Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

16). Hagejale pole võimalik ette heita töökohustuste mittetäitmist haiguslehel viibimise ajal (TLS § 19 p 2). 4) 17.10.2015 kuni 26.10.2015 viibis hageja puhkusel. 26.10.2015 teatas hageja kostjale, et on terve ning soovis teada, millal peab tööle tulema. Hageja poolt vastava SMS-i saamist kinnitas Pirita päästekomando pealik oma 27.10.2015 seletuskirjas (TVK tl 35). Samuti helistas hageja 26.10.2015 korduvalt kostja esindajale, kes tema kõnesid ignoreeris (tl 18). Kuna hageja kostjaga ühendust ei saanud, pöördus hageja tööinspektsiooni juristi poole, kes teatas, et kui puhkus on lõppenud, peab hageja kindlasti 27.10.2015 tööle ilmuma. Kuna kostja polnud hagejale teatanud, millal hageja peab tööle ilmuma, läks hageja tööle 27.10.2015 kella 00:00-ks. Meeskonnavanem andis hagejale ka tööülesandeid ning hageja sõitis mh väljakutsele, kus ta tegeles põlenud sõiduauto kustutamisega (tl 35). Hageja saabus väljakutselt tagasi kell 8:15, aga kuna tema vahetus lõppes kell 8:00, lahkus hageja töökohalt. 5) 30.10.2015 anti kostja poolt hagejale üle hoiatus ja töölepingu ülesütlemise avaldus. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud hoiatuse dokument (TVK tl 39-40) on võltsitud. Tegelikkuses hagejale esitatud hoiatus on esitatud hageja poolt koos hagiavaldusega (tl 20-21). Mh on töövaidluskomisjonile esitatud võltsitud dokumendist muudetud esimese lõigu teist lauset – tegelikkuses kohustati kuni 26.10.2015 haiguslehel viibinud hagejat teatama hiljemalt 26.10.2015 vahetule juhile sellest, kes hageja terviseseisund võimaldab tal töökohustuste täitmist jätkata. Sellise korralduse täitmine polnud aga võimalik, kuna hageja ei saanud hoiatust kätte ning ta viibis ka haiguslehel, mil ta ei pidanud kostja korraldusi täitma (TLS § 19 p 2). 6) Töövaidluskomisjon on teinud ebaõige lahendi, kui tuvastas järgmist: 1) hageja rikkus 21.09.2015 tööandja korraldust läbida tervisekontroll ning see andis kostjale aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi; ja 2) hageja rikkus 21.09.2015 enda kohustust teavitada tööandjat enda töövõimetuslehe algusest. Hagejale jääb arusaamatuks töövaidluskomisjoni etteheide selles osas, et haige (sh palavikus) hageja ei läinud 21.09.2015 töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Hageja pole kunagi keeldunud tervisekontrollist, kuid palus selle edasi lükata kuni külmetusest tervenemiseni. Nimetatu on kirjas ka 21.09.2015 toimunud nõupidamise protokollis (TVK tl 36-37). Hagejal oli nii 21.09.2015 kui ka töölepingu ülesütlemise ajal olemas kehtiv tervisetõend (tl 24), mille kohaselt pidi hageja uuesti tervisekontrolli läbima 04.03.2016. Samuti täitis hageja 26.10.2015 faktiliselt oma tööülesandeid, mistõttu puudus igasugune alus arvata, et hageja ei saa oma tööülesannetega hakkama. 7) Hageja palub kohtul vaadata käesolev tsiviilasi läbi üksnes hageja nõude osas tasuda hagejale hüvitist töölepingu ülesütlemist etteteatamise tähtaja rikkumise eest ning sellega seotud viivisenõude osas. Puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures üle 10 aasta ehk TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt tuli töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 90 päeva. Hagejale teatati töölepingu ülesütlemisest ette seaduses nõutust 80 päeva vähem. TLS § 100 lg 5 alusel kohustub kostja tasuma hagejale hüvitist summas 2 628,01 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 107,60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl 1-6; 26; 32-35).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8) Kostja esitas hagile vastuse 30.06.2016 (tl 46-52). Kostja ei tunnista hagi, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Päästeameti ja Xxxx vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping, mille järgi Xxxx asus tööle alates 26.02.1993 ja töötas töölepingu lõppemise ajal Põhja päästekeskuse Ida-Harju päästepiirkonnas Pirita päästekomandos päästjana (tl 55-61). Päästeamet ütles 29.10.2015 avaldusega nr 3.13

