lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-9315/11

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-9315/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 172 lg 1, 10, 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 74 lg 7Arestitud asja hindamineTMS § 82 lg 2Alghind enampakkumiselTsMS § 122 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-18236/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2017.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-17-9315

Tsiviilasi

Xxxxkaebus kohtutäitur Marek Laanemets ́a 05.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 014/2011/2416

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised

Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx), elukoht Xxxx, e-post: xxxx Puudutatud isik I (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post: xxxx Puudutatud isik II: kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada xxxx kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 05.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 014/2011/2416 osas, millega kohtutäitur jättis Xxxxkaebuse läbi vaatamata.
2.Kohustada kohtutäitur Marek Laanemetsa kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetluses kantud riigilõiv kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda. Jätta kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
4.Rahuldada Xxxxmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja välja mõista kohtutäitur Marek Laanemetsalt Xxxxkasuks menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Tsiviilasja hind
TsMS § 125Tuvastushagi hind
TsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhul
TsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Asjaolud, avaldaja nõue ja põhjendused

1.Xxxxesitas 14.06.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets’a 05.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 014/2011/2416. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
2.Sissenõudja leidis, et kuivõrd Xxxxon enda võla tasunud ja kohtutäitur on täitemenetluse lõpetatuks lugenud, ei pea ta vaidluse kohtus jätkamist mõistlikuks. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
3.Kohtutäitur sai asja menetlusse võtmise määruse ja kohtule vastamise nõude kätte 14.07.2017 (tl 27, 28), kuid enda vastust kaebusele kohtule ei esitanud. Kohus lähtub kohtutäituri seisukohtade osas tema vaidlustatud otsuses esitatust. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele alternatiivse nõude osas – tühistada kohtutäituri otsus kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ja kohustada kohtutäiturit kaebust läbi vaatama. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III). I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
7.Kohus lähtub asja lahendamisel esialgsest kaebusest, mille võlgnik esitas kohtutäiturile. Sissenõudja ei saa enda kohtusse esitatavat kaebust laiendada asjaoludele ja väidetele, mida ta enda esialgses kaebuses ei esitanud. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
8.Esmalt lahendab kohus kaebuse (kohtutäiturile esitamise) tähtaegsuse küsimuse ning seejärel analüüsib kaebaja kaebust ka sisuliselt, andes kohtutäiturile juhised kaebuse uueks läbivaatamiseks.
9.Kohtutäituri otsusest nähtuvalt on ta jätnud kaebuse läbi vaatamata kahel põhjusel. Esiteks on kaebus kohtutäituri hinnangul esitatud hilinenult ning teiseks on kaebaja saavutanud enampakkumise tühistamise, mistõttu ta on kaebuse eesmärgi saavutanud.
10.Kaebuse kohtutäiturile esitamise tähtaegsuse osas leiab kohus järgnevat. Kohtutäitur märgib enda otsuses, et kohtutäitur teavitas kaebajat kaebuses esinevatest puudustest 12.05.2017, andes talle aega 10 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtutäituri väiteil on vastav teade võlgnikule kätte toimetatud 12.05.2017. Täitur on enda väidete tõenduseks esitanud võlgniku sama kuupäeva (12.05.2017) hilisema kellaajaga e-kirja, milles võlgnik esitab täpsustavaid küsimusi (tl 32). Kohus loeb sellega tõendatuks, et võlgnik sai kohtutäituri puudustele viitava e-kirja kätte 12.05.2017.
11.Kohus märgib samas, et kohtutäituri 12.05.2017 e-kirjas on küll välja toodud kaebuse puudused, kuid ei nähtu puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega (nagu seda väidab kohtutäitur). Poolte vahelisest e-kirjavahetusest (tl 5-8) nähtuvalt on võlgnik täiturile vastanud 23.05.2017, küsides, kas kohtutäituri 12.05.2017 e-kiri oli otsus kaebusele või nõue puuduste kõrvaldamiseks. Sealjuures on võlgnik 24.05.2017 kohtutäiturilt vastuse saades samal päeval küsinud, millal on tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja täitur on talle samal päeval vastanud, et seda tuleb teha 10 päeva jooksul. Samal päeval ehk 24.05.2017 on võlgnik puudused kõrvaldanud. Seega on puudused kõrvaldatud tähtaegselt ja kohtutäitur ei saanud kaebust läbi vaatamata jätta, tuginedes kaebuse hilinenud esitamisele.
12.Kohus ei nõustu ka kohtutäituri seisukohaga, et kuivõrd kaebaja oli kaebuse lahendamise ajaks saavutanud enampakkumise tühistamise, on ta kaebuse eesmärgi saavutanud, ei pidanudki ta kaebust läbi vaatama. TMS § 217 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäiturile esitada kümne päev jooksul. Kui kaebus on tähtaegne, tuleb see kohtutäituril sisuliselt läbi vaadata. Seadus ei seo kaebuse läbivaatamise kohustust sellega, et täitemenetlus peab kaebuse läbivaatamise ja kohtutäituri otsuse tegemise ajal endiselt kestma või kaebusega taotletav eesmärk olema saavutamata. (Seda eriti olukorras, kus kaebusega taotletud eesmärki ei saavutatud mitte kohtutäituri, vaid võlgniku enda tegevusest lähtuvalt - võlgnik tasus võlgnevuse). Oluline on vaid kaebuse tähtaegne esitamine. Kuivõrd võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse õigeaegselt, oli kohtutäitur kohustatud kaebuse läbi vaatama olenemata sellest, et kaebuse lahendamise ajaks oli on kaebaja saavutanud enampakkumise tühistamise (kuivõrd võlgnik tasus 17.05.2017 võlgnevuse).
13.Kohus märgib kaebuse sisu osas täiendavalt järgnevat. Täitur märgib enda 12.05.2017 e-kirjas võlgnikule (tl 6), et võlgniku kinnisasja arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud 20.12.2011, mistõttu kinnistu hinna vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kohus nõustub, et alghinna vaidlustamise õigus on möödunud. Samas otsustas kohtutäitur asja seoses hüpoteegi lasumisega kinnisasjal alla hinnata selliselt, et langetas selle hinda 145 000 eurolt 15 000 eurole.
14.TMS § 82 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Võlgniku poolt täiturile esitatud kaebusest nähtub, et võlgnik on asja uue hinna vaidlustanud (tlk 7). TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtutäitur ei ole käesolevas täiteasjas ka seda võimalust kasutanud ega pöördunud asja hinna määramiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks kohtu poole, mida tal tulnuks hinna vaidlustamiseks esitatud kaebust saades teha (vt ka Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusi tsiviilasjas nr 2-171499).
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid eraldi ei käsitle.

II Tsiviilasja hinna määramine

16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
18.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
19.Avaldaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kohtutäiturilt. Toimikust nähtuvalt on avaldaja lisaks õigusabikuludele kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel (tl 19). Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot TsMS § 172 lg 10 alusel puudutatud isiku II ehk kohtutäituri kanda. Kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätab kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 2 avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Toimikust nähtuvalt on avaldaja kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb 15 eurot riigilõivu katteks välja mõista kohtutäiturilt. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium