Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 mille kohaselt pidi hageja uuesti tervisekontrolli läbima 04.03.2016.a. Samuti täitis hageja 26.10.2015.a faktiliselt oma tööülesandeid, mistõttu puudus igasugune alus arvata, et hageja ei saa oma tööülesannetega hakkama. Hageja palus kohtul vaadata käesolev tsiviilasi läbi üksnes hageja nõude osas tasuda hagejale hüvitist töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest ning sellega seotud viivisenõude osas. Puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures üle 10 aasta ehk töölepinguseaduse (TLS) § 97 lg 2 p 4 kohaselt tuli töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 90 päeva. Hagejale teatati töölepingu ülesütlemisest ette seaduses nõutust 80 päeva vähem. Kostja vastuväited

3(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule, kusjuures sama seaduse § 13 lõike 2 järgi on tööandjal õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Päästetöö on niivõrd ohtlik ja riskidega seotud, mistõttu peale pikaajalist töövõimetust nõutakse Päästeametis teenistujalt tervisekontrolli läbimist enne teenistusülesannete täitmisele asumist. Haiguslehe lõppedes ei olnud hagejal põhjust muretsemiseks, kuna teda ei olnud tööajagraafikusse pandud. Kuna hageja oli pikaajaliselt töölt eemal olnud, ei olnud teda graafikusse lülitatud. Hageja on teadlik, et päästekomandodes algab valvevahetus kell 08.00 ja lõppeb järgmisel hommikul kell 08.00 vastavalt tööajagraafikule. Esimese astme kohtu otsus

4(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 ajutisest töövõimetusest tulenevat haigushüvitist, millest tulenevalt on kostja tasu väljamaksmise kuupäeva seisuga, s.o 10.06.2015.a aktsepteerinud hageja ajutist töövõimetust. Hageja haigestus 08.05.2015.a, kuid tema esimene tööpäev pärast haigestumist pidi olema 11.05.2015.a. Hageja teavitas enda meeskonnavanemat haigestumisest esimese tööpäeva, s.o 11.05.2015.a hommikul kl 08.09. Hagejale võib teatud määral ette heita, et ta oleks võinud teavitada haiguslehest koheselt 08.05.2015.a ka näiteks kostja personalitöötajaid, kuid seda tegemata jättes, ei ole hageja kohtu hinnangul jätnud järgimata TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust, arvestades seejuures asjaoluga, et 08.05.2015.a oli reedene päev ning esmaspäeval, 11.05.2015.a hommikul kell 08.09, mil oli hageja graafikujärgne tööpäev, teavitas hageja tööandjat enda vahetu juhi kaudu haiguslehest. Seega leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust 08.05.2015.a alanud haiguslehest teavitamise osas. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise kindlakstegemiseks tuleb muuhulgas hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja puhkas ajavahemikul 17.10.2015.a - 26.10.2015.a. Terve 2015.a oktoobri kuu jooksul ei olnud hageja tööl olnud, kuna ta oli alates 21.09.2015.a - 16.10.2015.a haiguslehel ning alates 17.10.2015.a - 26.10.2015.a puhkusel. Vaatamata sellele teadis hageja, et II valverühm, kuhu ka tema kuulus, peab vastavalt 2015.a oktoobri tööajaarvestuse ajakavale tööl olema alates 26.10.2015.a kell 08.00 kuni 27.10.2015.a kell 08.00. Viimasel puhkuse päeval, 26.10.2015.a võttis hageja ühendust Pirita päästekomando pealikuga KL-ga, helistades viimasele kuuluvale ametitelefoninumbrile XXXXXXXXX 26.10.2015.a kell 16.45, samuti saatis hageja KL-le samale telefoninumbrile 26.10.2015.a kolm sõnumit - kell 13.37, 18.11 ja 18.52. Hageja kinnitas, et KL tema 26.10.2015.a kõnele ja sõnumitele ei vastanud. KL 27.10.2015.a seletuskirja kohaselt sai ta 26.10.2015.a kell 12.26 hagejalt sõnumi: „Tere! Olen puhkusel olnud ja tervis korras, mis päeval pean tööle tulema?