19.1/28-1 Päästeameti Põhja päästekeskuse Pirita päästekomando päästja Xxxx erakorraliselt üles töölepingu nr 1090 TL töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 09.11.2015 (tl 53-54). 9) Päästeamet, jättes Xxxxle töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata, lähtus järgmistest kaalutlustest. Pikaajaliselt töövõimetu päästja asendamisele lisaks on TLS § 97 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine Päästeametile niivõrd koormav, et seda ei ole mõistlik nõuda. Xxxx jättis täitmata TLS § 15 lg p 10 kohustuse teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Xxxx on tööandja suhtes käitunud ebaausalt, mida kinnitab Päästeameti 03.07.2015 akt Tööinspektsioonile, milles tuvastati, et Xxxx andis 08.05.2015 arstile olmetrauma kohta väärteavet, nagu oleks trauma olnud põhjustatud 11.04.2015 toimunud tööõnnetusest (tl 93-95). 10) Põhja päästekeskuse Pirita päästekomandos toimus 21.09.2015 nõupidamine (tl 66-67) komando pealiku Xxxxjuhtimisel, milles osales ka Xxxx. Xxxx oli Päästeameti poolt samal päeval tööandja poolt broneeritud aeg töötervishoiuarsti juurde, et ta peale pikaajalist töölt eemalviibimist läbiks töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli. Xxxx keeldus XxxxAS tervisekontrolli minemast, põhjendades keeldumist külmetusest tingitud halva enesetundega ning avaldas soovi nõupidamine lõpetada, et ta saaks minna perearsti vastuvõtule. 21.09.2015 kuni 16.10.2015 oli Xxxx töövõimetu. 11) Päästeamet üritas Xxxxkorduvalt teavet saada, kas tema tervislik seisund võimaldab teenistuskohustusi täita. Nii postitati tähitud kirjaga 04.09.2015 teatis nr 3.1-7.1/16204 (tl 68) tema elukoha aadressil Xxxx ja täiendavalt 02.10.2015, mis aga tagastati postiasutuse poolt. Töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus 21.10.2015 nr 27 (tl 6971) toimetati tema elukoha postkasti 23.10.2015 (tl 72). Sama töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus saadeti temale tähitud kirjaga 22.10.2015 ka aadressil Põlva maakond, Kanepi vald, Piigandi küla, Järve talu, 63119, mis tagastati postiasutuse poolt. 12) Xxxx viibis ajavahemikul 17.10.2015 kuni 26.10.2015 puhkusel. 26.10.2015 umbes kella 23.30 paiku ilmus ta Pirita päästekomandosse. Xxxx ei olnud lülitatud tööaja ajakavasse ega pidanud olema meeskonnavanem Xxxx juhitavas valveteenistuses kella 08.00-st 26.10.2015 kuni 08.00-ni 27.10.2015. Südaööl ilma komando pealiku loata komandosse ilmumine ja ilma komando pealiku loata teenistusse asumine on Xxxx poolt pahatahtlik käitumine tööandja suhtes, sest nii pika teenistusstaažiga päästja teab täpselt, mis kell algab valveteenistus, millistele nõuetele peab päästja vastama. Peale kõige muu nõuti 21.09.2015 nõupidamisel temalt tervisekontrolli läbimist. 27.10.2015 hommikul lahkus Xxxx komandost komando pealikuga kokkusaamist ära ootamata (tl 65). Pirita päästekomando meeskonnavanema xxxx määrati Xxxx tööle lubamise eest distsiplinaarkaristus (tl 98-100). 13) Päästeamet tõlgendab Xxxx poolt tööandja teavitamata jätmist nii haigestumisest kui selle eeldatavast kestvusest töötaja hoolsuskohustuse täitmata jätmisena ning TLS § 15 lg 2 punkti 10 ja Päästeameti peadirektori 29.08.2014 käskkirjaga nr 370 kehtestatud „Päästeameti sisekorraeeskiri“ punkti 15 eiramisena (73-95), mistõttu ei olnud ka Xxxx tema isikust tulenevatel põhjustel mõistlik nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. 14) Hageja ei teavitanud 11.05.2015 tööandjat korrektselt oma töövõimetusest vastavalt TLS § 15 lg 2 p 10. 15) Päästeamet nõustub, et Xxxx viibis haiguslehel alates 21.09.2015 kuni 16.10.2015. Samas on hageja jätnud selgitamata, miks ta üldse 21.09.2015 ilmus teenistusse palavikus ja haigena ega läinud kohe arstile. 16) Päästeameti sisekorraeeskirja punkti 112 alusel on teenistuja kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule, kusjuures sama

