Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

KOHUSTUSTEST VABASTAMISE MENETLUS:

Algatada füüsilisest isikust võlgniku Artur Antropov'i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Määrata Artur Antropov'i (pankrotis) usaldusisikuks M K (ik: xxxx). Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule igal aastal andmed oma kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb usaldusisikul esitada perioodi 10.10.2017.a. kuni 09.10.2018.a. kohta mitte hiljem kui 2018. aasta oktoobri viimaseks tööpäevaks. Järgnevate üheaastaste perioodide kohta tuleb aruanded esitada samuti hiljemalt iga aasta oktoobri viimaseks tööpäevaks. Kohus otsustab hiljemalt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

EDASIKAEBE KORD:

Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200.- eurot.

Nõuete kaitsmise koosolek Artur Antropov’i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 26.03.2015.a. Nõudeid esitati kokku summas 293 927,10 eurot. Koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 70 236,34 eurot – kõik teise rahuldamisjärgu nõuetena. 1.2 04.05.2017.a. esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku ja raugemisaruande Artur Antropovi (pankrotis) pankrotimenetluses. Viru Maakohtu 30.05.2017.a. määrusega kinnitati jaotusettepanek. Võlgnik esitas 19.04.2017.a. pankrotihaldurile kohustustest vabastamise avalduse, mille pankrotihaldur edastas kohtule. 1.3 PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 1.4.1 Pankrotihaldur esitas kohtule avalduse lõpetada Artur Antropov’i (pankrotis) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ega vahendeid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. 1.4.2 Aruande kohaselt puuduvad vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida PankrS loeb masskohustuseks) on summas 2,06 eurot, s.o pangakulu. 1.4.3 Pankrotimenetluse kulusid on summas 6 988,92 eurot, s.o ajutise halduri Martin Kruppi tasu (sh sotsiaalmaks), mis on kinnitatud Viru Maakohtu 31.10.2014.a. määrusega, summas 2553,60 eurot; ajutise halduri Martin Kruppi kulud (sisaldab käibemaksu), mis on kinnitatud Viru Maakohtu 31.10.2014.a. määrusega, summas 112,72 eurot; bürookulud (sisaldab käibemaksu), mis on kinnitatud Viru Maakohtu 08.09.2015.a. määrusega summas 96.- eurot; raamatupidamisteenus (sisaldab käibemaksu), mis on kinnitatud Viru Maakohtu 13.02.2017.a. määrusega summas 125.- eurot; riigilõiv tsiviilasjas nr 2-15-6541 summas 300.- eurot ning halduri tasu (kinnitatud Viru Maakohtu 08.09.2015.a. ja 13.02.2017.a. määrustega), summas 3 801,60 eurot (sisaldab käibemaksu). 1.4.4 Katmata kulusid on summas 740,10 eurot. Kõiki pankrotimenetlusega seotud väljamakseid ei ole võimalik raha puudumise tõttu teha. Ei ole vahendite puudumise tõttu võimalik pankrotivara arvelt katta kinnitatud kulusid summas 740,10 eurot (osaline halduri tasu). Seega peaks pankrotimenetlus raugema vara puudumise tõttu. Täiendav pankrotivara, mille arvelt kulusid katta, puudub. 1.4.5 Raha jääk pankroti välja kuulutamisel oli 0,88 eurot. Pankrotihaldur võõrandas 02.02.2016.a. enampakkumisel võlgniku Artur Antropov’i liikmelisuse Hooneühistus Pidur (registrikood 80029221, aadress: xxxx). Liikmelisuse müügist laekus pankrotipessa 500.- eurot. 1.4.6 Võlgnik ja tema äripartner M N müüsid 30.01.2008.a. võlausaldajatele A K’le ja K K’le kinnistu asukohaga xxxx, katastritunnus 65301:001:2704, reg. osa nr. xxxx. A K ja K K esitasid Artur Antropov’i ja M Ne vastu müügitehingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks hagi summas 940 000 krooni (60 076,95 eurot) + viivised (tsiviilasi nr 2-08-88785). Harju Maakohus rahuldas 12.11.2010.a. otsusega hagi osaliselt ja mõistis võlgnikult võlausaldajate kasuks välja 57 520,48 eurot, kahjuhüvitise 3 850,57 eurot ja viivise 10 668,45 eurot ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise alates 17.03.