OÜ A ja AS SBhagi AIOÜ vastu õigustrikkuva tegevuse lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks ning AIOÜ vastuhagi OÜ A ja AS S- ma B vastu nõudes tunnustada AIOÜ õigust otsida ning viidata kuulutustele, mille kolmandad isikud on OÜ A ning AS SBtarkvara kasutades internetti sisestanud ning lõpetada OÜ A ja AS SBõigustrikkuv tegevus.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) OÜ A (registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja (vastuhagis kostja) OÜ A seaduslik esindaja Elmo Sarapuu Hageja (vastuhagis kostja) AS SB(endine nimi AS I ; registrikood XXX, asukoht. XXX) Hageja (vastuhagis kostja) AS SBseaduslik esindaja MT Hagejate (vastuhagis kostjate) OÜ A ja AS SB esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman (AB Glimstedt Starus & Partnerid, asukoht XXX) Kostja (vastuhagis hageja) AIOÜ (registrikood XXX asukoht: XXX) Kostja (vastuhagis hageja) esindajad advokaat Olavi-Jüri Luik ja jurist Diana Annus (AB Lextal, asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.12.2007.a
Istungil osalenud isikud
OÜ A ja AS SBseaduslikud esindajad ESja Margus Tomberg ning vandeadvokaat Marko Tiiman AIOÜ esindajad advokaat Olavi-Jüri Luik ja jurist Diana Annus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ A ja AS SBhagi.
2.Keelata AIOÜ-l reprodutseerida, kopeerida, töödelda ja üldsusele kättesaadavaks teha OÜ A ja AS SBteoseid, millised on avaldatud internetilehtedel XXX või XXX läbi internetilehe XXX või läbi mõne teise internetilehe või AIOÜ vahendusel läbi
mõne kolmanda isiku, kellele annab AIOÜ üle internetilehe XXX haldamise õigused. Keelata AIOÜ-l teha OÜ A ja AS SBandmebaasidest, millised on avaldatud internetilehtedel XXX ja XXX väljavõtteid ning taaskasutada OÜ A ja AS SBandmebaase või selle olulisi osi läbi internetilehe XXX või läbi mõne teise internetilehe. Kohustada AIOÜ-d edaspidi hoidumast õigustrikkuvast tegevusest, mis seisneb OÜ A ja AS SBteoste ja andmebaaside ebaseaduslikus kasutamises ilma OÜ A ja AS SBeelneva kirjaliku loata.ˇ Välja mõista AIOÜ-lt OÜ A kasuks saamata jäänud litsentsitasu 140 000 (ükssada nelikümmend tuhat) krooni. Välja mõista AIOÜ-lt AS SB(endine nimi AS I ) kasuks saamata jäänud litsentsitasu 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni. Jätta rahuldamata AIOÜ vastuhagi OÜ A ja AS SBvastu nõuetes: tunnustada AIOÜ õigust otsida ning viidata kuulutustele, mille kolmandad isikud on OÜ A ning AS SB tarkvara kasutades internetti sisestanud ning kohustada OÜ-t A ja ASi SB mitte takistama AIOÜ otsinguprogrammi hydra juurdepääsu internetilehtedel XXX ja XXX üldsusele kättesaadavaks tehtud müügikuulutustele. Tühistada Harju Maakohtu 15.12.2006 määrusega tsiviilasjas nr. 2-05-17128 ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2007 määrusega tsiviilasjas nr. 2-05-17128 seatud hagi tagamise abinõud.
KOHTUKULUDE JAOTUS
Välja mõista AIOÜ-lt OÜ A kasuks riigilõiv 8000 (kaheksa tuhat) krooni ja AS SBkasuks riigilõiv 9000 (üheksa tuhat) krooni ning OÜ A ja AS SBkasuks kokku õigusabikulud 165 458 (ükssada kuuskümmend viis tuhat nelisada viiskümmend kaheksa ) krooni . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue
1.Hagejad OÜ A ja AS SB(endine nimi AS I) esitasid 19.09.2005.a. kohtule hagi kostja AIOÜ vastu õigustrikkuva tegevuse lõpetamiseks ning edasistest rikkumistest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Hagejad paluvad : • keelata kostjal reprodutseerida, kopeerida, töödelda ja üldsusele kättesaadavaks teha hagejate teoseid, millised on avaldatud internetilehtedel XXX või XXX läbi internetilehe XXX või läbi mõne teise internetilehe või kostja vahendusel läbi mõne kolmanda isiku, kellele annab kostja üle internetilehe XXX haldamise õigused. • keelata kostjal teha hagejate andmebaasidest, millised on avaldatud internetilehtedel XXX ja XXX, väljavõtteid ning taaskasutada hagejate andmebaase või selle olulisi osi läbi internetilehe XXX või läbi mõne teise internetilehe. • Kohustada kostjat edaspidi hoidumast õigustrikkuvast tegevusest, mis seisneb hagejate teoste ja andmebaaside ebaseaduslikus kasutamises ilma hagejate eelneva kirjaliku loata. • OÜ A palub kostjalt välja mõista saamata jäänud litsentsitasuna 140 000 krooni • AS SB palub kostjalt välja mõista saamata jäänud litsentsitasuna 150 000 krooni. • Hagejad paluvad kohtukulud jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt on OÜ A loonud märkimisväärsete investeeringute abil internetilehekülje XXX. Nimetatud internetilehel avaldatud andmed kujutavad endast andmebaasi, mis sisaldab suurel hulgal erinevaid sõidukite müügikuulutusi. Andmebaas põhineb OÜ A poolt loodud tarkvaral, mille abil saab tavakasutaja teostada sõidukite ostmiseks otsinguid. Andmebaasi vahendusel on võimalik otsida näiteks uusi ja vanu sõidukeid, autovaruosi ja tarvikuid, teostada otsinguid sõidukite markide, hinna ja paljude muude parameetrite järgi. Internetilehekülg XXX on ühtlasi kujundatud graafiliselt OÜ A töötajate poolt. Andmed on kasutajatele kättesaadavad mitmetes keeltes.
4.OÜ A andmebaasi andmetes erinevate parameetrite järgi otsingute tegemiseks, andmete kogumiseks ja salvestamiseks, andmebaasi sisu kasutajale kättesaadavaks tegemiseks ning paljudeks teisteks andmetöötlusoperatsioonideks kasutatav tarkvara on loodud OÜ A töölepinguliste töötajate (peamiselt MM, DS, MJ, AP, MT) ja juhatuse liikme ES poolt. Autoriõigused tarkvarale kuuluvad ainult OÜ-le A. Kõik tarkvara loonud töölepingulised töötajad on programmeerijad. Tarkvara praegust versiooni hakkas juhatuse liige ES looma 2001.a. Lisaks eeltoodule on internetilehe XXX kujundus loodud aastatel 2001 – 2006 juhatuse liikme MM ning töölepingulise töötajate MMe ja DSi poolt. Nimetatud isikud on kujundanud internetilehe XXX logo, linkide paigutuse, värvide, kirjastiilide ning tähtede suuruse, kujunduses kasutatavad pildid, andmete kujutamise kujundusliku viisi.
5.Analoogselt OÜ-ga A on AS SB loonud internetilehekülje XXX, mis sisaldab andmeid paljude erinevate valdkondade kohta, alates liiklusvahendite müügist ja kinnisvara kuulutustest, lõpetades erinevate teenuste kuulutustega. AS SB andmebaasist on samuti kasutajal võimalik teha mitmel moel erinevaid otsinguid ning andmebaasi aluseks on AS SB poolt loodud tarkvara. Samuti on nimetatud internetiportaal kujundatud graafiliselt.
6.Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg. 3 järgi on autoriõigusega kaitstavateks teosteks nii andmebaasid kui ka graafilised kujundused ja arvutiprogrammid. AutÕS VIII1 peatükk sätestab sui generis ehk eriõiguse nendele andmebaasidele, mille loomiseks on selle loonud isik teinud olulise investeeringu. Hagejad on seisukohal, et nende poolt loodud internetilehekülgedel XXX ja XXX avaldatud andmete näol on tegemist andmebaasidega ja nende andmebaasid koos andmebaaside loomisel aluseks olnud tarkvaraga sisaldavad endas sedavõrd loojate loomingulist tegevust, et tegemist on igal juhul autoriõigusega kaitstud teostega. Lisaks on hagejad teinud andmebaaside loomiseks olulisi investeeringuid.
