähtaega järgimata üles.
8.Töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemiseks ei saa anda alust ka see, kui hageja ilmus päästekomando ruumidesse südaöösel ilma ülemuse loata või lahkus sealt ajal, kui tema vahetus lõpetas oma töö. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõni nimetatud elusündmustest oleks selline, millest saaks järeldada, et kostjalt ei saa eeldada, et ta taluks hageja töötamist töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja lõpuni.
9.Isegi, kui hageja oleks pidanud teavitama kostjat haigestumisest varem, ei anna see tööandjale alust öelda tööleping üles ilma seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Eelduslikult oleks võimaliku sellelaadse rikkumise puhul piisanud pelgalt tööandja hoiatusest ning suunisest, et haiguse tõttu tööle mitteilmumise korral tuleb sellest koheselt tööandjat teavitada. Juhul, kui hoiatusest hoolimata oleks järgnenud samalaadne rikkumine, oleks lepingu ülesütlemine eeldanud ikkagi etteteatamistähtaja järgimist.
10.Kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tervis ei võimaldanud töö jätkamist mitte ühegi täiendava tööpäeva ulatuses ja hageja tuli

10(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 tervise tõttu koheselt töölt kõrvaldada. See, et kostja otsustas töölepingu hageja tervisekontrolli suunamise asemel lõpetada, ei anna alust järeldada, et hageja ei oleks tervisekontrolli edukalt läbinud. Kostja ei toonud esile asjaolusid, millest saanuks kohus järeldada, et hagejal esines mingi terviserike, mis töö tegemise kui sellise oleks päevapealt välistanud.

11.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see kostja väide, et hageja esitas perearstile teadvalt valeandmeid tööõnnetuse kohta. Sellise järelduse tegemist kostja poolt kohtule esitatud asjaolud ega tõendid ei võimalda. Kostja ei seadnud kahtluse alla seda, et hagejal tervisekahjustus tekkis. Kostja seadis kahtluse alla selle, kas see sai tekkida seoses tööülesannete täitmisega. Kui hageja pöördus arsti juurde tervisehädaga ja kui hageja muude sellelaadsete sündmuste esinemist, mille tagajärjel vastav sündmus oleks saanud juhtuda, ei mäletanud ning kui hageja tõi esile sündmused seoses maastikule kinni jäänud päästeauto lahtiaitamisega, ei tähenda see, et hageja oleks kellelegi valetanud või arstile valeandmeid esitanud. Patsient saab rääkida arstile üksnes enda kaebustest ja enda poolt läbi elatud sündmustest. See, kas vastavate sündmuste tagajärjel tekkisid ka need tervisehädad, mille üle patsient kaebab, tuleb otsustada arstil.
12.Kostja heitis maakohtule ette seda, et maakohus ei käsitlenud osasid tõendeid. Vastav etteheide ei anna alust asjas teistsuguse lõppjärelduse tegemiseks, sest kostja leidis, et juhul, kui maakohus oleks kõiki kostja poolt esitatud tõendeid arvestanud, oleks maakohus pidanud tegema järeldused, mida ringkonnakohus eespool käsitles. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja poolt esiletoodu ei anna alust kostja poolt soovitud järelduste tegemiseks, ei saa vastav etteheide tingida teistsugust lõppjäreldust käesolevas tsiviilasjas.
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses otseselt maakohtupoolset menetluskulude summaarset kindlaksmääramist. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas korrektiive teha.
14.Hageja esitas enda apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt seisnevad hageja apellatsioonimenetluse kulud esindaja tasus. Hageja esindaja tunnitasu suurus oli 130 eurot töötunni eest, millele lisandus käibemaks. Hageja esindaja tegi apellatsioonimenetluses ca 8,5 tundi tööd, mille eest kandis hageja kulu summas 699,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja tasu taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määra ei saa liiga suureks pidada. Ka esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulutatud aeg ei välju lubamatult nendest piiridest, mida konkreetse vaidluse raames esindajalt võiks eeldada. Kuigi apellant soovinuks detailsemat menetluskulude lahtikirjutamist vastustaja poolt, leiab ringkonnakohus, et ka praegusel kujul on võimalik menetluskulude põhjendatust hinnata, sest sellises mahus apellatsioonimenetluses osalemist tuleb pidada kohaseks ja põhjendatuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis summas 699,40 eurot. Kuna hageja esitas vastavasisulise taotluse, tuleb märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja