2-07-751/14 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu registriosakonnas peetavasse äriregistrisse on kantud OÜ REHVIEXPRESS (registrikood 10618422), mille osakapital on nimiväärtusega 100 000 krooni. Äriregistri andmetel on osaühingu osanikeks Raivo Mererand (osamaksuga 66 400 krooni) ja Andres Mägi (osamaksuga 33 600 krooni). OÜ REHVIEXPRESS osanike (Raivo Mererand, Andres Mägi) 20.11.2006 koosoleku otsusega loeti koosolek nurjunuks põhjusel, et osanikud ei jõudnud üheski päevakorra punktis kokkuleppele. Osanikud otsustasid kutsuda uue koosoleku kokku 13.12.2006. 13.12.2006 koosolek on osanike kokkuleppel edasi lükatud 21.12.2006. 18.12.2006 toimus OÜ REHVIEXPRESS osanike erakorraline üldkoosolek, millest võtsid osa Merle Mererand (osa nimiväärtusega 66 400 krooni omanikuna) ja Andres Mägi (osa nimiväärtusega 33 600 krooni omanikuna). Merle Mererand oli OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 koosoleku toimumise ajal Raivo Mererannaga abielus (abielu oli sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis; lahutatud Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega). OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku kohta on koostatud kaks protokolli (tl 130-132 ja 133-135), milles sisalduvad erinevad otsustused. Osaühingu REHVIEXPRESS osanikud Merle Mererand ja Andres Mägi on otsustanud kutsuda juhatusest tagasi Raivo Mereranna ning valida juhatusse Andres Mägi. Teise protokolli kohaselt on osanikud otsustanud endise juhatuse liikme Raivo Mereranna vastu nõude esitamise ja õigusvaidluseks esindaja määramise ning osaühingu nimel ja arvel sõlmitud seadusvastaste ning heade kommete, avaliku korra ning hea usu põhimõttega vastuolus olevate tehingute vaidlustamise. Andres Mägi on 19.12.2006 esitanud Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse juhatuse liikmete koosseisus muudatuste registrisse kandmiseks. 21.12.2006 on osanikud (Raivo Mererand, Andres Mägi) kokku leppinud selles, et vältimaks koosoleku kokkukutsumise korras vaidlusi, on otstarbekas koosolekut mitte pidada. Raivo Mererand esitas 05.01.2007 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 koosoleku otsuse nr 2 tühisus, millega loeti lõppenuks Raivo Mereranna volitused kostja juhatuse liikmena; tuvastada OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 koosoleku otsuse nr 3 tühisus, millega valiti Andres Mägi kostja juhatuse liikmeks; ning tuvastada, et hageja volitused OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liikmena on pikenenud kuni 02.03.2009. Hageja täiendas 20.02.2007 hagi ja palus tuvastada OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 koosoleku otsuse nr 1 tühisus, millega otsustati esitada nõuded hageja kui endise juhatuse liikme vastu seoses osaühingule, selle osanikele ning võlausaldajatele olulise kahju tekitamisega ning kinnistute tasuta koormamise ja tasu saamata võõrandamisega kolmandale isikule; tuvastada OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 koosoleku otsuse nr 2 tühisus, millega Andres Mägi määrati kostja esindajaks õigusvaidluses hagejaga; tuvastada OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 koosoleku otsuse nr 3 tühisus, millega otsustati vaidlustada hageja poolt osaühingu nimel ja arvel sõlmitud neli võla- ja asjaõiguslepingut. Alternatiivselt palus hageja tunnistada eelmärgitud otsused kehtetuks. Nõude täiendamisel lähtus hageja asjaolust, et 18.12.2006 kuupäevaga on vormistatud kaks osanike koosoleku otsust. OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamist nõudis hageja äriseadustiku (ÄS) § 1721, § 1771 alusel ning sama koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ÄS § 178 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel. 2(11)