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 15.12.2011.a. otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjatelt välja kahjuhüvitise. Põhinõude ja viivise väljamõistmise ning tahteavaldusi andma kohustamise nõude osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas oma 24.12.2012.a. otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-90-12) Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2011.a. otsuse osas, milles ringkonnakohus mõistis Artur Antropovilt võlausaldajate kasuks välja viivise ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise. Ülejäänud osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Ühtlasi kohustas Harju Maakohus Artur Antropovit ja M Nt andma tahteavaldus A K ja K Kga asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega K ja K annavad ma osad xxxx kinnistust tagasi vastavalt Artur Antropov’ile ja M Nele. Võlausaldaja A K teatas, et ta on nõus oma osa xxxx kinnistust Antropovi pankrotipessa andma, kui tal võimaldatakse kinnistu pankrotipesast nõude tasaarvelduse teel tagasi osta. M N on tänaseni keeldunud oma osa kinnistust tagasi võtma, seega on tema osa omandist endiselt K K nimel. Haldur oli nõus A K ettepanekuga poole kinnistu tasaarvelduse teel tagasiostmiseks pankrotipesast, kuna vastasel juhul poleks võlausaldaja vabatahtlikult olnud nõus poole kinnistu omandit pessa loovutama ja ühtlasi oleks kinnistu müük pankrotipesast ääretult keeruline olnud, kuna pool kaasomandist kuulus endiselt K Kle ja 1⁄2 kinnistu (põllul asuv arendusmaa) vastu poleks ilmselt huvilisi olnud. A K ostis toimkonna nõusolekul seega oma poole xxxx kinnistust tagasi 11.02.2016.a. toimunud enampakkumisel 8000.- euro eest, tasudes pessa ainult tagatisraha 750.- eurot. Ülejäänud osa ostusummast tasaarveldati vastavalt pankrotitoimkonna 02.03.2016.a. otsusele võlausaldajate A K ja K K nõudega. Tasaarvestuse tulemusena on A K ja K K nõue Artur Antropov’i vastu 57 101,45 eurot. 1.4.7 Pankrotipessa laekus ühtlasi A K poolt kohtu deposiiti tasutud 2 333,68 eurot. Ülejäänud võlausaldaja poolt deposiiti tasutud 2 666,32 eurot kanti Viru Maakohtu 10.03.2015 määruse alusel deposiidist otse ajutise halduri Martin Kruppi tasu ja kulude katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Kokku oli võlgniku pankrotipesas vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks 6 250,88 eurot, mis maksti täies ulatuses välja masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. 1.4.8 Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Pankrotihaldur pole tuvastanud täiendavaid vara tagasivõitmise võimalusi. 1.4.9 Pankrotihalduri arvamusel on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kogu vara võlgniku võõrandamine aastal 2009, kui võlgnik alustas võlausaldajatega A K’ga ja K K’ga kohtuvaidlust, mis päädis Riigikohtu 24.09.2012.a. otsusega nr 3-2-1-90-12. Otsusega mõisteti võlgnikult lõplikult välja 54 231,52 eurot + erinevad kõrvalnõuded. Haldur on seisukohal, et võlgnik muutis ennast tahtlikult maksejõuetuks, et vältida vara täitemenetluses realiseerimist võlausaldajate poolt pärast kohtumenetluse lõppu. Uurimisasutus lõpetas tahtliku maksejõuetuse osas kuriteokaebuse menetlemise, kuna kuritegu aegus menetluse kestel. 1.4.10 Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajatel jääb raha saamata on järgmised. Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Teises järgus kuuluvad rahuldamisele kohtutäitur Kaire Põlts’i nõue summas 5 884,89 eurot ning A K ja K K nõue summas 57 101,45 eurot, kusjuures nõue vähenes kokkuleppel halduri ja toimkonnaga, kuna vastavalt tsiviilasjas nr 2-08-88785 tehtud otsusele pidanuks võlausaldajad oma osad xxxx kinnistust võlgnikule ja M Nele tagastama, kui viimased täidavad kohtulahendist tuleneva kohustuse ja tasuvad oma võlgnevuse A Kle ja K K ees. Vältimaks tulevikus tekkivaid vaidlusi võlausaldaja ja A K vahel leppisid võlausaldaja ja haldur kokku, et K tagastab oma poole kinnistus Antropovile ilma hüvitist saamata, kuid haldur võimaldab võlausaldajal vastav osa kinnistust soetada tagasi pankrotipesast tasaarvelduse teel. Pankrotitoimkond andis tehinguks ka loa. Teise järgu nõudeid on kokku summas 62 986,34 eurot. Kolmandas järgus rahuldamisele

