Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Artur Antropovi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Anti Kesamaa ja Külli Kariste (avaldajad/võlausaldajad) esitasid 2. veebruaril 2014 Viru Maakohtule avalduse Artur Antropovi (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajate nõue võlgniku vastu summas 6 533,82 eurot tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2013 lahendist nr 2-08-88785. Hoolimata võlausaldajate 22. jaanuari 2014 pankrotihoiatusest ei ole A. Antropov võlgnevust likvideerinud. Lisaks on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts menetluses täiteasi nr 025/2012/4594 Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-90-12 tuleneva võlausaldajate nõude summas 57 520,48 eurot täitmiseks. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Harju Maakohtu menetluses on võlausaldajate nõue võlgniku vastu menetluskulude hüvitamiseks tsiviilasjas nr 2-13-11964.
2.Viru Maakohus võttis 17. aprilli 2014 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri 14. mai 2014 aruande kohaselt on võlgniku varaks raha deposiidikontol summas 6 534 eurot, mopeed (1 000 eurot), 217/11477 liikmemaksumäär Hooneühistus Pidur (3 000 eurot), pensionifondi osakud ja igakuine töötasu summas 320 eurot (bruto). Lisaks on võlgniku kasuks kantud kinnistusraamatusse hüpoteegid kogusummas 150 192,38 eurot, milliste nõuete eksisteerimist on võlgnik kinnitanud. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 64 054,30 eurot.
9.oktoobri 2014 ettekandes teatas ajutine pankrotihaldur, et võlgnik ei esitanud dokumente, mis tõendaksid võlgniku varaks olevate kolmandate isikute vastu olevate nõuete sisu, alust ja suurust. Kuna ei olnud võimalik hinnata väidetavalt võlgniku varaks olevate nõuete reaalset sisu, asus ajutine pankrotihaldur seisukohale, et nimetatud nõuded ei ole reaalselt sisustatud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku teadaolevat vara ning kohustused suurenevad pidevalt viiviste ja intresside näol.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus kuulutas 31. oktoobri 2014 määrusega välja füüsilisest isikust võlgniku A. Antropovi pankroti. Maakohus nimetas pankrotihalduriks Martin Kruppi ning määras esimese võlausaldajate koosoleku toimumise ajaks 21.11.2014 kell 14.00 Rakvere kohtumajas. Maakohus kinnitas ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi töötasu summas 1 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33%, s.o 633,60 eurot, kokku 2 553,60 eurot ja kulud 112,72 eurot.
Maakohus, tutvunud pankrotitoimikuga, ajutise pankrotihalduri ettekannetega ja nende lisadega, leidis, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 64 054,30 eurot, kuid võlgnikul piisava vara reaalne olemasolu kohustuste täitmiseks tuvastamist leidnud ei ole. Võlgnikul oli piisavalt aega oma varalise seisundi tõendamiseks või võlausaldajatega kompromissi leidmiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.A. Antropov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
31.oktoobri 2014 määruse tühistamist ja võlausaldajate pankrotiavalduse A. Antropovi pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata jätmist. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud ja pankrotimenetluse kulud vastustajate kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu. Harju Maakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-13-11964 tuleneva võlgnevuse on määruskaebuse esitaja tasunud. Täiteasja nr 025/2012/4594 materjalidest nähtuvalt on solidaarvõlgnik Meelis Niinele kuulunud kinnisvara müügist saadud tulemi alusel vähendatud solidaarvõlgnike M. Niine ja A. Antropovi võlgnevust vastustajate ees 9 822,00 euro võrra. Nimetatud summa ületab vastustajate poolt nõutud summat, s.o 6 533,82 eurot. Maksejõuetuse põhistamise aluseks olev asjaolu on menetluse kestel ära langenud, mistõttu puudus kohtul pankroti väljakuulutamiseks alus; 2) on määruskaebuse esitajal olemas võimalused nõude täitmiseks. Määruskaebuse