Hagiavalduse kohaselt rikuti 18.12.2006 osanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel seaduse ja põhikirja nõudeid. Hagejat ei ole 18.12.2006 osanike koosolekule kutsutud; koosoleku kutset hagejale osanike nimekirjas märgitud aadressile saadetud ei ole; ka muul viisil ei ole hagejat koosoleku toimumisest teavitatud. Koosolekul oli esindatud vähem kui pool (1/3) osadega esindatud häältest. Hagejale kuuluva OÜ REHVIEXPRESS osaga seonduvaid õigusi teostas 18.12.2006 osanike üldkoosolekul Merle Mererand, kes ei ole kostja osanik ning keda ei ole osanike nimekirja kantud. Osanikuks mitteoleva isiku hääled on tühised; tühised hääled moodustavad 2/3 koosolekul esindatud häältest. Hagejale kuuluv osaühingu osa ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Ka juhul, kui osa kuulunuks ühisvarasse, ei oleks Merle Mererand õigustatud teostama osaniku õigusi ainuisikuliselt. Tulenevalt ÄS § 165 lg-st 1 saavad ühised omanikud ühisest osast tulenevaid õigusi teostada ainult ühiselt. Muudatus osanike nimekirjas on Andres Mägi poolt tehtud ebaseaduslikult. Osaniku õigusi äriühingu suhtes on aastate kestel teostanud hageja. See asjaolu on püsivalt olnud teada koosoleku korraldanud teisele osanikule. Ühisest omanikust abikaasa osanike nimekirja kandmine toimub ÄS § 165 lg-st 1 tulenevalt kas abikaasade kokkuleppel või abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Kumbagi alust ei eksisteeri. Hageja hinnangul on Andres Mägi kostja osanikuna käitunud pahauskselt. 26.11.2006 osanike koosolekul kinnitasid hageja ja Andres Mägi allkirjadega, et kostja osanikeks on hageja ja Andres Mägi ning neile kuulub 100 % osadega määratud häältest, osadele vastavalt 664 ja 336 häält. Koosolekul lepiti kokku järgmise koosoleku korraldamises 13.12.2006, kus lepiti kokku järgmise koosoleku korraldamises 21.12.2006. Mingit teadet 18.12.2006 koosoleku kohta Andres Mägi hagejale ei andnud ei enne ega pärast koosoleku korraldamist ja läbiviimist. Merle Mereranna kaasabil teostas Andres Mägi oma huvi saada kontroll äriühingu üle ning välistada äriühingul tema vastu nõuete esitamine. Hagi esitamise eesmärgiks on välistada Andres Mägi poolt 19.12.2006 esitatud kandeavalduse alusel äriregistris ebaseaduslike kannete tegemine, mis tuginevad kostja osanike 18.12.2006 üldkoosoleku tühistele otsustele. Hageja palus ühtlasi kohtul tuvastada, et ta on jätkuvalt OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liige, erinevalt kostja osanike 18.12.2006 üldkoosoleku otsusega tuvastatust. Volitus on tekkinud juhatuse liikmeks valimisest 02.03.2000. Vastavalt ÄS § 184 lg-le 2 osaühingu juhatuse liikme ametiaeg on 3 aastat. Vastastikuse vaikiva aktseptiga on juhatuse liikme volitus pikenenud järgmiseks ametiajaks algusega 02.03.2003 ja 02.03.2006. Juhatuse liikmed on tähtaja möödudes oma ülesannete täitmist jätkanud; osanikud on sellega nõustunud. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja osakapital on jagatud kaheks osaks, see on Merle ja Raivo Mereranna ühisomandis olev osa nimiväärtusega 66 400 krooni ja Andres Mägi omandisse kuuluv osa nimiväärtusega 33 600 krooni. Merle ja Raivo Mereranna osa on soetatud abielu ajal ning on ühisvara sõltumata sellest, kas abikaasad on kantud ühiste omanikena registrisse või mitte (perekonnaseaduse § 14 lg 1). Merle Mererand on tema avalduse alusel kantud osanike nimekirja 17.11.2006. Kostja juhatus oli kohustatud nimekirja vastava kande tegema, tuginedes avaldusele lisatud abielutunnistusele. Osa ühised omanikud on õigustatud osaga seotud õigusi teostama. Abikaasad ei ole ühisosaluse kasutamiseks määranud kasutuskorda, seega ÄS § 165 lg 3 kohaselt loetakse osaühingu õigustoimingud kehtivaks ka ühe osaniku suhtes. Abikaasade vahelised vaidlused ei puuduta kostja õigusi ja kohustusi. 18.12.2006 osanike koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel järgiti kostja väitel kõiki seaduse ja äriühingu põhikirja nõudeid. Osanike üldkoosoleku kutsus kokku juhatuse liige 3(11)