kuuluvad nõuded puuduvad. Käesolevas pankrotimenetluses võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks.

puuduvad

vahendid

1.4.11 Pankrotihaldur palus Artur Antropovi (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna võlgniku menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid ja katta pankrotimenetluse kulusid. 1.4.12 Pankrotihaldur Terje Eipre palus vabastada end Artur Antropovi (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 1.5 PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 1.6 Maakohus leiab, et on tuvastamist leidnud asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

2.4.4 Kohus leiab, et pankrotiseaduses on eristatud ja lahutatud võlausaldaja ja usaldusisiku rollid. Võlgniku enda usaldusisikuks nimetamise võimalus on seaduses sõnaselgelt ära toodud. Võlausaldaja puhul seda ette nähtud ei ole. Usaldusisik peab tagama ka võlgniku õigusi, ja juhul kui ei ole isikut, keda usaldusisikuks määrata, on võlgnikul endal võimalik usaldusisiku ülesandeid täita. Võlgniku eesmärgiks kohustustest vabastamise menetluses on eeldatavasti kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine, et saavutada menetluse lõppeesmärk ja vabaneda kohustustest. Võlausaldaja seetõttu usaldusisikuks ei sobi. Ühe võlausaldaja usaldusisikuks nimetamine seab eeldatavasti teised võlausaldajad ebavõrdsesse seisu. Võlausaldaja huviks ei saa olla see, mida võlausaldaja A. K on enda ärakuulamisel välja toonud, st et aidata võlgnikul võlgadest vabaneda. PankrS §-ist 172 ei tulene kohtule kohustust nimetada usaldusisikuks just võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekus nimetatud isikut. 2.4.5 Võlgnik on palunud määrata tema usaldusisikuks M K. M K on andnud nõusoleku võlgniku Artur Antropov’i (pankrotis) usaldusisikuks hakkama. Kohus leiab, et isik on usaldusisikuks sobiv ning kohus nimetab tema usaldusisikuks. 2.4.6 PankrS § 172 lg 2-6 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 2.5 PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 2.6 PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175

lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. 2.7 PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 2.8 PankrS § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