“. Sama seletuskirja kohaselt sai KL hagejalt kell 15.17 kõne, millele ta ei saanud vastata ning lootis hiljem tagasi helistada, kuid tal ei õnnestunud hagejaga ühendust võtta. Hageja kõnede eristusest ning KL seletuskirjast nähtuvad kellaajad on erinevad ning kuigi nimetatud kellaajad ei oma käesolevas vaidluses olulist tähendust, pidas kohus usaldusväärsemaks hageja kõnede eristusest nähtuvaid kellaaegu, kuna kõnede eristuse ajad ja kestvused on väljastatud sideettevõtja Telia Eesti AS poolt. Kohus leidis, et kuna hageja kõnede eristusest ei nähtu, et KL oleks 26.10.2015.a telefoninumbrilt XXXXXXXXX hagejale tagasi helistanud või sõnumi saatnud, tähendab KL seletuskirjas olev lause: „ei õnnestunud LK-ga ühendust võtta“ seda, et KL ei võtnud 26.10.2015.a hagejaga ühendust. Seega oli hageja olukorras, kus tal ei õnnestunud enda viimasel puhkuse päeval 26.10.2015.a tööandjaga ühendust saada, kuid samas ta teadis, et tema valverühm on tööl 27.10.2015.a. Hageja otsustas minna tööle 27.10.2015.a südaöösel, sest sel ajal lõppes tema puhkus. Sellisel viisil käituda soovitati hagejale ka tööinspektsioonist. Kui hageja ei oleks ilmunud pärast puhkust tööle, oleks tööandja saanud tugineda asjaolule, et töötaja ei täida oma kohustusi ja ei ilmunud pärast puhkust tööle. Puudub vaidlus selles, et 21.09.2105.a toimus hageja ja tööandja esindajate osavõtul nõupidamine, kus otsustati, et hagejal tuleb läbida tervisekontroll. Koosolek tuli katkestada seoses sellega, et hagejal oli vaja minna perearsti vastuvõtule ning hageja soovis jääda ajutisele töövõimetusele. Vastavast protokollist küll ei nähtu, et sellest oleks osa võtnud hageja, kuid hageja kinnitas menetlusdokumendis, et koosolek toimus ning vastavast protokollist sai ta teada töövaidluskomisjonis toimunud menetluse ajal. 21.09.2015.a nõupidamise protokoll on oma sisult vastuoluline. Protokolli kohaselt soovis hageja minna perearsti vastuvõtule ja jääda ajutisele töövõimetuslehele ning hageja lubas pärast perearsti visiiti koheselt teavitada haiguslehele jäämisest komandopealikku. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja jäi alates 21.09.2015.a haiguslehele. Kohus leidis, et tööandja oli alates 21.09.2015.a teadlik

5(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 hageja haiguslehele jäämisest, seda kinnitab ka tööandja poolt koostatud 21.09.2015.a nõupidamise protokoll, mis ei ole hageja poolt allkirjastatud. Kõnealusest protokollist ei nähtu, et nõupidamisel oleks arutatud, kas hageja lisatakse töögraafikusse või mitte ning selles ei ole märgitud ka konkreetset keeldu, et töötaja ei tohi tööülesandeid täita. KL 27.10.2015.a seletuskirjast nähtub, et tööandja läbi personaliosakonna arutas 26.10.2015.a küsimust, kas ja millal tuleb hageja töögraafikusse lisada. Kostja on hagejale ette heitnud pahauskset käitumist südaööl tööle asumisega seoses. Hageja poolt tõendina esitatud 2014.a septembrikuu ja novembrikuu töögraafikutest nähtub, et erinevad töötajad on samuti olnud graafikuväliselt tööl 8 tundi, mitte 24 tundi. 23.11.2016.a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et kostjal ei ole 8-tunniseid töögraafikuid ja kuuleb esimest korda, et tööle tullakse öösel. Samal kohtuistungil väitis hageja, et on ka varasemalt korduvalt tööle läinud öösel kell 00.00, et teha tasa enda normtunnid. Olukorras, mil hageja puhkus oli lõppenud, tööandja ei teavitanud hagejat, millal ta peaks tööle ilmuma või töötervishoiuarsti juurde minema, oli hagejal ainuõige minna pärast puhkuse lõppu tööle, et mitte rikkuda töötajana enda kohustust tööandja ees. Kuna hageja puhkuse viimane päev oli 26.10.2015.a ning hageja töö