seaduse § 13 lõike 2 järgi on tööandjal õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Päästetöö on niivõrd ohtlik ja seotud riskidega, mistõttu peale pikaajalist töövõimetust nõutakse Päästeametis teenistujalt tervisekontrolli läbimist enne teenistusülesannete täitmisele asumist. 17) Haiguslehe lõppedes ei olnud xxxx mingit põhjust muretsemiseks, kuna teda ei olnud tööajagraafikusse pandud. Kuna Xxxx oli pikaajaliselt töölt eemal olnud, ei olnud teda graafikusse lülitatud. Xxxx on teadlik, et päästekomandodes algab valvevahetus kl 8.00 ja lõppeb järgmisel hommikul kl 8.00 vastavalt tööajagraafikule (tl 129-132).

MENETLUSE KÄIK

18) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/444/16 ning võttis need käesoleva tsiviilasja toimikusse. 19) Käesolevas asjas toimus 23.11.2016 korraldav kohtuistungil, mille käigus menetlusosalised avaldasid soovi jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses, millega kohus nõustus (tl 137139).

KOHTU PÕHJENDUSED

20) Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja Xxxx hagi tuleb täielikult rahuldada. 21) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võivad tõenditeks olla muu hulgas tunnistaja ütlused. 22) Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmistes olulistes asjaoludes: •

• •

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud alates 26.02.1993 tähtajatu tööleping ning töölepingu lõppemise ajal töötas hageja Põhja päästekeskuse Ida-Harju päästepiirkonnas Pirita päästekomandos päästjana (tl 55-61). Hageja viibis haiguslehel alates 08.05.2015 kuni 04.09.2015 (tl 16). 21.09.2015 toimus hageja osavõtul tööandja juures nõupidamine, mille käigus otsustati, et enne tööülesannete täitmist suunatakse hageja tervisekontrolli ning hageja avaldas

• • • • •

soovi 21.09.2015 koosviibimine lõpetada, kuna tahtis minna külmetusest põhjustatud halva enesetunde pärast perearsti vastuvõtule ning jääda ajutisele haiguslehele (tl 66-67). Hageja viibis 21.09.2015 kuni 16.10.2015 haiguslehel (tl 16). Hageja viibis 17.10.2015 kuni 26.10.2015 puhkusel. 26.10.2015 hageja helistas ja saatis sõnumeid xxxx, kuid ei saanud temaga ühendust (tl 18). Hageja ilmus tööle öösel vastu 27.10.2015 ja täitis tööülesandeid (98-100). 30.10.2015 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 09.11.2015 (tl 5, 53-54).

