Altrix OÜ hagi Giraldo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2017/229
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Altrix OÜ (registrikood: 12098748, asukoht: Pikk 78-21, esindajad 50603 Tartu; e-post: [email protected]; seaduslik esindaja Denis Pärtel, isikukood: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli tn 8, 51003 Tartu; e-post: [email protected]); Kostja: Giraldo OÜ (registrikood: 11505140, asukoht: Jaama 76a/2, 50605 Tartu; e-post: [email protected]; seaduslik esindaja Andrus Libek, isikukood: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aare Kaldma (Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, 51014 Tartu; epost: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija Tõlk
25. september 2017. a Istungisekretär Evelin Laansalu Marina Kelpmann
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Altrix OÜ hagi Giraldo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2017/229.
3.Välja mõista Altrix OÜ-lt Giraldo OÜ kasuks menetluskulude katteks 1440 eurot (üks tuhat nelisada nelikümmend eurot).
4.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Altrix OÜ-l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-9, 54-58)
1.Hagiavalduse kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 193/2017/229 algatud kostja avalduse ja Tartu notar Andrus Ruuli koostatud ja tõestatud 08.04.2014. a kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Kostja nõude suuruseks on 115 000 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Hageja leiab, et tema suhtes algatatud täitemenetlus on alusetu ja pahatahtlik ning täitemenetluse algatamiseks ei esine seadusest tulenevat alust.
2.16.09.2016. a sõlmisid hageja (Altrix OÜ) ja kostja (Giraldo OÜ) laenulepingute täitmise kokkuleppe, mille p-s 1 lepiti kokku, et 08.04.2014. a ja 05.06.2014. a sõlmitud laenulepingud loetakse täidetuks summa 115 000 euro tagasimaksmisega. Kokkuleppe p-is 2 oli kokkulepitud laenulepingute täitmine. Nõude tagamiseks jäi viidatud korteriomanditele peale kostja kasuks seatud hüpoteek summas 150 000 eurot.
3.Hageja ei ole 16.09.2016. a sõlmitud laenulepingu täitmise kokkuleppest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kokkuleppe p 6 tühistas poolte varasemad kokkulepped, mis puudutasid kostja poolt antud laenude tagasimaksmist. Pooled leppisid kokku, et laenu tagastamine toimub hageja omandis olevate ning XXXXXXXXX XXXl asuva kolme korteri müügi arvelt, millele omakorda on seatud hüpoteek kostja nõude tagamiseks.
4.Hageja ei ole rikkunud VÕS § 396 lg-st 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust. Kokkuleppe p-i 2 tuleb tõlgendada viisil, et laen tasutakse XXXXXXXXX XXXl 1 asuvate korterite 4 ja 9 müügist, mitte aga selliselt, et punktis 2 on kokku lepitud uus võlgnetav summa, mille hageja on kohustatud kostjale tasuma. Selliselt tuleb mõista lepingupoolte ühist tahet VÕS § 29 lg 1 kohaselt ning selliselt pidi 16.09.2016. a kokkuleppe p-st 2 aru saama ka kostja (VÕS § 29 lg 3).
5.Hagejal ei ole olnud võimalik kortereid müüa ning müügist saadud tulust kostja nõuet rahuldada. Laenu tagastamise on teinud võimatuks turul valitsev situatsioon, mis ei ole võimaldanud korterite müüki õiglase ja tegelikule turuhinnale vastava hinnaga. Alla turuhinna hageja müüa ei soovi, 230 000 eurot kolme korteri eest uues kortermajas on ilmselgelt liiga madal müügihind.
6.Kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult arvestamata VÕS § 6 lg-st 1 ja TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneva hea usu põhimõttega. 18.10.2016. a saatis kostja hagejale täiesti uue ostupakkumise, milles väitis, et on leidnud XXXXXXXXX XXX X asuvatele korteritele nr X, X ja X ostja, kes on nõus omandama nimetatud korterid 230 000 euro eest, tegelikkuses tehingut ei toimunud.
7.Kostjal ei olnud õiguslikult võimalik laenulepingut üles öelda, sest laenulepingu täitmise osas olid pooled sõlminud 16.09.2016. a eraldi kokkuleppe, mis sätestas laenu tagasimaksmise tingimused. Kostja laenulepingute ülesütlemisavaldus on tühine.