Andres Mägi. 18.12.2006 osanike koosolekust teavitati osanikke Merle Mereranda ja Andres Mägit. Koosoleku kokkukutsumise teated anti kätte 24.11.2006 isiklikult osanike nimekirja kantud aadressidel. Merle Mererannale teate kätteandmisega loeti kutse kätteantuks ka osa ühisele omanikule Raivo Mererannale. Koosolek oli otsustusvõimeline, kuna osales 100 % osadega määratud häältest. Otsused võeti vastu ühehäälselt. Kostja väitel puudub hagejal tulenevalt ÄS § 184 lg-st 2 OÜ REHVIEXPRESS esindusõigus. Kostja volitus lõppes juhatuse liikme ametiaja möödumisega; tema volitusi ei ole uuendatud, teda ei ole valitud juhatuse liikmeks ning tema volitused ei ole pikenenud muudel alustel. Osaühingu osanikud ei ole kuidagi väljendanud oma vaikivat nõusolekut endise juhatuse liikme Raivo Mereranna juhatuse liikmeks valimisele või tema volituste uuendamisele. Hageja esitatud hagi on pahauskne ning kantud soovist kahjustada kostja ja viimase võlausaldajate huve. Hageja on kostja nimel teinud selgelt kahjulikke tehinguid, muutes äriühingu varatuks ja maksevõimetuks. Kostja esitas 17.01.2007 vastuhagi, milles palus tuvastada Raivo Mereranna kui kostja endise juhatuse liikme esindusõiguse puudumine. Hagejal puudub vastuses hagile esiletoodud asjaoludel õigus esindada OÜ-d REHVIEXPRESS (hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 02.03.2000 ning ÄS § 184 lg-s 2 sätestatud kolmeaastane juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud). Avalduse kohaselt väljendub kostja õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamiseks selles, et hageja on pahauskselt ja jätkuvalt rikkumas kostja huve. Kasutades ära äriregistri vananenud ja ebaõiget kannet OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liikme staatuse kohta, esineb hageja suhetes kolmandate isikutega kostja juhatuse liikmena ning takistab kostja õiguste teostamist. Hageja on äriregistri ebaõigele kandele tuginedes esitanud OÜ REHVIEXPRESS poolt tema vastu esitatud hagide tagasivõtmise avaldused kohtutele ning teinud kostja nimel tehinguid, millega on tekitanud kostjale olulist majanduslikku kahju ja muutnud kostja varatuks. Hageja ei saanud osanikuna hääletada nendes küsimustes, mis puudutavad tema suhtes nõuete esitamist või õigusvaidluses esindaja määramist. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja väitis, et kostja nimel on esitanud vastuhagi volituseta isik, kuna osanike üldkoosolek ei ole otsustanud osaühingu esindaja määramist õigusvaidluses juhatuse liikmega (ÄS § 168 lg 1 p 10, § 181 lg 4). Hageja vaidles vastuhagile ka sisuliselt vastu ja jäi hagis esitatud seisukoha juurde, et tema volitused OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liikmena ei ole lõppenud, kuna OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised. Koosolek oli kokku kutsutud ebaseaduslikult ning koosolekul hääletas osanikuna Merle Mererand, kes ei ole OÜ REHVIEXPRESS osa omanik. Hageja väitel on OÜ REHVIEXPRESS osanikud ja juhatuse liikmed tema ja Andres Mägi. Hageja ei vaidlusta, et vastavalt ÄS § 184 lg-le 2 on osaühingu juhatuse liikme ametiaeg kolm aastat. Kestvussuhte seaduses sätestatud tähtaeg ei välista kestvussuhte igakordset pikendamist või pikenemist seaduses sätestatud tähtaja võrra. Hageja ametiaeg on pikenenud kuni 02.03.2009 vaikival kokkuleppel juhatuse liikmete ja osanike vahel. Kostja osanike tahe tegudega aktsepteerida juhatuse liikmete volituste pikenemist ilmneb äriregistri pidajale esitatud dokumentidest (osaühingu majandusaasta aruanded, millele kirjutasid alla juhatuse liikmed) ja sellest, et osanikud on pika perioodi kestel alates ametiaja esmakordsest möödumisest 02.03.2003 võtnud vastu juhatuse liikmete poolt osaühingu igapäevase juhtimis- ja esindusfunktsiooni täitmise. Juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta formaalse otsuse vastuvõtmata jätmine ja registripidaja teavitamata jätmine ei ole määrava tähendusega, kuna äriregistri kanne juhatuse liikmete volituste kohta on 4(11)