7.Hagejad on loonud arvutiprogrammid selleks, et teha võimalikuks suures mahus andmete kogumine, süstematiseerimine, kontrollimine ja kättesaadavaks tegemine hagejate poolt loodud andmebaasides. Kuna arvutiprogramm ise koosneb suurest hulgast käskudest, failidest ja funktsioonidest, mis on süstemaatiliselt korraldatud, siis informaatika teooria mõistes on ka arvutiprogramm andmebaas. Hagejad on seisukohal, et nende poolt loodud arvutiprogrammid, mis käivitatakse internetikasutajate poolt internetileheküljel XXX või XXX andmete sisestamisega ning mis võimaldavad kasutaja poolt sisestatavaid andmeid internetileheküljel teisele kasutajale taasesitada, on käsitletavad ühe osana olulisest investeeringust andmebaaside loomisse.
8.Andmebaasi tegijate suhtes näeb AutÕS § 754 ette, et ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mistahes viisil või mistahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi. AÕS § 4 lg. 6 sätestab. Et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse. Tõendamiskohustus lasub teose kaitstuse vaidlustajal. Kooskõlas AÕS §-ga 80 lg. 2 kohaldatakse andmebaasi tegija õiguste kaitsele autoriõiguse kaitse kohta kehtivaid sätteid.
9.. 11. augustil 2005.a. said hagejad teadlikuks, et on avatud uus internetilehekülg XXX. Alates
11.augustist 2005.a oli umbes ühe nädala jooksul internetilehekülg XXX lingitud internetilehtedega XXX ja XXX selliselt, et tarbija sai kõikide hagejate kuulutuste seas otsingut teostada kasutades selleks internetilehte XXX, sest kostja oli nimetatud lehele kopeerinud hagejate kuulutused. Kui tarbija soovis kuulutust lähemalt vaadata, siis suunati ta edasi hagejate internetilehtedele. Hagejad piirasid tehnilisi vahendeid kasutades selleks internetilehte XXX, sest kostja oli nimetatud lehele kopeerinud hagejate kuulutused.
10.Hiljem alustas kostja internetilehel XXX suures mahus andmete reprodutseerimist internetilehtedelt XXX ja XXX. Avaldatud andmeid reprodutseeriti koos muudetud kujunduse ja osaliselt koos tarkvaraga. Kujundusest oli eemaldatud hagejate logod ehk autorimärgid ning oli võimalikuks tehtud edasi liikumine internetilehelt XXX hagejate internetilehtedele. Reprodutseeritud olid sisuliselt kõik internetilehtedel XXX ja XXX avaldatud automüügikuulutused koos nende graafilise kujundusega.
11.Andmete ja kuulutuste reprodutseerimisel kaotati 2005.a. septembri esimestel päevadel juba hagejate loodud kujundus. Andmete kontrollimisel selgus, et XXX veebiserveri logifailide põhjal oli teostatud suures mahus andmete kopeerimist 9. augustil 2005. a kella 13:13 kuni 15.57, kui oli esitatud XXX serverile ca 11 000 päringut. Analoogiliselt teostati 9 ja 16 augustil 2005.a internetilehe XXX veebiserveri logifailide alusel suuremahulisi andmete kopeerimisi internetilehelt XXX. Internetilehe XXX haldaja ja omanikuna esitles end samal lehel kostja AIOÜ (registrikood 11146741). OÜ A andmebaasis oli kopeerimise ajal avaldatud kokku 12 385 kasutatud sõiduki kuulutust, mis sisuliselt täismahus kostja poolt kopeeriti ja oma veebilehel XXX reprodutseeriti. AS SB andmebaasi maht kopeerimise ajal oli 6000 kuulutust, mis samuti täismahus kopeeriti ja reprodutseeriti. AS SB osas lõpetas AIOÜ andmete kopeerimise 2005. a sügisel. OÜ A andmebaasi osas jätkub AIOÜ õigusvastane tegevus tänaseni.
12.Kostjal puudub ülalkirjeldatud tegevuseks luba teoste autoriõiguste omanikelt ja andmebaaside tegijatelt. Puudub pooltevaheline leping teoste kasutamiseks, samuti ei ole tasutud autoritasu. AutÕS § 754 kohaselt andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada sellise kasutamise eest tasu.
13.Asjaolu, et kostja oli teadlik hagejate andmebaasides sisalduvate kuulutuste viite kuvamise ja reprodutseerimise õigusvastasusest oma veebilehel kinnitab ka asjaolu, et enne internetiportaali XXX avamist ning teoste ebaseaduslikku reprodutseerimist võttis kostja esindaja EK 2005.a kevadel-suvel hagejaga OÜ A ühendust sooviga saada hagejalt OÜ A nõusolek hageja teoste ja andmebaaside tasuta kasutamiseks, kuid hageja keeldus nõusoleku andmisest. Vaatamata nõusoleku ja lepingu puudumisele alustati 9. augustil ebaseaduslikku tegevust.
14.Kostja veebileht XXX on loodud ärilisel eesmärgil ning kostja finantseerib nimetatud veebilehe käigushoidmist reklaami müügi teel. Hagejate andmebaasist kuulutuste kopeerimisega on kostja loonud väga väheste kulutustega veebilehe, millel saab avaldada tasulist reklaami. Hagejate andmebaasides sisalduvate kuulutuste reprodutseerimisega oma veebilehel on kostja vältinud märkimisväärseid investeeringuid arvutiprogrammi, kujunduse loomisesse ning tööjõukulusid, mida hagejad on aastate jooksul pidanud tegema. Kostjal on hagejatega võimalik need kuulutused hankida otse müüjate käest, mitte XXX ja XXX andmebaaside vahendusel. Seega kostja soovib lihtsalt omastada hagejate eelnevate aastate töö ning kopeerida andmebaasid ühe hetkega, et saaks andmebaasi sisu näitamisest teenida reklaamitulu.
15.Autoriõigusega kaitstud teoste kasutamine on üldjuhul lubatud vaid autori nõusolekul. Kui teose kasutamine toimub ärilisel eesmärgil, kaasneb nõusoleku saamisega litsentsitasu maksmise kohustus. Kostjal puudub nõusolek hagejatele kuuluvate andmebaaside, andmebaaside tööks
vajaliku arvutiprogrammi ning andmebaaside graafilise kujunduse kasutamiseks. Kostja on kasutanud hagejate poolt loodud andmebaase ja arvutiprogrammi ning graafilist kujundust selgelt ärilisel eesmärgil.. Kostja on teeninud hagejate andmebaasidest kuulutusi kopeerides ja reprodutseerides majanduslikku kasu, maksmata hagejatele selle eest litsentsitasu. Hagejad peavad kostja sellist käitumist selgelt õigusvastaseks ning taotlevad kohtult kostja sellise tegevuse keelamist ning tekitatud kahju hüvitamist.
16.Hagejad on autoriõiguse seadusele, Euroopa Liidu direktiivile nr 96/9/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikale tuginedes veendunud, et hagejate poolt loodud internetilehekülgedel avaldatud andmete näol on tegemist andmebaasidega.
17.Hagejad rõhutavad, et autoriõiguse seaduse alusel on arvutiprogrammile tagatud andmebaasi sui generis kaitsega võrreldes veelgi laiem kaitse – nimelt kaitstakse arvutiprogramme kui teoseid AutÕS § 4 lg 3 p-i 3 järgi. Seega, kui keegi teeb väljavõtte arvutiprogrammist ja taaskasutab arvutiprogrammi, siis on võimalik rääkida autoriõiguse rikkumisest. Ai ja Kuldse Börsi andmebaase on võimalik kasutada ainult hagejate loodud tarkvara vahendusel. Seega kasutab ka kostja andmebaasidele ligipääsemiseks hagejate arvutiprogrammi. Interneti-lehel XXX ja XXX kättesaadavaks tehtud kasutatud sõidukite otsimiseks mõeldud arvutiprogramm on vastavalt XXX ja XXX kasutustingimuste punktile 1.4. mõeldud „tavapäraseks kasutamiseks”. Tavapärane kasutamine on tutvumine veebidokumentide sisuga veebilehitseja abil ning info üleslaadimine internetilehele vastavalt kasutustingimustele. Kostja kasutab hagejate arvutiprogramme aga selleks, et salvestada enda serverisse kogu XXX ja XXX kasutatud autode andmebaas. Seega kostja rikub igal juhul hagejate autoriõigusi, mis seonduvad hagejate poolt loodud arvutiprogrammi kasutamisega.