8.Hageja pakkus kostjale 80 000 eurot võla katteks, mille vastuvõtmisest keeldumine ei olnud õigustatud VÕS § 83 lg 1 kohaselt. Hageja on teinud omapoolseid jõupingutusi laenu tagasimaksmiseks, on otsinud erinevaid võimalusi korterite müügiks, kuid kostja on alusetult kõikidest variantidest keeldunud. Kostja jätkuvalt takistab korterite müüki. Hageja on leidnud potentsiaalse ostja XXXXXXXXX XXX X – X korterile, kes soovib sõlmida rendilepingu ja on valmis ostma korteri 99 000 eurot eest, tasudes ostuhinna osamaksetena igakuiselt 500 eurot kolme aasta jooksul ning kolme aasta möödumisel kogu ülejäänud summa ühekordse
maksega. Ostja oli valmis maksma nimetatud summad otse kostja arveldusarvele. Kostja keeldus sellest ettepanekust, keelas korteri müügi ning ei andnud kohtutäiturile nõusolekut rendilepingu sõlmimiseks ega korteri müügiks.
9.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 193/2017/229 lubamatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 38-43)
10.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja selgitab, 08.04.2014. a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 100 000 eurot intressimääraga 15% laenujäägilt aastas tagastamistähtajaga hiljemalt 30.12.2014. a ning 05.06.2014. a. sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 350 000 eurot intressimääraga 15% laenujäägilt aastas tagastamistähtajaga hiljemalt 30.04.2015. a. Kuna hageja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sõlmisid pooled 16.09.2016. a laenulepingute täitmise kokkuleppe.
12.Hageja ei reageerinud kostja korduvatele pöördumistele võlgnevuse tasumiseks ega ilmutanud initsiatiivi korteriomandite müümise korraldamiseks. Kostja asus ise aktiivselt tegelema korteriomanditele ostja leidmisega ning leides tõsikindla ostusooviga ostja, teavitas sellest koheselt hagejat, kuid hageja oma valmisolekut/tahteavaldust astuda läbirääkimistele müügitehingu sõlmimiseks ei avaldanud.
13.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostjal puudub õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist põhjusel, et kostja võlaõiguslik nõue hageja vastu pole muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel eksiteerib laenulepingul põhinev õigussuhe, millele kohalduvad VÕS-i sätted. Kostja on 11.11.2016. a esitanud hagejale laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles teavitas, et kokkuleppes märgitud võlasumma mittetasumise korral hiljemalt 31.01.2017. a, ütleb kostja laenulepingu (kokkuleppe) üles ja alustab võlgnevuse sissenõudmist sundkorras. Vaatamata antud täiendavatele tähtaegadele ja tehtud ettepanekutele ning ülesütlemishoiatusele, hageja oma lepingujärgset maksekohustust ei täitnud, mistõttu ütles kostja lepingute täitmise kokkuleppe üles.
14.Kostja ei nõustu, et kokkuleppe punktis 2 sätestatust tulenevalt on laenu tagastamistähtaeg seotud korteriomandite võõrandamisega. Kokkuleppe punktis 2 on pooled kokku leppinud vaid tasutava võlasumma suuruses sõltuvana korteriomandite võõrandamistulust, s.o juhuks kui võlgnik soovib laenulepingust tulenevat kohustust täita korteriomandite realiseerimistulu arvelt ning see tulu osutub võlasummaga võrdseks või sellest väiksemaks. Kokkuleppe punkt 2 on üheselt tõlgendatav mitte lepingu tähtaja, vaid täitmismahu tingimusena.
15.Lepingu ülesütlemine on õiguspärane ja kehtiv. Kostja on laenulepingu korralisel ülesütlemisel järginud seaduses ettenähtud 2-kuulist teavitustähtaega. Kostja hinnangul esineb alus ka laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 alusel. Hageja sai ainuisikuliselt realiseerida korteriomandite võõrandamisele suunatud tahteavaldust ning seeläbi täita laenulepingust tulenevat maksekohustust, kostjal taolise müügiprotsessi läbiviimiseks ja seeläbi laenu tagasisaamiseks mingeid õiguslikke mõjutusvõimalusi ei ole.
16.Hageja keeldus kostja poolt kompromissina pakutud 100 000 euro tasumisest võla katteks kui ka teistest alternatiivlahendustest. Kostja leiab, et hageja taoline teadlik ja tahtlik tegevus on suunatud kokkuleppe mittetäitmisele ja võlgnevuse (laenu) tasumisest kõrvalehoidumisele, mistõttu taoline käitumine on käsitletav lepingutingimuste olulise rikkumisena ning on otseses vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS §138 sätestatud võlasuhtes heas usus toimimise põhimõttega.
KOHTU SEISUKOHT
17.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi
kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 näeb ette, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
18.Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 19) Tartu notar Andrus Ruuli koostatud ja tõestatud 08.04.2014. a kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (tl 10-15), mille p-i 22 kohaselt on tagatud tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad Altrix OÜ ja kostja vahel 08.04.2014. a sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et - 16.09.2016. a kokkulepe (tl 16-17) on sõlmitud tulenevalt 08.04.2014. a ja 05.06.2014. a laenulepingutest. - kokkuleppe p-is 1 lepiti kokku, et 08.04.2014. a ja 05.06.2014. a sõlmitud laenulepingud loetakse täidetuks summa 115 000 euro tagasimaksmisega, s.t laenusumma on 115 000 eurot. - kokkuleppe p-is 6 lepiti kokku, et allkirjastamisega muutuvad 08.04.2014. a ja 05.06.2014. a sõlmitud laenulepingute tingimused kehtetuks ning kehtivad kokkuleppes sätestatud tingimused. - kostja on edastanud hagejale 11.11.2016. a kokkuleppe ülesütlemise avalduse, mille hageja on kätte saanud.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas laenu tagasi maksmise tähtaeg on seotud korteriomandite võõrandamisega (kokkuleppe p 2), kas kostjal oli õigus kokkulepe üles öelda ning laenu tagastamist nõuda.
21.Kohus leiab, et kuigi 16.09.2016. a sõlmitud kokkuleppes (tl 16-17) lepiti kokku, et laenulepingute tingimused muutuvad kehtetuks ning kehtivad kokkuleppes sätestatud tingimused (p 6) ehk sisuliselt muudeti laenulepingute tingimusi (VÕS § 13 lg 1), on sõlmitud kokkulepe oma olemuselt, eesmärgilt ja sisult laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tähenduses, millena ka pooled on seda sisuliselt käsitlenud. Kuigi kokkulepe p 5 kohaselt on see sõlmitud tähtajatult, vaidlevad pooled laenu tagastamise tähtaja üle.
22.Hageja väitel ei saanud kostja kokkulepet üles öelda, kuna hageja ei ole kokkulepet rikkunud, sest selle p-is 2 lepiti kokku, et laenu tagastamine toimub korteriomandite müügist laekuva raha arvelt. Kostja leiab, et p-is 2 lepiti kokku üksnes tasutava võlasumma suuruses, mis on sõltuvuses korteriomandite võõrandamisest.
23.Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokkuleppe p-is 2 kokku tasutava summa suuruses või oli laenu tagastamise tähtaeg seatud sõltuvusse korterite võõrandamisega, peab kohus VÕS § 29 lg 1 järgi lepingut tõlgendama, et kindlaks teha poolte ühine tegelik tahte.
24.Kui poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha ning ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolud ei leia tõendamist, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-13, p 12).
25.Kohtule esitatud 16.09.2016. a kokkuleppe p-ist 2 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et laenulepingute täitmine toimub järgnevalt: a) juhul, kui kinnisasjad XXXXXXXXX XXX 12, XXXXXXXXX XXX X-X ja XXXXXXXXX XXX X-X müüakse kogumaksumusega 230 000 eurot (ilma käibemaksuta), kohustub võlgnik Altrix OÜ maksma võlausaldajale Giraldo OÜ 115 000 eurot; b) juhul, kui kinnisasjad XXXXXXXXX XXX X-X, XXXXXXXXX XXX X-X ja XXXXXXXXX XXX X-X müüakse väiksemas summas kui 230 000 eurot (ilma käibemaksuta), väheneb võlausaldajale makstav summa, milleks on 115 000 eurot, proportsionaalselt väiksema müügihinnaga.
Hageja väited kokkuleppe p-is 2 kokkulepitu osas on vastuolus tema käitumisega. Nimelt on hageja 25.10.2016. a järelepärimises (tl 21) ja 10.11.2016. a vastuses (tl 23) kostja esitatud ostupakkumisele (tl 20), milles on teatatud korteritele ostja leidmisest, viidanud, et sõlmiti täitmise kokkulepe ning sellekohane ostupakkumise kokkulepe (kogusummas 230 000 eurot), mida kostja hagejale pakub, poolte vahel puudub. Kuivõrd kokkuleppe p 2 näeb ette kaks võimalust sh ühena (p 2. a) korterite müüki kogusummas 230 000 eurot, millise hinnaga müügist hageja huvitatud ei ole ning üks korteritest on 21.01.2017. a koormatud tähtajalise üürilepinguga (tl 70, 71-74), ei olegi kokkuleppe täitmine sellises mahus nagu hageja väitel kokkulepe p 2 ette nägi, mõistlikult võttes võimalik. Samas on hageja pakkunud kostjale väidetavalt 80 000 eurot ning otsinud abi raha saamiseks ka krediidiasutuselt (15.05.2017. a kohtuistungiprotokoll, tl 69 pöördel), mis viitab kohtu hinnangul sellele, et laenu tagasimaksmise tähtaeg ei pruukinud olla otses sõltuvuses korterite müügiga. Kostja on ostupakkumises viidanud kokkuleppe p-ile 2 selliselt, et „kokkuleppe 2 kohaselt kohustub võlgnik maksma võlausaldajale 115 000 eurot juhul, kui kinnisasjad [- - -] müüakse kogumaksumusega 230 000 eurot“ ja „müügilepingu on võimalik kokku leppida, et ostuhinnast 115 000 eurot tasutakse Girardo OÜ-le 16.09.2016. a sõlmitud kokkuleppest tuleneva nõude (summas 115 000) eurot katteks“, millest võib järeldada, et võlgnetava summa suurus võib muutuda (seda juhul kui korterid saadakse müüdud), mitte tähtaeg.
