TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-14-5409

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

Avaldaja Xxxx esitas 11.08.2017.a Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt on eestkostetav Xxxx on üks pärijatest surnud abikaasa Xxxx järelt. Xxxx on jäänud vara, s.o rahalised vahendid kontodel AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is. Raha jagamiseks on vaja kõike pärijate kohalolek panga kontoris. Kohtumääruse alusel on avaldaja määratud Xxxx esindajaks kõigis õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel. Seetõttu mul avaldajal vaja nõusolekut saada nõusolek pärandvara jagamiseks. Saadud raha plaanib avaldaja tulevikus kasutada eestkostetava sotsiaal- ja raviteenuste jaoks. Eestkosteasutus Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsus kirjeldab, et eestkostetaval on diagnoositud lihtne skisofreenia ning lisaks on tal alkoholiprobleemid. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistrist nähtub, et Sotsiaalkindlustusameti otsusega on Xxxxmääratud raske puue ja tuvastatud töövõimekaotus 90% kehtivusega 31.03.2021.a. Sama otsuse kohaselt on puudutatud isiku igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine osaliselt takistatud, ta vajab pidevat juhendamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Xxxx abikaasa Xxxx suri 14.01.2014.a ning puudutatud isik on üheks tema pärijaks. Eestkostja esitas kohtule 11.08.2017.a avalduse, milles taotleb luba eestkostetavale päranduse vastuvõtmiseks Xxxx pangakontodel oleva raha osas. 12.09.2017.a vestles linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna spetsialist avaldajaga telefoni teel, kes kinnitas oma soovi isa päranduse vastuvõtmiseks ning saadud osa kandmiseks eestkostetava pangakontole, et tulevikus vajadusel tagada selle raha eest talle vajalik hooldus. Xxxx elab jätkuvalt iseseisvalt oma kodus ning eestkostja on siiani taganud talle vajaliku kõrvalabi ja järelevalve igapäevasel toimetulekul. Linnaosavalitsus toetab Xxxx avaldust ja on arvamusel, et pärandvara vastuvõtmine on põhjendatud ja eestkostetava huvides, sest oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole Xxxx praegu ega tulevikus võimeline iseseisvalt omale vajalikku hooldust tagama. Eestkosteasutus teeb ettepaneku pärandvara rahaliste vahendite paigutamiseks eestkostetava isiklikule pangakontole, et seda kasutada tema hooldamise ja ravimisega seotud kulude katmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Kohus on tuvastanud, et Xxxx üle seati eestkoste Harju Maakohtu 22.04.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5409 ning eestkostjaks määrati tema tütar Xxxx. Harju Maakohtu 18.04.2017.a määrusega tsiviilasjas 2-14-5409 pikendati Xxxxüle seatud eestkostet ning samuti pikendati senise eestkostja ülesandeid. Kohus on määranud, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides arvestades käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 8 nimetatud Xxxx jäetud õigust sooritada pisitehinguid. Kohtumääruse resolutsiooni p 8 kohaselt on Xxxx on õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. Kohus leiab, et Xxxx teovõime on pärandvara jagamise osas piiratud – kohus on eestkoste pikendamise menetluses jätnud Xxxx õiguse teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt

2-14-5409 määratud rahasumma ulatuses. Käesolevas asjas esitatud avaldusega taotleb avaldaja saada kohtupoolset nõusolekut jagada eestkostetava nimel pärandvara Xxxx pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite osas. PKS § 187 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Käesoleval juhul on avaldaja kohtule usutavaks teinud asjaolu, et pärandvara jagamine on eestkostetava huvides. Eestkosteaustus on kirjeldanud, et Xxxx elab jätkuvalt iseseisvalt oma kodus ning eestkostja on siiani taganud talle vajaliku kõrvalabi ja järelevalve igapäevasel toimetulekul. Xxxx on järele jäänud vara, sh rahalised vahendid kontodel AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is. Tallinna notar Alla Ševtšuk on 04.07.2014.a koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse nr xxxx, mille kohaselt on Xxxx pärijateks 1/4 suurustes mõttelistes osades tema abikaasa Xxxx, tema pojad Xxxxja Xxxxja tütar Xxxx. Kohus leiab, et pärandvara rahalised vahendid aitavad tagada eestkostetava ülalpidamiskulude katmise ning seeläbi tema tavapärase elustandardi ning vajaliku hooldamise jätkuvuse. Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on PKS § 187 lg 1 p 2 alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek jagada eestkostetava Xxxxnimel Xxxxpärandvarasse kuuluvad rahalised vahendid, võttes arvesse Tallinna notari Alla Ševtšuki poolt 04.07.2014.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuses nr xxxx märgitud pärandiosa suurusi. Xxxxosa pärandvara hulka kuuluvatest rahalistest vahenditest tuleb eestkostjal paigutada eestkostetava isiklikule pangakontole ning kasutada neid eestkostetava huvides, sh eestkostetava hooldus- ja ravikulude katteks. PKS § 209 lg 1 sätestab, et isikule kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg-st 2 tuleneb, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on eestkostja Xxxxise teiseks pärijaks, sh pärandvara jagamise tehingu teiseks osapooleks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada eestkostetava tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga temale erieestkostjat määramata PKS § 209 lg 2 alusel. Kohus hoiatab, et tulenevalt PKS § 179 lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.