deklaratiivse, mitte õigustloova tähendusega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas Raivo Mereranna hagi 21.05.2007 otsusega, millega tuvastas, et OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised ja Raivo Mereranna volitus OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liikmena pikenes ametiaja möödumisel 02.03.2006 järgmiseks ametiajaks. OÜ REHVIEXPRESS vastuhagi Raivo Mereranna vastu jättis kohus rahuldamata. Harju Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus osaühingu REHVIEXPRESS osanike koosseisus, millest tuleneb vaidlus osanike 18.12.2006 koosoleku otsuste õiguspärasuse üle. Vaidlust ei ole osaühingu osa (nimiväärtusega 33 600 krooni) kuulumises Andres Mägile. Kohus leidis, et vaidlusalune osa nimiväärtusega 66 400 krooni tuleb esitatud tõendite alusel lugeda äriühingu suhtes Raivo Mereranna omandiks. Osa kuulumine hagejale on tõendatud äriregistri registripäeviku väljatrükiga, milles on OÜ REHVIEXPRESS osanike nimekiri kajastatud muutusteta alates 2000. aastast. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja osa temale enam ei kuulu. Kostja juhatuse liige Andres Mägi kandis Merle Mereranna osaühingu REHVIEXPRESS osanike nimekirja Merle Mereranna 17.11.2006 avalduse alusel kui Raivo Mererannale kuuluva osa nimiväärtusega 66 400 krooni ühise omaniku. Maakohus asus seisukohale, et kostjal puudus õiguslik alus hinnata osa kuuluvust abielu ühisvarasse. Perekonnaseadusest tulenevad nõudeõigused kuuluvad perekonnale; abieluvaraga seotud vaidlused lahendatakse abikaasade vahel. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 165 reguleerib osaühingu osaga seotud õiguste teostamist, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt. ÄS § 165 kuulub äriühingu poolt järgimisele juhul, kui äriühingule on osa ühisest kuuluvusest teatatud ning äriühing on osa kuuluvust mitmele isikule ühiselt piisava põhjalikkusega kontrollinud. Antud juhul ei kontrollinud kostja kohtu hinnangul piisava põhjalikkusega osa kuuluvust. Selleks oleks tulnud välja selgitada teise ühise omaniku (Raivo Mereranna) seisukoht, kes oli kantud osanike nimekirja kõnealuse osa omanikuna ja kes oli alates 2000. aastast püsivalt äriühingu suhtes teostanud osaga seotud õigusi (ÄS § 148 lg 5). Kostja juhatuse liikmele Andres Mägile olid need asjaolud teada ning kostjal oli seega alus eeldada, et Raivo Mererand on kas osa ainuomanik või abikaasade ühisvarasse kuuluvast osast tulenevate õiguste teostamiseks abikaasade kokkuleppel määratud esindaja (ÄS § 165 lg 3). Tulenevalt eeltoodust ja osaühingu põhikirja p-st 5.2 lasus kostja juhatuse liikmel Andres Mägil kohustus teavitada äriühingu osa omanikku viimasele kuuluva osa omandit puudutava avalduse esitamisest ning selgitada välja tema seisukoht avalduse suhtes. Antud toimingu oleks pidanud kohtu hinnangul tegema iga mõistlik isik sarnases olukorras. Asjaolu, et kostja juhatuse liige Andres Mägi vastavat toimingut ei teinud ega kontrollinud osa kuuluvust, tuleb hinnata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dest 32 ja 35 tuleneva juhatuse liikme hoolsuskohustuse ning hea usu põhimõtte rikkumisena. Hea usu põhimõtte rikkumisena osaühingu juhtorgani liikmete vahelistes suhetes on hinnatav ka Andres Mägi vastuoluline käitumine. Eeldades kostja käsitluse kohaselt, et kostja juhatuse volitused olid 02.03.2003 ametiaja möödumise tõttu lõppenud, puudus ka Andres Mägil volitus teha juhatuse liikmena õigustoiminguid, s. t teha 17.11.2006 osanike nimekirja kandeid ja kutsuda kokku 18.12.2006 osanike üldkoosolek. Lõppkokkuvõttes asus kohus seisukohale, et Merle Mereranna kandmiseks 17.11.2006 kostja osanike nimekirja ei olnud esitatud tõendite põhjal alust. Osaühingul REHVIEXPRESS puudus alus käsitada Merle Mereranda 2006. a. novembris ja detsembris osaühingu osa omanikuna ning nimetatud isiku poolt osanikuna tehtud toimingud ei oma õiguslikke tagajärgi. 5(11)