18.Euroopa Komisjoni koonddokument direktiivi 96/9/EÜ kohta kajastab Komisjoni poolt läbiviidud uuringuid, mille kohaselt enamik andmebaaside loomisesse tehtud investeeringutest hõlmasid investeeringuid IT-le ja personalile. 2005 augustis ja septembris läbi viidud uuringu kohaselt tegid enamik andmebaaside tegijaid oma investeeringuid just infotehnoloogiasse ning vastavad investeeringud moodustasid 85,1% kõigist andmebaasi loomisesse tehtud investeeringutest (koonddokument p 4.2.2.). Seega on tarkvarasse ja infotehnoloogiasse tehtavad investeeringud andmebaasi loomisel arvestatavad – nimetatud investeeringud moodustavad tegelikult enamuse kõikide Euroopas kaitstud andmebaaside loomisesse tehtud investeeringutest.
19.Oma ebaseadusliku tegevusega on kostja tekitanud hagejatele märkimisväärset kahju. Ajavahemikul 11. augustist 2005 kuni 5 septembrini 2005 on kostja poolt õigusrikkumine selgelt toime pandud. Samuti on kostjal igal hetkel võimalik taasalustada hageja teoste ja andmebaasi ebaseaduslikku kasutamist. AutÕS § 814 lg.1p.1 sätestab, et õiguste omanik võib nõuda õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043, mis näeb ette, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja vastutab hagejatele kahju tekitamise eest vastavalt Autoriõiguse seadusele. Vastavalt AutÕS § 814 lg.1p.2 õiguste omanikul on õigus nõuda õiguste kaitse objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS §-le 1055.
20.VÕS § 1045 lg. 1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kooskõlas VÕS §-ga 127 isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg. 4 kohaselt kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise
võimaluse kaotamises. Juhul, kui hagejad oleksid teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb kostja kasutada nende teoseid ja andmebaase, oleksid nad seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud litsentsitasu, mis oleks vähemalt katnud andmebaaside ja internetilehtede igapäevase haldamise kulud.
21.Hagejad on internetilehtede loomisse algselt teinud oluliselt suuremaid investeeringuid võrreldes nende haldamise kuludega käesoleval ajal. Samas kaetakse enamik kulutustest reklaamimüügi (nii kuulutuste enda müügi kui ka nn bännerreklaami müügi) tulude arvel. Mida rohkem on internetis olemas analoogilisi internetilehti, seda väiksemad on ühe konkreetse internetilehekülje reklaamimüügi tulud. Juhul, kui kostja ebaseaduslik tegevus jätkuks, võiks see viia hagejate müügitulude olulise vähenemiseni ning kostja tegevuse tagajärjel võib tekkida olukord, kus müügitulud ei kata enam igakuiseid internetilehekülje haldamise kulusid. Seega leiavad hagejad, et kostjaga lepingu sõlmimisel oleks tasumisele kuuluva litsentsitasu suurus olnud vähemalt võrdne hagejate igakuiste internetilehtede haldamise kuludega. Samas ei ole sellise arvestuse puhul hõlmatud kogu hagejate kahju, kuna saamata jäänud litsentsitasu ei pruugi katta kogu saamata jäävat reklaamimüügitulu. OÜ A haldamiskulud internetilehe XXX ülalpidamiseks olid 2005.a. augustikuus 158 612 krooni. Seega leiab OÜ A, et lepingu sõlmimisel oleks ta kostjalt nõudnud litsentsitasuna 140 000 krooni tasumist ühes kuus.
22.Hageja AS SBigakuised haldamiskulud kogu internetiportaali XXX ülalpidamiseks on 700 000 krooni. 2004 majandusaastal moodustasid AS SBmuud tegevuskulud (mille hulka ei ole arvatud kulusid kaupadele, toormele, materjalile ja teenustele) 2 955 599 krooni ja tööjõukulud 5 283 205 krooni. 2005.a. tegevus-kulud on sarnased eelmise aasta vastavate numbritega ja seega võib väita, et aasta jooksul tehtud kulutused andmebaasi loomiseks ja haldamiseks on suurusjärgus 8,2 miljonit krooni, millest autodega seotud kategooria moodustab stabiilselt 1/3. Kirjeldatud arvestuse järgi teeniks kostja internetilehe XXX vahendusel tulu kulude kokkuhoiu arvelt 2,7 miljonit krooni aastas. Arvestades, et AS SBandmebaasi ja teoseid internetilehelt XXX on kasutatud ajavahemikul 15. augustist 2005.a. kuni 5. septembrini 2005.a. ehk kokku 21 päeva, siis on hagejale tekitatud kahju suuruseks 155 000 krooni. Hageja oleks kostjalt litsentsitasuna nõudnud igakuiselt vähemalt kahju katva summa tasumist. Seega nõuab hageja AS I saamata jäänud tuluna ehk saamata jäänud litsentsitasuna 150 000 krooni tasumist. Kostja kirjalikud vastuväited hagile.
23.Kostja hagi ei tunnista. Kostja omab internetiportaali XXX, millel on võimalik käivitada interneti otsingumootor (edaspidi: hydra). Hydra on programmeeritud leidma ja viitama internetis vabalt kättesaadavatele auto, kinnisvara-, tööpakkumiste- jms. kuulutustele. Hydra käivitatakse interneti kasutaja poolt veebilehel XXX, kus kasutaja sisestab otsitava objekti tunnused ning annab otsimiskäsu. Hydra töö tulemusena kuvatakse interneti kasutajale objektide nimekiri koos viitega veebileheküljele, kus on avaldatud objekti algandmed. Interneti kasutaja saab klikkida veebileheküljele ning suunatakse seejärel lehele, kus vastavat objekti pakutakse. Hydra on analoog selliste populaarsete otsingumootoril põhinevate internetilehekülgedega nagu XXX, XXX, search.yahoo.com jne. Hydra otsingud on piiratud kinnisvara, auto ning töökuulutustega. Hydra on avalikkusele kättesaadav olnud alates 2005.a. augustist.
24.Kostja ei ole hagejate õigusi rikkunud, kuna nende poolt andmebaasideks peetavad andmete kogumid ei ole kaitstavad andmebaasidena AutÕS mõttes. Vastavalt AutÕS § 752 ei loeta andmebaasiks või selle osaks andmebaasi aluseks olevat arvutiprogrammi. Hagejad on loonud internetilehekülje kaudu toimiva arvutiprogrammi ning loevad seda andmebaasiks, mis on ekslik. Hagejad on loonud tarkvara, mis käivitatakse interneti kasutaja poolt veebileheküljel XXX või XXX andmete sisestamisega ning mis võimaldab kasutaja poolt sisestatavaid andmeid auto (mark, mudel, vanus, läbisõit jne) ja müügitingimuste (hind, asukoht, garantii jne) kohta veebilehekülje teisele kasutajale taasesitada. Samuti ei sisalda hagejate „andmebaasid” koos
nende loomise aluseks olnud tarkvaraga endas sedavõrd loojate loomingulist tegevust, et need oleksid kaitstavad teostena AutÕS § 4 lg 3 p 22 alusel.
25.Kostja leiab, et hagejad ei ole teinud olulisi investeeringuid. Andmete kogumid, mille kaitset hagejad paluvad kohtul kohaldada, ei ole kaitstavad andmebaasidena ka AutÕS VIII1 peatüki ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsil 1996.a. andmebaaside õigusliku kaitse direktiivi 96/9/EÜ alusel. Seadus kaitseb andmebaasi tegija poolt tehtud olulist investeeringut andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks ja süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks (AutÕS § 753 lg 1).