esitaja varale seatud hüpoteegid tagavad reaalseid nõudeid ning pankrotihaldur ei ole vastupidist kinnitavaid tõendeid kohtule esitanud; 3) ei ole vastustajad PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, esinemist tõendanud; 4) ei nähtu ei kohtumäärusest ega ajutise halduri aruannetest, et maksejõuetuse hindamisel oleks määruskaebuse esitaja varasse arvatud määruskaebuse esitaja tsiviilasjast nr 2-08-88785 tulenevat nõuet vastustajate vastu. Tsiviilasjas nr 2-08-88785 tehtud lahendist tulenevat nõuet ei saa üldse pankrotimenetluses nõudena käsitleda, kuna vaidlus selle nõude sissenõutavuse üle peab toimuma täitemenetluses. Pärast vastustajate poolt määruskaebuse esitajale kinnistu tagastamist on kinnistu müügist võimalik rahuldada vastustajate nõuded; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta, et määruskaebuse esitaja esitas oma kohustuse täitmiseks kolmanda isiku (OÜ Haikson) ettepaneku nõude omandamiseks. Tulenevalt VÕS § 78 lg-st 1 vabaneb võlgnik kohustusest, kui kolmas isik täidab selle. Kuivõrd vastustajad ei nõustunud OÜ Haikson ettepanekuga, on nad vastuvõtuviivituses ning väide, et määruskaebuse esitajal puuduvad võimalused oma nõuete täitmiseks ning määruskaebuse esitaja on maksejõuetu, ei ole põhjendatud.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
5.A. Kesamaa ja K. Kariste vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esinevad võlgniku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 10 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alused; 2) üritab määruskaebuse esitaja kohut eksitada, väites, et pankrotihoiatuse aluseks olev nõue täiteasjas nr 025/2012/4594 on täidetud. Täiteasjas nr 025/2012/4594 on täitmisel võlanõue 57 520,48 eurot, mis tuleneb Riigikohtu 23. oktoobri 2012 otsusest nr 3-2-1-90-12. Seega on
täitemenetluses vaid vähendatud täitmisel olevat nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 2-08-88785 alusel ei ole täitemenetlust algatatud, vaid selles osas on esitatud pankrotihoiatus; 3) ainetu on määruskaebuse esitaja väide, et ta ei pea täitma Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-90-12 tulenevat nõuet. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 05. novembri 2013 lahendiga nr 2-13-11964 on tuvastatud, et võlausaldajad on omapoolset kohustuse täitmist pakkunud ja täitemenetlus täiteasjas nr 025/2012/4594 on põhjendatud; 4) jõudis pankrotihaldur õigele järeldusele, et määruskaebuse esitaja kasuks seatud hüpoteegid ei taga reaalselt eksisteerivaid nõudeid. Vastupidist ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud. Muu määruskaebuse esitajale kuuluva vara väärtus on hinnanguline ega kata kõiki määruskaebuse esitaja kohustusi vastustajate ees; 5) on võlgniku väide Saarma tee 10 kinnistu väärtusest paljasõnaline. Projekteerimislepingu olemasolu ei muuda kinnistu hinda kõrgemaks, kuna see on täitmata; 6) esitati OÜ Haikson ettepanek kohustuse omandamiseks kohtule kohtuistungil deklaratiivselt ja otse vastustajatele seda esitatud pole. OÜ Haikson ei ole võtnud ei vastustajate ega pangaga ühendust, et võimalikku nõude loovutamist ja kohustuste ülevõtmist panga ees arutada.
PANKROTIHALDUR MARTIN KRUPPI SEISUKOHT
6.Viru Maakohtu 31. oktoobri 2014 määrusega nimetatud ning kuni esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumiseni 21. novembril 2014 A. Antropovi pankrotihaldurina tegutsenud Martin Krupp vaidleb määruskaebusele vastu. Pankrotihaldur ei nõustu määruskaebuses toodud väidetega ning märgib, et on korduvalt palunud võlgnikul esitada andmed tema kasuks seatud hüpoteekide kohta. Asjaolu, et hüpoteegid on kinnistusraamatust nähtavad, ei tähenda, et tegemist on reaalselt sisustatud nõuetega. Määruskaebuse esitaja moonutab teadlikult tegelikku sündmuste käiku ning üritab luua pankrotihaldurist kuvandit, justkui poleks haldur oma ülesandeid kohaselt täitnud. Tegelikkuses ei ole määruskaebuse esitaja haldurile vajalikke tõendeid oma väidetavate nõuete ja vara kohta esitanud.