ÄS § 171 lg 1 järgi kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. ÄS §-st 172 tuleneb juhatuse kohustus saata koosoleku toimumise teade kõigile osanikele. Kostja põhikirja p 6.3 järgi kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Koosoleku kutse saadetakse tähitud kirjadega, teatades koosolekust vähemalt 3 nädalat ette ning lisades kutsele koosoleku päevakorra. Teade saadetakse osanike viimati teadaoleval aadressil. Pooltel puudub vaidlus selles, et hagejat ei kutsutud 18.12.2006 osanike koosolekule. Hageja koosolekul ei osalenud ega teadnud selle toimumisest. Seega on õige hageja väide selles, et koosoleku kokkukutsumine ei toimunud seaduspäraselt. Kostja põhikirja p 6.4 järgi on koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle 7/10 esindatud häältest. Otsuseid võetakse vastu vähemalt 7/10 poolthäältega. Osaühingu osanikeks on Raivo Mererand ja Andres Mägi, kellest vaidlustatud koosolekul osales üksnes Andres Mägi. Andres Mägile kuuluva osaga on esindatud vähem kui 7/10 häältest, seega ei olnud koosolekul pädevust otsuseid vastu võtta. ÄS § 1721 järgi ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma juhul, kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus asus seisukohale, et osalemine osaühingu üldkoosolekul on osaniku põhiõiguseks. Selle õiguse teadlikku kitsendamist tuleb hinnata koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena, mis toob kaasa koosolekul tehtud otsuste tühisuse. Tühine otsus ei oma äriühingu, osanike ja juhatuse liikmete vahelistele õigussuhetele mingisugust õiguslikku mõju. OÜ REHVIEXPRESS vastuhagi Raivo Mereranna kui kostja endise juhatuse liikme esindusõiguse puudumise tuvastamiseks pidas Harju Maakohus põhjendamatuks ja jättis selle rahuldamata järgmistel põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus selles, et Raivo Mererand ja Andres Mägi on kostja osanike 02.03.2000 otsusega valitud juhatuse liikmeteks. ÄS § 184 lg 2 järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kostja põhikirjast muud tähtaega ei tulene. Juhatuse liikmete ametiaeg lõppes seega 02.03.2003. Vaidlust ei ole selles, et osaühingu juhatuse liikmed jätkasid pärast ametiaja lõppemist osaühingu majandustegevuse juhtimist. Äriregistri avaliku teabe ja kohtule esitatud dokumentide järgi on pärast ametiaja esmakordset ja ka teistkordset möödumist käitunud juhatuse liikmetena mõlemad 02.03.2000 otsusest volituse saanud isikud. Seda on nii omavahelistes suhetes kui ka suhetes äriühinguga (osanikega) vaikivalt aktsepteeritud kuni 18.12.2006 otsuse tegemiseni. Juhatuse liikmete volituste jätkuvat täitmist tõendab muu hulgas äriühingu majandusaasta aruanne, sealhulgas juhatuse deklaratsioon (tl 53) ja juhatuse allkirjad (tl 66). Kohus leidis, et kostja juhatuse liikmete volitus tuleb lugeda pärast ametiaja möödumist pikenenuks. Äriühingu organi moodustamisega ja selle tegutsemisega tekib kaks suhet: 1) sisesuhe esindaja (juhtorgani liige) ja esindatava (äriühing) vahel ning 2) välissuhe esindatava ja kolmandate isikute vahel. Äriühingu sisesuhtes põhineb esindus tehingul. Tehingust (osanike otsusest) tekkival esindussuhtel on käsunduslepingu iseloom. On õige, et tulenevalt äriühingu põhikirjast ja seadusest on juhtimiskäsundus reeglina määratud tähtajaga. Käsund on antud osanike koosoleku otsusega ja ulatub eelduslikult vastavale ametiajale. Sellest ei saa aga teha järeldust, et käsunduse tähtaja möödumisega suhe tingimusteta ja mööndusteta lõpeb. Selline järeldus ei ole kooskõlas käsundussuhte olemusega. Juhtimiskohustuse formaalsel alusel lõppenuks lugemisega jäävad seotud isikute, sealhulgas osanike huvid kaitseta. Vaidlust ei ole selles, et käsunduslepingu mõlemad pooled, s. o äriühing käsundiandjana ja juhatuse liikmed käsundisaajana on jätkanud lepingu täitmist pärast selle 6(11)

