Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Kohtuasi
Tallinna linna kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) 2. veebruari 2017. a otsusele nr PÄ-13/2016
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. juuni 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Indrek Keis Puudutatud isik: kohtutäitur Arvi Pink Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. juuni 2017. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada Tallinna linna kaebus kohtutäitur Arvi Pingi 2. veebruari 2017. a otsusele nr PÄ-13/2016 ja tühistada nimetatud otsus.
3.Tallinna linna määruskaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Arvi Pingi kanda.
5.Määrata Tallinna linna menetluskuludena kindlaks riigilõiv maakohtus 15 eurot ja riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot, kokku 30 eurot.
6.Välja mõista kohtutäitur Arvi Pingilt Tallinna linna kasuks menetluskulude hüvitis 30 eurot.
7.Tagastada Tallinna linnale määruskaebuselt tasutud enammakstud riigilõiv 35 eurot Tallinna Linnakantselei (registrikood 75014920) pangakontole nr EE091010220061008015 (AS SEB Pank).
8.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna linn (avaldaja) esitas 10. veebruaril 2017 Harju Maakohtule avalduse, paludes tühistada Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 2. veebruari 2017 otsuse nr PÄ-13/2016 ja rahuldada avaldaja kaebuse 29. detsembri 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele PÄ-13/2016. Avaldaja
1(6)
soovib tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse alustamise tasu nõude osas ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
2.Avalduse kohaselt viis Tallinna notar Mari-Liis Parmas läbi LT (isikukood XXXXXXXXXXX) pärimismenetluse ja tuvastas, et LT seadusjärgseks pärijaks on Tallinna linn. Notari 28. oktoobri 2016 otsusega määrati pärandvara inventuuri läbiviijaks Tallinna kohtutäitur Arvi Pink. Kohtutäitur esitas linnale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega nõuab lisaks pärandvara inventuuri tasule ka täitemenetluse alustamise tasu summas 15,97 eurot, millele lisandub käibemaks 3,19 eurot, kokku summas 19,16 eurot. Avaldaja on seisukohal, et otsuse tegemise ajal ega ka praegu kehtiv KTS ei võimalda kohtutäituril nõuda menetluse alustamise tasu pärandvara inventuuri teostamise eest. Seos toimiku avamise ning väidetava menetluse alustamise vahel puudub. Avaldaja ei vaidlusta kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust osas, millega kohtutäitur nõuab kohtutäituri seaduse § 49 alusel kohtutäituri tasu pärandvara inventuuri tegemise eest summas 42 eurot.
3.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta kaebuse kohtutäituri 2. veebruari 2017 otsusele jätta rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et menetluse alustamise tasu maksmise kohustus on üldjuhul isikul, kes taotleb ametitoimingu tegemist. Lisaks täitemenetluse alustamise tasu maksma kohustatud isikule näeb seadusandja ette ametitoimingu tegemist taotlenud isiku kohustuse tasuda menetluse alustamise tasu. Kuigi KTS ei reguleeri otseselt eraldi menetluse alustamise tasu määra, saab kohtutäituri hinnangul menetluse alustamise tasu määra arvestamisel kohaldada analoogiat KTS § 34 regulatsiooniga. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 15. juuni 2017. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.Kohus vaatas esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses, arvestades TsMS § 477 lg 1 ja 2. Kohus leidis, et vastavalt TMS § 218 lg-le 1 on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
6.Kohus märkis, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituri 29. detsembri 2016. a tasu väljamõistmise otsus on õiguspärane menetluse alustamise tasu nõudes. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 järgi menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega koosneb kohtutäituri tasu alati menetluse alustamise tasust ja sellele lisanduvatest muudest tasudest. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kohtutäituri seadus eristab menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse alustamise tasu.