23) Käesolevas asjas vaidlevad pooled alljärgneva üle: • kas ja millal teavitas hageja tööandjat enda ajutisest töövõimetusest kui ta oli alates 08.05.2015 haiguslehel; • kas ööl vastu 27.10.2015 tööle minnes rikkus hageja lojaalsuskohustust tööandja ees ja käitus hea usu põhimõtte vastaselt; • kas kostja hoiatas hagejat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist. 24) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 1993. aastast, so enam kui kümme tööaastat. TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu järgides, mille kohaselt kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme või enam tööaastat, peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette teatama 90 päeva. 25) Kostja ehk tööandja on hagejaga ehk töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud töötajast tuleneval põhjusel 30.10.2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 09.11.2015, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega tervislikel põhjustel (tl 53-54). TLS § 88 lg 1 p 1 teise lause kohaselt töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 26) Esmalt analüüsib kohus, kas hageja, jäädes 08.05.2015 haiguslehele, teavitas sellest tööandjat. Kostja hinnangul ei täitnud hageja TLS § 15 lg 1 p 10 tulenevat kohustust teavitada tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Puudub vaidlus selles, et hageja jäi haiguslehele 08.05.2015 (tl 16). Kosja hinnangul rikkus hageja Päästeameti sisekorraeeskirja punkte 15 ja 17, mille kohaselt peab teenistusse ilmumata jätmisest haiguse tõttu esimesel võimalusel (vähemalt samal päeva) teavitama oma vahetut juhti (p 15) ning tööle mitteilmumise ning sellest mitteteavitamise puhul loetakse seda töölt mõjuva põhjuseta puudumiseks ning tööajatabelis vähendatakse tööaega põhjuseta töölt eemal viibitud aja võrra (p 17) (tl 7392). Selleks, et anda hinnang, kas hageja teavitas tööandjat 08.05.2015 alanud haiguslehest, tuleb käsitleda hageja töökorraldust. Pole vaidlust selles, et hageja töötas 08.05.2015 seisuga Põhja päästekeskuse Ida-Harju päästepiirkonnas Pirita päästekomandos päästjana. Päästeameti sisekorraeeskirja punkti 13 kohaselt töötavad päästjad, meekonnavanemad, rühmapealikud jne summeeritud tööaja arvestuse alusel ning summeeritud tööaja alusel töötavate teenistujate valvevahetuse kestus on üldjuhul 24 tundi ja erandina võib see olla 12 või 8 tundi (p 13.2) (tl 75). Sama sisekorraeeskirja punkti 4.8 kohaselt on vahetuks juhiks teenistuja, kellele teenistuja ametijuhendijärgselt või Päästeameti põhimääruse või struktuuriüksuse põhimääruse kohaselt vahetult allub (tl 73). Pooled ei vaidle selle üle, et päästekomandodes algab valvevahetus reeglina hommikul kell 08.00 ja lõppeb järgmisel hommikul kell 08.00 vastavalt tööajagraafikule (tl 130). Hageja teavitas enda 08.05.2015 alanud haiguslehest enda esimesel tööpäeval