21.veebr Pankrotiavalduse koostamine ajakuluga 55 min 7.apr Kohtuistungiks ettevalmistumine ajakuluga 2:50:00 8.apr Esindamine istungil ajakuluga 0:30:00 15.mai Esindamine ts asjas 2-14-8672 ajakuluga 1:00:00 20.mai Kohtumine Cavere õigusbüroos ts asjas 2-14-8672 ajakuluga 1:20:00 26.mai arvamuse koostamine ts asjas 2-14-8672 ajakuluga 1:10:00 8.okt Ettevalmistumine istungiks 2-14-8672 ajakuluga 0:30:00 9.okt esindamine istungil 2-14-8672 ajakuluga 2:00:00 11.nov Konsultatsioon ajakuluga 0:30:00 17.nov Tutvumine määruskaebusega, avalduse koostamine ajakuluga 1:50:00 21.nov Ettevalmistumine 1. võlausaldajate üldkoosolekuks ajakuluga 0:20:00 21.nov esindamine 1. võlausaldajate üldkoosolekul ajakuluga 2:30:00 26.nov vastuse koostamine määruskaebusele 2-14-8672 ajakuluga 2:40:00 1.dets Kohtumine pankrotihalduriga ajakuluga 1:10:00

14.jaan Tutvumine halduri hinnanguga ja tagasiside ajakuluga 1:00:00 26.jaan Kohtumine halduri juures ajakuluga 0:50:00 28.jaan Tutvumine menetlusdokumentidega ts asi 2-14-8672 ajakuluga 0:20:00 26.märts ettevalmistumine nõuete kaitsmise koosolekuks ja osalemine ajakuluga 1:10:00 27.märts seisukoha koostamine pankrotimenetluses ajakuluga 0:10:00 25.mai Konsultatsioon pankrotimenetlusest ajakuluga 0:50:00 28.sept Konsultatsioon seonduvalt pankrotimenetluse käiguga ajakuluga 0:40:00

11.apr Osalemine pankrotitoimkonna koosolekul ajakuluga 1:00:00 25.juuli Antropovi asjas kokkuvõtte koostamine ajakuluga 2:10:00 10.aug Konsultatsioon büroos ajakuluga 0:30:00 15.aug Vastuse koostamine Antropov küsimuses ajakuluga 1:10:00 8.sept Konsultatsioon Antropovi pankrotiasjas ajakuluga 1:00:00 9.sept Taotluse koostamine kinnistusosakonnale ajakuluga 0:10:00 19.sept Kinnistusosakonna taotluse täpsustamine ajakuluga 0:40:00 21.sept Dokumentidega tutvumine kinnistusraamatus ajakuluga 0:10:00

2.veebr Kohtumine Rakveres pokuratuuris ajakuluga 1:00 3.veebr e-kiri T. Eiprele ajakuluga 0:10 23.veebr Antropovi kriminaalasja kaebuse jaoks materjalide läbitöötamine ajakuluga 3:10 28.veebr Kaebus prokuratuuri Antropovi kaasuses ajakuluga 1:20 17.märts Kaebuse koostamine riigiprokuratuurile ajakuluga 0:50 10.apr Kaebuse koostamine ringkonnakohtule Antropovi asjas ajakuluga 2:30 24.apr Osalemine pankrotitoimkonna koosolekul ajakuluga 0:20 3.3.2 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ ja võlausaldajate vahel sõlmitud advokaadilepingu kohaselt on advokaadibüroo tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel 110.- eurot, millele lisandub käibemaks. 3.3.3 Käesolevas tsiviilasjas on Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ osutanud õigusabiteenuseid 40 töötunni ja 25 minuti ulatuses maksumusega 5362,54 eurot (4425,83 eurot, millele lisandub käibemaks 893,76 eurot). Rakveres toimunud istungitel esindamisega seonduvalt on võlausaldajad esindajale hüvitanud ka isikliku sõiduauto kasutamisega kaasnenud kütusekulu summas 45,16 eurot.

