Tsiviilasi nr 2-07-45346
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 07.aprillil 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AMFMEB(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi AS M(registrikood XXX, asukoht: XX) vastu distsiplinaarkaristuste tühistamiseks ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest välja mõistmiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
19.03.2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja lepinguline esindaja Katrin Sarap kostja lepinguline esindaja v/adv Sven Sillar
Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada, kuid väljamõistetava hüvitise suuruse osas osaliselt. • Tühistada hagejale kostja poolt 11.05.2007 ja 15.05.2007 käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristused. • Tunnistada ebaseaduslikuks hageja töölepingu lõpetamine kostja poolt alates 16.05.2007 TLS § 86 punkti 7 alusel. • Lugeda hageja lahkunuks töölt omal soovil töölt lahkunuks alates 16.05.2007. • Mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest suuruses 28 488.60 (kakskümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa kr 60s) krooni. • Hageja kohtulukulud jätta kostja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Asjaolud
Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjon rahuldas 13.09.2007 otsusega AMFMEBpoolt 13.06.2007 esitatud avalduse MAS-i vastu ning tühistas AS-i M poolt AMFMEB ́le 11.05.2007 käskkirjaga vormistatud noomituse ja 15.05.2007 käskkirjaga vormistatud töölepingu lõpetamise töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 7 alusel, tunnistas töölepingu lõpetamise MAS-i poolt 16.05.2007 TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, luges AMFMEB AS-st M lahkunuks omal algatusel alates 16.05.2007 ja mõistis välja AS-lt M AMFMEB kasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise viie kuu keskmise palga ulatuses summas 47 481.00 krooni. 29.10.2007 esitas AS MHarju Maakohtule taotluse nimetatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks, kuna ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt võeti AMFMEB(edaspidi hageja) 03.10.2006 tööle tellimuste assistendi ametikohale määramata ajaks. 10.05.2007 teavitas kostja hagejat suuliselt võimalikust töölepingu lõpetamisest. 14.05.2007 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus selgitada talle suuliselt öeldud teadet töölepingu võimaliku lõpetamise kohta. Samal päeval helistas hageja kostja esindajale TO ́ile ja palus samasugust selgitust. Nimetatud telefonivestluses hageja ei väljendanud ennast selliselt nagu kostja oma 15.05.2007 koostatud käskkirjas viitab (TVK t lk 13). Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 16.05.2007 TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 alusel. Töölepingu lõpetamise päeval edastas kostja hagejale 11.05.2007 ja 15.05.2007 välja antud käskkirjad distsiplinaarkaristuste määramiste kohta. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDVS) § 11 lg 2 sätestab distsiplinaarkaristuse vormistamise korra. Kostja poolt hagejale 11.05.2007 ja 15.05.2007 määratud distsiplinaarkaristused ei vasta TDVS § 11 lg-s 2 sätestatule. Nimetatud käskkirjadel puudub karistust määrava ja dokumendid koostanud juriidilise isiku nimi. Karistusdokumendil on olemas ainult juhatuse liikme RP allkiri. Lisaks puudub käskkirjas põhjendatud süüteo kirjeldus, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus. TDVS § 12 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. TDVS § 12 lg 2 kohaselt karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Hageja ei valda eesti keelt ning seega ei olnud ka talle 16.05.2007 kätte antud käskkirjade sisu arusaadav. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus hageja ja kostja vaheline suhtlemine inglise keeles (telefonikõne, e-kirjad; TVK t lk 14-15). Hagejale määratud käskkirjadel puudub kostja märge selle kohta, kellele neid tutvustati ja mis põhjusel hageja neid ei allkirjastanud ja kas hageja keeldus neid allkirjastamast. Juhul, kui hageja oleks keeldunud käskkirjade sisust arusaamise korral neid allkirjastamast, oleks käskkirjadel pidanud olema TDVS § 12 lg 2 kohaselt tunnistajate allkirjad. Käesoleval juhul ei viibinud ükski tunnistaja hageja ja kostja esindaja kohtumisel, kes saaks anda tunnistust selle kohta, et hagejale käskkirju tutvustati või kinnitada, et hageja keeldus käskkirjadele alla kirjutamast. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik kui töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Seaduse eesmärk on tagada, et töötaja teaks, mille eest teda karistatakse töölepingu lõpetamisega. Hagejale süüks pandavat tegu, telefoni teel öeldud inglise keelset lauset „everything will be finished with Mr A and with M– say this to Mr A “ (tõlge eesti keelde „kõik saab läbi olema Hr A ́i ja Marhaba Tours ́iga – ütle seda Mr A ́ile), ei saa käsitleda alusena lõpetada hagejaga tööleping TLS § 86 p 7 alusel. Hageja ei ole sellist lauset öelnud. Isegi kui hageja oleks sellise lause öelnud, ei saa sellest järeldada, et hageja oleks ähvardanud mingil viisil kostja vara hävitada. Ütlemisi, mis on ajendatud emotsioonidest, ei saa võtta ähvardusena. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses teatas kostja, et hageja vastavasisulisest lausest tegi kostja järelduse, et hageja kavatseb minna tööle kostja konkurendi juurde AS-i T ja seega kavatseb ta kaasa võtta kostja klientide nimekirja. Kostja sellisel järeldusel puudub igasugune loogiline alus ja põhjendus. Kostja tegi oma vastavasisulise
järelduse alles siis, kui hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, millele lisas oma arveldusarve väljavõtte, kust kostja nägi hageja uut töökohta. Vastavat asjaolu kinnitab ka kostja ise oma töövaidluskomisjonile esitatud vastuse p-s 2. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 7 alusel lasub töötaja süü tõendamise kohustus tööandjal. Vaatamata sellele, et TDVS näeb ette, et distsiplinaarsüüteo kahtluse korral peaks tööandja enne karistuse määramist küsima ka töötaja selgitust, ei küsinud kostja hagejalt seletuskirja ega püüdnud muul viisil saada teada tegelikke asjaolusid. Kuna käesolevas asjas ei olnud hageja väidetav süütegu tõendatud, oleks hagejalt selgituse nõudmine olnud asjakohane. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-74-03 asunud seisukohale, et kuigi TDVS § 7 lg 1 sätestab töötajalt seletuse nõudmise õiguse, tuleneb TDVS § 7 lg-te 1 ja 3 koostoimest, et karistatava kirjalikku seletust on seadusandja üldjuhul pidanud oluliseks ja vajalikuks. Kostja, andmata hagejale võimalust selgituseks talle süüks pandava teo kohta, on oluliselt rikkunud hageja õigust olla ära kuulatud ja selle tulemusel määranud talle rangeima distsiplinaarkaristuse. Kostja otsus selle kohta, et hageja on seadnud kostja vara ohtu, on tõendamata. Kostja viitab 15.05.2007 käskkirjas, et kartis, et hageja on ohtu seadnud kostja vara ja selle säilimise, kuid ei ole seda kartust kuidagi põhjendanud. Hageja ei ole toime pannud ühtegi tegu, mis annaks aluse hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 alusel. Töölepingu saab lõpetada TLS § 86 p 7 ja § 104 alusel siis kui toime pandud tegu on seotud varalise kahju tekkimise või selle ohuga. Kostja märgib töövaidluskomisjonile esitatud vastuse p-s 3, et reaalne oht on tõendatud hageja kohese tööleasumisega AS-i T. Kostja selline tagantjärgi väljamõeldud põhjus on asjakohatu. Hageja töölepingus ei olnud hagejale kehtestatud pärast töölepingu lõpetamist konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Seega oli hageja, pärast töösuhte lõppemist kostjaga, vaba valima endale sobiv töökoht. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tõendanud varalise kahju tekkimist või selle reaalse tekkimise ohtu. Hageja ei ole näidanud hoolimatust oma töösse ega kahjustanud ettevõtte tööprotsessi. 11.05.2007 kell 11.00-14.00 viibis hageja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis (TVK t lk 16). Vastava suulise nõusoleku töökohast eemal viibimise kohta sai hageja kostjalt. Hageja palub tühistada talle 11.05.2007 ja 15.05.2007 määratud distsiplinaarkaristused, tunnistada töölepingu lõpetamine kostja algatusel TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitisena viie kuu keskmine palk summas 47 481.00 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et kuigi tunnistaja ütluste kohaselt oli hageja poolt telefoni teel öeldu näol tegemist tapmisähvardusega, siis politseisse keegi ei pöördunud. III Kostja seisukoht MAS-i (edaspidi kostja) hagi ei tunnista. Seadusest ei tulene kohustust enne distsiplinaarkaristuse määramist võtta töötajalt toime pandud rikkumise kohta seletust. 