7.Kohus põhjendas, et KTS ei reguleeri eraldi menetluse alustamise tasu määra. Täitemenetluse alustamise tasu on KTS §-s 34 sätestatud kindla suurusega, 15,97 eurot (kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud redaktsioon). Kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja kohaselt on menetluse alustamise tasu eraldi tasu liik võrreldes täitemenetluse alustamise tasuga. Seega seadusandja hinnangul saab kohtutäitur lisaks täitemenetluse alustamise tasule nõuda ka muude ametitoimingute puhul menetluse alustamise eest tasu. Kuna KTS-s puudub regulatsioon, milline on menetluse alustamise tasu, siis peab lähtuma täitemenetluse alustamise tasust, milleks on (kuni
31.detsembrini 2016 kehtinud redaktsiooni puhul) 15,97 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub
2(6)
kohtutäituri tasule käibemaks. Kohus asus seisukohale, et kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud redaktsiooni puhul saab kasutada analoogiat ning menetluse alustamise tasu saab määrata täitemenetluse alustamise tasu sätte järgi. Menetluse alustamise tasu on suunatud menetluse alustamiseks tehtud esmaste, otseste kulutuste katmisele. Kohtutäiturimäärustiku §-st 261 tuleneb kohtutäituri kohustus avada inventuuriotsuse alusel toimik, millega täitur alustab menetlust. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur teinud esmased kulutused menetluse alustamiseks. Seega, kohus leidis, et seadus ei välista kohtutäituri õigust nõuda ametitoimingu tegemise (pärandvara inventuuri tegemise) eest menetluse alustamise tasu. Kohtu hinnangul peab kasutama menetluse alustamise tasu määramisel analoogiat, kui seadus ei kehtesta menetluse alustamise tasule eraldi tasumäära.
8.Pärimisseaduse § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Avalduse kohaselt viis Tallinna notar MariLiis Parmas läbi LT (isikukood XXXXXXXXX) pärimismenetluse ja tuvastas, et LT seadusjärgseks pärijaks on Tallinna linn. Notari 28.10.2016.a otsusega määrati pärandvara inventuuri läbiviijaks Tallinna kohtutäitur Arvi Pink. Eeltoodust tulenevalt tasub menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et ametitoimingu taotleja on Tallinna linn. Muuhulgas ka seetõttu, et avaldaja ei vaidle vastu pärandvara inventuuri tasule. Seega puudub vaidlus, et kohustatud isikuks on avaldaja. Eeltoodust tulenevalt jäeti kaebus rahuldamata. Kohus märkis, et kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
9.Menetluskulud jäeti TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 22. juunil 2017. a määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
11.Avaldaja on seisukohal, et määrusega on ilmselgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi (mh on asjassepuutuvad sätted jäetud täielikult tähelepanuta) ning oluliselt rikutud menetlusõigust (tõendite ning menetlusosaliste väidete ja seisukohtade määruses käsitlemata jätmine).
12.KTS § 28 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Seaduses puudub säte, mis annab õiguse küsida menetluse alustamise tasu pärandvara inventuuri teostamise korral. Lähtuvalt KTS § 28 lg-st 2, ei ole kohtutäituril õigust nõuda menetluse alustamise tasu pärandvara inventuuri teostamise eest. Antud sättest tulenev piirang ei võimalda seaduse tõlgendamist viisil, mis laiendab menetluse alustamise tasu nõudmise õigust seaduses sätestamata juhtudele, ulatuses ja korras. Kohus ei ole KTS § 28 lg 2 sisu ja mõttega arvestanud ning jätnud antud sätte täielikult tähelepanuta.
13.Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et KTS näeb ette kindla kohtutäituri tasu pärandvara inventuuri tegemise eest. KTS § 49 lg 2 sätestab, et kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Seega saab kohtutäitur pärandvara inventuuri teostamise eest nõuda tasu vaid KTS § 49 lg 2 nimetatud alusel ja määras. KTS § 49 käsitleb kohtutäituri tasu tervikuna ning
3(6)
seab selle sõltuvusse pärandvara väärtusest, mistõttu puudub kohtutäituril õigus nõuda täiendavat tasu mõne KTS § 29 lg 1 nimetatud tasuliigi alusel. Asjaolu, et pärandvara inventuuri tegemise puhul on kohtutäituri tasu tervikuna fikseeritud, tuleneb KTS-i ülesehitusest ning seaduse mõttest. Kohtumääruse põhjendustest nähtuv käsitlus on vastuolus KTS-i süstemaatilise tõlgendamisega, sest see võimaldaks kohtutäituril nõuda topelt kohtutäituri tasu. KTS konkreetselt eristab menetluse algatamise tasu, põhitasu ning lisatasusid (nt §§ 35-40 ja 44-47). Seega hõlmab KTS § 49 kohtutäituri tasu tervikuna ning sellele ei saa omakorda lisada täiendavat kohtutäituri tasu mistahes muudel alustel.