PANKROTIHALDUR TERJE EIPRE SEISUKOHT
7.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 21. novembril 2014 kinnitatud pankrotihaldur Terje Eipre vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul olemasoleva vara väärtuseks ligikaudu 4000 eurot. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise hetkeks on pankrotihaldurile esitatud kaks nõudeavaldust kogusummas 70 236,34 eurot. Nõuete täpsed suurused selguvad võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Pankrotihaldur on seisukohal, et A. Antropov on maksejõuetu, kuna tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Määruskaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et määruskaebuse esitaja ei ole maksejõuetu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 31. oktoobri 2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
9.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maksejõuetuse põhistamise aluseks olev asjaolu on menetluse kestel ära langenud, mistõttu kohtul puudus pankroti väljakuulutamiseks alus.
PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda ka asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on avaldajad (võlausaldajad) võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud mõlemale eelnimetatud alusele.
10.Pankrotiavalduses märgitu kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 26. juunil 2013 tsiviilasjas nr 2-08-88785 tehtud määruse järgi A. Antropovi võlgnevus avaldajate ees 6 533,82 eurot. Avaldajad esitasid 22. jaanuaril 2014 A. Antropovile pankrotihoiatuse, mis on A. Antropovile kätte toimetatud 4. veebruaril 2014. Pankrotihoiatusele vaatamata ei ole võlgnik võlgnevust likvideerinud (PankrS § 10 lg 2 p 1). Samuti on avalduse kohaselt Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täiteasi nr 025/2012/4594, milles sissenõudjateks olevatel avaldajatel on tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-90-12 nõue võlgniku vastu summas 57 520,48 eurot. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks (PankrS § 10 lg 2 p 2). Lisaks sellele märkisid avaldajad, et nende nõue võlgniku vastu tuleneb ka Harju Maakohtu menetluses olevast tsiviilasjast nr 2-13-11964.
8.augusti 2014 nõude täpsustusest (II kd, tl 12-13) nähtub, et võlgnik on 13. juunil 2014 vähendanud oma võlgnevust 18. märtsil 2014 Harju Maakohtu jõustunud lahendist nr 2-13-11964 tuleneva võlgnevuse võrra summas 396 eurot. Solidaarvõlgniku Meelis Niine vara sundmüügist saadud tulemi arvelt on vähendatud võlgnevust 9 822,78 euro võrra (täitemenetluses olev nõue).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda võlgniku poolt Harju Maakohtu 18.03.2014 lahendist nr 2-13-11964 tuleneva võlgnevuse vähendamine summas 396 eurot seda, et võlgnik on maksejõuline. Määruskaebuses esitatud väidetest nähtuvalt ei erista määruskaebuse esitaja täiteasjas nr 025/2012/4594 täitmisel olevat nõuet summas 57 520,48 eurot ning Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2013 määrusest tulenevat nõuet summas 6 533,82 eurot, mille täitmiseks täitemenetlust algatatud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on vähendatud üksnes täitemenetluses olevat nõuet (9 822,78 euro võrra). Pankrotiavalduses esitatud maksejõuetuse põhistamise aluseks olev üks asjaolu – A. Antropovi võlgnevus avaldajate ees summas 6 533,82 eurot tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-88785, mida võlgnik pankrotihoiatusele vaatamata ei likvideerinud – ei ole menetluse kestel ära langenud (PankrS § 10 lg 2 p 1).
12.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et avaldajad ei ole PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu esinemist tõendanud. Pankrotiavaldusele on lisatud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt väljastatud õiend (I kd, tl 25-26), millest nähtub, et võlgnikul puudub registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, samuti ei ole võimalik kinnipidamiste teostamine võlgniku töötasust. Eeltoodust järeldub, et nõuet ei saa täitemenetluses vara puudumise tõttu rahuldada.