26.Kostja, tuginedes Euroopa Kohtu otsustes C-203/02, C-46/02, C-444/02 ja C-338/02 tehtud lahendites asutud seisukohtadele, leiab, et kuna hagejate väidetav andmebaas koosneb peamiselt automüügikuulutustest, siis ei ole nende kulutused kuulutuste loomisele käsitletavad kulutustena andmete kogumiseks. Hagejate veebilehtedel loovad kuulutused interneti kasutajad, kasutades andmete sisestamiseks hagejate arvutiprogrammi, samuti tasuvad kasutajad arvutiprogrammi kasutamise ja nende veebilehtedel oma kuulutuse avaldamise eest. Hagejate panuse hindamisel tuleb arvestada, et nad ei sisesta andmeid; et nad ei töötle ega süstematiseeri kasutaja sisestatud andmeid täiendavalt ja nad ei kontrolli andmeid enne nende sisestamist ega nende avaldamisel. Seega hagejad ei ole teinud olulisi investeeringuid andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks ja süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. Samuti ei ole hagejate internetilehekülgedel avalikustatud kuulutuste õigsus ja usaldusväärsus tagatud, kuna hagejad ei ole teinud pingutusi, et selgitada välja, kas kuulutuses esitatud objekt ka tegelikult olemas ja müügis on, samuti ei ole ka kasutajate poolt hagejate tarkvara abil andmete sisestamisel väidetavasse „andmebaasi” tegemist hagejate pingutusega andmete kogumiseks. Andmed on internetilehekülgedel avalikkusele kättesaadavad kujul, nagu kolmas isik need sisestas.
27.Hagejate tegevus- ja reklaamikulud pole olulised investeeringud andmebaasi. Nende poolt tehtud kulutused reklaamile ja igapäevased tegevuskulud on seotud oma arvutiprogrammi ja sellega lahutamatult seotud veebilehe reklaamimiseks ja töökorras olemise tagamiseks. Hagejad reklaamivad arvutiprogrammi, mille kaudu on võimalik leida reaalajas mingi arvu autokuulutuste sisu ning mille kasutamiseks tuleb minna veebilehele XXX ja XXX. Hagejate kulutused personalile, kes nõustavad isikuid andmeid sisestama, kujutavad endast kulutusi arvutiprogrammi kasutamise tugiteenusele. Kuna isikud maksavad kuulutamise eest ehk ostavad hagejatelt teenust, siis peavad hagejad tagama ka programmi vigadeta töö ning klientide abistamise teenuse kasutamisel. Seega ei ole kulud infotehnoloogiasse, reklaami, personali ja muud tegevuskulud käsitletavad investeeringuna „andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks ja süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks” AutÕS § 753 mõttes.
28.Isegi kui hagejate poolt andmebaasidena käsitletavad andmete kogumid oleksid kaitstavad AutÕS alusel, ei ole kostja teinud tegusid, millised oleks vastuolus AutÕS-ga. AutÕS § 754 lg 2 kohaselt on andmebaasi tegija nõusolekul lubatud väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast, samuti ka andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutist või alalist ülekandmist teise väljendusvormi. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel. Hagejad ei ole selgitanud, mil viisil võiks kostjat pidada antud sätte vastu eksinuks, kuidas on kostja õigusvastaselt kasutanud andmebaasi- või selle olulist osa ega piiritlenud, mida konkreetselt peab väljavõtteks, mida taaskasutamiseks.
29.Vastavalt AutÕS § 755 lg 1 on andmebaasi õiguspärasel kasutajal õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi osi. Hagejad ei ole põhjendanud, mil moel saab hydra otsingu tulemusena teatud arvu automüügikuulutustele viitamist pidada andmebaasi olulises ulatuses taasesitamiseks. Hydra otsing on suunatud üksnes interneti kasutaja
poolt sisestatud parameetritele vastava informatsiooni leidmiseks. Hydra otsingu tulemused kuvatakse kasutajale loeteluna leitud objektidest koos lingiga informatsiooni algallika veebilehele. Lingile vajutades suunatakse kasutaja edasi alginformatsiooni andvale veebileheküljele. AutÕS kaitse ei laiene andmetele ja faktidele (AutÕS § 5 p 7), seega automüügikuulutuste sisu - faktilised andmed auto ja tema müügitingimuste kohta – ei ole autoriõigusega kaitstavad.
30.Kostja ei kuva oma veebilehel hageja veebilehtedel leiduvaid kuulutusi, vaid ainult kuulutusteni viivaid linke. Samuti on kostja selgitanud, et temal on oma arvutiprogramm nimega Hydra ning hagejate arvutiprogrammi kasutamiseks temal vajadust ei ole ega ta pole seda ka kasutanud. Seega hagejate väited nende poolt loodud teoste – arvutiprogrammi ning veebilehtede – kasutamise kohta on tõendamata.
31.Kostja möönab, et tema poolt alates 2005.aasta 19. augustist kuni septembri keskpaigani oma veebilehel XXX hagejate kuulutuste koopiate esitamine oma veebilehel oli iseenesest õigusvastane. Samas märgib kostja, et tema vastava tegevuse põhjustas hagejate enda õigusvastane tegevus kostjat diskrimineerival ja konkurentsiseadusega vastuolus oleval blokeerimisel, millise tegevuse vastu on esitatud ka vastuhagi. 32.. Kostja indeksimootor on mõeldud viitama alati algallikale ehk antud juhul siis originaalkuulutusele, kuid pärast hagejate poolt kostja juurdepääsu blokeerimist 2005.a. augustis ei saanud kostja enam kasutajat hagejate lehekülgedele edasi suunata. Klientide kaotamise ja majanduslike raskustesse sattumise vältimiseks hakkas kostja ajutiselt viitama oma serverites olevatele kuulutuste koopiatele. Seega sisuliselt tegutses kostja hädakaitse seisundis, mistõttu tema tegevus ei ole käsitletav õigusvastasena VÕS § 1045 lg 2 p 3 kohaselt.
33.Kostja leiab, et hagejate kahju hüvitamise nõue on ebaselge. Hagiavaldusest ei nähtu, milline kostja tegu millise kahju hagejatele on põhjustanud. Lepinguvälise kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks teo ja kahju olemasolu kirjeldamist ning põhjusliku seose näitamist teo ja kahju tekkimise vahel, teiseks teo õigusvastasuse tuvastamist ning kolmandaks isiku süü tuvastamist kahju tekitamisel. Hagiavalduses on toodud aga rida etteheiteid kostja käitumisele, samas näitamata ära konkreetse väidetava õigusrikkumise seost hagejatele tekkinud kahjuga või tõendamata sellise kahju olemasolu.
34.Hagejad on vääralt mõistnud kahju hüvitamise olemust ja eesmärki. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejad on kahju hüvitamise nõude aluseks võtnud aga nende poolt soovitud ebamõistlikult suure litsentsitasu (kokku 290 000 krooni). Kahju hüvitamise nõue peab olema sisustatud konkreetsete tõenditega tegelikult tekkinud kahju ulatuse kohta. Saamata jäänud tulu puhul peaksid hagejad vähemalt põhjendama või esitama tõendid selle kohta. Kostja vastuhagi hagejate vastu nõudes tunnustada kostja õigust otsida ning viidata kuulutustele, mille kolmandad isikud on hagejate tarkvara kasutades internetti sisestanud ning lõpetada hagejate õigustrikkuv tegevus
35.Kostja palub tunnustada tema õigust otsida ja viidata kuulutustele, mille kolmandad isikud on hagejate tarkvara kasutades internetti sisestanud ning kohustada hagejaid mitte takistama kostja otsinguprogrammi hydra juurdepääsu internetilehekülgedel XXX ja XXX üldsusele kättesaadavaks tehtud müügikuulutustele. Kostja õigus viidata kuulutusele, mille kolmandad isikud on hagejate tarkvara kasutades internetti sisestanud, tuleneb informatsiooni andjalt saadud nõusolekust ning informatsiooni vabast levikust
36.Hagejad on loonud arvutiprogrammi, mille kolmandad isikud annavad nende valdusesse automüügikuulutuse avalikkusele internetis levitamiseks. Kostjate arvates annab see aga neile ainuõiguse sisestatud informatsioonile, mis on ekslik. Iga hagejate valduses olev automüügikuulutus on saadaval hagejate veebilehtedel ning tähistatud vastava lingiga. Link on viide, mille abil toimivad kõik veebileheküljed, nagu DELFI, Postimees Online, kohtute ja kohalike omavalitsuste veebileheküljed jne.