14.Lisaks leiab kohus leiab ebaõigesti, et kohtutäituri tasu koosneb alati menetluse alustamise tasust ja sellele lisanduvatest muudest tasudest (määruse p 10). KTS §-s 29 sätestatu ei tähenda, et alati esineb menetluse alustamise tasu küsimise õigus. Kohtu arutluskäik viitega KTS § 30 on arusaamatu, sest antud säte käsitleb menetluse alustamise tasu maksma kohustatud isikut, mitte tasu koosnemist või selle küsimise õigust. Arusaamatuks jääb ka kohtu märkus, et seadus eristab menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse alustamise tasu. Seadus ei tee menetluse alustamise tasul ja täitemenetluse alustamise tasul sisulist vahet. Mõiste „menetluse alustamise tasu“ hõlmab endas täitemenetluse alustamise tasu. Näiteks käsitleb KTS § 37 menetluse alustamise tasu olukorras, kus menetluse tasu küsimine saab seisneda vaid täitemenetluse alustamise eest. Käesoleval juhul puudub õiguslünk, mida oleks vaja analoogia kohaldamisega lahendada. Kui KTS ei sätesta menetluse tasu regulatsiooni, siis tulenevalt KTS § 28 lg 2, ei saa analoogia korras asendada puuduvat regulatsiooni. Käesoleval juhul ei esine õigussuhet, mida on tarvis reguleerida.
15.KTS eelnõust (462 SE) ei nähtu seadusandja soovi kehtestada menetluse alustamise tasu eraldi tasu liigina võrreldes täitemenetluse alustamise tasuga. Lisaks jääb ebaselgeks, kas kohtu hinnangul on seadusandja tahteks menetluse alustamise tasu mitmekordne nõudmine või menetluse alustamise tasu nõudmine muude menetluste korral. Viimasel juhul tekib küsimus, milliseid kohtutäituri poolt läbiviidavaid menetlusi seadusandja on silmas pidanud, arvestades seejuures KTS §§-des 48-51 märgitud fikseeritud tasuga toiminguid ja teenuseid. Kohus on ka valesti sisustanud seadusandja tahet menetluse alustamise tasu kehtestamisel. Menetluse alustamise tasu kehtestamine kannab eeskätt esmaste kulutuste katmise funktsiooni, mis tekivad menetluse alustamise käigus dokumentide esmase kättetoimetamisega. Kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud KTS eelnõu seletuskirjas (462 SE) öeldakse (lk 13, teine lõik), et menetluse alustamise tasu sõltub sellest, kas täitmisteade toimetatakse kätte vahetult kohtutäituri või tema abi poolt, täitmisteade toimetatakse kätte muul viisil või elektrooniliselt. Alates 1. jaanuarist 2017 kehtiva KTS redaktsiooni eelnõu seletuskirjas (750 SE) märgitakse (lk 3, teine lõik), et menetluse alustamise tasu hõlmab eelkõige täitmisteate võlgnikule kättetoimetamise kulu. Seega ei ole seadusandja tahe menetluse alustamise tasu kehtestamise näol katta kõikide kohtutäiturite ametitoimingute ja -teenuste raames toimiku avamise kulu, vaid sellega on ennekõike soovitud tagada täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisega seotud kulude kandmine.