26.Arvestades poolte varasemaid suhteid (olid koostööpartnerid, tl 103), kokkuleppe sõlmimise asjaolusid (eelnevad laenulepingud ja võlg), eesmärki ja sisu ning poolte tegelikku tahet sellise sisuga kokkuleppe sõlmimiseks, on kohus seisukohal, et kokkulepe p-i 2 tuleb tõlgendada koosmõjus punktiga 1 selliselt, et lepiti kokku laenu suuruseks 115 000 eurot, mis võib muutuda juhul, kui korterid saavad müüdud. Punkti 2 sõnastusest ega ka tähendusest ei tulene laenu tagasi maksmise kohustust ega laenu tagastamise tähtaega. Vastaselt juhul muutuks p 5 sisutuks ning kui kortereid ei müüdagi (nt otsustab hageja jätta need enda omandisse), siis laenu justkui tagasi maksma ei peakski.
27.Isegi kui käsitleda kokkuleppe p-i 2 edasilükkava tingimusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 2 mõttes (et laen tagastatakse siis, kui korterid on müüdud) saab poolte esitatud asjaolude (hageja ei ole nõus müüma kortereid 230 000 euroga, hageja on kompromissi korras pakkunud kostjale ühte korterit), väidete ja menetluses esitatud tõendite (tähtajaline üürileping, pooltevahelised kirjalikud päringud) alusel lugeda tingimus saabunuks TsÜS § 104 lg 1 järgi, kuna asjaoludest nähtuvalt on hageja oma tegevusega tingimuse saabumist takistanud. Hageja selline käitumine on vastuolus VÕS § 6 lg-st 1 ja TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneva hea usu põhimõttega.
28.Kohtu hinnangul on hageja väide, et kostja on 80 000 euro vastuvõtmisest õigustamatult keeldunud (VÕS § 83 lg 1), tõendamata ning paljasõnaline. 15.05.2017. a kohtuistungil (tl 69 pöördel) on pooled arutanud ositi tasumisest (kostja oli nõus 80 000 euroga) ning kohus on andnud ka pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud, kuna kostja teatas kohtule (tl 90-91), et hageja pakkus raha asemel korteriomandit, millest kostja huvitatud ei ole.
29.VÕS § 398 lg 1 sätestab tähtajatu laenulepingu korralise ülesütlemise, mille kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kuivõrd 16.09.2016. a kokkuleppe oli sõlmitud tähtajatult (kokkulepe p 5), on seda võimalik VÕS § 398 lg 1 alusel korraliselt üles öelda. Kostja on edastanud hagejale laenulepingu ülesütlemise avalduse (tl 24-25), millel küll puudub koostamise kuupäev, kuid milleks kostja on vastuses märkinud 11.11.2016. a (tl 44) ning on andnud laenu tagastamiseks tähtaja 31.01.2017. a. Hageja ei ole vaidlustanud avalduse kättesaamist.
30.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud, on hageja kohustus
muutunud sissenõutavaks ning kostjal on õigus kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda. Kuna poolte vahel on 08.04.2014. a sõlmitud notariaalselt tõestatud leping hagejale kuuluvate korteriomandite koormamise kohta hüpoteegiga kostja kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, on kostja poolt hüpoteekide realiseerimiseks esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse algatamine põhjendatud ja õiguspärane ning puudub TMS §-is 221 lõikes 1, 11 sätestatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
31.Tulenevalt eeltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
32.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda.
33.TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja (tl 80-81, 110-115) kohaselt on kostja kantud menetluskuludeks õigusabikulud 1500 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
35.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja õigusabi tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja kokku on kulunud 10 tundi 25 minutit. Kohus, arvestades vaidluse sisu, nõude olemust ning kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu sh osalemist kohtuistungitel, leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses summas 1440 eurot (10 tundi x 120 eurot+km).
37.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot sh. käibemaks ning hagejalt kuulub kostja kasuks välja mõistmisele kostja menetluskulud summas 1440 eurot (sh käibemaks).
38.Kostja taotlusel tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.