Jätta rahuldamata Xxxxi hagi Osaühing Aktiva Finants vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2012/730.
Jätta menetluskulud Xxxxi kanda.
Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid Xxxxilt välja ei mõisteta.
Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus keelas hagi tagamiseks kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olevas täiteasjas nr 031/2012/730 XxxxOÜ (registrikood xxxx) sundmüügi kuni tsiviilasjas nr 2-172364 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtu 01.11.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-13149 (asjas Osaühing Aktiva Finants vs Xxxx) otsustas kohus: rahuldada hagi tagaseljaotsusega; mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus (põhinõue) 376,22 eurot, intress 40,57 eurot ja viivis ajavahemiku 4. veebruar 2010.a – 21. märts 2011.a eest 123,40 eurot; mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis 0,08% põhinõudelt (376,22 eurolt) päevas alates 22. märtsist 2011.a kuni põhinõude täitmiseni (põhivõlgnevuse tasumiseni) (tl 18-19).
2.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet algatas 19.03 2014 ülalmärgitud kohtulahendi täitmiseks täiteasja nr 031/2012/730 et nõuda Xxxxilt sisse võlg summas 702.48 eurot, millele lisandusid kohtutäituri tasu 241.20 eurot, menetluse alustamise tasu 19.16 eurot, täitekulu 5.20 eurot. Kokku kuulus seisuga 05.08.2015 tasumisele summa 968.04 eurot.
3.05.08.2015 sõlmiti kohtutäituri büroos kokkulepe võlgniku ja sissenõudja vahel, millega võlgnik kohustus graafiku alusel tasuma võlgnevuse osamakseid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, täiteasjas sissenõutava summa seisuga 05.08.2015 summas 968.04 EUR (tl 4). Osamaksetest rahuldab kohtutäitur proportsionaalselt kohtutäituri tasu ja täitekulud. Võlgnik tasus kõik osamaksed tähtajaliselt ja viimase makse tegi 29.12.2016. Kokku tasus võlgnik kohtutäituri ametialasele arvelduskontole SEB pangas 980.00 eurot.
4.04.01.2017 saatis kohtutäitur võlgnikule täitmisteate täiendava viivise tasumise kohta ja täitmiskulu väljamõistmise otsuse kogusummale 506.23 eurot ning 09.02.2017 vallasvara (XxxxOÜ, xxxx osa ) arestimise akti 500 euro osas. Sissenõudja saadetud tabelist selgub, et kokku nõutakse võlgnikult 1479.47 eurot ja maksmata summa moodustab sellest 511.45 eurot.
5.Hageja leiab, et kohtuotsuse nr.2-11-13149 resolutsiooni punktis 3, millega nõutakse sissenõudja kasuks võlgnikult 0,08% viivist päevas põhinõudelt (376.22 eurot) alates 22.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni ( täideti 29.12.2016) on, lähtudes VÕS § 94 lg 1 õigustühine. Lähtudes kehtiva VÕS §94 lg-st 1 on see proetsent olnud vahemikus 0,019 kuni 0,02% päevas sõltuvalt Euroopa Keskpanga kehtestatud EURIBORI-st ja VÕS-is sätestatud 7% kuni 15.04.2013 ja alates nimetatud kuupäevast 8% aastas. Nendest kriteeriumitest kõrgemad küsitavad viivise protsendid on õigustühised.
6.Võlgnik võtab edaspidise arvutuse aluseks aritmeetilise keskmise 0,0195% päevas. Sellest lähtuvalt leiab võlgnik, et nõude suurus oleks 609.23 eurot millele lisanduks kohtutäituri tasu, summas 140.50 EUR , menetluse alustamise tasu 19.16 eurot ja täitekulu 5.20 eurot seega nõude kogusumma ilma täiendavate viivisteta 749.73 eurot. Põhinõue 376.22 EUR + 40.57 eurot intress + 30.15 eurot (viivis 04.02.2010 – 21.03.2011 (411 p.) = 411 x (376.22 x 0,0195%/p) + 162.29 eurot = menetluskulu ilma viivise protsendita. Enam makstud summa seisuga 29.12.2016 seega 980.00 – 749.73 = 230.27 eurot
7.Täiendava viivise arvutus põhinõudelt: 22.03.2011 – 29.12.2016 – 2109 päeva x (376,22 x 0.0195%/p) =154.72 EUR., millele lisanduks viivis menetluskuludelt summas 58.21 EEUR (162.29x0,02%/p = 0.032 €/p x 1819 päeva 06.01.2012-29.12.2016 = 58,21€ ), mitte 63.41 EUR ja 66.60 kohtutäituri tasu.