37.Hydra blokeerimine on hagejate omavoliline piirang. Kolmandad isikud sisestavad informatsiooni avalikkusele levitamise eesmärgil. Ainult informatsiooni andja saab otsustada, kellele, kus ja mis ulatuses tema poolt üle antud informatsiooni näidatakse. Asjaolu, et hagejad on loonud arvutiprogrammi, mis võimaldab kolmandatel isikutel oma kuulutus internetti sisestada ja seal nähtavaks teha, ei muuda arvutiprogrammi omanikke üleantud informatsiooni „omanikuks.” AutÕS § 5 p 7 kohaselt ei ole autoriõigusega kaitstavad andmed ja faktid. Hagejad põhjendavad kostja otsingumootori juurdepääsu takistamist nende valduses olevatele kuulutustele AutÕS VIII1 peatükist tulenevate andmebaasi tegija eriõigustega.
38.Hagejate poolt andmebaasideks peetavad andmete kogumid ei ole kaitstavad andmebaasidena AutÕS mõttes. Arvutiprogramm ei ole andmebaas vastavalt AutÕS § 752 mõttes ja hagejad on loonud tarkvara, mis käivitatakse interneti kasutaja poolt veebileheküljel XXX või XXX andmete sisestamisega ning mis võimaldab kasutaja poolt sisestatavaid andmeid auto kohta veebilehekülje teisele kasutajale taasesitada.
39.Hagejad pole teinud muid investeeringuid. Andmete kogumid, mille kaitset hagejad paluvad kohtul põhimenetluses kohaldada, ei ole kaitstavad andmebaasidena AutÕS VIII1 peatüki ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996.a. andmebaaside õigusliku kaitse direktiivi 96/9/EÜ alusel. Andmekoguna kaitseb seadus isiku poolt tehtud investeeringut andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks ja süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks (AutÕS § 753 lg. 1). Hagejate väidetavad andmebaasid koosnevad automüügikuulutustest, mille loovad veebilehtedel interneti kasutajad, kasutades andmete sisestamiseks hagejate arvutiprogrammi. Hagejad ei sisesta andmeid, ei töötle ega süstematiseeri kasutaja sisestatud andmeid täiendavalt ja ei kontrolli andmeid enne sisestamist ega nende avaldamisel. Seega hagejad olulisi investeeringuid andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks ja süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks ei tee, nad osutavad internetis automüügikuulutuste vahendamise teenust.
40.Igameheõigus automüügikuulutusi otsida ja kuvada. Põhiseaduse § 44 on sätestatud õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, samuti AutÕS § 755 lg. 1 sätestatub sama põhimõtte. Veebileheküljed XXX või XXX on hagejate endi tahtel üldsusele avalikustatud.. Automüügikuulutused on üldsusele suunatud ka kuulutajate ja otsijate tahtel. Hagejate „andmebaase“ kasutatakse vastavalt selle tavapärasele otstarbele ja „andmebaasi tegija“ seaduslike huvide raames.
41.Konkurentsiseadus (KonkS) § 13 lg 1 määratleb turgu valitsevat seisundit ettevõtja kui isiku, kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Kaubaturuks KonkS § 3 lg 1 mõttes on internetis Eesti automüügikuulutuste vahendamise turg s.t turg, kus avaldatakse üksnes teiste isikute poolt müüdavate autode kuulutusi. Antud kaubaturu müüjad on automüügikuulutuste internetis avaldajad ning ostjateks on automüügikuulutuste internetis otsijad. Kaubaks on internetis avaldatud automüügikuulutus. Kostja väitel hagejate turuosa on selgelt üle 40 % ning nad omavad interneti automüügi kuulutuste avaldamise teenuste turul turguvalitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 mõttes.
42.KonkS § 16 p 3 kohaselt on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Hagejad tõkestasid oma internetilehekülgedele sisestatud kuulutustele viitamise vaid kostjal. Samas lubavad hagejad oma veebilehtedel asuvatele kuulutustele viidata sellistel populaarsetel interneti otsingumootoritel nagu XXX, search.yahoo.com ja XXX. Hagejate väide, et kõik teised „vabad otsingumootorid” kasutavad nende andmebaasi kokkuleppe alusel, on paljasõnaline ja eksitav, kuna jätab mulje nagu oleks otsingumootorite omajate ning hagejate vahel olemas kahepoolne kokkulepe nende „andmebaaside” kasutamise kohta. Tuntumad otsingumootorid XXX ja XXX töötavad hydraga samal põhimõttel: hõlbustavad internetis vabalt kättesaadava informatsiooni leidmist.
43.Isegi kui hagejate väide vastaks tõele, kinnitaks see vastuhagis toodud konkurentsiõiguslike argumentide õigsust – hagejad rakendavad teadlikult erinevate otsingumootorite suhtes diskrimineerivaid tingimusi. On põhjendamatu, et hagejad blokeerivad ühe otsingumootori juurdepääsu tema veebilehtedele, samas kui veebilehel avaldatud automüügikuulutused on internetis kõigile vabalt ligipääsetavad ning teiste otsingumootorite poolt leitav ja viidatav. Kostja sõltub oma äritegevuses hagejatest. Kui kostja ei saa oma klientidele pakkuda sama laialulatuslikku otsinguteenust nagu tema konkurendid Google, Yahoo jt., siis kaotavad kasutajad kostja internetilehekülje vastu huvi ning kostja kaotab sellega oma kliente – temalt internetireklaami ostjaid. Seetõttu on automüügikuulutustele valikulise juurdepääsu andmine ning kostjal juurdepääsu keelamine diskrimineeriv ja vastuolus KonkS § 16 p 3.
44.Vastuhagis on kostjal tema väitel õigus pakkuda interneti kasutajatele oma veebilehel XXX arvutiprogrammi hydra, mille käivitab interneti kasutaja ning mis otsib interneti kasutaja poolt sisestatud otsinguparameetrite alusel automüügikuulutusi kõikidelt avalikkusele kättesaadavaks tehtud veebilehekülgedelt, sh. XXX või XXX. Hagejatel ei ole õigust keelata kostjal nimetatud arvutiprogrammi pakkumist interneti kasutajatele või blokeerida nimetatud programmi kasutavate isikute juurdepääsu oma veebilehekülgedele . XXX või XXX. Hagejate vastuväited kostja vastuhagile
45.Hagejad kostja vastuhagi ei tunnista ja paluvad selle jätta rahuldamata.
46.Kostja internetilehekülje XXX võrdlus otsingumootoritega XXX ja XXX on kohatu ja eksitav. Otsingumootorite XXX ja XXX toimimispõhimõtteid võib selgitada järgnevalt: Ühendatud internetileheküljed salvestatakse täies mahus nende serverisse, et pakkuda kasutajale võimalust vaadata puhverdatud (ehk nn cached) versiooni leheküljest. Kõikidest sõnadest, mis internetilehtedel leiduvad, moodustatakse otsimise kiirendamiseks indeks. See tähendab, et märgitakse üles kõik leheküljed, kus esines näiteks sõna „Saaremaa“. Kui inimene sooritab otsingut sõna järgi „Saaremaa“, siis ei vaadata salvestatud internetilehti uuesti läbi, vaid vaadatakse ainult indeksisse koha peal „Saaremaa“ ning leitaksegi kiiresti kõik lehed, kus see sõna esines. Oluline on rõhutada, et kogu eelkirjeldatud salvestamistegevus toimub teiste internetilehekülgede selgesõnalisel nõusolekul. Kõik suured otsingumootorid järgivad juhiseid, mida internetilehekülgede omanikud neile annavad ega teosta salvestamist siis, kui see on otseselt keelatud.
47.Kostja internetileht XXX ei kujuta endast otsingumootorit. Kui tarbija sisestab kostja internetilehele päringu, ei suunata teda mitte edasi kolmandatele isikute internetilehtedele, vaid kuvatakse juba eelnevalt XXX serveris reprodutseeritud kuulutusi otse internetilehel XXX. Kõik hagejate andmebaasidest pärinevad kuulutused on salvestatud kostja serveris. Kostja tunnistab seda ka oma vastuhagiavalduses, väites, et OÜ Ai kopeeritud kuulutuse koopia asub XXX serveris. Seesuguse tegevuse tulemusena on kostja juba rikkunud hagejate autoriõigusi.
