Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-5859
Tsiviilasi
Andre Virdi kaebus kohtutäitur Aive Kolsari otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21.02.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andre Virdi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tühistada Tartu Maakohtu 21.02.2008. a määrus, millega keelduti Andre Virt ́i kaebuse menetlusse võtmisest. Saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldada. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
esitaja leiab, et kuna nimetatud otsuste täitmine on KarS § 82 lg 1 p 3 alusel aegunud, siis oli tema vara arestimine ja arvelduskontolt 1969 krooni kinnipidamine ebaseaduslik. A. Virt esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, millele viimane vastas 06.02.2008 kirjaga, et täitemenetluse aegumise otsustamine ei ole kohtutäituri pädevuses.
aktiivselt kõrvale hoiduma täitemenetlusest nii, et see teeb võimatuks kohtutäituri tegevuse rahatrahvi sissenõudmisel. A. Virt ei ole sihipäraselt kõrvale hoidunud täitemenetlusest. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahatrahvi aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 sätestatud tähtaeg on ammu möödunud, mistõttu on õigusvastane kaebuse esitajalt enam kui kaheksa aasta tagust rahatrahvi sisse nõuda. Kohtutäitur viitab oma vastuses täitemenetluse seadustiku redaktsioonile, mis kehtib alates 31.12.2005, s.o enam kui neli aastat peale täitemenetluse alustamist antud täiteasjades. Rahatrahvi määramisel arvestatakse selle mõju isiku edasisele käitumisele. A. Virti ei ole hiljem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, mistõttu on teda koheldud karistusõigust järgimata. Kohtutäitur ei ole teinud aktiivseid tegevusi A. Virtilt õigeaegselt rahatrahvide sissenõudmiseks. Kohtutäitur on rikkunud õiguskindluse põhimõtet ning arestinud ilma A. Virti teadmata arvelduskonto ning võtnud raha sissenõuete katteks, mis on aegunud. Kohtutäitur ei ole oma vastuses selgitanud, miks ei teatatud kaebuse esitajale vastavalt TMS § 115 pangakonto arestimisest, vaid kaebuse esitaja sai pangakonto arestimisest teada oma arvelduskontot vaadates. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Kohus ei ole välja selgitanud, milliseid toiminguid ja millise aja jooksul kohtutäitur kõnealustes täiteasjades on teinud. Seetõttu ei saa kohus ka väita, et otsuse täitmine ei ole aegunud KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt. Samuti ei ole kohus selgitanud, mil viisil oleks võimalik saavutada taotletud eesmärk, kui tegemist on siiski aegunud nõuete täitmisega. Kaebaja seisukohta toetab selgesõnaliselt Riigikohus, lahendis nr 3-1-1-5-07 on otsesõnu öelnud, et täita ei tohi lahendit, mille täitmine on aegunud. Riigikohus on öelnud järgmist: „Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 3 on väärteo otsuse täitmine aegunud, kui otsuse jõustumisest 18 kuu jooksul ei asuta seda täitma (enne 21.07.2005 oli selleks tähtajaks 1 aasta). Samas ütleb VTMS § 203 lg 5, et väärteoasjas tehtud lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödas KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg. Seega peab 18 kuu jooksul igal juhul täitmine algama, st lahend tuleb pöörata täitmisele; kui seda pole tehtud, on kõik, isikut ei saa lugeda karistatuks. Kui 18 kuu jooksul otsus lõpuni täidetakse, on kõik korras, vastavalt karistusregistri seaduse (KarRegS) § 25 lg 1 p-le 1 on isikul karistatus 1 a jooksul alates täitmise lõppemisest. Keerulisem on variant, kus küll otsust asutakse 18 kuu jooksul täitma ja osaliselt täidetaksegi, kuid ei jõuta lõpuni, st osa raha jääb sisse nõudmata. Siin on nüüd vaieldav, kas neil juhtudel on isikul karistatus KarRegS-s sätestatud 1-aastase tähtaja jooksul (peale 18 kuu möödumist karistuse jõustumisest) või mitte. Sisuliselt peaks 1-aastane tähtaeg ka siin olema, sest vastasel juhul oleksid need, kes trahvi ära maksavad, halvemas seisus kui need, kes kogu trahvi ära ei maksa. Seega kokkuvõtlikult: 1) otsust ei pöörata 18 kuu jooksul täitmisele ja isik ei maksa midagi – karistatus on 18 kuu jooksul peale otsuse jõustumist (KarRegS § 25 lg 1 p 8-1) 2) otsus pööratakse 18 kuu jooksul täitmisele, osaliselt täidetakse selle aja jooksul, kuid mitte lõpuni – karistatus on 18 kuud + 1 aasta
3) otsus pööratakse täitmisele ja täidetakse lõpuni 18 kuu jooksul – karistatus on otsuse jõustumisest kuni täitmise lõpuni + 1 aasta.“ Eestis kehtivale menetlusõigusele on täitmiseks Riigikohtu lahendid, mitte esimese või teise astme kohtupraktika.
Maakohtul oli TsMS § 371 lõike 2 p-st 2 tuleneval alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtud on eelnevalt teinud erinevate põhjendustega lahendeid ning tõlgendanud kaebuse lahendamisel kohaldamisele kuuluvat normi erinevalt, ei ole kohus õigustatud keelduma kaebust menetlusse võtmisest põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. Ringkonnakohtu arvates, kui on tegemist varasemalt esitatud erinevate tõlgendamistega või keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada asja menetlusse võtmist ning õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.