16.Pärandvara inventuur viiakse läbi pärimismenetluse raames pärimisseaduse (PärS) § 139 alusel, mistõttu ei alusta kohtutäitur inventuuri tegemiseks ühtegi uut menetlust. KTS § 49 lg 1 esimene lause sätestab, et pärandvara inventuur teostatakse pärimismenetluses. Kuna kohtutäitur ei algata uut menetlust pärandvara inventuuri tegemiseks, ei teki kohtutäituril õigust nõuda menetluse alustamise tasu. Kohus leiab ekslikult, et toimiku avamine kohtutäiturimäärustiku § 261 mõttes tähendab menetluse alustamist. Kohtu viidatud kohtutäiturimäärustiku § 261 on kohtutäituri töökorralduslik säte, mis ei ole uue menetluse algatamise õiguslikuks aluseks. Seos toimiku avamise ning väidetava menetluse alustamise vahel puudub. Kohus jätab arvestamata, kohtutäitur tugines oma otsuses kohtutäiturimäärustiku §-le 261 viidates omakorda TMS § 33 analoogiale, mis kohtutäituri (eksliku) arvamuse kohaselt reguleerib täitemenetluse alustamist. TMS § 33 ei käsitle
4(6)
täitemenetluse alustamist ning täitemenetluse alustamise aluseks ei ole toimiku avamine, vaid täiteavaldus ja täitedokument (TMS § 23 lg 1). Väites, et kohtutäiturimäärustiku § 261 lg 2 alusel saab kohtutäitur algatada menetluse, peab selle väite põhistamiseks tuginema mõnele menetluse algatamist käsitletavale sätte analoogiale, mida kohus teinud ei ole. Kohtumääruses on täiesti seostamatult järeldatud, et kohtutäiturimäärustiku § 261 lg 2 alusel saab kohtutäitur algatada menetluse.
17.Ei ole järgitav, millele tuginedes järeldab kohus, et ametitoimingu taotlejaks on Tallinna linn. Tallinna linn märkis kohtule esitatud kaebuses (kaebuse p 6.1) sõnaselgelt, et Tallinna linn ei ole taotlenud ametitoimingu tegemist. Puudutatud isik ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud. Pärandvara inventuuri tegemise taotluse esitas PärS § 136 lg 1 ja § 138 alusel kohtutäiturile pärimismenetlust läbiviiv notar. Asjaolu, et Tallinn linn tasub seadusjärgse pärijana seadusega ettenähtud ulatuses kohtutäituri tasu, ei oma ametitoimingu taotleja määratlemisel tähtsust. Seega ei saa menetluse alustamise tasu nõuda Tallinna linnalt.
18.Kaebaja on seisukohal, et kuna puuduvad õiguspärase menetluse tunnused, ei ole kohtutäitur tegelikkuses ühtegi menetlust alustanud. Kohus ei ole vaidlustatud määruses sellega arvestanud. Praktikas ei nõuta menetluse alustamise tasu pärandvara inventuuri tegemise eest. Seda ei tee teised kohtutäiturid ning ka vastustaja ise ei ole sellekohast menetluse alustamise tasu varasemalt nõudnud. Analoogselt ei nõuta menetluse alustamise tasu dokumentide kättetoimetamise eest, kuna sarnaselt pärandvara inventuuri tegemisele näeb KTS § 48 ette kindla kohtutäituri tasu ulatuse ja kujunemise. Kaebaja leiab, et kuna kohus on jätnud tõendid ning seisukohad käsitlemata, ei ole isegi kontrollitav, kas kohus on nendega üldse tutvunud või on need jäänud lihtsalt tähelepanuta, rääkimata nende sisulisest hindamisest. Menetluse edasine käik
19.Kohtutäituri vaidles määruskaebusele vastu ja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, avaldaja kaebus rahuldada ja tühistada kohtutäituri 2. veebruari 2017. a otsus. Määruskaebus rahuldatakse.