48.Google koondab endas suurema osa kõikidest maailma internetilehekülgedest. Neti koondab endas kümneid tuhandeid Eesti veebilehti. Kostja koondab endas Eestis ligikaudu 20-30 põhiliselt ainult autode, kinnisvara- ja töökuulutusi sisaldava lehekülje infot, pakkudes samasugust otsingut, kui näiteks XXX lehel juba olemas on. Hydra toimimispõhimõtted on täiesti erinevad Google ja Neti omadest ning seetõttu ei ole ta Google ja Neti konkurent, vaid on ebaausalt konkureeriv XXX-ga, kes pakub samuti autokuulutuste otsingut. Kostja poolt toime pandud rikkumisi ei õigusta mitte kuidagi ka asjaolu, et ta on lisanud kuvatavate kuulutuste juurde viite andmebaasidele. Autoriõiguse seadus ei sätesta viitamisele erinormi interneti keskkonnas. Kõik viited interneti keskkonnas tehakse endiselt õiguste omanike loal. Analoogiliselt on vastava väljaande enda otsustada, kas ta lubab tavakasutajatel oma lehte sirvida tasuta või tasu eest – näiteks internetilehte www.bns.ee ei saa kasutada tasuta. Käesoleval juhul on kostja hagejate veebilehtedel kättesaadavad kasutatud autode kuulutuste andmebaasid täies mahus kopeerinud ning avaldanud need omakorda oma internetileheküljel XXX.
49.Hagejate poolt loodud internetilehekülgedel XXX ja XXX avaldatud andmete näol on tegemist andmebaasidega vastavalt AutÕS §-le 4 lg. 3.
50.Kostja vastuhagi väited, mille kohaselt XXX ja XXX kasutajad sisestavad oma kuulutused ise internetti, on faktiliselt valed. Hagejad rõhutavad, et esiteks kasutajad ei edasta ise oma kuulutusi autootsijatele, vaid kasutajad edastavad oma andmed arvutiprogrammile, mis töötleb ja salvestab vastavad andmed ning töötleb ja saadab andmed läbi interneti otsingute tegijale. Teiseks on oluline märkida, et tegelikult sisestavad andmebaasidesse kuulutusi ka hagejad ise, seejuures AS SB sisestab enamuse kasutatud autode kuulutustest ise. Hagejad töötlevad ja süstematiseerivad andmeid, kuna veebilehtedel on sõidukid esitatud teatud tunnuste (nt mark, ehitusaasta) järgi grupeerituna ja sorteerituna. Hagejad kontrollivad sisestatud kuulutusi, et need vastaksid etteantud formaadile, ning vigadest kuulutustest teatatakse kõigepealt kuulutajale või parandatakse vead hagejate endi poolt.
51.Euroopa Komisjoni Siseturu Ühtlustamise Ameti 12.12.2005.a koonddokumendis avaldati Komisjoni poolt läbi viidud uuringute tulemused, mille kohaselt enamik andmebaaside loomisesse tehtud investeeringutest hõlmasid investeeringuid IT-le ja personalile, ning vastavad investeeringud moodustasid 85,1% kõigist andmebaasi loomisesse tehtud investeeringutest. Hagejad ise sisestavad kuulutusi andmebaasidesse ning töötlevad ja süstematiseerivad neid, samuti kontrollivad sisestatud kuulutusi.. Seda on hagejad teinud 10 aastat.. Hagejate investeeringud XXX ja XXX andmebaaside loomisse on vastavalt AutÕS § 755 oluliselt nii laadilt, suuruselt kui ka väärtuselt. Euroopa Kohtu lahendite sisust tuleneb, et kõik antud juhul hagejate poolt tehtud investeeringud on hinnatavad kui olulised investeeringud andmebaasi loomiseks, kuna need on suunatud andmebaasi süstematiseerimisele, metoodilisele ülesehitamisele, andmete koondamisele ning andmete käigushoidmisele. Andmebaase ei ole hagejad loonud mitte ühegi muu tegevuse kaudu või muu tegevuse tõttu või sellega seoses. Andmebaaside loomine ning nende haldamine on hagejate põhitegevus.
53.Kostjal puudub hagejate internetilehekülgedel avaldatud andmete reprodutseerimiseks oma internetileheküljel XXX luba teoste autoriõiguste omanikelt ja andmebaaside tegijatelt. Puudub pooltevaheline leping teoste kasutamiseks, samuti ei ole tasutud autoritasu, mistõttu andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada sellise kasutamise eest kokkulepitud tasu. Hagejad selgitavad täiendavalt, et teoste vaba kasutamise juhtumid on autoriõiguse seaduses reguleeritud äärmiselt piiratult. Vastavad juhud on ammendavalt loetletud AutÕS §-s 19. Ühelgi juhul ei saa teoste vaba kasutamine toimuda mõne äriühingu ärilistes huvides, milleks kostja hagejate internetilehekülgedelt reprodutseeritud andmeid kahtlemata kasutab. Oma ärilist
huvi seoses hagejate loodud andmebaasidega kinnitab kostja selgesõnaliselt ka vastuhagis: „Kostja sõltub oma äritegevuses kostjatest”. See, milliseid tehnilisi meetodeid kostja seejuures nimetatud tulemuse saavutamisel kasutab, ei oma õiguslikku tähendust, kuna seesuguse tegevuse tulemusena on kostja juba rikkunud hagejate autoriõigusi. Seega on hagejad seisukohal, et kostja väited seoses hagejate poolt koostatud andmebaaside avalikustamisega üldsusele ning kostjal sellest tekkiva „igameheõiguse” kohta on põhjendamatud ning ei õigusta kostja poolt hagejate autoriõiguste rikkumist.
54.Kostja ei ole põhimenetluses ega vastuhagis esitanud ühtegi sisulist vastuväidet või ettekäänet selle kohta, milline sisuline õigustus tal oli ilma hagejate loata kasutada viimaste arvutiprogramme ning internetilehtedel esitatud kuulutuste kujundusi. Seega on kostja omaks võtnud, et ta rikkus hagejate autoriõigusi arvutiprogrammidele ning kujundusele. TsMS § 231 lg 4 näeb ette, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt. Eeltoodut arvesse võttes on hagejate investeeringud XXX ja XXX andmebaaside loomisesse vastavalt AutÕS § 753 lg-l 1 olulised nii laadilt, suuruselt kui ka väärtuselt.
55.Vastuhagis kostja väitel on hagejate turuosa internetis Eesti automüügikuulutuste avaldamise turul kokku üle 40 %. Kostja poolt on esitatud, et XXX-s on avaldatud 16 311 kuulutust ja XXX-s 4952 kuulutust. Kostja on kaubaturult põhjuseta välja jätnud terve rea veebilehtede autode müügipakkumisi, sealhulgas ka XXX-s avaldatud 42 100 kuulutust. Tegelikult on kasutajatel võimalik erinevate veebilehtedelt leida vähemalt 96 986 sõiduki müügikuulutust. Hagejad ei riku konkurentsiseadust, kuna nad ei valda olulist osa automüügikuulutuste avaldamise turust.
Maakohtu põhjendused
56.Hagejad jäid kohtuistungil esitatud nõuete juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel ning kostja jäi esitatud vastuhagi nõuete juurde ja hagejad vaidlesid vastuhagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel.
57.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja ütlusi kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
58.Poolte vahel on vaidlusesemeks asjaolu, kas hagejate poolt loodud internetilehekülgedel avaldatud andmete näol on tegemist õiguskaitset omavate andmebaasidega ning et kostja on rikkunud hagejate õigusi, millele kostja vaidleb vastu ning vastuhagis taotleb oma tegevuse tunnustamist ja tema suhtes tehtud piirangute tühistamist.