3.3.4 Pankrotiavalduselt on 25.02.2014.a. tasutud riigilõivu 250.- eurot. 10.10.2014.a. tasus võlausaldaja A K Rahandusministeeriumi kontole 5000.- eurot selgitusega ,,Tsiviilasi nr 2-148672, A. Antropov pankroti menetluskuludeks.“ 3.3.5 Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad maakohtult tsiviilasjaga nr 2-14-8672 seotud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ning nende väljamõistmist võlgnikult. Käesoleval juhul on võlausaldajad kandnud tsiviilasja menetlusega seoses kulusid 10 657,70 eurot. 3.3.6 Võlausaldajad paluvad määrata võlausaldajate menetluskulude suuruseks 10 657,70 eurot ning mõista see nende kasuks välja võlgnikult; samuti mõista võlgnikult TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejate kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 3.4 Kohus edastas võlausaldajate menetluskulu nimekirja seisukoha võtmiseks ka teistele menetlusosalistele. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts palus kohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, vajaduse korral vähendada väljamõistetavat summat ning mõista menetluskulud neid maksma kohustatud isikult välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3.5 Pankrotihaldur teavitas, et tal puuduvad vastuväited võlausaldajate menetluskulude kindlaksmääramise ja võlgnikult väljamõistmise nõudele. Samas loobus pankrotihaldur kulude põhjendatuse/põhjendamatuse osas seisukohta avaldamast. 3.6 Võlgnik leidis, et taotlus on esitatud hilinenult. Kuna pankrotimenetlus algas enne 01.01.2015.a., tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamise tähtaja kindlakstegemisel lähtuda kuni 01.01.2015.a. kehtinud menetluskulude kindlaksmääramise korrast. Kuni 01.01.2015.a. kehtinud TsMS § 174 lg 1 sätestas, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Pankrotimäärus jõustus 20.02.2015.a. Võlgnikule ei ole teada, et võlausaldajad oleksid esitanud kuu aja jooksul menetluskulude nimekirja. Kuna võlausaldajad ei ole järginud menetluskulude kindlaksmääramiseks ette nähtud korda, ei ole avalduse esitamine enam lubatud. Seejuures märgib võlgnik, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulud tehtud enne lahendi jõustumist, mistõttu polnud võlausaldajatel ühtegi mõistetavat takistust vastavat taotlust esitada. Võlausaldajatel oli võimalik esitada oma menetluskulude nõue nõudena pankrotihaldurile, et seda oleks võimalik nõuete kaitsmise koosolekul tunnustada. Ka seda võimalust võlausaldajad ei kasutanud. Võlgnik märkis siiski, et nimekirjas toodud kulud on põhjendamatult suured ning osaliselt ebavajalikud. Alates pankroti väljakuulutamisest kaitseb võlausaldajate huve nii pankrotihaldur kui pankrotitoimkond, mistõttu võlausaldajal ei ole vajalik teha täiendavaid kulutusi. Kui võlausaldaja siiski soovib kogu pankrotimenetluse jooksul kasutada esindajat, on tegemist kuludega, mille hüvitamise kohustust ei saa panna võlgnikule. Võlausaldaja konsultatsioonid oma esindajaga ja võlausaldaja esindaja nõupidamised ja kokkuvõtte koostamised on tavapärane õigusteenuse osutamise hulka kuuluv tegevus ning kui võlausaldajate esindaja on selle eest esitanud arve, ei ole nende kulutuste hüvitamist võimalik nõuda võlgnikult. Pankrotitoimkonnas osalemine on vabatahtlik, kohustus toimkonnas osalemiseks võlausaldajal ei ole. Pankrotitoimkonna liikmele määratakse tasu vastavalt PankrS § 76 lg-le 1 pankrotivara arvelt, seda ei saa nõuda võlgnikult. Arusaamatu on kriminaalmenetluse kulude kajastamine pankrotimenetluse kuludena.