22.Käesolevas asjas on maakohus, lahendades vaidlusaluses pärandi inventuuri tegemise asjas nr PÄ-13/2016 pärijaks oleva isiku kaebust kohtutäituri tasu otsuse peale, asunud seisukohale, et kohtutäituri tasu koosneb alati menetluse alustamise tasust ja sellele lisanduvatest muudest tasudest. Maakohus on leidnud, et kuna kohtutäituri seaduses on lünk, on kohtutäitur õigustatud pärandi inventuuri asjas nõudma lisatasu seaduse analoogia alusel. Kolleegium leiab, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti tõlgendades jätnud asjakohased normid kohaldamata.
23.Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Seega sätestab seadus menetluse alustamise tasu kohtutäituri tasu ühe võimaliku liigi mitte aga alati tasu osaks oleva kohustusliku komponendina, nagu maakohus ekslikult on järeldanud. Tulenevalt KTS § 28 lg-st 2 saab kohtutäitur nõuda tema poolt
5(6)
läbiviidava ametitoimingu eest menetluse alustamise tasu vaid juhul, kui nõudmise alus, ulatus ja kord on seaduses sätestatud. Kohtutäituri poolt ametitoiminguna tehtava pärandavara inventuuri eest saadava kohtutäituri tasuga seonduv on sätestatud KTS 4. jaotises, mille järgi piirdub kohtutäituri tasu pärandvara inventuuri läbiviimise eest KTS § 49 sätestatuga. Kohtutäituri seadus näeb ette õiguse nõuda tasu menetluse alustamise eest vaid ametitoimingute eest täitemenetluses (KTS § 34). Pärandvara inventuuri ametitoimingu(te) eest menetluse alustamise tasu seadus ette ei näe. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist seaduse lüngaga, mida oleks võimalik analoogia korras täita. Kohtutäituri menetluse alustamise tasu olemuse määratlemisel saab ringkonnakohtu arvates tugineda Riigikohtu poolt kohtutäituri põhi- ja ka lisatasu kohta väljendatud seisukohale, mille järgi ei ole need oma olemuselt maksud, vaid sarnanevad lõivuga, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-07, p 24, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16.detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-108-15, p 27). Nii PS §-st 32 kui ka §-st 113 tuleneb, et omandiõiguse piiranguks olevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused tuleb sätestada seadusega. Pärandvara inventuuri alustamise tasu ei kuulu kohtutäituri seaduse tekstis täitemenetluse alustamise tasu rakendusalale ning antud juhul ei ole analoogia lubatav. Kuigi iseenesest on maakohus õigesti märkinud, et vastavalt kohtutäiturimäärustiku §-ile 261 avatakse pärandi inventuuri määramise otsuse alusel toimik, ei ole õigustatud analoogia argumendi kasutamine põhjendades seda menetluse alustamise tasu eesmärgiga katta kohtutäiturile esmased, otsesed kulutused, mis seoses menetluse alustamisega tehakse. Tulenevalt asjaolust, et kohtutäituri tasu sh menetluse alustamise tasu tuleb sätestada seadusega, ei ole võimalik samastada pärandvara inventuuri alustamiseks tehtavaid kulusid KTS § 34 sätestatud täitemenetluse alustamise tasuga, kus nimetatud tasu sõltub nõude summast ja/või kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.
24.Maakohus on jätnud kohaldamata KTS § 28 lg 1 ja § 49, mis on viinud ebaõige lahendini. Kolleegium ei nõustu ülalmärgitud põhjendustel, et tegemist on lüngaga õiguses. Seega tuleb kohtumäärus tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 2. veebruari 2017. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kohtutäituril tuleb teha uus seadusele vastav kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
25.Maakohtu määruse tühistamise ja Tallinna linna avalduse rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta kohtutäituri kanda. Tallinna linna menetluskuludeks oli riigilõiv avalduse esitamisel 15 eurot ja riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot, kokku 30 eurot. Kohtutäiturilt tuleb Tallinna linna kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 30 eurot. Avaldaja on esitanud taotluse enammakstud riigilõivu 35 euro tagastamiseks. Avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, ehkki vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 ja 15 alusel tuli käesolevas asjas tasuda määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 on põhjendatud tagastada avaldajale tema poolt enammakstud riigilõiv 35 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.