peale haiguslehe algust, so 11.05.2015 kell 8.09 Pirita komando meeskonnavanemat Xxxxt viimase ametitelefonil numbriga xxxx (TVK tl 9, tl 12). Seda kinnitab ka hageja kõnede eristus 11.05.2015 kella 08.09 kohta (tl 14). Kohus leiab, et Pirita komando meeskonnavanema Xxxxteavitamisega hageja haiguslehest, saab lugeda kostjat 11.05.2015 teavitatuks hageja haiguslehest alates 08.05.2015. Päästeameti peadirektori poolt on 08.12.2014 kinnitatud käskkiri nr 500 – Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhend, mille punkti 3.7 kohaselt allub päästja meeskonnavanemale või valvevanema ülesandeid täitma määratud teenistujale, kes omakorda allub rühmapealikule ning sama juhendi punkti 2.11 kohaselt on valvevanemaks on rühmapealik/meeskonnavanem (tl 165-182). Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendi punkti 15.2 kohaselt vastutab komando päevakava täitmise eest valvevanem ning komando päevakava algab kell 08.00 rivistusega (punkt 15.4.1 – tl 175). Hageja on töötanud 27 aastat ühes neljast valverühmast konkreetselt ainult ühes valverühmas - II valverühmas (tl 190). Asjaolu, et hageja kuulus II valverühma koos meeskonnavanema Xxxxega nähtub ka Pirita Päästekomando 2015 oktroobi tööajaarvestuse ajakavast (TVK tl 10). Eeltoodust nähtub, et hageja on teavitanud 11.05.2015 kell 08.09 enda haiguslehest enda vahetut juhti, kellele tema kui päästja vahetult allus vastavalt Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhendi punktile 3.7, so teavitas Pirita komando meeskonnavanemat Xxxxt. 27) Päästeameti sisekorraeeskirja punkt 17 alusel tööle mitteilmumise ning sellest mitteteavitamise puhul loetakse seda töölt mõjuva põhjuseta puudumiseks ning tööajatabelis vähendatakse tööaega põhjuseta töölt eemal viibitud aja võrra (tl 73-92). 2015 mai palgaarvestuse tõendist nähtub, et kostja on töötajale tasunud 2015 mais viie päeva eest ajutisest töövõimetusest tulenevat haigushüvitist, millest tulenevalt on kostja tasu väljamaksmise kuupäeva seisuga, so 10.06.2015 seisuga aktsepteerinud hageja ajutist töövõimetust (tl 65, 82). 28) Kohus hindab, kas hageja on rikkunud TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust teavitada oma ajutisest töövõimetusest tööandjale esimesel võimalusel. Käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis on tuvastatud, et hageja teavitas 08.05.2015 alanud haiguslehest enda tööandjat kolm päeva hiljem, so 11.05.2015. Asja lahendamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et hageja töötas konkreetses valverühmas – II valverühmas, millel oli oma kindel meeskonnavanem – Xxxx. Valverühm töötas konkreetse valvegraafiku (tööajaarvestuse ajakava) alusel teatud ajaperioodi tagant. Hageja haigestus 08.05.2015, kuid tema esimene tööpäev peale haigestumist pidi olema 11.05.2015. Hageja teavitas enda meeskonnavanemat haigestumisest esimese tööpäeva, so 11.05.2015 hommikul kl 08.09. Hagejale võib teatud määral ette heita, et ta oleks võinud teavitada haiguslehest koheselt 08.05.2015 ka näiteks kostja personalitöötajaid, kuid seda mitte tehes, ei ole hageja kohtu hinnangul jätnud järgimata TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust, arvestades seejuures asjaoluga, et 08.05.2015 oli reedene päev ning esmaspäeval, 11.05.2015 hommikul kell 08.09, mil oli hageja graafikujärgne tööpäev, teavitas hageja tööandjat enda vahetu juhi kaudu haiguslehest. Seega leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud TLS § 15 lg 1 p 10 kohustust 08.05.2015 alanud haiguslehest teavitamise osas. 29) Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja on rikkunud enda lojaalsuskohustust ning käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kui ta läks öösel vastu 27.10.2015 tööle. 30) Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise kindlakstegemiseks tuleb muuhulgas hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud

tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 31) Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. See tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-12, p 11; nr 3-2-1137-10, p 14; nr 3-2-1-102-07, p 16). Kui kohus tuvastab sellised asjaolud, mis viitavad hageja õiguste teostamise kuritarvitamisele, st halvas usus käitumisele, siis saab kohus jätta TLS § 100 lg 5 alusel esitatud nõude rahuldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. 32) Kostja hinnangul on hageja käitunud tööandja suhtes pahatahtlikult, kui läks 26.10.2015 kella 23.30 paiku Pirita päästekomandosse tööle, kuna südaööl ilma komando pealiku loata komandosse ilmumine ja ilma komando pealiku loata teenistusse asumine on pahatahtlik käitumine tööandja suhtes (tl 49, p 3.7). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja puhkas ajavahemikul 17.10.2015 kuni 26.10.2015. Terve 2015 oktoobri kuu jooksul ei olnud hageja tööl olnud, kuna ta oli alates 21.09.2015 kuni 16.10.2015 haiguslehel ning alates 17.10.2015 kuni 26.10.2015 puhkusel. Vaatamata sellele teadis hageja, et II valverühm, kuhu ka tema kuulus, peab vastavalt 2015 oktoobri tööajaarvestuse ajakavale tööl olema alates 26.10.2015 kell 08.00 kuni 27.10.2015 kell 08.00 (TVK tl 10). Viimasel puhkuse päeval 26.10.2015 võttis hageja ühendust Pirita päästekomando pealikuga Xxxxhelistades viimasele kuuluvale ametitelefoninumbril xxxx 26.10.2015 kell 16.45, samuti saatis hageja Xxxxsamale telefoninumbrile 26.10.2015 kolm sõnumit - kell 13.37, 18.11 ja 18.52 (tl 18). Hageja on kinnitanud, et Xxxxtema 26.10.2015 kõnele ja sõnumitele ei vastanud (tl 1-7, 137-139). Xxxx27.10.2015 seletuskirja kohaselt sai ta 26.10.2015 kell 12.26 Xxxxlt sõnumi: „Tere! Olen puhkusel olnud ja tervis korras, mis päeval pean tööle tulema?“. Sama seletuskirja kohaselt sai XxxxXxxxkell 15.17 kõne, millele ta ei saanud vastata ning lootis hiljem tagasi helistada, kuid tal ei õnnestunud Xxxxühendust võtta (tl 65). Hageja kõnede eristusest ning Xxxxseletuskirjast nähtuvad kellaajad on erinevad ning kuigi nimetatud kellaajad ei oma käesolevas vaidluses olulist tähendust, peab kohus usaldusväärsemaks hageja kõnede eristusest nähtuvaid kellaaegu, kuna kõnede eristuse ajad ja kestvused on väljastatud sideettevõtja Telia Eesti AS poolt (tl 18). Kohus leiab, et kuna hageja kõnede eristusest ei nähtu, et Xxxxoleks 26.10.2015 telefoninumbrilt xxxx hagejale tagasi helistanud või sõnumi saatnud, siis Xxxxseletuskirjas olev lause: „ei õnnestunud Xxxxühendust võtta“ tähendab seda, et Xxxxei võtnud 26.10.2015 hagejaga ühendust. Seega oli hageja olukorras, kus tal ei õnnestunud enda viimasel puhkuse päeval 26.10.2015 tööandjaga ühendust saada, kuid samas ta teadis, et tema valverühm on tööl 27.10.2015. Hageja otsustas minna tööle 27.10.2015 südaöösel, sest sel ajal lõppes tema puhkus. Sellisel viisil käituda soovitati hagejale ka töökaitseinspektsioonist (tl 137-139). Kui hageja ei oleks ilmunud peale puhkust tööle, oleks tööandja saanud tugineda asjaolule, et töötaja ei täida oma kohustusi ja ei ilmunud peale puhkust tööle. 33) Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.09.2105 toimus hageja ja tööandja esindajate osavõtul nõupidamine, kus otsustati, et hagejal tuleb läbida tervisekontroll; koosolek tuli katkestada seoses sellega, et hagejal oli vaja minna perearsti vastuvõtule ning hageja soovis jääda ajutisele töövõimetusele (tl 66-67). Vastavast protokollist küll ei nähtu, et sellest oleks osa võtnud hageja Xxxx, kuid hageja on menetlusdokumendis kinnitanud, et koosolek toimus ning vastavast protokollist sai ta töövaidluskomisjonis toimunud menetluse ajal (tl 189-191). 21.09.2015 nõupidamise protokoll on oma sisult vastuoluline, kuna nõupidamisel otsustati protokolli kohaselt muu hulgas: 1) hageja soovis minna perearsti vastuvõtule ja jääda ajutisele töövõimetusele; 2) Xxxxlubas peale perearsti visiiti koheselt teavitada haiguslehele jäämisest komandopealikku (tl 66-67).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja jäi alates 21.09.2015 haiguslehele (tl 16). Kohus leiab, et tööandja oli alates 21.09.2015 teadlik hageja haiguslehele jäämisest, seda kinnitab ka tööandja poolt koostatud 21.09.2015 nõupidamise protokoll, mis ei ole hageja poolt allkirjastatud. Kõnealusest protokollist ei nähtu, et nõupidamisel oleks arutatud, kas hagejat lisatakse töögraafikusse või mitte ning selles ei ole märgitud ka konkreetset keeldu, et töötaja ei tohi tööülesandeid teostada. Xxxx27.10.2015 seletuskirjast nähtub, et tööandja läbi personaliosakonna arutas 26.10.2015 küsimust, kas ja millal hageja töögraafikusse tuleb lisada (tl 65). 34) Kostja on hagejale ette heitnud pahauskset käitumist südaöösel tööle asumisega seoses. Päästeameti sisekorraeeskirja punkti 13 kohaselt töötavad päästjad, meekonnavanemad, rühmapealikud jne summeeritud tööaja arvestuse alusel ning summeeritud tööaja alusel töötavate teenistujate valvevahetuse kestus on üldjuhul 24 tundi ja erandina võib see olla 12 või 8 tundi (p 13.2) (tl 75). Hageja poolt tõendina esitatud 2104 septembrikuu ja novembrikuu töögraafikutest nähtub, et erinevad töötajad on samuti olnud graafikuväliselt tööl 8 tundi, mitte 24 tundi (tl 147-158). 23.11.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et kostjal ei ole 8 tunniseid töögraafikuid ja kuuleb esimest korda, et tööle tullakse öösel (tl 139). Samal kohtuistungil väitis hageja, et on ka varasemalt korduvalt tööle läinud öösel kell 00.00, et teha tasa enda normtunnid (tl 137139). Olukorras, mil hageja puhkus oli lõppenud, tööandja ei teavitanud hagejat, millal ta peaks tööle ilmuma või töötervishoiuarsti juurde minema, oli hagejal ainuõige minna peale puhkuse lõppu tööle, et mitte rikkuda töötajana enda kohustust tööandja ees. Kuna hageja puhkuse viimane päev oli 26.10.2015 ning hageja tööiseloomust ja – korraldusest tulenevalt oli alates 27.10.2015 kell 00.00 tööl veel tema valverühm, mille koosseisus oli ta töötanud 27 aastat, siis liitus ta 27.10.2015 kell 00.00 enda valverühmaga ja asus täitma tööülesandeid Pirita päästekomando meeskonnavanema Margus Laeva juhtimisel, kes sai selle eest tööandjalt distsiplinaarkorras karistada (tl 98-100). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited hageja lojaalsuskohustuse rikkumisele ja hea usu vastasele käitumisele on paljasõnalised, kohus ei ole selliseid asjaolusid tuvastanud, mistõttu kohus leiab, et kostja on oma õigusi teostanud hea usu põhimõttega kooskõlas. 35) Järgmisena hindab kohus, kas kostja on hagejat hoiatanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 88 lg 3 alusel. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. 36) Käesolevas asjas on pooled esitanud kaks mõnevõrra erineva sisuga töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatust. Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile 17.03.2016 menetlusdokumendi lisana (TVK tl 39-40) ning maakohtule 30.06.2016 menetlusdokumendi lisana (tl 69-70) tööandja 21.10.2015 hoiatuse, mille esimese lõigu teine lause on järgmine: „Palume Teid teatada viivitamatult oma vahetule juhile Xxxx, kas Teie hinnangul võimaldab Teie terviseseisund edaspidi täita töölepingust tulenevaid teenistuskohustusi.“ Nimetatud hoiatustest ei nähtu, et hageja oleks nendega tutvunud. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud tööandja 21.10.2015 hoiatuse, mille esimese lõigu teine lause on järgmine: „Palume Teid teatada kirjalikult oma vahetule juhile Xxxx hiljemalt 26. oktoobriks 2015. a, kas Teie hinnangul võimaldab Teie terviseseisund edaspidi täita töölepingust tulenevaid teenistuskohustusi.“ Nimetatud hoiatusest nähtub, et hageja on selle kätte saanud 30.10.2015, märkides sellele enda allkirja (tl 20-21). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja viibis puhkusel ajavahemikul 17.10.2015 kuni 26.10.2015. Tööandja, tehes töötajale 21.10.2015 hoiatuse, tegi seda töötaja puhkuse ajal. Hageja poolt esitatud hoiatuse tekstis (tl 20-21), millele hageja ka alla kirjutas, palus