59.AutÕS § 4 lg. 3 järgi on autoriõigusega kaitstavateks teosteks nii andmebaasid kui ka graafilised kujundused ja arvutiprogrammid. AutÕS VIII1 peatükk sätestab sui generis ehk eriõiguse nendele andmebaasidele, mille loomiseks on selle loonud isik teinud olulise investeeringu. Hagejad on seisukohal, et nende poolt loodud internetilehekülgedel XXX ja XXX avaldatud andmete näol on tegemist andmebaasidega ja nende andmebaasid koos andmebaaside loomisel aluseks olnud tarkvaraga sisaldavad endas sedavõrd loojate loomingulist tegevust, et tegemist on autoriõigusega kaitstud teostega. Samuti on hagejad teinud andmebaaside loomiseks olulisi investeeringuid.
60.Andmebaasi tegijate suhtes näeb AutÕS § 754 ette, et ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mistahes viisil või mistahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi. AÕS § 4 lg. 6 sätestab, et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse. Kooskõlas AÕS §-ga 80 lg. 2 kohaldatakse andmebaasi tegija õiguste kaitsele autoriõiguse kaitse kohta kehtivaid sätteid. 11. augustil 2005.a. said hagejad teada, et on avatud uus internetilehekülg XXX. Alates 11. augustist 2005.a oli umbes ühe nädala jooksul internetilehekülg XXX lingitud internetilehtedega XXX ja XXX selliselt, et tarbija sai kõikide hagejate kuulutuste seas otsingut teostada kasutades selleks internetilehte XXX, sest kostja oli nimetatud lehele kopeerinud hagejate kuulutused.
61.AutÕS § 754 näeb ette, et väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast on lubatud ainult andmebaasi tegija nõusolekul. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mistahes viisil või mistahes vormis ajutist või alalist ülekandmine teise väljendusvormi, samuti tuleneb AutÕS §-st 754, et ilma andmebaasi tegija loata on keelatud andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse kogu andmebaasi sisu või selle olulise osa avalikustamist üldsusele kas koopiate levitamise teel või muul viisil ülekandmise teel. Seejuures sätestab AutÕS § 755, et andmebaasi õiguspärane kasutaja võib teha andmebaasist väljavõtteid või taaskasutada üksnes andmebaasi mitteolulisi osi.
62.Kostja alustas 2005.a. septembri esimestel päevadel internetilehel XXX suures mahus andmete reprodutseerimist internetilehtedelt XXX ja XXX. muudetud kujunduse ja osaliselt koos tarkvaraga. Kujundusest oli eemaldatud hagejate logod ning oli võimalikuks tehtud edasi liikumine internetilehelt XXX hagejate interneti-lehtedele. Reprodutseeritud olid sisuliselt kõik internetilehtedel XXX ja XXX avaldatud automüügikuulutused koos nende graafilise kujundusega.
9.augustil 2005. a kella 13:13 kuni 15.57 teostati XXX veebiserveri logifailide põhjal suures mahus andmete kopeerimist , kui esitati XXX serverile ca 11 000 päringut. Analoogiliselt teostati 9 ja 16 augustil 2005.a internetilehe XXX veebiserveri logifailide alusel suuremahulisi andmete kopeerimisi internetilehelt XXX. OÜ A andmebaasis oli kopeerimise ajal avaldatud kokku 12 385 kasutatud sõiduki kuulutust ja AS SB andmebaasi maht kopeerimise ajal oli 6000 kuulutust, mis kostja poolt sisuliselt täismahus kopeeriti ja oma veebilehel XXX reprodutseeriti.
63.Hagejate väitel kostja internetileht XXX ei kujuta endast otsingumootorit ning kostja internetilehekülje XXX võrdlus otsingumootoritega XXX ja XXX on kohatu ja eksitav. Kui tarbija sisestab kostja internetilehele päringu, ei suunata teda mitte edasi kolmandatele isikute internetilehtedele, vaid kuvatakse juba eelnevalt XXX serveris reprodutseeritud kuulutusi otse internetilehel XXX. Kõik hagejate andmebaasidest pärinevad kuulutused on salvestatud kostja serveris. Kostja tunnistab seda ka oma vastuhagiavalduses, väites, et OÜ Aist kopeeritud kuulutuse koopia asub XXX serveris. Seesuguse tegevuse tulemusena on kostja juba rikkunud hagejate autoriõigusi.
64.Hagejad on autoriõiguse seadusele, Euroopa Liidu direktiivile nr 96/9/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikale tuginedes veendunud, et hagejate poolt loodud internetilehekülgedel avaldatud andmete näol on tegemist andmebaasidega ning kostjal puudub ülalkirjeldatud tegevuseks luba teoste autoriõiguste omanikelt ja andmebaaside tegijatelt. Puudub pooltevaheline leping teoste kasutamiseks, samuti ei ole tasutud autoritasu. AutÕS § 754 kohaselt andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada sellise kasutamise eest tasu.
65.Kostja väitel ei ole ta hagejate õigusi rikkunud, kuna nende poolt andmebaasideks peetavad andmete kogumid ei ole kaitstavad andmebaasidena AutÕS mõttes ning vastavalt AutÕS § 752 ei loeta andmebaasiks või selle osaks andmebaasi aluseks olevat arvutiprogrammi. Hagejad on loonud internetilehekülje kaudu toimiva arvutiprogrammi. Hagejad on loonud tarkvara, mis
käivitatakse interneti kasutaja poolt veebileheküljel XXX või XXX andmete sisestamisega ning mis võimaldab kasutaja poolt sisestatavaid andmeid auto ja selle müügitingimuste kohta veebilehekülje teisele kasutajale taasesitada. Samuti ei sisalda hagejate „andmebaasid” koos nende loomise aluseks olnud tarkvaraga endas sedavõrd loojate loomingulist tegevust, et need oleksid kaitstavad teostena AutÕS § 4 lg 3 p 22 alusel. Samuti ei ole hagejad teinud olulisi investeeringuid ning hagejate tegevus- ja reklaamikulud pole olulised investeeringud andmebaasi. Seega hagejate andmete kogumid ei ole kaitstavad andmebaasidena ka AutÕS VIII1 peatüki ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsil 1996.a. andmebaaside õigusliku kaitse direktiivi 96/9/EÜ alusel.
66.Kostja möönab, et tema poolt alates 2005.aasta 19. augustist kuni septembri keskpaigani oma veebilehel XXX hagejate kuulutuste koopiate esitamine oma veebilehel oli iseenesest õigusvastane. Samas märgib kostja, et tema vastava tegevuse põhjustas hagejate enda õigusvastane tegevus kostjat diskrimineerival ja konkurentsiseadusega vastuolus oleval blokeerimisel, millise tegevuse vastu on esitatud ka vastuhagi.
67.Kostja leiab, et hagejate kahju hüvitamise nõue on ebaselge ja ei nähtu, milline kostja tegu millise kahju hagejatele on põhjustanud. Hagejad on vääralt mõistnud kahju hüvitamise olemust ja eesmärki ning nad on kahju hüvitamise nõude aluseks võtnud nende poolt soovitud ebamõistlikult suure litsentsitasu (kokku 290 000 krooni). Hagejad ei ole tõendanud tegelikult tekkinud kahju ulatust ja saamata jäänud tulu.
68.Vastuhagis kostja palub tunnustada tema õigust otsida ja viidata kuulutustele, mille kolmandad isikud on hagejate tarkvara kasutades internetti sisestanud ning kohustada hagejaid mitte takistama kostja otsinguprogrammi hydra juurdepääsu internetilehekülgedel XXX ja XXX üldsusele kättesaadavaks tehtud müügikuulutustele. Kostja õigus viidata kuulutusele tuleneb informatsiooni andjalt saadud nõusolekust ning informatsiooni vabast levikust. Hydra blokeerimine on hagejate omavoliline piirang. Kolmandad isikud sisestavad informatsiooni avalikkusele levitamise eesmärgil. Ainult informatsiooni andja saab otsustada, kellele, kus ja mis ulatuses tema poolt üle antud informatsiooni näidatakse. Asjaolu, et hagejad on loonud arvutiprogrammi, mis võimaldab kolmandatel isikutel oma kuulutus internetti sisestada ja seal nähtavaks teha, ei muuda arvutiprogrammi omanikke üleantud informatsiooni „omanikuks.” AutÕS § 5 p 7 kohaselt ei ole autoriõigusega kaitstavad andmed ja faktid. Arvutiprogramm ei ole andmebaas vastavalt AutÕS § 752 mõttes ja hagejad on loonud tarkvara, mis käivitatakse interneti kasutaja poolt veebileheküljel XXX või XXX andmete sisestamisega ning mis võimaldab kasutaja poolt sisestatavaid andmeid auto kohta veebilehekülje teisele kasutajale taasesitada. Seega vastuhagis on kostja asunud seisukohale, et hagejate poolt tarkvarasse ja internetilehekülgede pidamiseks tehtud investeeringud pole käsitletavad investeeringutena andmebaasi. Kostja on viidanud Euroopa Kohtu lahenditele (lahendid nr C-203/02, C-46/02, C444/02 ja C-338/02), millistest justkui kostja esitatud väited tuleneksid. Kostja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid vastavaid piiranguid ei sätesta.