8.Võlgnik leiab, et sissenõudja õigustatult küsitav summa täiendavate viiviste eest oleks 279.53 eurot koos kohtutäituri tasuga. Kogu võlgnevuse menetluse summa on hageja arvutuste kohaselt, mis rajaneb VÕS § 94 lg.1-l 749.73 + 279.53 = 1029.26 eurot, millest on tasutud 980.00 eurot. Hageja peab õigustatult küsitud ja täiendavalt makstavaks summat 49.26 eurot.
9.Hageja esitas esialgses hagis järgneva nõude: tunnistada kehtetuks sissenõudja nõutav kogusumma koos täitekuludega summas 1479.47 eurot; lugeda õigustatuks sissenõudja nõutav kogusumma koos täitekuludega summas 1029.26 eurot ja arvestades, et hageja on kaebuse esitamise hetkeks sellest tasunud 980.00 eurot, lugeda täiendavalt makstavaks summaks 490.26 eurot, mille hageja kohustub tasuma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole SEB pangas, pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist.
10.Hageja täpsustas 23.03.2017 hagi eset järgnevalt: hageja peab õigustatuks sissenõudja nõuet koos täitekuludega 1034.46 eurot ja palub kohtul tunnistada kehtetuks sundtäitmine summas 1 479.47 eurot lähtudes tsiviilasjast nr.2-11-13149. Arvestades, et hageja on kaebuse esitamise hetkeks tasunud 980 eurot ,lugeda sissenõudjale tasumisele kuuluvaks 54.46 eurot, mis sisaldab ka täitekulu.
11.Täiendavalt taotles hageja: tunnistada kehtetuks kohtuotsuse tsiviilasjas nr.2-11-13149 resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning vabastada koheselt aresti alt XxxxOÜ reg.kood xxxx osakud täies ulatuses. Viimatinimetatud nõuete menetlemisest keeldus kohus enda 21.04.2017 määrusega.
Kostja vastuväited hagile
12.OÜ Aktiva Finants esitas hagiavalduse kostja Xxxx (isikukood xxxx) vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tegi kohtuotsuse 1.11.2011 tsiviilasjas nr 2-1113149, mille alusel võlgnik Xxxx' ilt oli nõutud välja OÜ Aktiva Finants kasuks summa 702,48 EUR.
13.Kuna võlgnik ei täitnud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtuotsust tsiviilasjas nr 211- 13149 vabatahtlikult, edastas sissenõudja 30.01.2012 täitmisavalduse kohtutäitur Katrin Vellet' ile. Lisaks palus sissenõudja välja mõista võlgnikult viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud muutunud sissenõutavaks alates 21.03.2011 0,08% tasumata põhinõude summalt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
14.Lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustati võlgnikku tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna võlgnik ei soovinud vabatahtlikult oma võlgnevust kohtutäiturile tasuda siis oli esitatud kohtutäiturile avaldus, kus oli palutud pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale, vallasvarale või nõudeõigusele.
15.OÜ Aktiva Finants on käitunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning selleks, et võlgnikult nõuda välja tema poolt tasumata jäänud võlgnevus võib nõuda kohtutäituril arestida võlgniku kogu sissetuleku ning muu vara. Kuna võlgnikul tekkis firma XxxxOÜ (reg.kood xxxx) osak, mis on võlgnikule sissetuleku allikaks siis kohtutäituril oli täielik õigus antud firma osaku arestimist mis ei ole kehtiva seadusandlusega vastuolus. OÜ Aktiva Finants ei ole nõus hageja nõudega ning seoses sellega näeb vajadust jätta asja menetlusse võtmist, jätta hagi vaatamata või lõpetada menetlus.
Hageja täiendavad seisukohad
16.Kohus andis hagejale Riigikohtu hiljutisest praktikast tulenevalt tähtaja, et selgitada ja tõendada, kas käesoleval juhul esines olukord, kus hagejal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses.
17.Vastuseks kohtu nõudele selgitas hageja järgmist. Kohtuotsuse väljakuulutamise ajal 01.10.2011 oli hageja ilma kindla töö, sissetuleku ja elukohata. Sain kohtuotsusest teada millalgi 2012 aasta märtsis, kui avastasin, et minu konto on arestitud kohtutäituri Katrin Velleti poolt. Asja täpsustamisel Swedbankis, sain teada, et arestimine oli toimunud 03.03.2012 ja aluseks kohtuotsus tsiviilasjas nr.2-11-13149. Ei mäleta täpselt, millal selle paberkandjal sain, kuid on üks räbaldunud ümbrik, mis dateeritud 21.05.2015 aastaga ja saadetud Kohtutäitur Katrin Velleti büroost. Teine võimalus ise kohtuotsus välja printida, avanes mul peale 18.09.2013, kui olin saanud esimese ID-kaardi omanikuks. Ühelegi minu kohtule teada olnud meilikontole pole kohtuotsust saadetud. Esimene Gmaili konto sissekanne on mul 11.08.2010 aastast. Minu tegelik rahaline võime tasuda tekkinud kohustus sai võimalikuks 2015 aastal, kui 19.05.2015 saadud vallasvara arestimise aktist (OÜ osa) sai alguse kirjavahetus kohtutäituriga, mis päädis kokkuleppega, mille vastavalt maksegraafikule ma täitsin ( dokumendid antud tsiviilasja raames kohtule esitatud).