tööandja hagejal teatada puhkuse ajal, so hiljemalt 26.10.2015 enda tervislikust seisundist. 37) Hageja sai tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 30.10.2015 (tl 53-54), seega samal päeval, mil töötaja sai teada tööandja hoiatusest. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-187-15 (p 13) ja 3-2-1-70-16 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg 1, 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Kohus leiab, et tööandja hoiatus töötajale 30.10.2015 ei ole olnud eesmärgipärane ning tööandja eesmärk ei olegi olnud anda hagejale võimalus ennast parandada, kuna samal päeval esitas tööandja töötajale ka töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja hoiatust saab käesoleval juhul pidada vaid TLS § 88 lõikest 3 tulenevaks formaalsuseks, mitte aga TLS § 88 lg 3 mõttest tuleneva eesmärgi täitmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-13). Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada TLS § 88 lg 1 alusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat hoiatamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-15). 38) Kohus märgib muu hulgas, et TLS § 88 lg 2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja on teatanud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses, et tal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist ametikohta (tl 53). Tööandja kohustu pakkuda hagejale teist tööd ei saa piirduda erialase töö (samaväärse töö) pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalusel pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-71-16). 39) Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on tal üldjuhul kohustus järgida TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib tööandja TLS § 97 lg 3 alusel öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-172-14, p 12). Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et käesolevas ajas ei ole tuvastatud TLS § 97 lg 3 ajaolusid, mis oleks võimaldanud kostjal hagejaga tööleping üle öelda ilma TLS § 97 lg 2 p 4 etteteatamistähtaega (90 päeva) järgimata. Kostja teavitas hagejat töölepingu ülesütlemisest ette seaduse nõutust 80 päeva vähem. 40) TLS § 100 lg 5 alusel kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. 41) Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest kokku summas 2 628,01 eurot (tl 1-7). Hageja brutotasu 2015 aprillikuus oli 513,55 eurot ja tööpäevi oli 11 ehk ühe tööpäeva tasu oli 46,69 eurot (tl 32-35; TVK tl 80). Kui kostja oleks täitnud töölepingu seadusega sätestatud töölepingu ülesütlemisest etteteavitamise tähtaegu, oleks hageja käinud tööl veel 61 tööpäeva ehk