tähtaja möödumist. Juhtimisotsustused on tehtud, tulemus on käsundiandja poolt vastu võetud ning heaks kiidetud. Seega on käsunduslepingu pooled tegudega kokku leppinud käsundussuhte jätkumises järgnevaks ametiajaks ning selle jätkumise tegude talumisega omaks võtnud. Sellist käitumist tuleb lähtuvalt võlasuhete dispositiivsusest ja ärisuhete paindlikkusest lugeda lubatavaks. Käsunduslepingu jätkumine kuni uue otsustuse tegemiseni on põhjendatud ka välissuhetes kindluse tagamiseks ning on kooskõlas volituse olemusega. Välissuhetes on juhatuse liikmel seadusjärgne esindusõigus, mille realiseerimisel sõltub tehingu siduvus kolmanda isiku informeeritusest, s. o asjaolust, kas ta teadis või pidi teadma puudustest esinduses. Esindusvigadega tehtud tehinguid on võimalik heaks kiita. Eelnevast tuleneb esindussuhte paindlik iseloom ning hilisema siduvuse lubatavus. Kostja tõlgendus juhatuse liikme volituste lõppemisest ei ole kooskõlas TsÜS §-ga 32, mille järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Osanike endi huvides on äriühingu teovõime realiseerumine. Kostja tõlgendus põhineb eeldusel, et ametiaja möödumisega lõppes üksnes hageja volitus; sellist õiguslikult heitlikku järeldust aga teha ei ole võimalik. Kostja tugineb esinduses 18.12.2006 otsusele, mis on eeltoodud motiividel tühine. Vastuhagis toodud asjaoludel puuduks kostjal võimalus üldse tsiviilkäibes osaleda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 21.05.2007 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatava kohtuotsuse põhjendused selged ja üheselt mõistetavad ning otsus ei ole oma vastuolulisuse tõttu TsMS § 436 lg 1 tähenduses seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on tuvastanud, et esitatud tõendite põhjal tuleb OÜ REHVIEXPRESS osa nimiväärtusega 66 400 krooni lugeda äriühingu suhtes Raivo Mereranna omandiks. Apellandile jääb ebaselgeks kaevatava otsuse tuvastus, et hagejale kuulub OÜ REHVIEXPRESS osa omand äriühingu suhtes. Omandiõigus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt universaalne õigus ja kehtib igaühe suhtes. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud, et kõnealune osa kuulub hageja omandisse, ja seetõttu ei pidanud ta ka vastupidist tõendama. Kostja väitis, et osa on Raivo Mereranna ja Merle Mereranna ühises omandis kui abielu ühisvara. Kaevatav otsus on vastuoluline selle poolest, et kuigi maakohus leidis, et kostjal puudus õiguslik alus hinnata osa kuuluvust abielu ühisvarasse, andis kohus juhiseid selles osas, kuidas oleks kostja juhatus pidanud kindlaks tegema osaühingu osa kuulumise ühisvara hulka. Merle Mererand kanti õiguspäraselt 17.11.2006 OÜ REHVIEXPRESS osanike nimekirja, kuna ta esitas abielutunnistuse 09.03.1996. OÜ REHVIEXPRESS on asutatud ning osanikud omandasid osad alates registreerimisest äriregistris 16.12.1999, s. o Merle Mereranna ja Raivo Mereranna abielu ajal. Asjaolu, et abieluvaralepingut ei ole sõlmitud ja kehtib ühisvara režiim, kontrollis kostja täiendavalt väljaandest Ametlikud Teadaanded. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 ja § 17 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ning abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. ÄS § 165 lg 1 kolmas lause näeb ette, et osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Kostja ei ole nõus esimese astme kohtu seisukohaga, et seda õigust võib teostada ainult kohtu korras hagi esitamisega või et nõude esitamiseks oleks vajalik teise ühisomaniku nõusolek. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune osa ei kuulu ühisvarasse. Küll esitas kostja tõendid osa ühisvarasse kuulumise kohta, ent kohus lähtus hageja paljasõnalistest väidetest. Otsusest ei nähtu, missuguste tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et Merle Mereranna kostja osanike nimekirja kandmiseks puudus õiguslik alus. Tõendite ebaõige hindamise ja kohtuotsuses põhjendamata jätmisega on maakohus rikkunud 7(11)

menetlusõiguse norme. Apellant leiab, et OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on kehtivad, kuna Merle Mererannal oli ÄS § 165 lg-st 3 tulenevalt ühisesse omandisse kuuluva osa omanike esindusõigus ja sellest tulenevalt õigus osanike koosolekul hageja nimel hääletada. ÄS § 165 lg 3 kohaselt, kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes. Asjaolu, et hageja oli varem osaga seotud õigusi teostanud, ei anna alust pidada teda ÄS § 165 lg-s 3 nimetatud ühiste omanike esindajaks, kuivõrd osaühingule ei ole sellisest omanike kokkuleppest teatatud. Isegi juhul, kui 18.12.2006 osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole koosoleku otsused ÄS §-st 1721 tulenevalt tühised, sest koosolekul oli esindatud 100 % osadega määratud häältest. Lisaks juhib apellant kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei oleks saanud osanike koosolekul hääletada tema vastu nõude esitamise ja selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramise küsimuses (ÄS § 177 lg 1). Seega ei ole hageja õiguste rikkumine osanike koosolekust osavõtu õiguse piiramisega isegi teoreetiliselt võimalik. Apellant ei ole nõus õigusliku hinnanguga, mille Harju Maakohus andis otsuses kostja juhatuse liikmete volituste pikenemisele alates ÄS § 184 lg-st 2 tuleneva juhatuse liikme kolmeaastase ametiaja lõppemisest 02.03.2003. Kohtu järeldus ning sellel põhinev hagi rahuldamine hageja volituste pikenemise tuvastamise nõude osas ning vastuhagi rahuldamata jätmine on vastuolus seaduse ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikaga. ÄS § 184 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta tuleb vastu võtta [osanike] otsus ning esitada see viivitamata äriregistri pidajale. Järelikult ei saa osaühingu juhatuse liikme ametiaeg ja volitused pikeneda vaikival kokkuleppel osanikega ning osanikel ei ole seadusest tulenevalt lubatud tegudega aktsepteerida juhatuse liikmete esindust pärast nende volituste lõppemist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 26.04.2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud määruses jõudnud järeldusele, et ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt lõpevad osaühingu juhatuse liikme kohustused hiljemalt kolme aasta möödudes tema ametisse nimetamisest ning seda ei ole vaja osanike otsusega eraldi vormistada. Kostja osanikud Andres Mägi ja Merle Mererand ei ole ka soovinud heaks kiita hageja juhatuse liikme volituste pikenemist, vaid on avaldanud tahet hageja juhatusest tagasi kutsuda, et välistada hageja poolt edasine kahju tekitamine osaühingule. Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta on deklaratiivne, kuid hageja on seda ära kasutades teinud kostja nimel tehinguid ja toiminguid, mis on vastuolus osanike tahtega. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Harju Maakohtu 21.05.2007 otsuse tühistamise korral OÜ REHVIEXPRESS osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise osas palub hageja alternatiivselt tunnistada nimetatud otsused kehtetuks. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda.