18.Täiendavalt selgitas hageja, et külastanud 14.09.2017 Harju Maakohtu Tartu mnt. Kohtumaja ja tutvunud seal toimikuga tsiviilasjas nr 2-11-13149, saan lugupeetud kohtule kinnitada, et ei ole saanud allkirja vastu teadet ei kohtukutsest ega langetatud kohtuotsusest. Kohtuotsus oli e-riigi süsteemi sisestatud 02.11.2011, kuid kuna sain oma esimese ID-kaardi alles 18.09.2013, siis ei olnud mul kohtuotsusega varem võimalik tutvuda. Kinnitan kohtule, et sain kohtuotsusest teada märtsis 2012, kui enda arvelduskonto seisu kontrollimisel avastasin, et konto on arestitud 03.03.2012 kohtutäitur Katrin Velleti poolt. Toimikuga tutvudes, selgus, et minu käsutuses oli ainult maksegraafik, mitte musta pastapliiatsiga allkirjastatud juurde kuuluv leping. Selles lepingus ei olnud kirjas viivise protsenti, mistõttu kostja ei saanud neid ka kohtule esitada. Seega olen veendumusel, et võla viiviste arvutamisel oleks kohus pidanud lähtuma VÕS § 94 lg1 ja lg2 sätestatust.
Maakohtu otsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud hagiga ja kostja vastusega ning poolte menetluses esitatud seisukohtadega, samuti, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: • Harju Maakohtu 01.11.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-13149 (asjas Osaühing Aktiva Finants vs Xxxx) otsustas kohus: rahuldada hagi tagaseljaotsusega; mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus (põhinõue) 376,22 eurot, intress 40,57 eurot ja viivis ajavahemiku 4. veebruar 2010.a – 21. märts 2011.a eest 123,40 eurot; mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis 0,08% põhinõudelt (376,22 eurolt) päevas alates 22. märtsist 2011.a kuni põhinõude täitmiseni (põhivõlgnevuse tasumiseni) (tl 18-19). • Otsus tsiviilasjas nr 2-11-13149 jõustus 31.12.2011 (tl 19). • Osaühingu Aktiva Finants avalduse ja Harju Maakohtu 01.11.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-13149 alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet täiteasja nr 031/2012/730 Xxxx suhtes. 05.08.2015 sõlmiti kohtutäituri büroos kokkulepe võlgniku ja sissenõudja vahel, millega võlgnik kohustus graafiku alusel tasuma võlgnevuse osamakseid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 05.08.2015 seisuga summas 968.04 EUR (tl 4).
• •
Xxxx tasus täitemenetluses nõude ja kohtutäituri kulude katteks 980 eurot (tl 5-13). 04.01.2017 saatis kohtutäitur võlgnikule täitmisteate täiendava viivise tasumise kohta ja täitmiskulu väljamõistmise otsuse kogusummale 506.23 eurot (tl 17).
21.Hageja on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgse hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2012/730, leides, et temalt nõutakse ebamõistlikult suures summas viiviste tasumist.
22.TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
23.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 (p 11) tehtud lahendis rõhutanud, et juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset.
24.Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-64-17 (p 10) ja 3-2-1-64-09 (p 9) selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1) võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend). Riigikohus märkis, et muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Sealjuures leidis Riigikohus enda hiljutises lahendis nr 3-2-1-64-17, et viivise protsent on välja arvutatav ka juhul, kui see on sõnastatud selliselt, et selle tasumise lõpptähtaeg ei ole kuupäevaliselt kindlaks määratud.