13.Tõendamata on määruskaebuse esitaja väide, et tal on olemas võimalused nõude täitmiseks. Ajutise halduri aruandest (I kd, tl 80-88) nähtuvalt on võlgniku varaks Rakveres asuv garaažiboks garaažikooperatiivis Pidur väärtusega 3 000 eurot ning Roller Honda väärtusega 1 000 eurot. Võlgniku kasuks on seatud järgmised hüpoteegid: Leila Farahile kuuluva elamumaa (registriosa nr 1745331, asukohaga Lääne-Virumaa Rakvere linn Lembitu tn 12a) registriosa neljanda jao teisele järjekohale kantud hüpoteek summas 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) ja Osaühingule Creme kuuluva maatulundusmaa (registriosa nr 192934, asukohaga Lümanda vald Atla küla Matude) registriosa neljanda jao esimesele järjekohale kantud hüpoteek summas 350 000 krooni
(22 369,09 eurot). Samas ei tähenda määruskaebuse esitaja kasuks seatud hüpoteegid nõudeõiguse olemasolu. Ajutine haldur on korduvalt palunud võlgnikul esitada andmed tema kasuks seatud hüpoteekide kohta. Maakohus kohustas võlgnikku 27. augusti 2014 toimunud kohtuistungil esitama ajutise halduri poolt palutud dokumendid esimesel võimalusel. Sellele vaatamata ei ole A. Antropov dokumente esitanud ega tõendanud, et tema kasuks seatud hüpoteegid tagavad reaalseid nõudeid. Olukorras, kus võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile vajalikke dokumente (vastavasisuline kohustus tuleneb PankrS §-st 85), ei pidanud (ja ei saanudki) ajutine haldur tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et võlgniku kasuks seatud hüpoteegid ei taga reaalseid nõudeid. Tõendeid hüpoteekidega tagavate reaalsete nõuete kohta ei ole ka määruskaebusele lisatud.
14.Seoses määruskaebuse esitaja nõudega vastustajate vastu märgib ringkonnakohus järgmist. Võlausaldajate nõue summas 57 520,48 eurot tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-88785 ning Riigikohtu 24. septembri 2012 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-90-12. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt on A. Antropovilt väljamõistetud summa täitmine seatud sõltuvusse avaldajate poolt koormatistevaba kinnisasja omandiõiguse ülekandmisest A. Antropovile ja M. Niinele. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole avaldajad nimetatud kohustust täitnud. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 5. novembri 2013 määruses nr 2-13-11964 leidnud, et sissenõudja (Anti Kesamaa) on pakkunud 24. oktoobri 2012 kirjas võlgnikule (A. Antropovile) vastastikuse täitmise korras omapoolset täitmist, kuid A. Antropov ettepanekule ei reageerinud. Määruskaebuse esitaja käitumisest tuleneb, et ta ei olnud huvitatud kinnistu omandiõigusest ega kinnistu arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2011 otsusele on A. Antropovil õigus 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust, mitte tervele kinnistule. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et 1⁄2 mõttelise osa müügist oleks võimalik rahuldada avaldajate nõudeid. Järelikult on maakohus õigesti leidnud, et A. Antropov ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning antud suutmatus ei ole ajutine.
15.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et võlausaldajad on vastuvõtuviivituses, kuna kolmas isik (OÜ Haikson) on avaldanud avaldajatele soovi omandada nõude võlgniku vastu, kuid avaldajad ei nõustunud kolmanda isiku ettepanekuga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ Haikson A. Antropovi kohustusi avaldajate ees täitnud ning ei ole täitmist ka pakkunud. Võlgniku esindaja esitas 27. augustil 2014 toimunud kohtuistungil OÜ Haikson sooviavalduse nõude omandamiseks, seega ei soovinud OÜ Haikson võlgniku kohustusi täita, vaid A. Antropovi vastu olevat nõuet omandada. Järelikult on ebaõige määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et avaldajad olid vastuvõtuviivituses.
16.Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel A. Antropovi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.