iseloomust ja –korraldusest tulenevalt oli alates 27.10.2015.a kell 00.00 tööl veel tema valverühm, mille koosseisus oli ta töötanud 27 aastat, liitus ta 27.10.2015.a kell 00.00 enda valverühmaga ja asus täitma tööülesandeid Pirita päästekomando meeskonnavanema ML juhtimisel, kes sai selle eest tööandjalt distsiplinaarkorras karistada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja väited hageja lojaalsuskohustuse rikkumisest ja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest on paljasõnalised, kohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mistõttu leidis kohus, et kostja on oma õigusi teostanud hea usu põhimõttega kooskõlas. Käesolevas asjas esitasid pooled kaks mõnevõrra erineva sisuga töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatust. Kostja esitas töövaidluskomisjonile 17.03.2016.a menetlusdokumendi lisana ning maakohtule 30.06.2016.a menetlusdokumendi lisana tööandja 21.10.2015.a hoiatuse, mille esimese lõigu teine lause on järgmine: „Palume Teid teatada viivitamatult oma vahetule juhile KL-le, kas Teie hinnangul võimaldab Teie terviseseisund edaspidi täita töölepingust tulenevaid teenistuskohustusi“. Nimetatud hoiatustest ei nähtu, et hageja oleks nendega tutvunud. Hageja esitas koos hagiavaldusega tööandja 21.10.2015.a hoiatuse, mille esimese lõigu teine lause on järgmine: „Palume Teid teatada kirjalikult oma vahetule juhile KLle hiljemalt 26. oktoobriks 2015. a, kas Teie hinnangul võimaldab Teie terviseseisund edaspidi täita töölepingust tulenevaid teenistuskohustusi“. Nimetatud hoiatusest nähtub, et hageja on selle kätte saanud 30.10.2015.a, märkides sellele enda allkirja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja viibis puhkusel ajavahemikul 17.10.2015.a - 26.10.2015.a. Tööandja, tehes töötajale 21.10.2015.a hoiatuse, tegi seda töötaja puhkuse ajal. Hageja poolt esitatud hoiatuse tekstis, millele hageja ka alla kirjutas, palus tööandja hagejal teatada puhkuse ajal, s.o hiljemalt 26.10.2015.a enda tervislikust seisundist. Hageja sai tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 30.10.2015.a, seega samal päeval, mil töötaja sai teada tööandja hoiatusest. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-187-15 (p 13) ja 3-2-1-70-16 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg 1, 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Kohus leidis, et tööandja hoiatus töötajale 30.10.2015.a ei ole olnud eesmärgipärane ning tööandja eesmärk ei olegi olnud anda hagejale võimalust ennast parandada, kuna samal päeval esitas tööandja töötajale ka töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja hoiatust saab käesoleval juhul pidada vaid TLS § 88 lõikest 3 tulenevaks formaalsuseks, mitte aga TLS § 88 lg 3 mõttest tuleneva eesmärgi täitmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgem pool (RKTKo 3-2-1-24-13). Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada TLS § 88 lg 1 alusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles

6(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 öelda töötajat hoiatamata (RKTKo 3-2-1-187-15). TLS § 88 lg 2 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS § 88 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja on teatanud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses, et tal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist ametikohta. Tööandja kohustus pakkuda hagejale teist tööd ei saa piirduda erialase töö (samaväärse töö) pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ja võimalusel pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (RKTKo 3-2-1-71-16). Käesolevas ajas ei ole tuvastatud TLS § 97 lg 3 