3.7.1 Kohtu nõudmisel täpsustas võlausaldajate esindaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Esindaja märkis, et PankrS § 157 loetleb pankrotimenetluse lõpetamise alused. Käesoleva ajani ei ole kohus mitte ühelegi vastavas sättes viidatud alusele tuginevat määrust võlausaldajatele teadaolevalt teinud. Seega on taotlus esitatud tähtaegselt. 3.7.2 Enne pankroti väljakuulutamist tehtud toimingute osas leidis esindaja, et toimingud seonduvad vahetult pankrotiavalduse esitamisega ja kogu järgneva menetlusega. Et nimetatud toimingutega seonduv kulu tuleb võlgnikul hüvitada, kinnitab kehtiv kohtupraktika. 3.7.3 Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja osavõtt ei piira menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. 3.7.4 Kohus on juba enne lahendi tegemist andnud sisulise hinnangu, et esindaja tasu on kujunenud pankrotimenetluses tunnustatud nõuetega võrrelduna ebaproportsionaalselt suureks. Arvestades, et peaaegu nelja aasta pikkuse menetluse raames on võlausaldajate menetluskulud kasvanud samasse suurusjärku, on need proportsioonis kohtu poolt algselt hinnatud halduri menetluskulude suurusega (faktiliselt on halduri kulud oluliselt suuremaks osutunud). Menetluskulude suurust on mõjutanud oluliselt võlgniku mittekoostööaldis käitumine kogu menetluse jooksul, mistõttu on õiglane vastavad kulutused võlgniku kanda jätta. Lisaks tuleb arvestada, et võlausaldajate nõuded on menetluses täies ulatuses kaitstuks osutunud. 3.7.5 Kriminaalmenetlus oli vahetult seotud käesoleva pankrotimenetlusega ning vajalik täiendavate tõendite kogumiseks pankrotimenetluse jaoks. 3.7.6 Esindaja osales toimkonna koosolekutel lisaks toimkonnaliikme funktsiooni täimisele ka A K ja K K esindajana. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. 3.7.7 Kuna esindatavad ei evi teadmisi ega ka kogemust pankrotimenetlusest, siis soovivad nad menetluse jooksul konsulteerida erinevatel nende jaoks mõistetamatuks jäänud teemadel/küsimustes, mis puudutavad konkreetset pankrotimenetlust. Advokaadi puhul on normaalne ja nõutav menetlustoimingute puhul enese vahetult enne vastavates toimingutes osalemist asjadega taas kurssi viimine. 3.7.8 Vastuväite koostamiseks kohtu tegevusele kulus 30.08.2017.a. võlausaldajate esindajal 40 minutit maksumusega 88 eurot ja käesoleva vastuse koostamiseks 1 töötund maksumusega kokku 132 eurot. Nimetatud kulud palus esindaja jätta lisaks varem esitatud taotlusele täiendavalt võlgniku kanda. 3.8 Kohus, taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks läbi vaadanud, leiab, et kuigi tegemist on hagita menetlusega ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda TsMS-is sätestatust, tuleb arvestada ka asjaoluga, et tegemist on pankrotimenetlusega. Seega tuleb lähtuda pankrotiseaduses sätestatud erisustest. 3.9 Senise kohtupraktika kohaselt tuleb pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja esindajale makstud tasu kuni pankroti väljakuulutamiseni lugeda võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudeks, mida saab võlgniku vastu esitada pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS 5. peatükk). Seega taotlus kuni pankroti väljakuulutamiseni 31.10.2014.a. tekkinud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata, sh tasutud riigilõiv summas 250 eurot. 3.10 Kohus ei nõustu võlausaldaja selgitustega, miks ta palub kindlaks määrata ka seoses võlgniku suhtes algatatud kriminaalasjaga tekkinud menetluskulud. Asjaolu, et tegemist on üksteisega seotud asjadega (võlgniku pankrotiga), ei anna alust käesolevas menetluses