Poolte vahel on vaidlus OÜ REHVIEXPRESS 18. detsembri 2006 osanike erakorralise koosoleku otsuste õiguspärasuse osas. Maakohus tuvastas, et hagejat Raivo Mereranda, kes on OÜ REHVIEXPRESS osanik, ei teavitatud koosoleku toimumisest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ÄS § 1721 järgi ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Antud tsiviilasjas toimus nii Merle Mereranna OÜ REHVIEXPRESS osanike nimekirja kandmine kui ka koosoleku kokkukutsumine Raivo Mereranda informeerimata, millega on rikutud ÄS § 172 lg 1 ja põhikirja punkt 6.3. Tulenevalt ÄS §-st 1721 on kõik 18.12.2006 erakorralisel osanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised. Vastavalt äriregistri kandele kuulub hagejale OÜ REHVIEXPRESS osa. Seega tuli hagejat teavitada erakorralise üldkoosoleku toimumisest. Asjaolu, et kostja kandis ilma hagejat teavitamata 17.12.2006 osanike nimekirja Merle Mereranna, ei anna alust lugeda 18.12.2006 osanike üldkoosolekut toimunuks kõigi osanike osavõtul. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Merle Mereranna osa kindlakstegemiseks OÜ REHVIEXPRESS tuli välja selgitada Raivo Mereranna seisukoht. Antud tsiviilasjas kostja nii ei toiminud. Vastupidi, 18.12. 2006 erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt oli Merle Mereranna osa suuruseks näidatud 66 400 krooni, kuid toimikus puuduvad tõendid, et hageja oleks oma osa võõrandanud või loobunud oma osast Merle Mereranna kasuks. Kui Merle Mererand leidis, et osaühingu osa näol on tegemist abikaasade ühisvaraga, siis oli tal ÄS § 165 lg 1 järgi õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja, kuid ka sel juhul peab teist ühisomanikku sellest teavitama. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on vastuoluline. Kaebuses on väidetud, et Raivo Mereranda ei saa pidada ÄS § 165 lg-st 3 tulenevalt ühiste omanike esindajaks vaatama sellele, et kõiki osaga seotud õigusi oli teostanud nimelt tema, kuigi osaühingule ei olnud vastavat kokkulepet esitatud. Teisalt on Merle Mereranda peetud ühiste omanike esindajaks vaatamata sellele, et ka tema suhtes ei olnud osaühingul väidetavate ühisosanike sellekohast kokkulepet. See näitab, et ei toimitud heas usus, vaid Merle Mererand on osanike nimekirja kantud ning koosolekust ei ole Raivo Mereranda teavitatud selleks, et viimane osaühingu juhtimisest kõrvaldada. Asjaolu, kas R.Mererand oleks saanud osanike koosolekul hääletada tema vastu nõude esitamise ja esindaja määramise küsimuses, ei oma tähendust, sest ka sellise päevakorraga koosolekul on õigus osanikul osaleda. Seega puudub õiguslik alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha Raivo Mereranna OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liikme volituste pikenemise suhtes. Apellandi väide on põhjendatud, et äriühingu juhatuse liikme volitused tähtaja möödumisel automaatselt ei pikene. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu 26.04.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 käsitleb juhatuse liikme volituste lõppemist, milles juhatuse liige luges oma volitused lõppenuks. Antud tsiviilasjas on tegemist olukorraga, mil mõlemad käsunduslepingu pooled tunnistasid vastastikku volituste pikenemist. Seega ei saa jätta hagi rahuldamata tulenevalt Riigikohtu 26.04.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 esitatud kaalutlustest. 9(11)