ajaolusid, mis oleks võimaldanud kostjal hagejaga töölepingu üles öelda ilma TLS § 97 lg 2 p 4 etteteatamistähtaega järgimata. Kostja teavitas hagejat töölepingu ülesütlemisest ette seaduses nõutust 80 päeva vähem. TLS § 100 lg 5 alusel kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja brutotasu 2015.a aprillikuus oli 513,55 eurot ja tööpäevi oli 11 ehk ühe tööpäeva tasu oli 46,69 eurot. Kui kostja oleks täitnud töölepingu seadusega sätestatud töölepingu ülesütlemisest etteteavitamise tähtaegu, oleks hageja käinud tööl veel 61 tööpäeva ehk hageja töötasu oleks kokku olnud 46,69 eurot × 61 = 2848,09 eurot. Hagejale on kostja poolt tasutud 220,08 eurot ning tasumata on 2628,01 eurot (2848,09 eurot - 220,08 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja hüvitise ja viivise arvestusele. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasumäär 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Hageja menetluskulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võis põhjendatud ja vajalik teenuse maht olla kogu hageja õigusabikulu, s.o kokku 14 tunni ja 36 minuti eest kogusummas 2277,60 eurot (koos käibemaksuga). Kostja vastuväited ei anna kohtu hinnangul alust hageja menetluskulude vähendamiseks. Apellatsioonkaebus

7(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 et ta oleks võinud teavitada haiguslehest koheselt 08.05.2015.a ka näiteks kostja personalitöötajaid. Päästeameti sisekorraeeskirja p 15 sätestab, et teenistusse ilmumata jätmisest haiguse, haige lapse hooldamise või muu mõjuva põhjuse tõttu peab teenistuja esimesel võimalusel (vähemalt samal päeval) teavitama oma vahetut ülemust. TLS § 15 lg 1 p 10 sätestab, et töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Hageja oleks pidanud helistama meeskonnavanema mobiiltelefonile või saatma sõnumi haigestumisest 08.05.2015.a, kuna sama mobiiltelefoni kasutavad kõik meeskonnavanemad, andes selle üle valveteenistuse vahetumisel. Millisel nädalapäeval teavitada tööandjat haigestumisest ei oma mingit tähtsust summeeritud tööajaga ja 24-tunnise valvevahetusega töötavate teenistujate puhul. Päästemeeskonnad on käesoleval ajal olukorras, kus vähema isikkoosseisuga ei ole lubatud päästesündmusele reageerida. Kui valveteenistuses ei ole isikkoosseisu miinimum tagatud, võetakse alamehitatud meeskond operatiivarvestusest maha ja sellega kaasneb kogu regiooni valveteenistuse reageerimisvõimekuse vähenemine. Päästja puudumisel graafikujärgsest valveteenistusest kutsutakse teda asendama teine päästja tema vabast ajast, kellele tuleb ületunnitöö eest maksta 1,5-kordselt. Hageja poolt tööandja kohene teavitamine töövõimetusest andnuks tööandjale võimaluse temale eelnevalt asendaja leida juba enne 11.05.2015.a kui teda kell 08.00 oodati valveteenistusse. Lisaks lahkus hageja ka 21.09.2015.a töölt, põhjendades tervisekontrollist keeldumist halva enesetundega. Kostjat ta pärast töölt lahkumist oma töövõimetuslehe algusest ei teavitanud. Töölt lahkudes ei olnud hagejal koheselt võimalik teada, et temale väljastatakse haigusleht. Sellest tulenevalt rikkus hageja hoolsuskohustust. Kohtu põhjendused, mis tuginevad hageja ütlustele, on paljasõnalised, oletuslikud ega ole eluliselt usutavad. Teenistujate puhkust, olenemata sellest, kas nad töötavad summeeritud või normaaltööajaga, arvestatakse kalendripäevades. Sellest tulenevalt algab puhkusejärgne tööpäev kell 08.00, mitte aga südaööl. Sisekorraeeskirja p 13.1 järgi on summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate teenistujate töö- ja puhkeaeg reguleeritud valveteenistuse töökorraldust reguleerivate juhenditega. Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendi p 9.1 sätestab, et komando valve üleandmine-vastuvõtmine toimub kell 8.00. Kohtu põhjendused nagu oleks hageja südaööl tööle tulemise põhjus tööinspektsioonist saadud teave või komandopealikuga ühenduse mittesaamine, on oletuslikud ja tulenevad hageja paljasõnalistest ütlustest. Kohus on tähelepanuta jätnud, et hageja lahkus kohe 27.10.2015.a kell 8.00 valvevahetuse lõppedes, olles töötanud 24-tunnise valvevahetuse asemel 8 tundi ning vältides kell 8.00 kokkusaamist komandos olnud komando pealikuga. Hageja oli korduvalt hoiatatud, et tal tuleb enne tööle asumist läbida tervisekontroll, kuna on pikaajaliselt olnud töövõimetu. Hageja ilmumine valveteenistusse südaööl vastu 27.10.2015.a oli teadlik ja tahtlik tööandja korralduse ignoreerimine. 26.10.2015.a – 27.10.2015.a valves olnud Pirita päästekomando meeskond oli komplekteeritud, täiendavalt meeskonnaliikmeid ei vajatud, mistõttu hageja omavoliline teenistusse asumine valves olnud meeskonnavanema ML ebaseaduslikul nõusolekul oli ka rahaliselt koormav päästeasutusele (Päästeamet oli kohustatud hagejale teenistuses viibitud 8 tunni eest töötasu maksma). Kohus jõudis ebaõigele järeldusele nagu oleks asjaolu, et komando pealikul KL-l ei õnnestunud hagejaga 26.10.2015.a ühendust saada, õigustav asjaolu hageja poolt tervisekontrolli nõuete ja Päästeameti siseregulatsioonide rikkumiseks. Arusaamatuks jäi, mille alusel asus kohus seisukohale, et hageja on 27 aastat töötanud samas meeskonnas, kui 11.05.2015.a helistas ta meeskonnavanemale US-le ja teatas oma haigestumisest ja ööl vastu 27.10.2015.a läks Pirita komandosse, kus valvemeeskonda juhtis hoopiski ML. Kohtu seisukohast jääb ekslik arvamus, nagu oleksid kõik meeskonnaliikmed, kellega koos hageja töötas vähemalt 27 aastase teenistusstaažiga. Kostja on selgitanud, et ükski päästja ei ole rangelt kinnitatud oma meeskonna juurde. Samuti ei ole sellest täpselt kinni pidada ka võimalik – haigused, puhkused jms. Peale selle on tööandjal õigus

8(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 päästekomandode teenistujaid viia teenistuslikul vajadusel üle isegi teise päästekomandosse. Hageja töölepingu p 1.3.5 sätestab, et tema töökoha asukoht on Tallinn, mitte aga Pirita päästekomando II valverühm. Lisaks eeltoodule kinnitas kohus, et puudub vaidlus selles, et 21.09.2015.a toimus hageja ja tööandja esindajate osavõtul nõupidamine, kus otsustati, et hagejal tuleb läbida tervisekontroll. Sellest tulenevalt kohus justkui aktsepteerib kostja kohustust enne tööle asumist läbida tervisekontroll, kuid samas õigustab kostja omavolilist tööle asumist ööl vastu 27.10.2015.a. Hageja käitus tööandja suhtes pahauskselt ka 08.05.2015.a, esitades perearstile valeandmeid tööõnnetuse kohta, mis kontrolli käigus kummutati. Kohus leidis, et tööandja hoiatus oli ainult formaalsus, mis ei kandnud TLS § 88 lg 3 mõttest tulenevat eesmärki. Kohtuotsuse järgi anti hagejale hoiatus üle samal päeval kui töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hagejale on adresseeritud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus 21.10.2015.a, mis postitati 23.10.2015.a tema postkasti aadressil Tallinn, XXX, kuna muul viisil ei õnnestunud seda kätte toimetada. 30.10.2015.a anti talle hoiatus teistkordselt koos töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega. Hoiatus vastab seaduse nõuetele, käsitleb temalt oodatavat teavet haiguse kestvuse osas ja selgitab ühtlasi tervisekontrolli läbimise vajadust ning selle mitteläbimisega kaasnevaid tagajärgi. Hageja alusetud etteheited tööandjale dokumendi võltsimise teemal on kummutatud kostja 30.06.2016.a vastusega punktis 4.4 ja lisaga nr 13. Lisaks esitas kostja 13.02.2017.a vastuse nr 2-5/2695-1 lisana politsei kirja hageja kaebuse kontrollimise tulemustest. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga teise töö pakkumise kohustuse osas. Hagejale tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on sõnaselgelt märgitud, et kostjal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist ametikohta. Eeltoodust järeldub, et tööandja on kaalunud hagejale teise töö pakkumist, kuid see ei osutunud võimalikuks (RKTKo 3-2-1-70-16, p 13). Antud juhul on tegemist TLS § 97 lg 3 olukorraga, kuna kostja ei saanud lubada hagejal jätkata tervisekontrolli läbimata töötada kolm kuud päästja ohtlike töötingimustega töökohal, millest tulenevalt oli töölepingu lõpetamine etteteatamistähtaega järgimata jätmine põhjendatud. Päästeameti sisekorraeeskirja p 112 alusel on teenistuja kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule, kusjuures sama seaduse § 13 lõike 2 järgi on tööandjal õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Päästetöö on niivõrd ohtlik ja seotud riskidega, mistõttu peale pikaajalist töövõimetust nõutakse Päästeametis teenistujalt tervisekontrolli läbimist enne teenistusülesannete täitmisele asumist. Päästeamet tugines kaalutlusotsuse tegemisel Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt võib tööandja TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata juhul kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (RKTKo 3-2-1-172-14, p 12). Kohus märkis, et kostja aktsepteeris hageja töövõimetust, kuna tasus talle töövõimetushüvitist. See on asjakohatu. Kostja aktsepteerib iga teenistuja töövõimetust kui esitatakse seda tõendav dokument. Hageja esitas 08.05.2015.a perearstile valeteavet, justkui oli temaga 11.04.2015.a aset leidnud tööõnnetus. Tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse aja eest makstakse hüvitist 100% suuruses summas töötasust. Paraku ei leidnud tema tööõnnetuse väide kontrollimisel kinnitamist ja tema töövõimetuse aja eest maksti tema töötasust 70% ulatuses haigushüvitist ja loomulikult oli tööandja kohustus maksta 4nda kuni 8nda haiguspäeva eest hüvitist. Kostja aktsepteeris tema töövõimetust, kuid mitte seda, et tema töövõimetus oli tööõnnetuse tagajärg. Kostja ei nõustunud ka sellega, et kostja väited hageja lojaalsuskohustuse rikkumise ja hea usu põhimõtte vastase käitumise osas on paljasõnalised. Kostja esitas kohtule kollektiivlepingu, päästekomandode töökorralduse jne, kuid vaatamata sellele leidis kohus, et päästeteenistuses on võimalik lausa 8-tunnine töögraafik. 24-tunnisest valvevahetusest lühema

9(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 tööajaga võib töötajat päästeteenistuses rakendada ainult tööandja ja seda mõjuval põhjusel. Hagejal kui päästjal puudus igasugune õigus omavoliliselt asuda ilma teda tööandja poolt tööaja ajakavasse lülitamata ja eelnevalt tervisekontrolli läbimata teenistusse ööl vastu 27.10.2015.a. Sellest tulenevalt oli tema käitumine pahatahtlik, tööandja korraldusi tahtlikult eirav, milles ühtlasi väljendub tema ebalojaalsus tööandja suhtes (RKTKo 3-2-1-102-07, p 16; 3-2-1-137-10, p 14; 3-2-1-49-12, p 11). Vastustaja seisukoht

10(11)

Tsiviilasi nr 2-16-7540 tervise tõttu koheselt töölt kõrvaldada. See, et kostja otsustas töölepingu hageja tervisekontrolli suunamise asemel lõpetada, ei anna alust järeldada, et hageja ei oleks tervisekontrolli edukalt läbinud. Kostja ei toonud esile asjaolusid, millest saanuks kohus järeldada, et hagejal esines mingi terviserike, mis töö tegemise kui sellise oleks päevapealt välistanud.

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.