kriminaalasjas tekkinud menetluskulusid kindlaks määrata. Maakohtul puudub võimalus hinnata kriminaalasjas tehtud toimingute vajalikkust ja sisu ning kriminaalasjas tekkinud menetluskulude kindlaksmääramine on kriminaalasja menetleja pädevuses. Seega jätab kohus rahuldamata võlausaldaja taotluse 02.02.2017.a., 23.02.2017.a., 28.02.2017.a., 17.03.2017.a. ning 10.04.2017.a. tehtud toimingute osas. 3.11 Muude kulude põhjendatuse osas leiab kohus järgmist. Kohus nõustub iseenesest võlausaldajate väitega, et menetlusosalisel on õigus menetluses osaleda ka lepingulise esindaja kaudu. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on hagita menetlusega, mille puhul on kohtul suurem selgitamiskohustus. Samuti osaleb pankrotimenetluses pankrotihaldur, kelle kohustus on ka võlausaldajate õigusi tagada ning vajadusel menetluskäiku selgitada. Seetõttu on maakohus seisukohal, et kui võlausaldaja on endale menetluses lepingulise esindaja võtnud, ei kaasne sellega võlgnikule automaatset kohustust kõik lepingulise esindaja kulud hüvitada. Kohtul on kohustus menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollida. Juhul kui on toiminguid, mida võlausaldajad oleks saanud ka ilma esindajata teha või mis ei olnud pankrotimenetluse seisukohalt vajalikud, tuleb sellised toimingud lugeda põhjendamatuteks. 3.12 Kohus leiab, et konsultatsioonide puhul pole tegemist kuludega, mille väljamõistmist vastaspoolelt võib pidada hagita menetluses põhjendatuks. Nõupidamist kliendiga võib mõistlikus ulatuses pidada põhjendatud ning vajalikuks, kuid võlausaldajate taotluses märgitud kujul on selleks kulunud aeg ebamõistlikult pikk (3,5 tundi). Kohus märgib veelkord, et hagita menetluses tuleb arvestada, et kohus selgitab ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Konsultatsioonide puhul ei nähtu ei taotlusest ega asja materjalidest, et need oleksid olnud otseselt seotud kohtus menetlustoimingute tegemisega. Seega loeb kohus konsultatsioonide vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit. 3.13 Samal põhjusel ei ole põhjendatud toimingud, mille sisuks on olnud pankrotihalduriga kohtumine või e-kirjade koostamine. Pankrotihaldur saab vajaduse korral konsulteerida ise võlausaldajatega. Kui võlausaldajad on otsustanud pankrotihalduriga kohtuda esindaja kaudu, ei saa õigustatuks pidada selliselt tekkinud kulu kandmist võlgniku poolt. 3.14 Pankrotitoimkonna koosolekutel osalemist on esindaja põhjendanud sellega, et esindaja osales toimkonna koosolekutel lisaks toimkonnaliikme funktsiooni täimisele ka A K ja K K esindajana. Kohus leiab, et nimetatud koosolekutel oleks saanud võlausaldajad osaleda ka ilma eriteadmisi omava esindaja vahenduseta, enamgi veel, võlausaldajate esindaja osales koosolekutel toimkonna liikmena ja oli õigustatud selle eest tasu saama. Seega loeb kohus tasu pankrotitoimkonna koosolekutel osalemise eest põhjendamatuks. 3.15 Samuti on põhjendamatu toiming – kokkuvõtte koostamine. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kokkuvõtte koostamine oleks seotud mõne käesolevas menetluses tehtud menetlustoiminguga. Seetõttu ei ole tegemist vajaliku toiminguga. 3.16 Ühtlasi pole õigustatud täpsustuse tegemise ajakulu (19.09.2016.a. kinnistusosakonnale). Advokaadil tuleb kõik toimingud teha sellise hoolsusega, et edasiste täpsustuste tegemine vajalik ei oleks. Kui see osutub siiski vajalikuks, ei ole põhjendatud, et teised menetlusosalised, käesoleval juhul võlgnik, selle kulu kannaks. 3.16 Kohus leiab, et vastuväite koostamine kohtu tegevusele ei ole samuti toiming, mille hüvitamise kohustus peaks olema võlgnikult. Kohus märgib, et vastuväide kohtu tegevusele oli