25.Viidatud Riigikohtu menetluses olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks oli lahend, mille sundtäitmist taotleti (otsus tsiviilasjas nr 2-13-10012), viivise osas sõnastatud järgnevalt: „Välja mõista kostjalt OÜ-lt Xxxx hageja XxxxOÜ kasuks võlgnevus summas 75 392,02 eurot ja viivis summas 4780,48 eurot, so kokku 80 172,50 (kaheksakümmend tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti); Mõista OÜ Xxxxkasuks välja ehituse töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest põhivõlgnevuselt 75 392,02 arvestatud viivis 0,1% päevas alates hagi esitamisest 01.03.2013.a. iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.“ (Seega analoogne käesolevas asjas läbivaadatavale lahendile). Riigikohus leidis, et hagejal tulnuks oma viivise vähendamise taotlus esitada algses tsiviilasjas (st esialgses vaidluses võlgnevuse ja viiviste üle) – st tsiviilasjas nr 2-13-10012. Riigikohus asus seisukohale, et kui hageja jättis põhimenetluses selle taotluse esitamata ning jõustunud kohtulahendiga on temalt võlausaldaja kasuks viivis välja mõistetud, on hageja viivise vaidlustamise võimalused minetanud. Samale seisukohale tuleb asuda ka käesolevas asjas, võttes aluseks Riigikohtu poolt sättele antud tõlgenduse.
26.Kohus leiab, et eelmärgitud TMS § 221 lg 2 välistus ei ole absoluutne ega saa takistada selliste vastuväidete esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, millele ei saanud pool sisuliselt tugineda varasemalt. Erandlikult on võimalik tugineda kohtumenetluse käigus tekkinud
alusele, kui sellel rajanevat nõuet ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Sellisel juhul puudub jõustunud kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses ja sel juhul ei lahendataks TMS § 221 järgset hagi menetledes juba lahendatud vaidlust uuesti (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 25, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asja õigeks lahendamiseks peab kohus välja selgitama, kas käesoleval juhul esines selline erandlik asjaolu – ehk kas hagejal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses.
27.Kohus andis hagejale võimaluse selgitada ja tõendada, kas käesoleval juhul esines olukord, kus hagejal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses. Hageja esitas enda selgitused kohtule oma 13.09.2017 ja 14.09.2017 menetlusdokumentides (tl 83-89). Hageja leiab, et esinesid erandlikud asjaolud, mille tõttu tal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses, kuivõrd tegemist oli tagaseljaotsusega ning ta sai otsuse tegemisest teada alles 2012.a märtsis, mil enda arvelduskonto seisu kontrollimisel avastas, et konto on arestitud 03.03.2012 kohtutäitur Katrin Velleti poolt.
28.Kohus leiab (Riigikohtu juhiseid järgides), et hagejal tulnuks oma viivise vähendamise taotlus esitada tsiviilasjas nr 2-11-13149. Kuivõrd hageja seda ei teinud, on ta minetanud õiguse nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et käesolevas asjas sundtäitmise korras käsitletav otsus tsiviilasjas nr 2-11-13149 tehti tagaseljaotsusega. Isik ei saa asetuda tagaseljaotsuse tegemise tõttu paremasse positsiooni kui isik, kes enda asja menetlemisel ise aktiivselt osales. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et otsus tsiviilasjas nr 2-11-13149 tehti tagaseljaotsusena ja isik sai sellest reaalselt teada alles täitetoimingute läbiviimisel, ei saa olla objektiivseks põhjuseks, mis õigustaks TMS § 221 lg 2 kohaldamata jätmist.
Hagi hind
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
30.Hageja täpsustas 23.03.2017 hagi eset järgnevalt: hageja peab õigustatuks sissenõudja nõuet koos täitekuludega 1 034.46 eurot ja palub kohtul tunnistada kehtetuks sundtäitmine summas 1 479.47 eurot lähtudes tsiviilasjast nr.2-11-13149. Arvestades, et hageja on kaebuse esitamise hetkeks tasunud 980 eurot ,lugeda sissenõudjale tasumisele kuuluvaks 54.46 eurot, mis sisaldab ka täitekulu.
31.Kuivõrd hageja leiab, et sundtäitmine summas 1 479.47 eurot on ebaõige ja õige on täita nõuet suuruses 1 034.46 eurot, taotleb ta sisuliselt sundtäitmsie lubamatuks tunnistamist summas 1 479.47 - 1 034.46 = 445,01 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on hagi hind 445,01 eurot.
Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud (sh hagilt tasutud rigilõiv) jätta hageja kanda.
33.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja kohtule tähtaegselt menetluskulud enimekirja ei esitanud, mistõttu kohus leiab, et asjas puuduvad menetluskulud, mida kindlaks määrata.
34.Hagi tagamisest
35.Harju Maakohus rahuldas enda 25.04.2017 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja keelas kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olevas täiteasjas nr 031/2012/730 XxxxOÜ (registrikood xxxx) sundmüük kuni tsiviilasjas nr 2-17-2364 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.