11.05.2007 distsiplinaarkaristus määrati hagejale, kuna ta puudus omavoliliselt töölt tööandja jaoks olulisel ajal. Seega on hageja rikkumise asjaolud ilmsed ning seetõttu ei olnud tööandjal juriidilist kohustust võtta töötajalt kirjalikku selgitust. Hageja väidete kohaselt õigustas töölt puudumist asjaolu, et ta viibis Kodakondsus- ja Migratsiooniametis (KMA) tööandja nõusolekul. Hagejale ei ole sellist luba antud. Hageja oleks saanud KMA-sse minna ka pärast tööaega. Tööandjal oli pädevus hinnata töölt puudumise raskust ja määrata selle rikkumise eest karistuseks noomitus. Hageja viide sellele, et töötajale tulnuks distsiplinaarkaristus määrata inglise keelse dokumendiga, ei tulene seadusest. Tööleping oli sõlmitud eesti keeles ning lepingule kohaldati Eesti õigust. Hageja väide selle kohta, et ta ei saanud eesti keelest aru, on asjakohatu. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel on põhjendatud, kuna hageja ütles tööandja esindajale inglise keeles, et M ́i ja Mr A ́iga on lõpp ning et seda tuleb ka Mr A ́ile edasi öelda. Mr A kostja nõukogu esimehena võttis seda ähvardust väga
tõsiselt ja leidis, et pärast sellist ähvardust on hageja edasine lepinguline suhe kostjaga välistatud. Võttes arvesse eelneva karistuse olemasolu ja selle, et töötaja näitas üles ebaviisakat käitumist tööandja nõukogu liikme suhtes, hindas tööandja seda väga tõsiseks töölepingu rikkumiseks. Töölepingu lõpetamise näol ei olnud tegemist ebaproportsionaalselt raske karistusega. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud töölepingut ebaõigesti lõpetanud ning et hageja ähvardas tööandja vara, oli kostjal töölepingu lõpetamiseks faktiline alus olemas. Kuna nii hageja kui ka kostja aktsionär ning nõukogu liige E F A on moslemid, võttis tööandja hageja ähvardust väga tõsiselt ja lõpetas töölepingu. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja rikkumine oli niivõrd raske, et andis aluse töölepingu lõpetamiseks. Ka töölepingu lõpetamise vormistus vastas seaduse nõuetele. Antud juhul puudus hagejal lugupidamine oma tööandja vastu. Olenemata asjaolust, et töölepingus ei olnud sätestatud konkurentsikeeldu, ei ole töötajal õigust varastada tööandja vara ega kopeerida andmeid. Juhul kui kohus on seisukohal, et töölepingu lõpetamine hagejaga oligi ebaseaduslik, tuleb vähendada hüvitise suurust, mis ei vasta kohtupraktikale, see on üle kahe kuu ulatuses hüvitist välja ei mõisteta. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja tunnistaja TO ́i ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuid hüvitise suuruse osas osaliselt.
puhul tõendamist süütegu, mida oli käskkirjas kirjeldatud ja millest lähtuvalt oli määratud töötajale rangeim distsiplinaarkaristus --- töölepingu lõpetamine.
tõsine ähvardus ning käskis võtta tarvitusele meetmed ega pidanud võimalikuks koostööd hagejaga jätkata; ohu all varale peeti silmas klientide andmebaasi, millele oli hagejal juurdepääs; hageja oli öelnud, et võtab kliendid kaasa ja läheb konkurendi juurde. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud tegelikkuses aset leidnud hageja tegevusi ja/või tegevusetust, millised annaksid aluse järeldada, et töötaja tõepoolest seadis ohtu tööandja vara säilimise (et ta tegelikkuses ka tõepoolest oli kopeerinud klientide andmebaasi ning läinud sellega konkurendi juurde tööle). Töötajale süüks pandud lause oli ilmselgelt öeldud üliemotsionaalses seisundis ning tööandja nõukogu esimehe poolt selle veelgi emotsionaalsem tõlgendamine viiski olukorrani, milles toimus hageja kui töötaja õiguste oluline rikkumine ja temaga töölepingu ebaseaduslik lõpetamine.
piisavalt oluline ja töötaja õigusi rikkuv määral, mis annab aluse nõuda endiselt tööandjal hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.