põhjendamatu, kuna jäi rahuldamata. Seega tuleb võlausaldajal endal kanda selle esitamisega seotud lepingulise esindaja kulud. 3.17 Taotluses on palutud menetluskuludelt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras. Vastavalt kohtupraktikale TsMS § 177 lg 4 pankrotimenetluses ei kohaldu. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus käesoleval juhul rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse seega pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemist reguleerivad PankrS § 146 normid. PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete tegemise järjekorda arvestades saab pankrotimenetluse kulud välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. PankrS § 143 lg 1 p 3 kohaselt koostab haldur pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse muu hulgas andmed PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta. Kuna pankrotihaldur on pädev tegema väljamakseid ja pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi, on põhjendamatu viivise tasumise kohustuse märkimine menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Lisaks oleks see vastuolus pankrotimenetluse normide üldise eesmärgiga asetada kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõue neil on või millal see muutub sissenõutavaks. Seega pankrotimenetluse kuludele viivise nõuet kohaldada ei saa. 3.18 Muus osas loeb kohus esindaja toimingud vajalikuks ja põhjendatuks, s.o kokku ajakuluga 12 tundi. Lisaks loeb kohus põhjendatuks lepingulise esindaja sõidukulu 45,16 eurot; samuti võlausaldaja poolt deposiiti tasutud 5000.- eurot, kuivõrd PankrS § 150 lg 1 p 6 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Seega on võlausaldajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas menetluses olnud 6629,16 eurot (5000+45,16+1584 (sh KM 264 eurot)). 3.19 Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vaid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Kõiki pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema üksnes pankrotihaldur ja hüvitamine oleneb pankrotivara suurusest. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Seega rahuldab kohus võlausaldajate avalduse vaid osas, millega palutakse menetluskulud rahaliselt kindlaksmäärata. Muud pankrotimenetluse kulud 3.20 Pankrotihalduri poolt esitatud raugemisaruande kohaselt on pankrotimenetluse kulud kokku 6988,92 eurot, sh juba kinnitatud ning välja makstud kulud ja tasud. Lisaks on väljamakse tehtud massikohustuse summas 2,06 euro katteks. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 6 990,98 eurot, sh Artur Antropov’i (pankrotis) pankrotihalduri lõplik tasu kokku summas 3 801,60 eurot.

Pankrotipessa laekus pankrotimenetluse kulude katteks 6250,88 eurot, mille arvelt on tasutud massikohustused (2,06 eurot) ja pankrotimenetluse kulud. Katmata kulusid on pankrotimenetluses aruande kohaselt 740,10 eurot (6988,92+2,06-6250,88). Pankrotihaldur palub lahendada võlgniku menetlusabi taotlus ning määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 740,10 eurot, kusjuures 476,40 euro ulatuses tagastamatu menetlusabina. Tagastatav menetlusabi summas 267,70 eurot kuulub riigile väljamõistmisele võlgnikult. Tasu palub pankrotihaldur Riigi Tugiteenuste Keskusel koheselt välja maksta Terje Eipre büroo OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227. 3.21 Lähtudes Pankrotiseaduse § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 3.22 Maakohus leiab, et pankrotihalduri taotlus lõpliku tasu kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tasu ja kulude põhjendatust ei pea kohus vajalikuks asuda veelkord kontrollima, kuna kohus on seda teinud juba tasu ja kulude esmakordsel kinnitamisel. Asjaolusid, mis annaks alust põhjendatud tasu või kulude suuruse muutmisele, käesolevas asjas ei nähtu. Samas juhindudes TsMS § 183 lõikest 2, ei või antav menetlusabi ületada 397 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Seega kuulub pankrotihalduri taotlus menetlusabi andmiseks rahuldamisele osaliselt, s.o summas 397.- eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. 3.23 Üle jäänud osas, s.o summas 263,70 eurot on pankrotihalduri tasu ja kulud hüvitamata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2017 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.