hageja töötasu oleks kokku olnud 46,69×61=2 848,09 eurot. Hagejale on kostja poolt tasutud 220,08 eurot (TVK tl 94) ning tasumata on 2 848,09 miinus 220,08 = 2 628,01 eurot. 42) Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja ka 12.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 107,60 eurot ja alates 13.05.2016 viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni (tl 26). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja hüvitise ja viivise arvestusele. 43) Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja Xxxxhagi tuleb täielikult rahuldada. 44) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust ja need ei ole asjakohased. 45) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1, 2 kohaselt 2947,17 eurot. Menetluskulud 46) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 47) TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 48) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 49) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

50) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas menetluskulud kostja kanda. 51) Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjad 16.11.2016, 09.02.2017 ja 04.04.2017 kokku summas 2277.60 eurot (koos käibemaksuga), mis on hageja esindaja õigusabikulu 14 tunni ja 36 minuti eest, tunnihinnaga 130 eurot tund (tl 133-136, 189195, 203-204). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-198-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Hageja menetluskulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 14 tunni ja 36 minuti eest kogusummas 2277.60 eurot (koos käibemaksuga). 52) Kostja on esitanud hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväited 19.12.2016 ja 13.02.2017 (tl 160-164, 197), kuid need ei anna kohtu hinnangul alust hageja menetluskulude vähendamiseks. 53) Seega on hageja menetluskulu kokku 2277.60 eurot, mis jääb TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 54) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

55) Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja nimekirja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.