69.Kehtiv seadus ei sea piiranguid, millesse täpselt investeeringuid peaksid olema tehtud (ja millises suuruses) selleks, et andmebaasile tagataks seaduses ette nähtud kaitse. Andmebaaside Direktiivi artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärgiks tagada igasuguses vormis andmebaaside õiguskaitse. Kooskõlas direktiivi artikli 1 lõikega 2 on andmebaas süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Vastavalt Andmebaaside Direktiivi preambula punktidele 10 ja 12 on direktiivi peamine eesmärk kaitsta investeeringuid infotöötlussüsteemidesse. Infotöötlussüsteemid koosnevad riistvarast (näiteks arvutid, serverid) ja tarkvarast (näiteks arvutiprogrammid). Seega tagavad mistahes investeeringud, mis on tehtud andmebaasi loomisesse läbi arvutiprogrammide, andmebaasidele kaitse. Nimelt seesuguse kaitse tagamine on direktiivi esimene ja peamine eesmärk.
70.Euroopa Komisjoni Siseturu Ühtlustamise Amet avaldas 12. detsembril 2005. a koonddokumendi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/9/EÜ, mis käsitleb andmebaaside õiguskaitset, (edaspidi Andmebaaside Direktiiv) kohaldamise hindamise kohta (DG Internal Market and Services Working Paper; First evaluation of Directive 96/9/EC on the legal protection of databases). Muuhulgas avaldati nimetatud dokumendis Komisjoni poolt läbi viidud uuringute tulemused, mille kohaselt enamik andmebaaside loomisesse tehtud investeeringutest hõlmasid investeeringuid IT-le ja personalile. 2005. a augustis ja septembris läbi viidud uuringu kohaselt tegid enamik andmebaaside tegijaid oma investeeringuid just infotehnoloogiasse ning vastavad investeeringud moodustasid 85,1% kõigist andmebaasi loomisesse tehtud investeeringutest. Seega on tarkvarasse ja infotehnoloogiasse tehtavad investeeringud andmebaasi loomisel arvestatavad – nimetatud investeeringud moodustavad tegelikult enamuse kõikide Euroopas kaitstud andmebaaside loomisesse tehtud investeeringutest.
71.Kohus nõustub hagejate hagis esitatud seisukohtadega ja kostja vastuhagile esitatud vastuväidetega, mida ei pea vajalikuks enam korrata ning leiab, et hagejatele kuuluvad autoriõigused nende poolt ja nende investeeringute alusel loodud objektidele; andmebaasidele, tarkvarale ja internetilehe graafilisele kujundusele. Kostja on hagejate luba omamata kopeerinud, töödelnud ning teinud üldsusele kättesaadavaks hagejate teosed, mis on käsitletav kostja õigusvastase käitumisena. Kostja väited seoses hagejate poolt koostatud andmebaaside avalikustamisega üldsusele ning kostjal sellest tekkiva „igameheõiguse“ kohta on põhjendamatud ning ei õigusta tema poolt hagejate autoriõiguste rikkumist, samuti ei ole tõendatud hagejate poolt konkurentsiseaduse rikkumine.
72.Euroopa Kohtu lahendid toetavad hagejate seisukohta, et nende poolt loodud andmebaasidele on tagatud õiguskaitse. Euroopa Kohtu lahendite sisust tuleneb, et kõik hagejate poolt tehtud investeeringud on hinnatavad kui olulised investeeringud andmebaasi loomiseks, kuna need on suunatud andmebaasi süstematiseerimisele, metoodilisele ülesehitamisele, andmete koondamisele ning andmebaasi käigushoidmisele. Andmebaase ei ole loonud mitte ühegi muu tegevuse kaudu või muu tegevuse tõttu või sellega seoses. Andmebaaside loomine ning nende haldamine on hagejate põhitegevus.
73.Riigikohus on rõhutanud, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb intellektuaalse omandi alase vaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada Euroopa Liidu norme. Normide tõlgendamisel saab lähtuda Euroopa Kohtu praktikast ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide praktikast (Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06). Olukorras, kus meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud, saab arvestada ka teiste riikide seadusi ja praktikat (Riigikohtu
21.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04).
74.Kostja arusaam ei põhine ei autoriõiguse seadusel ega viidatud Euroopa Kohtu lahenditel. Kostja on esitanud seisukoha, et hagejate andmebaasid ei ole AutÕS alusel kaitstud, põhjendamiseks kokkuvõtlikult järgmised väited: müügikuulutusi sisestavad andmebaasi kasutajad ise; hagejad on teinud investeeringuid „ainult” internetilehekülje loomisesse ja tarkvarasse; andmete kogumiseks, kontrollimiseks ja süstematiseerimiseks ei olevat tehtud piisavalt investeeringuid. Ükski ülaltoodud seisukohtadest ei tugine AutÕS VIII1 peatükile, mis reguleerib andmebaasi tegijate õigusi. Ükski ülaltoodud seisukohtadest ei põhine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996.a. direktiivil 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta ning ühtegi ülalmärgitud seisukohtadest ei ole välja toonud Euroopa Kohus eespool viidatud lahendites.
75.Kostja veebileht XXX on loodud ärilisel eesmärgil ning kostja finantseerib nimetatud veebilehe käigushoidmist reklaami müügi teel. Nimetatud asjaolud on kostja ise välja toonud vastuhagis.. Kostja on põhimenetluses esitatud 20. märtsi 2006.a koondvastuväidetes võtnud
omaks: ”OÜ A on loonud autode müügikuulutusi vahendava veebikeskkonna, mille tulemusel on tekkinud autode müügikuulutustest koosnev andmete kogum” ( tlk. 285-294, II k). Samuti on kostja hagejate tulemusena tekkinud andmete kogumile viidanud vastuhagi täienduses. Kostja on seega nõustunud, et hagejate poolt loodud internetilehekülgedel XXX ja XXX koondatud andmete näol tegemist on andmebaasidega, kuid kostja arvates eksisteerivad antud juhul eritingimused, milliste tõttu ei ole andmebaasid AutÕS alusel kaitstud.
76.AutÕS § 814 lg.1p.1 sätestab, et õiguste omanik võib nõuda õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043, mis näeb ette, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja vastutab hagejatele kahju tekitamise eest vastavalt Autoriõiguse seadusele. Vastavalt AutÕS § 814 lg.1p.2 õiguste omanikul on õigus nõuda õiguste kaitse objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS §-le 1055. VÕS § 1045 lg. 1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kooskõlas VÕS §-ga 127 isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 128 lg. 4 kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 77.. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate poolt loodud internetilehekülgedel XXX ja XXX avaldatud andmete näol on tegemist andmebaasidega vastavalt AutÕS sätestatuga. Hagejatel on õigus nõuda õigustrikkuva tegevuse lõpetamist, sellest hoidumist edaspidi ning kostjalt kahju hüvitamist hagiavalduses toodud alustel ja suuruses. Seega tuleb välja mõista AIOÜ-lt OÜ A kasuks saamata jäänud litsentsitasu 140 000 krooni ja AS SBkasuks saamatajäänud litsentsitasu 150 000 krooni.
78.Ülaltoodule tuginedes kohus leiab, et OÜ A ja AS SB hagi tuleb rahuldada ning AIOÜ vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta AIOÜ kanda.
79.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Antud asjas kohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata vastuhagi. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg. alusel kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu OÜ A kasuks 8000 krooni ja AS SBkasuks 9000 krooni ning hagejate kasuks õigusabikulud kokku 165 458 krooni .
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.